Viie Valla Piirikivi

Isegi jalgrajakene on üles küntud ja täis istutatud. Kas enam külastajaid kivi juurde ei oodatagi. Kivi alt ja pealt üle vaadatud. Tänud!

Aarde konteiner vahetatud uue ja veekindlama vastu. Aare nüüd korras. Praegu on kummikud väga hea mõte, käisin tossudega ja jäin peaaegu kuivaks. Edu avastamisel, kivi nüüd kaugele näha! ????

 1 

Meelega matka käigus tegime kivile mitu tiiru peale, kontrollisime ülemise korruse ja aare avaldus teatud nurga alt. Aitäh, ilma selle totsikuta poleks siia maanurka iial sattunud. Ilmselt oli ka ilves siinkandis luusinud. Õnneks, ma kordan õnneks, oli kõik see vesi siin ringiratast piisavalt tahkestunud, et kuiva jalaga kohale trippida.

Metsaluse raja olid metsamehed korralikuks mülkaks pühendanud ja puid oli hulgim langetatud, kummikud oli hea idee. Aare on hästi peidus, tegin ikka mitu tiiru enne kui leidsin. Jätsin kiletatud juhendi ja panin logiraamatu minigrippi. Tänud peitjale aarde eest!

Parklas ootasid meid parmud, katkine sild ja suur liiklusmärk. Metsa all passisid sääsed. Käisime natuke põllu äärt mööda lähemale, kuid metsas keerasime sama kiiresti tagasi. Ei olnud lihtsalt nii suurt isu seda kivi sääskede söögilauana jagada.

Leitud

Leitud

Maa ei olnud aardeni pikk, kuid oli parajalt märg ja mudane. Muda üritasime vältida, märga ei õnnestunud. Lahtiste jalanõudega said varbad ikka korralikult märjaks, kuid õnneks kuivasid ka ruttu. Uhke kivi ja kindlasti aaret väärt koht. Tänud!

Eks ole isegi seda pruuni silti korduvalt silmatud. Nüüd oli õnneks põhjust sisse keerata, auto 260 meetri peale jätta ja üle kraavi aarde poole punuma panna. Meil mõlemal poollahtised tossud jalas, mõlemas said jalad märjaks. Kes see ikka sellise ilmaga kummikut jalga ajama hakkab. Laur ronis ka kivi otsa, ma otsisin alt poolt edasi. Lõpuks sai ka aare leitud. Kaasa haarasime ka tühja õllepurgi ja ATV plastikust kaitse.
Kivi uhke, aare käes, täname Reinu kivi kaema kutsumast!

Ammu mõtetes mõlkunud külaskäik siia kivi juurde sai tänase ilusa sügispäevaga ette võetud. Aare leitud, nimi logiraamatusse kirjutatud ja kivigi otsas ronitud. Kivi peal seistes meenusid lapsepõlve vallatused ..mina kivi kuningas, sina ... labidas :)

Aitäh!

 1 

Ilus ilm, kummikud, porine tee ja katkine sild olid kaaslased. Aitäh

Aitäh aarde eest!

 1 

Et kummik sai ettnägelikult jalga aetud, siis oli hea mugav mööda teerada kivini jalutada. Tiire sai seal muidugi tehtud üsna mitu, aga leitud see tops lõpuks ikka sai. Tänud aarde eest!

No küll on ikka suure kivikese siia piiridele paigutanud..

Tänan peitmast.

Hetkel lähenemistee kohta küll ühtegi paha sõna öelda ei saa. Täitsa nähtav rajake viib silla juurest metsatukka ja mingil hetkel on mööda seda liikunud väike neljarattaline sõiduk. Seega jaluta mööda sissesõidetud rada otse kivini. Aardetops jäi ka kiirelt silma, seega jäi rohkem aega kivi vaatamiseks. Põnev mürakas, aitäh kutsumast!

Leitud, logitud, tänan!

Kunagi aastaid tagasi, kui ma geoaaretest midagi ei teadnud, olen siin seda piirikivi vaatamas käinud ja mäletasin isegi veel neid viit valda. Täna otsustasin tutvust kiviga uuendada. Sillake, mis metsarajale viib, tundus kahtlane, aga kandis. No tegelikult teiselt poolt saab ka silla abita metsa vahele. Kohale viis päris hea rada läbi hõreda metsa, eksimist polnud karta. Tundus, et nii 15 aastat tagasi oli mets tihedam, aga eks mälu on nagu on. Kivile tegin tiiru ümber ja avastasingi aarde. Nimi kirjas, piidlesin kahte redelit, üks vanaldane, teine tundus täitsa tugev... Seekord sain kiviga ka teisest vaatest tuttavaks. Aitäh peitjale ja aitäh redelimeistritele!

Praeguste sügisilmadega on haljastus juba taandumas ning rajake kivini pigem lihtsasti läbitav. Tänud.

Leitud.

 1 

Sauel Vanamõisas on kolme mõisa piirikivi. Seal on suur kivi kolme ristiga. Huvitavad kohad need kokkupuute tähised. Nüüd seadsin sammud Viie valla piirikivi poole. Kaardilt olin vaadanud, et täitsa tee moodi asi viib kohale. Aga muidugi selgus hiidlaste vanarahvatarkus - Ei see tee vii kuskile, ise tuleb minna. Algul oli taimestik kõrvuni, hiljem märksa madalam. Ühinen Ingridi arvamusega, et kui geopeiturid käiksid siin tihemini, siis oleks juba maantee olemas. Aitäh!

Leitud, tänud!

Veidi väsinud ja viltu vajunud sillakesest üle saanud, rõõmustasime, et lähebki rajake, aga 50 meetri pealt kadus see pea olematuks, nii et otsustasime minna hoopis põlluservast. Viida järgi kohale tulnu ilmselt pöördubki siitmaalt tagasi, kivini jõudmata. Kui põlluservas nõgesed vastu tulid, oli viimane aeg siiski kraav ületada ja võssa uuesti suunduda. Seal, ennäe imet, leidsime rajakese taas üles. Eriti tihti sedamööda küll käidud pole, aga eks andsime oma pisikese panuse selle säilimisele. Kivi on täiesti asjalik ja Indrek vallutas selle koheselt. Veidike otsimist ja leidsime ka aardetopsi. Tagasi tulles püüdsime ikka raja lõpuni üles leida ehk selle vahepealse kadunud osa sisse tallata - no kahekesi see vist väga ei õnnestunud, aga vähemalt tagasi algusse me jõudsime. Sellele maastikule tundub 1,5 küll vähevõitu olevat, aga tänud siia kutsumast!

Lükkasin kummikud jalga, lasin koera autost välja ja hakkasime astuma. Kummikud oli absoluutselt õige valik. Ei tulnud see leid just kohe, aga vähemalt esimese ümber kivi tiiru ajal. Ja kivi oli aus. Tänud peitjale

Vast geopeiturid ei lase sellel rajal nüüd päris kinni kasvada. Aitäh legendiga kivi näitamast, täitsa kobe eksemplar!

Teekond kivini oli küll üsna porine aga vaatamist väärt koht.

Leitud. Làbi vôsa saime kohale, tagasi làksime lihstamat teed. Vôimas kivi

Siht kivini oli veidi vesine aga sain hakkama ilma kummikuid kasutamata kuigi haarasin need autost kaasa.

Tundub, et praegu õige hooaeg siia tulekuks - parketimaasturiga rahulikult linnulennult 468m peale. Jalutuskäik pargis kuigi peagi kummik vajalik.

Laupäevase ilmaga võrreldes oli eile lausa fantast olukord. 24. veebruari logi ütles, et kohe-kohe on kummikuid vaja. Minul olid madalad kummikud, teistel tossudest linnasaabasteni aga ega ma neile seda ju ette öelnud, et rajaolud võivad vesised olla. Autotee parkimiskohani oli üpris mudane, sain jälle õnnelik olla, et me keegi eriti puhta autoga teekonda ei alustanud :D Esimesena kohale jõudes ajasime põllul liikvele suure karja kitsesid. Ühel hetkel nad jäid meiega siiski tõtt vaatama, kuid kui ka teine auto saabus, oli neil aeg sääred teha. Kui on soov diagonaalselt kivini jõuda, siis tuleb küll kas pokkudel hüpata või kummikud jalga panna. Praegu õnnestus meil külmunud maapinna ja sulavee vahel laveerides ilusasti kivini jõuda. Koertele muidugi meeldis väike matk. Tagasi autosse jõudes suundus juba kivi poole järgmine mees, kas mugu või geopeitur, eks selgub kas logi tekib. (1081) Aitäh!

Oskasin leida ideaalse aja, mil saan endale lihtsast 1.5 maastikust kõva 3.0 teha :o) Täpselt sihuke lumekiht, mis pealt justkui kannab, aga toetamisel ikkagi läbi vajub ning edasi juba läbi pehme lumekihi päris maani. Lühikesest rajast saab paras pingutus nagu käiks kogu tee trepist üles, kusjuures kahjuks tagasitee pole trepist alla, vaid ikka üles :o) Aardega kartsin, et läheb veel hulga kauem kui kohale uhamisega. Õnneks vedas, kirjeldus küllalt konkreetne ja peidukoht loogiline, isegi lumega leitav. Tänud.

Vana-aasta tuur tõi ka siia. Praegusel aastaajal väga mõistlik käimine, muidu võib vist vähe märg olla. Meil oli täpselt kivi juures vesi lahti, muidu oli okei.

Aaret saime ikka jupp aega otsida. Oli nagu üks väga loogiline koht, aga seal seda polnud. Lõpuks Kaupo leidis selle üpris kavalast peidukast, mis mulle kindlasti kahe silma vahele oli jäänud.

Parkisime auto ja mööda ähmast rada jalutasime kivini. Seal aga andis mõelda, kus küll aare võiks olla, sest lumega väga peidukaid ei paistnudki. Läks jupp aega enne kui õige urgas leitud sai. Võib vist öelda, et lumega leitav. Jälle üks suur kivi nähtud.

Hundu väga rõõmustas mõnusa jalutuskäigu üle. Tänud!

Jalutasime mööda rada kohale.Väärikas kivi viie valla piiriks.Aitäh!

Kuna teerada oli lume ja puu alla mattunud, siis sai aardeni mindud otse läbi metsa. Tagasi mööda arvatavat rada. Tänud

 1 

Elada piiri peal või lähedal tähendab justkui olla karu... Samas võib see olla ka võimalus.
Nõuka okupatsiooni algul, kui Eesti piiri Vene kasuks kohandati, sattus üks setu küla piirile. Ja pikki aastaid ei läinud sealt keegi sõjaväkke. Kui tuli kutse ENSV sõjakomissariaadist, vastati, et meie kuulume Vene alla ja sealpoolsetele kutsetele, et kuulutakse Eesti alla.

Paras astumine oli siia aga ei midagi hullu, tänud :)

Täitsa suur kivi tõepoolest siia metsa veetud. Kes see muu ikka sellega hakkama oleks saanud, kui mitte kalevipoeg. Ei imestagi. Leidsime kivi juurde täitsa pädeva raja ja õnneks kannatas täitsa matkasaapaga käia nii, et jalad jäis kuivaks. Täname kutsumast.

Huvitav, meil on nagu meeles, et me oleme siin juba korra aarde pärast olnud. Kiitke takka või lükake ümber!

Ilma aardeta mina siia poleks sattunud. Kui ka mööda oleks juhtunud sõitma, siis mingi kivi pärast ma kindlasti ei pidurda. Kivid on kivid, no kõik ühtemoodi, iseenesest lahedad. Siin oli äge lugu vähemalt, 5 valda sai kokku. Aa millised, praegu jäigi arusaamatuks.

Tänud kutsumast!

Oi kui palju olen suunavast viidast mööda sõitnud ja endale lubaduse andnud mõnel järgmisel korral kivi külastada. Mõtteks olekski ta jäänud. Tänan peitjat, kes andis viimaks põhjuse kivi külatuseks.

 3 

Jäi viimaseks aardeks enne Suure-Jaani kohvikukülastust, kuna meil järjekordne pulmaaastapäev ja ämmade päev veel takkaotsa. Navestis saime oma kartulivõtmisel mahaunustatud asjad ka kätte ja lahkudes haaras Tiia nagu muuseas,na tsai, Miku jope selga. Selle avastas ta alles Põltsamaal, et hõlmad ei lähe enam kinni. Olin päevast väsinud, aga see juhtum ajas terve tagasitee itsitama. Järgmine kord lähen ma ka vanade riietega väimehele külla. Aitäh.

Silt on tee ääre varemgi silma jäänud, kuid ega me sellepärast veel kivi viitsinud üles otsida. Nüüd oli põhjust ja aega. Ületasime silla ja saime mööda kraaviäärset rajakest kohale. Rohi on külmanäpistuse tõttu veidi madalamaks vajunud ja tee oli suhteliselt kuiv, kõik oksad-juured näha. Lopsakama taimestikuga on ilmselt rada vähemmärgatav. Kivi otsas käisime ka ära, sinna on piirikraavide paigutus sisse toksitud. Ja aastaarve-teksti on kivil mujalgi, täitsa põnev uurimine. Aitäh juhatamast!

PS. Tagasiteel avastasime auto kõrvalt põllult pori seest väikese mõmmiku käpajälje.

 3 

Sellest kiirteel (sest kes Kaansoo ja Suurejõe vahelisel sirgel ikka 90-ga sõidab?) asuvast viidast olen möödunud vist kordi sadu, peale seda, kui Türi-Rapla vahe talumatult tüütuks muutus ja ma siitkaudu liigun. Kivi enda juures olen aastate jooksul käinud eri seltskondadega ka vast korda kolm, aga aaret siis polnud. Mõtisklesin isegi selle tillukese vestitaskukivikese ja aarde peale, aga õnneks mõistus võitis. Eelmisel Läänes käigul mõtlesin tagasiteel käia kivi juures ja muidugi kimasin hajameelselt teeotsast mööda... Seekord oli meelsus selline, et mööda ei sõitnud. Parkisin auto ära ja hakkasin astuma. See oli meeles, et paras võss see ju oli, aga et suur sissetallatud rada äkki hajub olematuks, seda mälus polnud. Keeldusin ei tea kus ukerdama ja visadus viis sihile-leidsin ka minnes korraliku raja, kuskilt. Pgn küll. Kivike oli samasugune vestitaskukivike, nagu eelmistelgi kordadel. Aaret hakkasin juba vaikselt kiruma, sest hing aimas halba, aga enne lolluste tegemist tabasin aardel sabast haarata. No ja tagasi läksin sama teed ja veel parematki rada pidi. ;)

Niisama võhikutel võib küll väga lootusetu tunne seal tekkida. Silt suur kui maakaart, aga kivikest ei kuskil.

Aitäh aarde eest! :) (Põdrakärbseid küll poleks olnud vaja aaret valvama panna, egas seal Raekoja plats ole, et hirmus rahvamass töllerdaks.)

Igav tal, haigutab..

Näe, vestitaskukivike maha kukkunud.

Uhkeid silte teisigi

Jah, rada on siiski olemas - no nagu ikka tagasitulles selgub. Samas, suhteliselt olematu. Üle silla minnes tundus, et mingisugune rada isegi läheb sealt, kuid siis keeras see kahtlaselt kraavi poole, edasi oli rinnuni rohi.. Mis seal ikka, läksime siis diagonaalis läbi metsa. Jah, kivi oli vägev, aardeleid tuli kiirelt; redelgi olemas, kui kellelgi huvi kivi otsa ronida. Ülesse ronimine tuli palju kergemini, kui allatulek :D Tagasitee tulime siis ikkagi mööda rada. Veidi paremini läbitav, kui otse läbi metsa. Niiviisi jõuab otse kraavi äärde ning kraavi kõrvalt viib rada edasi (või noh, tagasi). Ning viimased sadakond meetrit on rohi rinnuni- pole ime, et otsustasime otse läbi metsa läheneda- paistis ju, et mööda (oletatavat) rada minnes satume rämedasse padrikusse. Geopeituseta ei oleks siia kohe kindlasti sattunud. Peitjale tänud siia juhatamast!

Ema jäi autosse, mina hakkasin kivi otsima. Peagi tuli meelde, et TaOK rogain on peagi tulemas. :) Orienteerujana leidsin üsna otse "tee" ja läbisin põtrade hotelli. Sellest, kuidas tavaline turist kivi leidma peaks, ma arusaama ei oma. Kivi sai leitud ja aare ka. Aitäh kutsumast!

 1 

Varahommikune aardeotsing kandis vilja kuna nii suurest kivist on päris raske märkamata mööduda aga ilma aardeta poleks siia kuidagi sattuda osanud. Olid vast sel mehel vestitaskud kuhu selline jurakas sisse mahtus. Tänud kohta tutvustamast.

Aarde nimi kohe kutsus avaldamise järgselt rändrahnu kohta rohkem teavet otsima. Üldse kogu see Kalevipoja legendide värk ja antud juhul lugu viie omaaegse kirikuvalla piiriga on ikka hiiglama põnev. Peab tunnistama, et sellest kivist ei olnud meil rohkem aimu, kui ainult suunaviit tee ääres, millest aeg-ajalt on mööda sõidetud. Igatahes täna oli see päev, kui otsustasime suurelt teelt maha keerata ja koha ülesse otsida. Auto jätsime umbes 200 m kaugusele kivist ja ragistasime ise läbi padriku aarde poole. Rahn on tõepoolest imetlemist väärt ja vaevalt, et ilma geopeituse mänguta oleks siia metsa alla tulema hakanud. Aitäh, Rein! Põnev oli.

 1 

Kivini viiva raja leidmine oli paras väljakutse ja ilma GPSita oleks see kivi vist leidmata jäänudki hoolimata uhketest siltidest tee ääres. Oli sillake ja ka mingi rada läks, aga ühel hetkel see lihtsalt haihtus. Jätkasin siis enamväehm sirgjooneliselt mööda metsaalust. Silmaga paistis ilus sile rohumaa, aga jalge all oli üllatavalt konarlik. Kui kivini jõudsin ja väikse otsimise järel logiraamatu avasin, siis selgus, et olen alles kolmas külastaja. Tagasi jaltuasin juba mööda rada, aga ega see oluliselt siledam polnud ja vahel ka vaid veidi aimatav. Maastik on küll siin tiba rohkem kui lubatud 1,5. Pole ka ime, et seda minnes üles ei leidnud. Aitäh peitjale.