Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnu linn Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Ps. Muudan raskusastme ära. Aare sobib vaid vapratele, sest peidukoht on linnas! Siin on mugud. Kogenud geosõber muidugi teab, et aardeid saab otsida isegi maailmalinnade keskväljakutelt, kus koos sadu mugusid.. Aarde asukoht on põhjendatud ja tõesti otseselt seotud teemaga. Tänan kõiki, kes on loo läbi lugenud ja aarde normaalseks tunnistanud.
Kui oled kuiva jalaga aardeni jõudnud, siis tea, et kõik on kõik kõige paremas korras! Kui nüüd vaadata mere poole, siis sinna on linnulennult 570 m. Aga siis, kui algas aasta 2005, ei teadnud veel keegi karta, et selles samas paigas lainetab mõne päeva pärast meri ja ainus võimalus väljas kuhugi liikuda on paadiga!Tervet Eestit tabas jaanuaritorm, mille saab liigitada isegi orkaaniks.Pärnu linnast ujutati üle umbes 8 km² suurune ala. Rekordiline veetase, kohati 295 cm, oli kõrge linnas jõe suudmes, vallikraavis, Vallikääru ümbruses ja Kontserdimaja juures. Uputas Ringi tänaval, A.H.Tammsaare puiesteel, Kanali tänavas, Mai rajoonis, Raekülas Merimetsa tänaval, Vana-Pärnus Kesk tänaval jne. Üle ujutanud olid ka Sauga jõe kaldad. Tormis sai kannatada 775 maja ning Pärnus evakueeriti umbes 300 inimest. Ehkki, jaanuaritormilaadsed üleujutused saavad Pärnus toimuda vaid mitme ebasobiva ilmastiku asjaolu kokkulangemisel, on nüüdseks välja töötatud põhjalikud tegevuskavad, mille käigus tavapärane elurütm kiirelt taastada.
Kokkuvõte netiavarusest kokku korjatud.
Juurde lisan tänudega: link vahetu olustikukirjeldusega (Marko Kaldur) ning karmid pildid (Urmas Lekk). Väga soovitan lugeda ka Lembitu logisissekannet ning kleone ja piuksu emotsionaalset lugu!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: https://avastaeesti.ee/jaanuaritorm-2005/amp/
Aarde sildid:
muguoht (2), lumega_leitav (2), lastekäruga_ligipääsetav (2)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9D6GP
Logiteadete statistika:
118 (100,0%)
0
12
4
0
1
0
Kokku: 135
Kuna mingid nagamannid on võtnud endale südameasjaks seda aaret pidevalt lõhkuda, siis ei leia mõtet seda enam taastada
Tööpäeva hommik oli siin vaikne. Kiire logi autos ja aare sama kiirelt tagasi. Tänud!
Kuna täna oli asjatoimetamisi Pärnus, siis pealelõunal vabanedes oli otse loomulikult vaja ka mõned aarded otsida, See oli siis esimene. Enne lugesin mõned logid ja kõlama jäi häirivalt suur kogus aknaid ümberringi. Aga polnudki hull, möödaminnes supsti konteiner kaasa ja natuke eemale logi kirjutama. Sama meetodiga kiirelt tagasi ja tehtud ta oligi. Seda jaanuarikuist ekstreemset olukorda mäletan täiesti elavalt. Ise küll õnneks sellest otseselt osa ei saanud, aga üks mu hea tuttav küll sai pehmelt öeldes sussid märjaks. Tänud peitjale antud sündmust meenutamast ja aaret peitmast.
Loodan, et seda aaret ei hakka regulaarselt otsima teatud alaealiste seltskond. Vastasel korral peab vist tõesti koordinaate muutma. Edukaid geojahte!
Jalutasin mööda ja tegin hoolduse. Eemaldasin prõgi, grippisin, imurdasin ja konteiner sai mängu kirjad peale.
Lihtne leid. Ka mugusid ei olnud praegu eriti liikvel. Tänan peitmast.
Kõigepealt nimed kirja ja siis läksin mere poolse ristmiku nurgal olevat tormide mõõdupuud vaatama. Peterburi üleujutuste kõrgusele jääb kõvasti alla, kuid kahju tekitab siiski kõvasti.
Tänan peitmast.
Peaaegu kuu pikkune paus geopeituses. Paljugi on muutunud ja palju uusi asju vaja proovida. Nii et testi päev Pärnumaa aaretega. Tänud peitjale aarde eest.
Elasin üle 20 aasta tagasi aarde lähedal olevas majas. Mõnus nostalgia. Tänud peitjale!
Kiire leid. Aardest mere poole minna on nurgapealse maja aiaposti küljes näha erinevad veetasemed, mis Pärnus mõõdetud.
Täna oli küll siin Pärnu tavapärane ilm. Päike paistis, laine loksus õrnalt rannas ja isegi oli päris palju ujujaid õhtuse aja kohta. Kui rand üle vaadatud, sai ka aarde otsimise vajadus ära rahuldatud. Tänud ajalugu meenutamast ja aarde eest.
Miks Pärnus enam õlut ei tehta - sest et egas merevesi ikka juua ei süni. Ja miks Pärnu naised on sellised natukene kala näoga - kui ikka angerjas elutuppa roomab, jääb väga vähe valikukuid. Huvitav, et siia üldse maa-aluseid kaableid panna julgetakse, meri tõuseb jälle ja siis saab suppi.
Selle aarde valisime viimaseks koos otsimiseks, sest see oli Airil merele lähim leidmata aare. Mina läksin pärast merre ujuma ja teised sõitsid teises suunas. Nimed saime kirja ja GC äpi järgi ei saanudki täpselt aru, miks see aare just siia peidetud on. Nüüd tore eesti lehelt meenutusi lugeda. Aitäh!
Aga selle 2005. aasta jaanuaritormiga mul endalgi väike lugu.
Kõigepealt toimus 26. detsembril 2004 India ookeanis maavärin, mille tõttu tekkinud tsunami ujutas üle suured rannaalad sealsetes piirkondades, kahjud olid suured, oli inimohvreid, kadunuid, leitud lapsi, maale tõstetud laevu jne, seda kõike sai jälgitud meedia vahendusel.
Meie kohalik suursündmus toinus siis 7-9 jaanuar 2005 tormi ja üleujutuse näol. Küll väiksemas mõõdus kuid kuidagi veelgi tähtsam.
Millegipärast olid mu pensioniealised vanemad otsustanud tol aastal jääda talveks meie maakoju. Meie talu asub Pärnumaal Käru jõe ääres Pärnu maakonna piiri ääres. Kuna seekordne torm puhus edelast Pärnu lahte tugevasti sisse, siis meri ujutas üle ja merre voolavad jäed ei saanud enam merre voolata vaid voolasid vist isegi tagurpidi ujutades üle Soomaa ja selle ümbruskonna madalad maad. Vesi ulatus paari meetri kaugusele meie talumajast. Majja vesi ei tulnud, eks maja oli juba varasemate üleujutuste tõttu ehitatud kõrgemale kohale aga ümber maja oli vesi. Mäletan et olime telefonitsi ühenduses ja kaalusime mida teha. Kas laenutada kuskilt paati ja minna vanematele järg, või kust abi otsida. Mu isa puusad olid haiged ja ta kõndis vaid toast tuppa, väga kaugele käia ei saanud ja ma ei kujutanud ette kuidas teda sealt talvel paadiga ära tuua. Lisaks olid meil kodus pisikesed lapsed, noorim alla aastane, niiet kuskile huupi tormama ma ei hakanud. Vaatasime ja ootasime, mis saab. Ei mäletagi mitu päeva see üleujutus kestis, kuid kõrgeimseis hakkas siiski paari päevaga alanema. Poodi minna ema ei saanud ja nad pidid olemasoleva kraamiga hakkama saama. Suhkur ja kohv hakkasid neil otsa lõppema ja siis mingil päeval läks ema kummikutega naabrite juurde suhkrut laenama. Kui lõpuks vesi niipalju alanes, et autoga jälle ligi sai, siis abikaasa tõi mu vanemad linna ära. Selline mälestus siis. Üleujutust mina oma silmaga ei näinud, küll aga sai kaasa elatud nii oma vanematele, kui telekast nähtule.
Üks kohalik ruudulise flanellsärgiga vanamees muidugi arvas, et ma olen mingi narkar, kui ma siin aaret nokitsesin logida. Kui tal oleks jalgades rohkem rammu ja suus hambaid olnud, oleks ta kindlasti mulle tuupi tahtnud teha. Aga praegu vahtis lihtsalt ammulisui ja tudises edasi minna. No noh. Logitud sai ja uskumatu küll, et läänemere lained vastu seda putkat siin on peksnud. aitäh aarde eest.
Kahjuks on aare röövlite kätte langenud. Juurdlust toimetavad asjatundjad.
Kiire drive in ja edasi. Ilus ilm täna logida ja hea teada, et ei ole üksi logimas. On juba eelkäijaid.Tänud ????????????
Leitud ja logitud. Tänud peitjale.
Leitud ja logitud. Tänud peitjale.
Leitud ja logitud. Tänud peitjale.
Kiirelt leitud loogilisest kohast, kuid paraku ühtegi putukat polnud.
Jalad jäid kuivaks, teema tuttav meedia vahendusel. Tänud aarde eest!
Logiraamatu kohaselt ei olnud ainult meie täna linna vahel liikvel, enne mind oli siinses aardes ees koguni 2 tänase kuupäevaga viisat :). Aitäh peitjatele aarde eest ja leidjatele oma lugusid/pilte jagamast, logi kirjutamise kõrvale vaatasin nad kõik isver!-dades läbi.
Hargnesime ning kokkuvõttes jõudsin peale aarde logimist parklasse tagasi peaaegu õigeks ajaks. Õnneks siiski Anni märkas, et olen bussipeatuses lehvitamas. Aare õnnestus kiiresti tuvastada ning uisutades sai liikuda nii aardeni kui autoni. Aitäh! EVEJ
Raskusaste veidi hirmutas meid aga kohale jõudes tabas meeldiv avastus. Tänud aarde eest.
Selle aasta esimene logi selles aardes. Tol aastal uppus päris palju autosid. Vend elab Ringi lõpus ja koju sai ta siis ainult paadiga... Aitäh peitjale!
Jaanuaritormi mäletame hästi, kuna käisime isegi ekstreemturismil ranna piirkonnas ja auto läbivust testimas. Leid kiire. Tänud!
Ma nii ootasin, et on mõõdud ja kuupäevad õues. Soomaalt võrdlus segas mind vististi. Tänud peitjale.
Ega ausalt öeldes ei kujuta ettegi, et meri siia maale välja jõudis. Kohutav. Ega meil, Tallinna külje, all oli ka kelder korralikult vett täis. Tänud meenutamast.
Ma ei saanudki seda otsida, sest auto peatumise järel noorgeopeiturid tormasid minema ja tulid hetk hiljem aardega tagasi. Sain neile siis selgitada, miks see aare siia peidetud on ja suviste supluste asukohta meelde tuletada. Aitäh!
Kõige meeldivam koht polnud kus ringi tuuseldaga aga õlleks leid tuli hetkega seega läks hästi, aitäh :)
Aare sai leitud. Kiire ja mugav. Elukaaslane leidis varem aga ei spoilinud.
Tormid surfarile meeldivad. Mitte just üleliia kõva tuulega, sest napp üks kord mõne aasta jooksul imepisikest ja üsna kallist lohe lennutada või leotada tundub äärmiselt ebaratsionaalne. Kuni 22-23 ms tuul on veel igati OK, saab max 6 m2 lohega lennata. Aga sõidetakse ka 4 m2, rohkem küll lainesõitu. Sõideti ilmselt ka 2005 ja küllap pandi seda mõnede poolt ka pahaks. Mis kellelegi õnnetus, on teisele võimalus. Nii nagu tormikahjustuste likvideeriminegi - ühe õnnetus on teisele töö, mis toob leiba jpm.
Täna polnud meil mingit tormi, ilus sügisilmakene, mil aare sai teise multika käigus Villast jalutades üles otsitud. Eks ta selline aknaalune on, aga vast ikka püsib. Tänud peitjaperele aarde eest! Kõik kombes, nänni vaid põle.
See torm on veel hästi meeles. Kortermaja akende all koerajalutajatega peitust mängides läks aarde point veidi lappama. Leitud.
Sellest tormist on küll juba aastaid möödas (ajaline eraldatus) ning Tallinn piisavalt kaugel (geograafiline eraldatus), kuid ähmaselt on mingid ajalehtede (paberlehe) esiküljed meeles. Jalutasime mööda ja logisime. Tänud!
Aardetopsik sai leitud, aga veidi segaseks jäi selle seotus Jaanuari tormiga. Aitäh!
Väike puhkus aardel seljataga. Kohalikud kaevetööd on lõppenud. Talvele vastu otsustasime minna uue aarde "kestaga", et vältida kuulsusetut vihma-lume-lörtsi hukku.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Aarde vahetus ümbruses teostatakse lühiajaliselt kaevetöid.
Jaanuaritormi mäletan aga Pärnus siis ei viibinud. Mäletan vaid läbi meediakajastuse. Kõrvaltvaatajana on äge kohata ilmastikkude ekstreemsusi. Muidugi nii kaua kuniks see ennast ei puuduta. Aardeleiu jaoks ootasime ära mõne mugu möödumise ja panime nimed kirja. Aitäh!
Täna olid ilmastikuolud sellised, et ei paati ega kummikut vaja ei olnud. Saime täitsa kuiva jalaga logitud, pidime vaid mugude möödumist ootama.
Enne frisbee 3-4 koha mängu hüppasin kähku poest läbi ja kuna see oli poe lähedal, siis hüppasin ka aarde juurest läbi ja panin nime kirja. Aitäh!
Uduvihmane Pärnu sobis selle aarde otsimiseks ideaalselt. Mugusid oli vähe liikvel ja sain logi muretult kirja. Tänud!
See hüppas küll ootamatult silma. Täname! Õnneks jäid jalad kuivaks.
Juhtus nii, et meie ööbimine asus selle aarde kõrval. Peale hommikust jalutuskäiku panin Kaspari voodisse magama ja läksime Silveriga topsi otsima. Läks kergelt. Õhtul ranna poole jalutades nägime ka mõõdupuud, kus olid kõrgemad veetasemed ära märgitud ja see 2005 jaanuar oli ikka päris jube. Aitäh!
Õhtune jalutuskäik tõi sobivalt aarde lähedalt mööda. Pisut ebamugav oli seal akende all askeldamine, aga õnneks otsitav jäi ruttu silma.
Seda jaanuaritormi on meenutatud mitmeid kordi, kuna Pärnus rannale üsna lähedal elavad sõbrad said seda oma elutoas tunda.
Aitäh.
Alustasime Pärnu peal jalutamist siit lähedalt ja leidsime aarde kiirelt, tänud. :)
Ülejäänud geoseltskond läks peretuttava juurde sööma, mina laenutasin tõuksi ning tegin Pärnu linnas mõne täpi. Jaanuaritorm on hästi meeles, sattusin isegi sel ööl fotokaga ringi kolama.
Muguvaba hetke pidime tükk aega ootama. Siis kärmelt logi kirja. Tänud
Tormiline tõuksiralli läbi öise Pärnu: Osa 2
Ainuke, mis täna tormiline oli, oli meie kiirus. Lendasime platsi, liiklusvahendid tee äärde ja kiiresti nimed kirja. Londiste oli vees, aga tänavad veel kuivad. Aitäh!
minu #100
Enne Pärnust lahkumist otsisime veel paar aaret üles. See oli esimene. Tõnu käis otsimas ja logimas. Täname!
Puhkuse esimese geotuuri 43. aare. Taaskord ratastega, nendes väikelinnades on nii mõnus kulgeda. Esimene peatus sai siin tehtud. Kõrvalmajas kohalikud panid rõdul tina. Tegutsesime märkamatult ja saime nimed kirja. Aitäh!
2/16. Noorena mäletan seda tormi uudistest. Nagu eile Viljandis, siis laenutasime rannast rattad ja suundusime jahile. Esimene aare siis siit. Lahendus tuttav ja logimine kiire.
Lisatud pildid on tehtud siis kui vesi hakkas juba taganema. Tean, sest elangi kohe kiviviske kaugusel sellest Kanali-Karusselli ristmikust. Ma ei saaks õelda, et oleksime väga hirmus olnud aga pisuke adrenaliinilaks ikka. Auto sai maja eest ära aetud enne kui vesi majani jõudis, Aisa tänavale aga ikkagi tõusis vesi kuni auto küljeukse servani. Põrand sai märjaks. Tütar käis kaitseliiduga Vana Pärnus inimesi evakueerimas. Nii, et nähtud ja läbi elatud. Tänud aarde eest.
Elan Pärnus sellises kohas, kuhu 2005 aasta üleujutuse mõju ei ulatunud. Küll hakkas hommikust saati tulema tuttavatelt murelike kõnesid, kas ma ikka uksest välja saan ja kas meri hakkab tuppa tungima. Kui isiklikus plaanis läks jaanuaritorm minust mööda, siis töö juures oli päris ärevad ajad. Töötasin tol ajal firmas, mis varustas laevu ümarmetsamaterjaliga. Pärnu sadamas asus meil laoplats ja oht oli, et üleujutus kahjustab meie laovaru. Õnneks kõik palgid ja paberipuud jäid omale kohale. Pigem tuli puitu mere poolt veidi juurdegi.
1967 a oktoobritormi ajal ei olnud ma veel sündinud. Küll mäletan ema jutustusi sellest. Elasid nad tol ajal Mere puiesteel, Ammende villa vastas. Öösel ärkasid nad korraks koera ulgumise peale, kuid ei pidanud seda oluliseks. Hommikul oli emal vaja tööle minna ja voodist üles tõustes pani ta oma jalad otse vette. Vesi oli vaikselt ja märkamatult tuppa imbunud. Tööle minek jäi sel päeval ära. Teisel pool uputuse piiri organiseeris ema õde, kes töötas miilitsas, päästeoperatsiooni perekonna evakueerimiseks. Koer elas uputuse üle, istudes kuudi katusel.
Aarde leidsime õhtuse jalgrattasõidu käigus. Aitäh!
All toodud pildid jaanuaritormist on mulle tuttavate poolt saadetud või mõnel muul moel minu arvuti fotokogusse sattunud. Pildid oktoobritormist on minu perekonna erakogust.
Parkisin auto ja esiteks jalutasin veidi aardest eemale, ei hakanud õhtusele suitsetajale peale kõndima. Ja hea oli, sest Kanali-Tammsaare tn nurgast avastasin aiapostilt teemasse mineva, nimelt olid sinna märgitud erinevate kuupäevade veetasemel. Kui õhk puhas logisin lihtsa aarde, aitäh!
Mere ääres oli täna hirmus tuuline.Siin aarde juures oli mõnusalt soe ilm. Aitüma ja nüüd hakkame suunduma Kabli poole
Leidsin lihtsalt, aga teel Lätti on jäänud kogemata GP-s logimata. GC-s olen kenasti ära loginud.
Aitäh! Lembitu logi on tõesti väärt lugemist:) Ise olin sel ajal kuueaastane töts, kellele vanemate jutust jäi mulje, et pärnakad enam mitte ei kõnni toas ringi, vaid ujuvad nagu basseinis.
Olime tulnud just Londistega loojangu ajal pilti tegemast ning sealset melu nautimast. Vaatasin küll nullis ringi, aga ei suutnud mõista, et kunagi meri siia maani on olnud. Aarde oli lihtne, jäi koheselt näppu. Eks geopeiturite jaoks levinud peidukas.
Tollal, kui see jaanuaritorm oli, sai ka ise ärevalt neid sündmuseid jälgitud, kuid ise jäime terveks ning samuti ei tekkinud kahju ei varale ega tervisele. Eks suures plaanis on see rannaäärne elu kahe otsaga asi: heal ajal ja ilusa ilmaga tore ja mõnus, aga tormidega võib pöörduda asi väga hulluks. Aardeleid muidugi kiire, peidukas vast liigagi avalik. Aitäh.
Kiire leid. Loodetavasti keegi akna peal ei passinud. Aitäh aarde eest!
Tulime sõpradega Beach Grindile möllama. Enne seda tegin oma päeva kohustusliku peatuse siin ära. Eks see akende all toimetamine alati kahtlane ole ja ilmselt paneb ka aarde jätkusuutlikuse kahtluse alla, aga leitud ta sai. Mõned infokillud sellest tormist on veel endiselt meeles.
Tänud.
Täna polnud kaugele tahtmist sõita. Oli asja Pärnusse ja sain muuhulgas ühe aardeleiu logitud. Seekord tuli leid kergelt, nagu möödaminnes, peidukohast möödujaid oli, aga otse kõrval keegi ei passinud või kui siis akende taga. Jaanuaritorm on küll meeles, oli tütre 25-s sünnipäev, meri küll meieni ei ulatunud, aga ilm tegi palju pahandust ja olime elektrita. Aitäh peitjale aarde eest!
Praegu südasuvel Pärnus ikka raske mugudevaba hetke leida. Õnneks ei pidanud kaua ootama, kui sai leitud ja logitud.
Jaanuaritormi ajal olime töökollektiiviga Haanjas suusatamas. Muud suurt häda meil polnud, kui et pererahvas palus varem lahkuda, kuna elektri puudumise tõttu oli neil väga raske nii suurt hulka rahvast toita ja katta. Tagasiteel jõudis puu langeda kahe sõitva auto vahele, kuid õnneks jäid kõik terveks. Täname.
Jaanuaritormi mäletan ma küll. Sattusin juhuslikult üsna sündmuste keskele. Täpsemalt -Lepanina motelli.
Ei mäleta, et õhtul vähimatki märki sellest oli, mis ööselt juhtuma hakkab. Tuba oli teisel korrusel. Aknast merele vaadates oli liivast randa ikka päris mitukümmend meetrit.
Öösel kui vool kadus (sellega ka küte ja vesi), tuba jahenes ja veel laine ka vastu akent käis, sain aru, et midagi on väga valesti. Kottpimedas midagi täpsemalt aru ei saanud aga alt fuajeest anti soovitus kiiremas korras lahkuda. Sel hetkel tundus kõik kui õudusunenägu. Väike sild, millest eelmine päev üle sai sõidetud, oli vee all. Kui traktor poleks ees sõitnud siis ilmselt poleks ka sillale enam pihta saanud ja jumal teab, kuhu siis oleks autoga maandunud. Lootus, et suurele maanteele välja sõites, on mured murtud, osutus ennatlikuks. Tee oli risti-rästi suuri puid täis ja läbisõit oli välistatud.
Takkajärgi enam ei teagi täpselt, milliseid maastikke ja metsaaluseid sai läbitud, et sealt pääseda ja kui kaua aega kulus kui ükskord Pärnuni jõudsin... ja milline vaatepilt seal ees ootas.
Kogu seda läbielatut ja nähtut jätkus veel päris tükiks ajaks enne kui uudistes uued teemad peale tulid.
Tänud meenutustele kutsumast.
Ei ole tarvis elada mereääreskesetlinnametsasees. Meri tuleb külla ja mets kukkub kaela ka linnas keskel siis
Jaanuaritormi mäletame hästi - Indrekki käis tookord päästetöödel inimesi kodudest ohutumasse ja kuivemasse piirkonda vedamas. Ise elasime nii siis kui ka praegu merest piisavalt eemal, kuid mitmetel sõpradel-tuttavatel jõudis vesi tuppa või autosse ja neid emotsioone, mis selle teadmisega kaasnes, nii kergelt ei unusta.
Tänud aarde eest peitjale!
Mäletan, et olin sel tormiööl vist Vändras ühel tuttaval külas. Seal küll väga aru ei olnud saada, et kusagil mingi meeletu torm oleks. Igatahes hommikul Pärnusse oli miskipärast asja (ühelt bussilt teisele) ning oli päris huvitav vaadata, kuidas jääkamakad olid vana silla juures kohtades, kuhu nad niisama mitte kuidagi ei oleks võinud sattuda. Meenuvad ka jutud, kuidas kõigepealt, kui vesi hakkas ukse vahelt sisse immitsema, üritati uksepraod mäkaiveriteibiga kinni kleepida.. Ega sest kasu väga ei olnud. Aare korras, olin tänane eiteamitmes logija, peitjale tänud!
Lugesin huviga nii aarde kirjeldust kui Lembitu logisissekannet. Ise mäletan, et sai kuskil paar kuud hiljem Pärnus käies rannas jalutatud ja ikka imestatud, et kuhu need liivaluited kõik kadunud on. Looduse jõu vastu ikka ei saa... Aitäh aarde eest!
Kuna tee viis hommikul Pärnust läbi, aga õhtul mitte, siis viskasime sellele aardele ka pilgu peale. Paati täna Kanalisse lasta ei saanud, pidime ikka sadamasse sõitma. Aitäh!
Leidsime uue aarde kergelt. Sain oma väikest abilist ka harida jaanuaritormi osas. Oi kui põnev temal nüüd hakkas. Näitasin talle maju, mis said kahjustada ja rääkisin jutte juurde. Vähemalt nii palju kui mina teadsin rääkida.
Jaa, mäletan seda küll. Mitte isiklikust kogemusest, eks peamiselt meedia vahendusel. Kuigi ka meil on üks tuttav, kes toona oma koduaknast käe kummardumata merre pistis... Siiski, päris paljude kaugemate maadega võrreldes võime Eestis end siiski võrdlemisi turvaliselt tunda, sest tõsiselt eluohtlikke looduskatastroofe meil praktiliselt ei esine.
Aitäh punkti geokaardile märkimast! Muljetavaldav kaugus rannast paadiga sõitmiseks...
Hakkasin uurima kaarti, et kustkaudu geojaanile minna, kui avastasin, et uus aare hotellist vaid pooleteist kilomeetri kaugusel. Eks ma siis sellest alustasingi oma päeva. Aitäh peitjale.
Pärnakana mäletan nii 1967 aasta oktoobri, kui ka 2005 aata jaanuari tormi. Viimases tuli ka tormiööl ja hilisematel päevadel aktiivselt kaasa lüüa. Kuna elan aarde peidikust mitte just kaugel, siis mäletan, et 1967 aasta tormi ajal olid seal olevad suured paneel kortermajad just ehitus järgus. Järgmisel päeval käisid ehitajad mööda tänavaid ja hoove otsimas kuhu nende veel paigaldamata uksed välja olid purjetanud. Mõnel sealse kandi majaperemehel oli ka puuriit otsustanud eri suundades laiali ujuda. Käisime pärast tormi rannas ja rannapargis kaemas tormi kahjusid. Ranna paviljonidel olid puidust seinad ära ujunud, katus oli saanud ilusa lainelise kuju ja katuse all WC kohapeal särasid uhkelt avaruses betoonis kindlalt kinni olevad lumivalged vetsupotid. Väga paljud Rannapargi uhked suured kuused olid koos juurtega paigutunud horisontaali. 2005 aastal olin seoses tööga sündmuste keskpunktis ja viibisin ka aarde juures oleval ristmikul. Paraku on sealsed pildid tehtud pimedas öös ja kehva kvaliteediga. Küll on ilmekas pilt laudterrassiga grillahjust, mis enne tormi asus ühes Side tänava äärses aias. Merevee tase tõstis ta kenasti üle aia ja lainete ning tuulega parvetas ta Tammsaare pst ja Side tänava nurgale, kus lõpuks leidis endale sobiliku ankrukoha. Täna avaldus aare just siis kui sättisin end lõunasöögile minema. Piisas pilgust kaardile, et aimata kus aare on. Läksin kohale ja esimesest vaadatud kohast ta vastu naerataski. {FTF} sai kirja 11:47. Tänan peitjat kunagisi sündmusi jäädvustamast.
Arutasin rahulikult homseid geoplaane ja polnud üldse kursis, mis geopeituse lehel toimub. Ka uutest aaretest teavitavad piiksatused jätsin tähelepanuta. Ja siis äkki teatab Salme, kes on ise hoopis Saaremaal, et mingu ma Pärnus uut aaret otsima. Mis? Kes? Kus? Millal? Geopeituse lehte vaadates said mu küsimused vastused ja selgus, et oligi lihtne linnakas vaid mõne kilomeetri kaugusel. Kuna nagunii oli plaanis varsti välja minna, siis tegin seda kohe ja sättisin oma linnaringi just selle aarde kaudu. Kohale jõudes jalutas nullis üks vanapapi oma koerakest. Taksile pakkusin mina palju rohkem huvi, kui nööri teises otsas olev peremees ja pidin seega mõnda aega kannatlikult ootama, kuni nad eemaldusid. Sipsti aare käes ja istusin autosse, et mugavamalt sisuga tutvuda. Esmaleidja oli käinud juba siis, kui mina veel uuest aardest midagi ei teadnudki, aga STF panin kirja kell 12.15.
Aitäh peitjale!