Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
GC-s arhiveerimisteade: Seda varastatakse kogu aeg

 1 

Viimasele mitteleiulogile lisaks, et alguspunkti koordinaat on siiski päris täpne, ehk vaid mõni meeter mööda, mis on metsa all igati normaalne ja tänu vihjele on algus lihtsalt leitav.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Paneme siin ka siis kinni.

 1 

See nüüd on siis niimoodi, et …. tegelikult on kätsingus alguspunkti kohta vihje. Mitte küll päris täpne, aga vähemalt julgustab otsima. Alguspunkti koordinaat on ka oma 10-12 meetrit mööda, mis omakorda tekitab frustratsiooni.
Teine punkt on isegi täitsa leitav. Keegi hea inimene oli geokepi jätnud õige koha peale.
Kolmas punkt…. Poisid vist tahavad sinna midagi ehitada, et saatsid need agarad geokährikud peale, kes metsa nende eest paljaks roogivad.
Lõpptulemus, ei leidnud. Aga saatsime teele Tauno pere heade soovidega. Äkki nemad leidsid.

Kuna GC lehel oli peale viimaseid mitteleida kirjas järjekordne leid koos peitja endaga, siis läksin rattaga Tammoja singlitele sõitma. Teadsin ennegi, et siin metsas on toredaid rattasingleid aga ei olnud teadlik,e t neid siin nii palju on. Tiirutasin rattaga mõnuga mööda singleid ja vahepeal proovisin ka aaret otsida. Algusest sain lõpu koordinaadid aga lõpus ei suutnud aardekarpi siiski leida.

Kuna algust ei leia keegi sain lõpu koordinaadid. Ei leidnud ka lõpust miskit, isegi varem leidjad ei osanud aidata, suht lootusetu. Metsa kännud juba kõik puruks pekstud aga ei miskit

Minigil kummalisel põhjusel oli mul märkmetes juba lõpu koordinaat olemas seega alguses ei otsinud midagi. Koordinaatidel oli ikka palju otsimisjälgi ja tegin neid ka juurde. Kümne minutiga loobusin ja läksin hoopiski singlit läbima. Mõnus rada tulen teinekordki siia.

Enne starti

Esimene punkt pidavat kadunud olema aga viimase leidja logi motiveeris siiski katsetama tulla. Nii tiirutasingi piirkonnas ringi leides päris mitmeid huvipakkuvaid objekte. Ühe ringiga nulli tagasi jõudes kohtusin Marttiga kes oli sedasamat aaret otsima tulnud. Kuna algust polnud siis ajasime väheke geojuttu ja suundusime siis edasi kes rbr poole ja kes edasi kirvetama. Kõikide teiste huvitavate kohtade kõrvalt leidsin ka ühe sellise kust sain juhised lõpu kohta. Lõpus sain aga veel oma pool tundi tiirutada. Oli näha et siit oli varemgi otsitud aga see otsitav mida mina otsisin jäigi leidmata. Trail ise aga oli väga omapärane.

Mõte oli peale tööd minna singlitele sõitma ja vaadata kas ka aardele pihta saab. Nullis sain kokku Tarmoga ja sain teada, et GC lehel aare pole enam aktiivne. Natuke rääkisime geojuttu ja läksin teise multiaarde poole, mis oli olemas ja Tarmo oli just ka võtnud. Tagasiteel käisin veel korra singlitelt läbi ja hoidsin meeled valla, äkki näkkab. Ja tõesti näkkas leidsin topsi ja koordinaadid juhatasid kohta kus oli kõvasti sammalt katkutud. Igatahes nendelt koordinaatidel midagi leida ei õnnestunud. Singlid olid aga ägedad.

This cache is temporarily unavailable. vilkur_robi: Algpunkt on kadunud. Arvatavasti varastatud.

Nullist ei leidnud miskit, sai igalt tasandilt otsitud. Andsin juba alla ja hakkasin auto poole tagasi liikuma, kuni jõudsin ühe suht huvitava "asja" juurde ja tekkis kohe tunne, et seal võib olla teine punkt. Nii oligi. Rajal kohtasin ka peitjaid, toredad poisid. Jätkake samas vaimus. Tänan

Tegin nulli drive-inni, kuid sealt ei suutnud midagi leida. Nüüdseks juba GC-s kättesaamatuks määratud. Singlist polnud varem kuulnud, algust paistis väga huvitav.

 4 

Ok. Areng on tuntav, igatahes. Konteinerid täitsa korralikud, unikaalse käsitööna valminud tähistus küljes ja juhend juures - selles osas kiidame. Rada, millele tähelepanu juhitakse, super! Mööda seda liikudes pole sugugi raske mõista, miks ta lemmikute hulka võiks kuuluda. Täname, et singel nüüd ka geopeituritele kenasti kätte näidatakse, multiaare on siin täpselt õige lahendus.

Eks arenemisruumi on alati veel, teadagi - inimene õpib kogu elu. 2022 on küll jube kaugel, ma tean, aga järgmisena soovitaks peitjal ikkagi mõtelda, mis saab sügisel kui kõik lehed on maha langenud, talvel kui (loodetavasti) lumi meie maa katab ning kevadel kui lume sulades tekib palju lompe, ojakesi, pori... Kuidas leiaks üks õnnetu otsija siis need topsid, teadmata väga täpselt mis, kuhu ja kuidas peidetud. Looduse mõjul võib kergesti juhtuda, et isegi enam ei leia oma aaret või vahepunkti üles, kui hooldada vaja - aeg-ajalt on seda meil ikka ette tulnud, mul endal näiteks ka :o)

Igatahes nullist leidsin täna koba peale vajaliku õnneks üpris ruttu - enne kui selle maa sisse astuda jõudsin :P Peamiselt tänu eristuvale värvusele, võiks ütelda. Tegin pildid järgmisest koordinaadist ning vihjest ja suundusin juhatatud punkti. Seal nägin ohtralt tuhnimisjälgi, kuid mitte ainsatki vihjes nimetatud objekti, ka 30 meetri raadiuses mitte. Lugedes leiulogisid GC lehel, hakkas peas tööle vilkur, mis kinnitas, et olen ikka liiga kaugele tulnud ning lubatud vahepunkt asub tegelikult hoopiski poolel teel. Läksingi sinna tagasi ning laias laastus vihjele vastavast kohast leidsin pikapeale, mis tarvis. Nüüd antud koordinaat polnud enam midagi uut, aga vähemalt sain õige vihje lõppaarde kohta :o) Ja väga vajaliku, sest praegusel kujul võiks aarde peidukoha raskusastme umbes kahega korrutada. Lõpu vihje kuulub pigem nn vanakooli repertuaari, tänapäeval on popp aarded aina kõrgemale upitada, püüeldakse lausa taevasse. Mõnes mõttes oleks ehk viisakas täiendada seda lõppaarde vihjet veel paari sõnaga, et vältida päris kähriku kombel käitumist. Samas kaheldav, kui oluline see krossiradade rägastikus tegelikut on.

Üldiselt, Robi, liigud õiges suunas. Erilised ja isemoodi kohad geopeituritele meeldivad. Aga eks nad tahavad ikka aarde ka üles leida ning kogemus on õpetanud, et maapinnal kipuvad suuremadki karbid vahest looduse rüppe ära kaduma, mikrodest rääkimata. Muide, antud aarde suuruseks tuleks märkida "väike", sest multi-aarde puhul arvestatakse mõõdu määramiseks lõppkarpi, eelpunktid on vaikimisi määramata, kuid enamasti mikrod või nanod. Ma ka ei teadnud seda alguses ja sattusin paaril korral multisid otsides segadusse. Ning nullis oleva vihje juurde pane ikka järgmise punkti koordinaadid, mitte kohe lõpu omad :o) Aitäh.

Alguses ehk esimeses punktis käisin millalgi varem ühel paduvihmades päeval. Kuidagi sai see algus leitud ja mingi sota-pota kritseldusest miski järgmine koht sisestatud. Koht oli isegi paljulubav, kuid midagi aardele viitavat ei leidnud. Ega ma muidugi kaua ja põhjalikult ei otsinud, sest vihma kallas. Ära minnes korra ka kirvetasin lõppu, sest mingi aimdus oli. Täna tagantjärgi tuleb tunnistada, et mõte oli õiges suunas, aga karp jääb kirvetamiseks siiski kaugele. Täna siis leidsin teise punkti kohe, sest õnneks oi nähtavale jäetud ja seal asuv kirjatükk nägi ka korrektne välja, et lõppu jõuda. Aitäh, jälle ühte singlit tutvustamast, peab siin ikka ühe trennipäeva korraldama.

Selle aarde puhul oli tulnud infot, et vahepunktid on midagi arusaamatut, mistõttu sai esimese hooga hoopis lõpus ära käidud. Alguses tundus, et koordinaadid on valed, ent mingil hetkel tuli ikkagi korralikult peidus olnud aare välja.

Minnes vaatama ka naaberaaret, said teolt tabatud nii peitja(d) kui ka värskelt aarde leidnud Mari. Kuna selgus, et vahepunktid on värske hoolduskuuri läbinud, sai nüüd ka algusesse uudistama mindud. Tundus, et koordinaadid juhatasid natukene mööda, aga peitja suunas õigesse kohta, mis vähemalt talvistes tingimustes peaks põhjustama korraliku hulga mitteleide. Ja võrreldes antud koordinaate lõpu omadega selgus, et need kattusid -- ehk siis peitja oli kogemata vahepunkti ja lõpu koordinaadid segi ajanud. Aga nüüdseks on peitja ehk selle ka ära parandanud, sel juhul on tegemist igati selgete juhistega.

Aitäh!

Siia saabusin Simoni fotojahi juurest koos peitjatega. Esimese punkti koordinaat näitas mul mõni meeter minu gpsu näidatust (59 21.906 24 45.128) edasi. Tükk aega vaatasin muudele tasanditele ega märganud õiget kohta. Lõpuks siiski jäid silmad õigesse kohta pidama. Tuli välja, et algusesse olid kogemata sattunud lõpu koordinaadid. Kuna peitjad olid kaasas, siis läksime teise punkti ja otsisin selle ka üles. Nüüd sain taas lõpu koordinaadid ja lõpus leidus aare tänu vihjele üsna kiiresti.

Sama päeva võsavõitlsuse sündmusel olin just näinud algsete vahepunktide piltisid ja tundus üsna kõva väljakutsena multi lõpuni jõudmine. Kohapeal aga oli korralik hooldus just toimunud ja kõik sujus väga kenasti ning meeldivalt.

Tänan peitmast.

 2 

No oli see vast otsimine. Kui ma siiani polegi veel saanud Robi peidetud aarete kohta midagi kehvasti öelda, siis nüüd on raske keelt hammaste taga hoida. Esimeses punktis oli õnn meiega, kuna Margus leidis sekundiga vajaliku sealt, kust ma poleks osanud vaadatagi. Kui ma aga selle infokillu lahti rullisin oli kuulda Marguse suurt ja siirast üllatust selle kohta, et kas tõesti täna peidetakse veel selliseid aardeid, kus vahepunkti info on mingil paberiribal, kuhu on midagi soditud. Jah, just soditud olekski see kõige täpsem kirjeldus. Käekiri kohati raskesti loetav, vead sees ja kõige tähtsamad numbrid üle soditud või siis sai ühest numbrist aru mitut moodi. Nt. võis aru saada, et kirjutatud number on üheaegselt nii null, kuus, kui ka kaheksa. Mind ajas see olukord, lustakad kirjavead ja Marguse hämming ning kommentaarid selle kohta lihtsalt naerma. Nii lõbus polegi kaua aega olnud. Kui ma küsisin, et kust sa selle topsi võtsid siis Margus lihtsalt loopis selle kuhugi üle õla ja ütles, et näe sealt ja ma tõdesin, et ahsoo - see ongi see "vms.", mis vihjes kirjas on. Liikusime järgmisse vahepunkti, milleks sai kindluse mõttes mitu punkti sisestanud, kuna kes teab, mis õige koht võiks olla. Loteriiga paistis lausa vedavat. Esimene koht oli palju lubav ja otsida saime sealt nii palju, et minu siiani naerusele tujule lisandusid karvased ja ropud sõnad. Hakkasin juba rääkima, et me ei pea seda aaret täna leidma aga ikka otsisime muudkui edasi. Kuna Margus polnud seda nägugi, et ,ok lähme siis naaberaaret otsima, andsin ma alla ja kribasin Karlile. Samal ajal liikusime umbes kuhugi edasi, lootes, et äkki õnnestub see asi kirvetades leida. (See pigem ei ole kirvetatav aare!) Margusel aga tuli mingi muu mõttevälgatus ja keelitas mind teises suunas tagasi liikuma ja sel hetkel, kui olime just sellest vahepunktist, mida me ei leidnud, üle astunud vastas Karl mu appikarjele. Lugesin siis kõva häälega ette, mis ta kirjutas aga aru saime kumbki omamoodi :D Oh seda sudimist oli seal ikka palju. Ühel hetkel tänu detailsele kirjeldusele siiski leidsin ja sealtki topsist vaatas meile vastu juba ootuspärane vaatepilt, kust mingite tähtede vahelt ajasime olulisi numbreid taga. Võimalusi eksimiseks jagus ja seda me ka tegime. Olles kuhugi jõudnud paistis kohe sedamoodi, et siin küll keegi käinud pole. Pisut sai seda asja taas Karli abil korrigeeritud ja peale seda aaret peitev koht end meie eest enam kaua ei varjanud. Oh oli see vast elamus. Hea näide sellest, kuidas ei ole mõistlik asju peita. Koht võib ju huvitav olla aga see peitmisviis ja vahepunktides olev info vajaks hädasti muutmist, et järgmised otsijad seda aaret nautida saaksid. Hetkel on see mõistatus ja multiaare üheaegselt ning suurus on normaalne. Aga tänan, sest vajalik aardepäev sai kirja.

Pähklid on valmis :)

Vahepunkti topsik

Siin ei ole aaret!

 3 

Osade aaretega on nii, et tasub peale avaldumist kiirelt ära külastada, sest mine tea kauaks neid on ja kui omanik ei hooli, siis varsti tee arhiivi. Osasid aardeid võib külastada ka aastaid peale peitmist ja nende kvaliteet pole karvavõrdki langenud.
Viimased kuud on näidanud, et väga aktiivse noorgeopeituri Vlkurrobi aardeid pole kohe mõtet otsima minna, sest algselt peidetud aare võib kaheldava teostusega olla, kuid peale omaniku hoolduskuuri on tegemist igati toredate aaretega. Sel korral õnnestus meil objektile ilmuda natuke liiga vara ja saime omal nahal tunda, mida tähendab soditud paberiribalt koordinaatide mõistatamine või pisimikro topsi otsimine metsas suvalisest põõsast rohujuure tasandilt. Kohati tuli nutt peale ja samas oli olukord nii tragikoomiline. Läbi raskuste me siiski lõppu jõudsime ja sama päeva õhtul aare ka hooldusesse läks. Väga positiivne, et noor peitja kriitikat kuulda võtab ja kiirelt reageerib. Loodame, et oma vigadest õpitakse ja varsti neid enam ei tehtagi.
Kokkuvõtteks väga palju emotsioone pakkuv multimõistatus oli ;)

Alguses olid lood nadid ;)

Lõpp hea, kõik hea :)

Täitsa huvitav paik kuhu aare peita. Niisama poleks siia kunagi sattunud. Ja kui tegeleks maastikuratta sõiduga, siis prooviks selle raja omal käel küll järele. Nägime ära ka kiviaia ja bussipeatuse singli. Ühte krossikat kohtasime ka, kes pidas ilusasti kinni piirkonna reeglitest.

Aardega läks nii ja naa. Esimeses punktis suutsime vihjet täiesti valesti lugeda. Ees asemel lugesime sees. Nii me otsisime siis mõnda aega. Kui viga märkasime, siis enam kaua ei läinud. Teise punkti oli käänuline üles-alla rada mida Mairel kõige lõbusam suure kõhuga võtta olnud. Siiski probleemivabalt jõudsime kohale. Teise punkti poleerimine võttis veel kauem aega kui esimese otsimine. Peaaegu oleksime juba loobunud aga siis sain nägijaks. Lõpu asukohas olime enam kindlad, sest otsimise jälgi oli näha küll. Peagi võisimegi logima asuda. Aitäh multi aarde eest!

Täitsa tore ja mõnusa pikkusega väike rada. Esimeses punktis läks veidi aega kuna olime mõlemad lugenud ühte sõna valesti ja seetõttu vaatasime valest kohast. Teises punktis otsisime ka päris pikalt, enne kui Karlile topsik näppu jäi. Lõpus läks juba suhteliselt lihtsalt. Aitäh!

Kohe avaldumise järgselt oli selle aarde puhul C:geos lõpukoordinaat ka kohe saadaval ja seetõttu suundusin kohe lõppu.

See multi läks päris vaevaliselt, nii alguses, kui lõpus sai otsitud ikka kogu raha eest, vahepeal läks õnneks vähe lihtsamalt. Aga muidu täitsa tore jalutamine, tänud aarde eest!

Kui juba hommikul sattusin mööda sõitma, tulin seda uut aaret kaema. Parklas oli juba üks kuidagi tuttav auto ees. Karta oli, et peeruleek juba tegutseb. Nullis oli igatahes vaikus. Ja ikaldus ka. Kammisin läbi traditsioonilisi peidukohti, kuid Lootus hakkas juba kaduma. Kammisin veel natuke ja siis kustus see juba lootusetult. Hakkasin just lahkuma kui üks viisakas poiss vastu sõitis ja teretas. Selja taha piiludes oli näha, et ratas lendas nullis nurka ja asuti askeldama. Kes see muu ikka olla saab kui peitja ise, seega julgesin teda kõnetada ja mu aimdus vastas tõele. Tänu lisavihjele tuli leid juba kiirelt. Sellist „ebatavalist“ peitmisstiili juba väga tihti ei kohta. Kuna juba peeruleek oli koordinaatide möödas olekuga hädas olnud ja peitja kohale meelitanud, siis sain minagi omamoodi testleidu teha. Nüüdseks on ilmselt koordinaadid parandatud ja olukord vähe parem. Aga eks seal ole vähe teisigi kohti mida paremaks lihvida ja jagasin paar nõuannet, enne kui märg sügis peale tuleb ja aarde ära uputuab ja lumi puhta ära peidab.

Aga sellegipoolest meeldib mulle see, kuidas noored iseseisvalt tee geopeituseni leiavad ja püüavad oma panust anda. Koht ja mõte on iseenesest ägedad ja miks mitte seda aardega tähistada. Nimi läks kirja teisele reale 24 minutit hiljem pärast peeruleegi oma. Tänud.