Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
40 aastat tagasi kaotas üks väike poiss siia oma armsa mänguasja. Enamus meid mäletab siinseid kohti kusagilt! Tule ja mõtle, kuidas aeg oma tööd teeb ja mis on jääv või kaduv.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: https://www.youtube.com/watch?v=Zl6ItE5qSWI
Aarde sildid:
soovitan (1), pliiats_kaasa (1), lahe_teostus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9FKJD
Logiteadete statistika:
32 (91,4%)
3
2
0
0
2
0
Kokku: 39
Aare sai peidetud kui laguneva talukoha ümber tehti avalike viitadega näitus nukitsamehe filmi võttekohtadest. Nüüd saabus info et kuused koos aardega olevat maha võetud, aare hävinud ja uus omanik seal oma eramaal tegutsemas. Palun aare arhiveerida. Tänud otsijatele.
Rääkisin kohalikuga siin on nüüd uued omanikud ja see kus aare asus on ära likvideeritud. Aaret enam ei ole alles ja see tuleks arhiveerida asub nüüd eramaal.
Valisime väga huvitava ilma selle aardeni minekuks. Lund oli paksult ja sadas juurdegi. 1km enne aaret jäime ristmikule kinni. Selle talve vintsimine sai siis tehtud. Kui endid välja olime kaevanud, sadas nii, et otsustasime tulla suvel tagasi. :)
Nii suur rõõm, et see koht aardega tähistatud on. Nukitsamehe filmi olen päris palju vaadanud, sest lapsepõlve õudukast on tänaseks päevaks üks lemmikumaid kujunenud. Põnev oli nüüd lõpuks ka filmimiskohale sattuda. Eelnevalt leppisime Kaupoga kokku, et võtame siin rahulikumalt: otsime aida alt Kutid ja Nukid üles ja peame piknikku. Aita kahjuks polnudki ja Kutid ja Nukid jäid leidmata. Kuivõrd vihjeks oli kivi, siis arvasin, et see on filmi algusstseeni kivi, aga kae nalja, ei olnudki.
Igatahes suur tänu siia kohta aarde peitmise eest, sai ka lõpuks ühe oma lemmikfilmi filmimiskoht ära nähtud :)
Siia oleme mitmeid kordi mõelnud tulla, aga kas päev on liiga pikale veninud või siis navigeerimine väga vussi läinud, katsed on ikka ebaõnnestunud. Täna oli väga ilus ilm ja kõik sujus hästi. Saime kohale ja plaanis oli minna aida alt Kuti leida. Suur oli kurbus, kui nägime, et aitagi enam pole, polnud siis ka Kutit seal all. Aga vähemalt oli aare ja pärast tiiru kompleksile saime autoni tagasi. Huvitav, et sellised kohad pole kuidagi tähistatud, tähtis koht tegelikult Eesti ajaloos.
Tulin siia tegelikult Urisaare Kantrifestivalile. Nädalavahetus seljataga ja tegin telefoni lahti, et nagu kord ja kohus - kui on miski üritus kuskil mul kaugel otsas, siis kojumineku päeval tuleb kõige lähem aare ära logida. Ja kui aega on, siis veidi veel, kuid vähemalt üks aare ühe sündmuse kohta hoiab arsti eemal. Ja kui kirjeldust lugesin, hakkas koitma. Sest kuskilt olin kuulnud, et Nukitsamees sellises kohas filmiti, kuid nagu nende topeltnimedega asulatega on, et Kilingi-Nõmme ja Abja-Paluoja või Karksi-Nuia on ju samaväärsed. Onju. Ja nii ma siis olin ka ajus mitte seose loonud, et just siinkandis võiks see kunagine võtteplats olla. Rääkisin oma avastusest kaasfestivalitajatele, enamus jäi loiuks nagu ikka, kui geopeitusest räägid. Aga ühe kaaslase siiski sain, kes oma elu esimese aarde logis ja minu vaimustust sellest kohast jagas.
Jep, on tõesti väga kahetised tunded. Et kui lihtne on käest lasta esivanemate põlvkonna töö ja higi, mida nad ei teinud vähe ja hooned lasta lihtsalt kokku kukkuda. Ja kui raske ja kallis oleks nüüd siia uusi üles panna. Kuid see koht oleks siin suurepärane nt. ju sellesama festivali toimumispaigaks. Lisaks on väga vahelduv maastik ja igatpidi nunnu koht. Nagu klassikud ütlevad, et ka minus on säilinud natukene renessanssi, siis loodan, et ka selles kohas on veel veidi renessanssi kuskil peidus ja tuleb uus hoog sellele kohale. Sest talukohana tõesti väga äge ja suurem asula ju ka ligidal. Miks mitte.
Uurisime kõik nukatagused läbi, mida sai. Muidugi nõgesevall igale poole ei takistanud, kuid tegin lauajupist loodusliku vikati ja sai ennast niita majani välja, et ikka sisse kiigata saaks. Jaa, nii äge. Mõte kohe jooksis. Aitäh igastahes meie maailma avardamast.
Ma olen oma lapsepõlvesuvedest alati nii kolmandiku siit mõne km raadiuses veetnud. Imelised ajad olid. Nüüd sai aare enne külla minekut leitud. Suur tänu!
Kihnu-Tartu otsa #4 aare. Kihnus sõbrad vedasid mind maastikule (sh kruus, liiv, metsaalune) sõitma. Olgu öeldud, mul on soetatud siledatele asfaltteedele mõeldud kaunis isend. Ka rehvid toetavad just selliseid teid 90% ulatuses. Aga sain hakkama. Tee rätinuku juurde lisas nimekirja veel muru. Aga ka liiv ja kruus tõusude ja mõõnade ning aukudega olid kenasti esindatud. Vaene ratas. Vaene kohake. Peale geopeiturite ja lähedal asuva rantšo neljajalgsete elanike siia teda keegi kaema ilmselt ei satu.
Täna sai siis reis ka Rätinuku juurde ette võetud. Kurb koht natuke, kõik laguneb. Siia saaks päris mõnusa elamise ehitada, igati põnev maastik.Aitäh peitjale seda kohta tutvustamast! Aare korras.
Nuki, Nuki tule välja.. emotsiooniga aare ;)
Tänan peitmast.
Teed on poriseks sulanud, aga see-eest on põldudel juba esimesed rändlinnud kohal. Kurb oli mahajäetud kohta näha, aarde leidsime kiiresti. Aitäh!
Ei olnud teinud mingit eeltööd seoses selle aardega ja arusaam asukohast tekkis alles siis kui esimesest infotahvlit sattusime uudistama. Ohho.. ootamatu. Väga kahju, et seesugugne taluhoov on niimoodi unustusse vajunud ja kõigel ära lastud laguneda. Panime nimed kirja ja otsisime veel ümbrusest veel teisedki tahvlid üles. Aitäh Ahtole sellise paiga tutvustuse eest!
Esimese hooga jõudsime eratee sildini, mis lubas edasi sõita vaid omaniku loal. Olime nõutud, varasematest logidest ka välja ei lugenud, et kellelgi veel säärane olukord oleks tekkinud. Uurisime veidi kaarti ja valisime teise tee lähenemiseks. Ees ootas suur üllatus, sellist paika küll oodata ei osanud. Aitäh aarde eest!
No see on see kui lohakalt aardeotsingusse suhtuda. Aarde ja asukoha panin alles siis paika kui stendilt tuttavat tegelast nägin.
Tänaseks on see koht kahjuks hoopis kurvema ilmega kui seda telekast mäletan. Aga kurba nostalgitsemist kauaks meil polnud. Loodus keeras peale aardeleidu hoopis naljakama vimka, mida veel järgmiselgi päeval tunda oli ja nalja tegi ;)
Meie täname!
Minu jaoks omamoodi oluline piirkond. Isa sünnitalu siit vast 1 km kaugusel, sealsamas pidi suviti heina tegema, sügisel kartuleid võtma, millalgi oli ka seatapmise ja mis iganes käimised veel ka. Sellist toredat tantsimist taluõel kus kõlaks laul kodukohast. Seda nagu ei mäleta, ei mäleta ka selle filmi tegemist, aga eks selle piirkonna taludele olegi iseloomulik keskendumine oma põldudele ja loomadele. Aga nagu näha tuleb info sinuni ikkagi kuidagi, seekord siis sedamoodi. Aitäh
Teel selle aarde poole mõtlesime, et kas see asukoht võib olla SEE KOHT või siis mitte. Kohapeal saime teada, et oli küll. Kuna veidi enne sihtkohta nägime, et metsaveo traktor on toimetamas ja veidi parema tee meile teinud, siis olime julgemad ka lähemale sõitma. Viimane lõpp muidugi saime jalutada ja ümbruskonnas ringi vaadata. Tuli nii mõnigi koht tuttav ette! Täna peitjat siia kutsumast!
Külas olles soovitati, et minge minge. Tulime siis. Väga äge mälestusi pakkuv koht. Äge oli ka aarde teostus. Tänud
Auto jäi viimasele ristmikule, sest lumevall oli ees ja kena jäljerada läks õiges suunas. Olime üsna kindlad, et keegi on just neil päevil Rätinukku otsimas käinud. Kuid majadeni jõudes keerasid jäljed hoopis teises suunas ja aarde ümbruses laius puhas ja puutumata lumi. Seega pakub see koht huvi ka mugudele. Aare oli väga nunnu teostusega ja hõlpsalt leitav. Logiraamatu lahendus võttis muigama. Aitäh!
Esimese hooga seostus Rätinuku ja Nuia Nukitsamehe filmiga. Viljandi poolt tulles tekkis Karksis imelik tunne, et miks me juba ära ei ole keeranud. Kiire pilk kaardile, lõi pildi klaariks. Polegi see rätinukk, keda otsima lähema. Kulgesime siis aarde poole, kui vahetult enne lõppu hakkas tunduma, et meie tee võib 600 meetrit enne aaret lõppeda. Lumesahk ja tuisk olid oma töö teinud. Esimene katse möödus õnnelikult. See tähendab, et saime omal jõul välja tagurdatud. Teisel katsel õnnestus hullemast kohast läbi pressida ning maandusime talu hoovis. Lund on seal oma 35 cm ning aarde poole rassides hakkas juba päris soe. Vaatamata kümnele külmakraadile. Talu asub tegelikult päris huvitaval maastikul. Küll seal kord elu jälle käima läheb.
Tänu juures olnud piltidele meenutasid need kohad filmist nähtut küll. Ilma piltideta poleks küll osanud ettegi kujutada. 40 aastaga on ikka tõesti paik tundmatuseni muutunud. Aare paiknes küll väga loogilises kohas. Tänud peitjale seda ala näitamast!
Huvitav koht. Päris talu hoovi peale kolama ei läinud sest meenutada polnud mulle midagi. Tänud peitjale.
Nagu eelmine nädal Mulgi tammiku aarde logis lubasin, siis naasesingi siia nädala pärast peale meefestivali külastamist. Auto juures vajasid energiasüsti nii lapsed kui mina, seega teele kaasa võtsin ka suhkruvati ämbri. Silver oli pettunud, et see suhkruvatt pulga otsas ei ole ja nii kokkuvõttes ikkagist enamjaolt sain ise sellele otsa peale teha. Proovisin küll meelde tuletada neid kohti, mis Nukiraja fotodel, kuid ega tegelikult väga midagi ei meenunud küll. Anni veel vaidles õhtuse filmi vaatamisegi ajal, et see ei ole SEE koht. Tegime korralikult ringi ära ning naasesime autosse. Rohtu kasvanud vaod tahtsid küll kohati jalga välja väänata aga saime kõik tervelt tagasi pikale sirgele, kuhu otsa ka pargitud sai. Õhtul tegime Nukitsamehe järeleaitamise tunni ning saigi film meelde tuletatud. Aitäh! (884)
Ega ei tulnud kuidagi tuttav ette küll. Eks oli palju aega möödas ka viimasest vaatamisest. Tegime tiiru ära ja saime selle käigus ka nimed kirja. Õhtul pani Carolys õige asja meile vaatamiseks käima. Oli tore vaatamine. Aitäh paika tutvustamast!
Tegime õhtuse jalutuskäigu tuttavatel põldudel ja radadel ja tutvusime ka nukuga. Algul mõtlesime küll, et ei tea, kas lehmadega satume ühele karjamaale ka või mitte, kuna aasta tagasi siinkandis jalutades nägime kaklevaid sarvilisi päris lähedalt. Õnneks olid nad praegu meist traadiga eraldatud. Aitäh!
Logiraamatu kolmas sissekanne umbes-täpselt kell päikeseloojang. Temaatilise muusika saatel sobivat meeleolu luues sõitsin kohale. Olav Ehala iseloomuliku helikeelt hindan vähemalt sama kõrgelt kui mitmete väga andekate näitlejate tööd selle filmi valmimisel.
Olin vaevalt jõudnud rada mööda astuma hakata kui vastu tuli kohalik rebasekutsikas. Uudishimulik ja sellise kandi kohta võrdlemisi julge. Peatus, vaatles mind, eks tegin omalt poolt sama. Distantsi siiski hoidsime, palju rohkem kui koroona leviku vältimiseks soovituslik :o)
See tiir siin mõjus ühtaegu süngelt ja helgelt, kurvastavalt ja rõõmustavalt - müstiliselt võiks vast olla ühesõnaline kokkuvõttev omadussõna. Kui pole piisavat põhjust jäämiseks, siis peabki kaduma, et anda ruumi uutele tulijatele või vanadele olijatele. Aitäh kutse eest, koht justkui kõnetab, aare ise ka tore, vaid Ahto taaskasutuse firmamärgiga logiraamat pisut kapriissevõitu :o)
Oh mis tore omapärane koht siin oli. Nuku leidisn kiiresti üles ja üllatusega leidsin logiraamatust ainult ühe sissekanda. STF sai kirja kell 15:15. Aitäh peitjale lahedasse kohta juhatamast.
Missugune müstiline paik! Jõudsime siia vahetult pärast päikese loojumist, varasügisene loodus lummas oma iluga. Natuke kurb koht on siin ka, kui vaadata kõike seda, mis kunagisest võimsast talukompleksist alles on jäänud. Radu oli mitmeid, kuid need olid loomade poolt sisse tallatud. Georada alles hakkab tekkima – FTF kell 20:45. Aitäh, väga meeldis. Tahtmine tuli rätinuku film uuesti üle vaadata.