Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 4.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kaunissaaret on piiskopimõisana esmamainitud 1326. aastal (Kaunizaar). Tõenäoliselt tekkis mõis sinna varasemalt rajatud veskikohta, kuna sealne kärestikuline, kiire vooluga ning arvukate käärude ja soppidega jõgi oli selleks sobiv. Mõis ning vesiveski säilisid seal veel sajandeid, kuni 19. sajandil ehitati Kaunissaare veski ümber puupapivabrikuks ning seejärel 1950. aastal elektrijaamaks, mis omakorda 1970. aastal jäi seisma ning nüüdseks on rekonstrueeritud eramuks.
1980. aastate algul rajati sinna Kaunissaare veehoidla, mille eesmärk oli suunata Soodla ja Jägala jõe vett Pirita jõkke ja sealt edasi Ülemiste järve, varustamaks Tallinna joogiveega. Veehoidla ehitamisega kadus senine kääruline jõgi ja saared, mis nüüdseks on tasandatud ja üle ujutatud. Uus sild rajati ca kilomeeter allavoolu veehoidla suudme (tammi) juurde.
Veehoidla pindala kokku on 30.4 ha, millest 0.5 ha kuulub kahele saarele. Ühele neist on keegi paigutanud ka bussipeatuse, mille külastamise saab nüüdsest siduda geopeitusega. Aardeni pääseb ujudes, mõnda vee peal liikumiseks mõeldud vahendit kasutades ning korraliku talve korral ka üle jää tulles. Tegemist on küll mitteavaliku veekoguga, kuid lähenemist veele pole tõkestatud ning sanitaarkaitseala kaarti jälgides saab saarele ilusti läheneda. Maanteeäärses osas on ka ettenähtud ujumiskoht.
„Kehra lood“ MTÜ Kehra Raudteejaam, 2014.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: https://keskkonnaportaal.ee/register/body-of-water/8377983
Aarde sildid:
soovitan (6), vaatamisväärsus (3), ilus_vaade (2), ujumiskoht (2), lahe_teostus (1), väikesaar (1), lumega_leitav (1), lühem_matk (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC9CWQC
Logiteadete statistika:
52 (100,0%)
0
1
0
0
0
0
Kokku: 53
Õnneks ilmataat oli hoidnud külma ja aardeni jõudmine oli lihtne ja möödus kiirelt. Siiani näinud seda peatust ainult paadist. Äge koht. Aitäh!
Kuna kõik seda siin viimasel ajal logivad siis tuli endalgi see käik kiirelt plaani võtta. Jää ju veel kannab :) Tänud!
Veeääre aarde juures oli vesi tummiselt tahke, mis ahvatles Kaunissaarele ehk kunagi lähiajal pääseda. Katkine grammofon sai õhtu lõpetuseks loa bussi ootama minna, mina väga tänan. Tänud peitjale.
Siin käis vilgas tegevus.Kalamehed istusid oma aukude ümber,üks tegelane sõitis mööda veehoidlat jalgrattaga.Nimi kirjas.Aitüma
Teel Jõelabürindi aardeni jäi Kaunissaare bussipeatus tee äärde ning loomulikult pidime käima proovimas, et kas õnnestub siia pääseda. Parklale lähenedes vaatasime autoaknast, et jää on täitsa märg aga samas jalutasid mingid tüübid täitsa rahulikult teisel pool veehoidla servas jääl.
Minnes läksime üle vahepealse saare, et nagu kindlam või nii. Bussipeatuses tegime ka mõned pildid ja kuna tundus, et siit ühistranspordiga edasi ei saa siis tulime ära. Tagasiteel ei viitsinud enam üle vale saare ronida. Märjem kuid lihtsam oli ümber selle minna. Kui juba kohalikud julgevad eemal ATV-ga jää peal paarutada siis meid peaks see ju ometi kandma.
Suvel oleks kindlasti ilusam vaade bussipeatusest aga talvel on lihtsam ja meiesugustele ka võimalik. :) Tänud.
Küll on vahel tore, kui juba õhtul on otsus paika pandud, mida ette võtta. Mina plaanisin siinse bussipeatuse üle vaadata. Huvitav, milline naljahammas ta küll siia tekitas. Sõiduplaani küll polnud, aga vähemalt jalapuhkamiseks ja aja surnukslöömiseks oli istumiskohti küll ja veel. Jää oli kergelt lumega kaetud, nii et astumine oli mõnus, ei libe ega midagi. Kalamehi oli ka parasjagu aega surnuks löömas. Sellelt, kes otse teele jäi, pärisin, et kas kala ka võtab või lihtsalt nagu aega veetmas. See viimane pidi olema. Nojah, pühapäeva veetmiseks moodus seegi. Siit sain kaasa mõtte, et täna äkki oleks õige ka Paunküla veehoidlale ring peale teha. Saabuvad sulailmad võivad päev päeva järel seal astumistingimusi kehvemaks muuta. Aga siinse aarde eest tänu siinsele peitjale.
Tänud peitjale!
Võtsin Arturi julguseks kaasa ja nii ma siia oma nime kirja sain. Üle jää oli see mõnusalt lihtne tegevus.
Täna oli plaan minna Supitama ja võtsime suuna Kaunissaarele, et ka mõni aare kirja saada. Tore koht, võib olla kui piisavalt kaua oodata sõidab mõõda ka mõni buss nt veebuss. Aitäh aarde eest.
Kuivõrd päeva ühine koostegevus nägi ette SUP-itamist, võtsime suuna ka aardni, mida olen piidelnud selle avaldumisest saati. Täiesti geniaalne värk! Lõpuks tüigi tee kauaoodatud paika, logisime, filmisime, pildistasime ja oi kui õnnelik Liisu oli, et siin lõpuks käidud sai. Minu jaoks aasta TOP 1 asukohaga aare.
Kui täna juba SUPiga sõidetud, siis tulime ka siia. Kahekesi SUPil olles jalad küll värisesid, SUP samuti, aga kuivalt üle saime ja ka tagasi. Väga äge koht ja kindlasti ka aaret vääriv. Olen siit mitmeid korda mööda sõitnud, aga sellest bussipeatusest ei teadnud midagi.
Esimesed sammud jääl olid suhteliselt hirmuäratavad. Kui aga pihta saime, et jää tegelikult mõnusalt paks siis polnud miskit muret. Mõned vihjeobjektid said igaks juhuks ka üle vaadatud enne kui logi kirja panime. Tänud, väga ilus koht!
Tundus enam-vähem paljulubav ilm ja etskae - saigi käidud. Tegelikult andsid jäljed, mis veekogu risti-põiki ületasid lootust, et ikka jõuame kuiva jala ja kehaga bussipeatusse. Huh ja aitäh!
Ujusin nii ruttu, et isegi jalad jäid kuivaks. Bussi ei tulnud, läksin autoga koju. Aitäh!
Üks kalamees ka istus ja ootas... bussi vist mitte? Tänud aarde eest!
Praegu on paras aeg aaret külastada. 160 meetrit jalutamist saarele ja samapalju tagasi. Aitäh!
Ajaga läks kuidagi nii, et kui me veeskamiseni jõudsime, siis oli päevavalgust järgi üsna napilt, eks selle paadile sobiva maalemineku koha leidmisega läks ka üksjagu aega, aga peatusesse me lõpuks ikkagi jõudsime ja telefonivalgel topsi üles leidsime. Tagasi veele jõudes selgus, et tagumikualune mullitas üsna häälekalt, aga tänu Madise hoogsale sõudmisele saime ikka kuivalt tagasi. Tänud aarde eest!
Kui kajakk juba auto katusele upitatud sai, siis tulin ka siis bussipeatust üle kaema. Auto jätsin ujula parklasse ja seal uhmerdasin saareni. Panin logi kirja ja uudistasin peatust ja puuslikku. Igati tore paik, tänud tutvustamast!
Kodutöö oli tegemata ja polnud aimugi, et see asub saarel. Läksime siis ikka kaldalt seda asja vaatama ja kuna aerud olid mul katki, siis polnud kindel, kas ma ikka tahan minna. Lõpuks puhusime ikka Kondori täis ja ära ma seal käisin. Kuidas see silt sinna ikkagi sai? Aitäh!
Aitäh, tõepoolest hästi tehtud esimene aare! Konteineriga on vaeva nähtud, koht ka omamoodi vaatamisväärsus ning praeguse kuumaga väga meeldivat tüüpi ligipääsuga pealegi. Kui Paunküla veehoidlas võtsin seltsiks aerudega abivahendi, siis siin käisin niisama kere jahutamas. Pole need kaldad nõnda hullud ühti, päris puhtalt saab välja.
Bussipeatuse posti ümber on väheke eksitav kleebis. Jah, peatus.ee tõepoolest näitab selle nimega peatust läbiva K6 liini graafikut, kuid millegipärast kaardil ligi kilomeetri jagu eemal! Pikliku peaga puuslik saarekesel on pikast ootamisest juba puhta halliks läinud :o) Püüdsin teda keelitada, et tule kaasa, bussi siia niipea ilmselt ei saabu, aga vana ei liigutanud kulmugi ning jäi ikka vapralt edasi ootama.
Täitsa mõnus oli solberdada. Vesi tundus algus päris jahe, kuid ujudes sai tunda kohati külma, kui ka üsna sooja vett. Parmud kiusasid ka vee peal, seega kauemaks vett nautima ei jäänud. Tänud siia kutsumast!
Vesise pühapäeva teine aare. Oli esialgu plaan selle aardeni ujuda, kuid Kristel teatas, et tema ei taha siit vette minna ja pidin ikka supi täis pumpama. Siiski nii lühikese maa jaoks kahte ei viitsinud hakata täitma ja proovisime esimene kord kahekesi ühe peal hakkama saada. Tuli see täitsa hästi välja ja peagi olime saarekesel. Väga väga laheda kohaga on tegu ja kindlasti aaret väärt :) Ja lisaks veel peitja esimene aare ning üliviisakalt vormistatud, kena kohe sellist otsida ja logida :) Suured tänud!
Kolleegiga aardel päev 2. Kui teisipäeval Magnus sai redelit tassida, siis kolmapäeval Jane sai parmud ja muud putukad minu juurest enda juurde meelitada. SUPid täispumbatud, sai kohe suund aardele võetud. Auring ümber saare tehtud ja parim randumiskoht määratud, oli parkimine kerge. Aarde leidmine raskust ei valmistanud ja nii meil oligi üpris palju aega, et Jägala jõge avastada. Päris Jõelabürindi juurde ei jõudnud aga ega palju ka puudu ei jäänud. Aitäh bussipeatusesse kutsumast! EVEJ
Ühel õhtul käisime siin Kristaga vaatamas, mis värk on. Kell oli juba kümme ja õues vist 16 kraadi. Ei tulnud meil kummalgi tunnet, et võiks siin supelda.
Täna olime jahutust vajavad, nii et minu ema oli esimesena valmis vette minema. Siim vaatas järve ja arvas, et ta ikka ei uju, vaid parandab autoraadiot.
Mina läksin küll vette. Panin veel ujumissussid jalga, sest paljajalu mulle roostikus ja saartel kolada ei meeldi. Ema ujus niisama edasi-tagasi, mina võtsin õige saare sihiks. Mulistasin, mis ma mulistasin, aga kohale ma jõudsin. Kuni roogu, põdrakanepit, nõgeseid ja ohakaid tõrjudes kohale astusin, möödus minust ujudes Siim ja küsis, kas leidsin. Selleks ajaks veel polnud leidnud, aga mõne hetke pärast leidsin. Vaatasin bussipeatuse ja puu-moai üle ja otsustasin seekord teisest saare otsast vette minna. Ujumist tuli sealt küll rohkem, aga vähemalt sain parmudest lahti. Siim oli selleks ajaks juba jupp maad saarest mööda ujunud. Ma teatasin, et mul rohkem randuda plaanis pole, nii et ujusime tagasi. Tema jõudis muidugi varem.
Tänud väljakutse eest!
Ajad on juba iidammu nii kaugel, et väga viimane päev selle aasta esimene ujumine ära teha. Kaua võib, lausa patt ju suve raisku lasta ja siis hilissügisel aareteni ujuda ;-) Seesiinne aare on täiesti meeldival 200m kaugusel kaldast, kus mõnus sulistamine teha. Vette minek ka täitsa inimlik ja inimtühi. Otse aardeni ujudes tõdes Marje, et kuidagi sinna ei jõuagi. Alles naastes sain minagi aru, et on tõesti vool vastu :-) Igatahes olime ilma gepsu ja telefonideta ning pastakas patsivahel kenasti saarel. Õnneks polnud seal isegi nõgeseid ega muid ebameeldivaid taimi või sääskigi. Täitsa tore aare sai leitud ja aarde nimele vastav päris elus nähtud reaalne koht pakkus ikka pikaks ajaks imestamist. Minu meelest parima asukohaga aare sel aastal üldse! Ainult uju ja imesta.
Suured tänud Grethe-Johannale suurepärase leiu eest! Ilma aardeta poleks aimugi, et siin bussipeatus on! :D Rõõm on tõdeda, et peitja esimene vasikas pole kaugeltki mitte aia taha läinud, vaid hoopis saarele. Kiitus! Ootame Grethe-Johannalt järgmisi pärle :-)
Enne jaanipäevale minekut plaanisime bussipeatuse üle vaadata. Autoga kulgesime mööda veepiiri kohta, kuhu võis selle parkida ja ajasime ujukad selga. Karl katsus vett ja ütles, et täitsa soe. Läksin järgi ja vesi oli tõesti mõnus. Ujusime esimese saarekeseni ja ronisime kaldale. Sealt edasi kõndisime teise saare otsa ja uuesti vette, et ujuda õigele maalapile. Esmalt otsisime üles aarde ja panime nimed kirja. Pärast läksime peatust ka vaatama, aga bussi seekord ootama ei jäänud, kuna puudusid bussiajad ja me ei teadnud millal järgmine tuleb. Kuna bussiga tagasi auto juurde ei saanud, siis ei jäänud meil midagi muud üle, kui uuesti vette minna ja veidike ujuda. Aitäh väga laheda asukohaga aarde eest!
Teel Geojaanile üks igati meeldiv jalasirutuspaus bussipeatuses. Lisaks sirutamisele saab ka jahutust. Sõitsime autoga kaardil märgitud "asud siin" nurka ja asusime riideid vahetama. Ma olin kiirem ja läksin vett katsuma. Kätt vette pannes ei tundnud mingitki temperatuuri vahet. Arvestades, et õues olid kraadid 20ndate keskpaigas, siis võis järeldada, et vesi on siis soe nagu vannis.
Suundusime üheskoos vette. Maire ettepanek oli ujuda ühe jutiga õigele saarele. Minu plaan oli randuda vahepeal esimesel saarel, forsseerida sealset võsa ja siis ujuda saarelt saarele. Ujuda on tore aga pole kunagi olnud pikamaa fänn vaid pigem sprinter. Ma siis randusin kahe saare vahel sobivast kohast. Maire otsustas see peale, et tuleb ka ikka minu järgi. Ma rajasin läbi looduse viisaka tee järgmisesse vettemineku kohta ja sulpsasime natukene veel ning olimegi bussipeatuses. Telefoni kaasas ei olnud aga õnneks oli aardeleid lihtne. Igaks juhuks olime kaasa võtnud aga pastaka, mille Maire pistis omale juuksepatsi vahele peitu. Tegelikult on aardes kirjutusvahend täiesti olemas. Nautisime mõned minutid saare elu ja läksime täpselt sama teedpidi tagasi.
Aitäh! Oli väga mõnus ujumine.
Siin saime tänase päeva jooksul teistkordselt oma SUP-laua täis pumbata. Mina ette ja Henriko päästevestis taha, asusime aarde poole teele. Saare otsas olev parkla oli ilusasti veetaimedest lagedaks aetud või õigemini maha sõidetud. Saarel käisin üksi ära, Henriko niikaua valvas alust. Enne tagasiteele asumist vaatasime veehoidla poolt bussipeatuse üle. Henriko arvas peatust nähes, kes see rumal siia bussipeatuse teinud on. Bussid siin küll ei sõida. Aitäh!
See, et minul enne Geojaani mingit plaani polnud, tähendas jvaid seda, et Aive kamandas meid Keava rappa SUPitama aga, et enne käime Bussipeatusest läbi. Ma harva kahtlen inimeste terves mõistuses aga seekord küll kindel ei olnud. Mis krdi pärast on vaja mingi bussipeatuse juurde minna SUPi lauaga kui need on ju tavaliselt minu P... aknast möödaminnes lihtsalt logitavad!
Elu on õpetanud, et tark paistad siis välja kui suu kinni hoiad. Hoidsin. Jõudsin koju ja siis zuumisin kaarti ja siis oli hea, et olin üksi, sest muidu oleks rumal nägu ju kaugele paistnud.
Olin kohal ja tegin suured silmad. Kohale veeres naisterahvas suure bussi ja järelkäruga ja SUPid veel täispumbatud!!! Tegime siulips aardeni ja siis tegin juba mina teiste eest plaani - Mürakas!
Tänud peitjale lollitamast ja Airile sellise super teenuse eest, oli tore supisöömine!
Tänaseks oli Aive meile orgunninud SUPid, et minna Keava rappa, siin tegime väikese soojenduse. Tänan.
Ilm oli veel täitsa hea ja sai siia kaema tuldud, lahe, aitäh :)
Bussi seekord ei tulnud aga ex maaliinid sõidavadki harvemini.
Ah, jälle üks bussipeatus. Miks nad küll veetakistusest räägivad? Vau, mis ilus Kaunissaare veehoidla. Ja milline superilm supitamiseks. Tänud peitjale üht omapärast bussipeatust märkamast ja aardega tähistamast!
Perfektne päev selle aarde äralogimiseks :). Indy hüppas mul korra sõidu ajal ka jalad alt aga üle pea vettekukkumine sobis samuti selles 30+-s suurepäraselt. Aarde logisime ära vist vist 10 minutiga, ülejäänud tunni tiirutasime lihtsalt puhtast funist järvel. Väga mõnus bussipeatuse aare, aitäh Gretele toreda esimese aarde eest :).
Selle aarde juures oli kõige raskemaks osaks sup-laudade täis pumpamine, ülejäänud oli lust ja lillepidu. Näljased parmud ründasid, päike küttis pähe ja sina siis higista muudkui seda pumpa üles-alla sõtkudes. Kui kõik veele minekuks valmis, siis oli veel vaja ekipaazid moodustada, sest meil oli ju viie peale kolm lauda. Maris võttis enda kapteniks Indy, mina sain enda veesõidukile vanemtüürimeheks Maris-Maxi ja Helge liikus julge maadeavastajana uhkes üksinduses kõige ees. Randumiskoht saarekesel oli ilusti sissetöötatud ja parkisime meiegi supid sinna, kus jäljed ees. Aare paljastas end kergelt ja panime logisse nimed kirja. Kuna see sutsakas saarele oli olnud ajaliselt poole lühem, kui ettevalmistustele kulunud aeg, siis ei olnud mingit tahtmist kohe tagasi minna. Võtsime suuna hoopis veehoidla keskosa poole ja nautisime mõnusat supitamist ja lobisemist veel tükk aega. Tegime tiiru ka ümber saare ja umbes tunnikese pärast olime taas alguspunktis. Super ilm, vahva seltskond ja toredas kohas aare tegid meie esmaspäevaõhtu väga meeldejäävaks. Suur tänu!
Kuumal suvepäeval tegime sobivalt siiapoole sattudes põike bussipeatust uurima. Reklaamisin välja hea ujumiskoha ja sooja vee. Ujuda sai, vesi oli tõesti soe. Ise ma muidugi asusin kohe supilauda pumpama, sest sihtkoha suunas vaadates olin kindel, et mina sinna ujudes minna ei taha. Kahtlased taimed kõhu all, saare kallas kõrkjatega piiratud, prr, väga äärmisel juhul ujun. Noh, näiteks aarde nimel muidugi võib;) On tulnud kahtlastes veekogudes ju küll ujuda või roomata. Seekord siis oli olemas täielik luksus, ei pidanud isegi varbaid vette panema. Kaldal oli siiski täitsa mõnusalt ujutav koht, nii jäi ülejäänud seltskond sinna suplema, kuni ma saarel bussipeatust uurimas käisin.
Tore koht aardele! Aitäh peitjale.
Pumpasime oma SUP laua ja kummimadratsi täis ja asusime teele. Lainetus oli päris tugev, seega mina oma supiga tegin laiu kaare aga Maret aerutas ümber enda telje. Naerda sai päris palju. Lõpuks me aga saarele jõudsime. Kohustuslikud pildid tehtud, otsisime ka aarde üles. Tagasitee oli eriti mõnus, aerutama ei pidanud, tuuleiil viis täpselt randumiskohta, viskasin ainult pikali ja võtsin päikest. Tänud
Ühesõnaga, ma ei olnud siiani varem SUP lauaga sõitnud. Pole lihtsalt juhust ja vajadust olnud, kuna veetakistuste ületamiseks on mingi paadinahk olemas. Seekord läks nii, et Kristjan ja Simone pakkusid välja ühe põneva veetaguse aarde külastuse. Ma muidugi kahe käpaga nõus, et jaa, muidugi, teeme ära. Siis selgus, et oops, SUP lauaga, mida ma varem ainult pildilt näinud olen. No samas, kallas lähedal, vesi soe. Saagu, mis saab. Kohale jõudes otsustasime, et laseme ainult ühe laua täis, kuna sellise palavaga ei viitsinud keegi mitmega jahmerdada. Plaan oli selline, et "Miki pole varem SUP'elnud", las ronib teiste lõbustamiseks lauale ja Krissu-Simpsu lasevad niisama ujudes nulli poole minna. Mulle sobis. Olin kodust kaasa haaranud elektripumba, et kergemini saaks, kuid see põletas Kristjani Subarikul vaid kaitsmed läbi. Mis pagana auto see on, kus ainus sigarisüütaja on mõeldud vaid mobla laadimiseks ja kui sinna tahad midagi enamat ühendada, siis põleb auto maha. Lõime Simpsuga kordamööda SUP'inahale õhu sisse ja suundusime vee peale. Loomulikult on vaja koerusi teha ja aarde poole SUP'eldes kutsusin Simone ka lauale. Ja siis Kristjani, kes alguses kahtles, et äkki läheb põhja. Noh, siis saabki Krissu oma ülbe käekellaga (millega ta pidevalt veetemp mõõtis) põhjatemperatuuri teada. Mida me siiski tegelikult teada saime, on vaid see, et nende SUP kannatab vabalt kolme inimest vedada, kuid seda vaid hetkeni, mil Miki SUP'ilaual püsti tõuseb. Siis kadus SUPilaud mu taldade alt nagu libe seep vannitoas ning Krimpsude lõugamist "Mikii rsk" oli ka veesügavusest kuulda. Nagu multifilmis - teate küll, mullid tõusevad pinnale ja taustaks kostab see pinin. Lõpuks olime me nii osavad, et kolmekesi laual olles kannatas isegi vettehüppeid teha. Möödaminnes saime ka aarde logitud ja bussipeatuses bussi oodatud. Lahe koht, aitäh peitjale. Sellised ongi minu lemmikaarded, kuhu laheda seltskonnaga mõnusa retke saab teha, mis pikalt meelde jääb!
Kaldale jõudes läks isegi Subaru käima, ju siis kõike maha ei põletanud :)
Reisijaid oli rohkem kui SUPpe. Kõik leidsid endale koha SUPil v.a. Kallo, kes oli julgestustiimi esindaja.
Sama palju kui oli minejaid, oli ka aardejahilt tulijaid.
Tänud peatusesse kutsumast!
Hea rahulik ja soe suveõhtu, mis sa muud ikka teed, kui veedad seda sõpradega. Kui siis seda saab teha veel mõnusate tegevuste raames, seda parem. Nii saigi see väike mulistamine ette võetud, kes kuivalt, kes märjalt, aga oma seatud eesmärgi saavutasid kõik. Bussipeatuses käidud, aare leitud, aitäh.
Õhtu oli täis kuumust ja sumedust. Sinna õhtusse oli vaja ka tegevust ja kui on vajadus siis ilmub kohe ka lahendus (nii nagu ühes ammuses anektoodis, kus tekkis lahendus, mis ilmvõimatu ja imestunud päringule, et kuidas siis nii saavutati. Tuli vastus, et Vot tak otsen nado bõlo).
Noh üksteise järel saabusime siis kohale. Osa laevastikust pumbati täis, osa jäeti reservi ja kasutusel olnutel testiti kandevõimet kanda enam kui ühte geopeiturit. Keegi ütleb mulle ikka mõnikord, et tagasi lähed bussiga. Siit võiks mõnikord proovida küll.
Aitäh, kena kulg oli.
Hea kui kellelgi on sobiv abivahend sellise aarde logimiseks. Aitäh!
See aare jäi täna ideaalselt teele. Kuna mul SUPi lauda ei ole, siis valisin alustuseks kaugema parkla ja kasutasin sobivalt kaasas olevat kajaki bussipeatusesse jõudmiseks.
Oli hea retk aerutamise tehnika meelde tuletamiseks ees ootava EST raja jaoks.
Tänan peitmast.
Õhutemperatuur pöördus ootamatult vee aarete jaoks sümpaatses suunas. Pealegi, kui veel bussipeatus kaunil saarel. Puhusime siis oma armaada õhku täis ja tegime ühiskülastuse. Kallo kasutas siiski kondimootori abi, et kui keegi vette kukkub, siis ta on juba nagunii märg ja saab päästma minna.
Leitud kaks tundi peale esmaleidjaid. Täname ilusasse kohta kutsumast!