E11: Piiroja tunnel

Päris tore matk oli aardeni, sai veel eelmise E11 aarde juures alustatud seenesaaki täiendatud. Koht ka muidugi väga sürr siin keset metsa. Aitäh aarde eest!

Vägev koht! Ja nii vahva, et matkarada siit läbi läheb. Jalge all voolas küll vesi, aga saime ettevaatlikult astudes kuiva jalaga teisele poole. Aitäh!

 1 

15652.

Selline koht

Geojaanituuri leid #49. Jätsin auto 900 meetrit eemale eravalduse sildi juurde metsateele. 17 minutit mööda matkateed kohale ja teist tagasi. Kaasas oli nöör, multitööriist ja üks nipukas, sest olin lugenud, et kast maas. Kohapeal selgus, et kõik juba okoo, lasin vaid veidi lõdvemaks, et pooks puud hiljem. Ja tunnel oli küll äärmiselt lahe. Aitüma Hannole näitamast!

Ah siis selline tunnel.Aitäh!

No vot oli üllatav leid, tänu geopeitusele. Omapärane. Tänud tutvustamast

No vot oli üllatav leid, tänu geopeitusele. Omapärane. Tänud tutvustamast

Aare korras.

Vägev tunnel keset metsa. Tänud peitjale kohta tutvustamast!

Siinkandis olen ikka kordi aastas, aga kunagi pole olnud kas aega või viitsimist selle aarde juurde tulla. Nüüd siis hommikuse värskusega ja teotahtega sai suund tunneli poole võetud. Õhus oli juba tunda saabuvat kuumust, aga veel polnud väga vigagi. Tunnel ise ikka üllatavalt vägev siin. Üllatuslikult tore. Tagasiteel noppisime kaasa need kukekad, millele juba teistpidi rada tallates silm oli peale pandud. Üks korjamiskõlbulik puravik sattus ka teele, teine oli väheke vanavõitu. Tänud peitjale seda toredat tunnelit näitamast ja aaret peitmast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

Päris lahe tunnel keset metsa. Tänud peitjale.

Kast tuleks puu külge tagasi kinnitada.

Kui ma õigesti mäletan, siis oli siin kast puu otsast alla sadanud. Sidusime ta lihtsalt ühe oksa külge kõlkuma - tulevikus tuleks ilmselt kohendada.

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

Tänud peitjale!

 7 

See aare oli osa minu kahepäevasest minirattamatkast. Kopeerin siia oma muljed, mis seostuvad selle aardega. Aitäh peitjale!

Alustasin oma mini matka sõites rongiga Koidulasse. Võiks arvata, et rattapiletiga ei ole nii palju rattureid, aga tipphetkel oli C alas 14 ratast, üks käru ja üks liikumisabivahend. Sain istuma alles viimaseks 20 minutiks. Üldiselt on lõuna liinid mulle väga tuttavad, aga siin polnudki varem maha tulnud (läbi olen ka ainult korra sõitnud). Rongist väljudes suundusid kõik raudteejaama sisse. Turvamees jäi mind imeliku pilguga vaatama - just nagu, et miks ma ka ei lähe. Avasin kaardi, tegin suuna selgeks ja hakkasin jalutama vasakule poole. Selle peale võttis turvamees ratta ning hakkas sõitma. Ma olin nii segaduses. Ta juhatas mind lukustatud värava juurde ja lasi välja. Tänasin teda eesti keeles ja ta tänas samuti eesti keeles. Need olid ka ainsad sõnad tema suust :D Naljakas, aga vist piiripunktile omane asi.

Esimene eesmärk oli leida Piiroja tunneli aare. Ligipääs sellele pole väga hea, kuid kaardilt tundus see olevat täpselt kahe matkatee ristumispunktis ja kui neid mööda minna, siis võiks pärast suurele teele tagasi ka saada. Alustasin Metsa matarajal (mille sarjast aare ise ka on), mis oli alguses täitsa sõidetav. Selline natuke rohtunud tee. Varsti muutus aga teel sõitmine keeruliseks ning kõndides sain jalgadelt 5 puuki ära pühkida, kes õnneks apsata keegi ei jõudnud. Seda kõndimist oli õnneks alla 100 meetri.

Mõne aja pärast jõudsingi tunnelini. Ossa raks, missugune suur asi siia ehitatud on. Piltide pealt tundus ikka palju väiksem. Jätsin ratta tunnelisse ja otsisin aarde üles, ise samal ajal kepseldes, et putukad elusalt âra ei sööks. Minu "toredaks" üllatuseks oli aga see, et teine, ristuv matkatee läks aga hoopis palju kõrgemalt, kui see, millel olin sõitnud. See oli nimelt tunneli peal endisel raudtee tammil (vähemalt tundus nii). Mis siis ikka - tuli asjad üles vedada. Kõigepealt proovisin kogu rattakremplit korraga liigutada, aga ei jaksanud seda isegi poolt meetrit sealt üles vinnata. Ei jäänud muud üle, kui hommikul nokitsetud ekspanderid lahti teha ja kõik tükkideks võtta. Ratas, kott, matt, telk - kõik sai eraldi üles viidud. Muide, sain teada, et mu ratas on ikka sitaks raske. Selle üles tõmbamine keset putukaparve ja palavust oli minu jaoks tõeline eneseületus. Vandesõnu lendas liigagi palju, aga tehtud see sai. Alla tulles avastasin isegi mõned trepiastmed, mida järgmiste kottide puhul sain kasutada.

Üles jõudes ei olnud pilt jätkuvalt roosiline. Kruus oli suuretükiline ja sellel kõndiminegi oli keeruline, rääkimata sõitmisest. Järgmised kilomeetri suure teeni kõndisin ratas käekõrval, põiklesin nõgeste eest ja laulsin, et julgem oleks. Üks asi, millest esimese paari tunniga juba aru sain, on see, et võõras metsas (eriti suhteliselt sügaval) on üksi ikka kõhe. Tegin endale märkuse matkaradadele rattaga enam mitte ronida, nii tee kui kõheda tunde pärast.

Nii 30 meetrit enne suurt teed vaatasid vastu mulle astelpajud. Pole mitte kunagi neid varem nâinud looduses kasvamas, küllap mõne vana talu jääk. Päris valmis need küll polnud, aga täitsa söödavad. Võite küsida astelpaju korjamise koordinaati, kes soovivad :)

Võimas üllatus siin!
Täname :)

Inimene suudab ikka päris palju korda saata, võimas

Vaadates aardele lisatud pilti ja mis sellest kõigest sai. Ebareaalne!

Leitud, logitud, tänan!

 1 

Jääb ootama lumevaesemat aega. Autot ei tahtnud keset teed jätta ja ka 2.5 km lumes sumbata ei olnud ahvatlev. Hiljem logisid lugedes ja pilte vaadates oli küll kahju, aga küll jõuab.

Siin oli GPS omajagu segaduses ja saatis mingit pisikest teed mööda. Kui see salakavalalt järjest nirumaks ja nirumaks muutus, siis mõtlesin, et kindlasti sõidan paralleelselt mingi normaalse teega, aga tagasi ka ei viitsinud keerata. Viimane teeots oli nii vaevumärgatv, et esimese hooga panin üldse mööda. Tunnel oli küll korralik ohhoo, õnneks oli oja kuiv ja sai rahulikult läbi jalutada. Aitäh peitjale.

Kui truup nähtavale ilmus siis oli vaatamata eelnevale infole ikkagi korralik wow-efekt. Ronisime ka tammile. Loodus on seal tühja koha päris kiiresti peaaaegu ära täitnud. Tänud peitjale.

Tänud aarde eest!

Peale paasapäeva tekkis väike paus, enne kui sugulaste juurde edasi läksime lustima. Seega tegime väikse tiiru Setomaal ja tulime siia (kuigi see tegelikult Võrumaa). Koht oli minu jaoks uus: lugesime põnevusega ajalugu ning oli hea meel, et siia aare oli pandud.

Sellised kohad mulle meeldivad, ilma geopeituseta poleks siia sattunud. Jalutasime ka pisut mööda tammi, märkamatult läks tee äärest madalaks, tunneli juures oli ju väga kõrgel. Ka Võrukad ei teadnud sellest tunnelist, mis oli pisut ootamatu, võib-olla tuleme siis veel siia jalutama.

Algul proovisin lõunast läheneda, aga kui eramaa silt ette tuli, läksin hoopis põhja poolt. Seal tuli samuti eramaa silt vastu - mis teema sellega on, avalik matkarada ju? Igatahes, ühte sarnast tunnelit tean siinkandis veel ja oli/on plaanis see ka aardega ära tähistada, aga sellest kohast ei olnudki teadlik. Päris äge oli läbi jalutada, aitäh näitamast!

 1 

Oo, vau, mida hekki, kui äge koht! Aarde logisin jalgade trampimise saatel ära ja siis alles suundusin magustoitu sööma ehk truupi vaatama. Käisime otsast lõpuni ja tagasi ja muidugi mul oli vaja kontrollida, kas seal sees ikka kajab. Kajas küll. Kiidan ja tänan!

Tõesti uhke truup. Aitäh!

Ei teadnudki, et Raio Piirojale isiklik tunnel on kingitud. Palusalule kingiti Pätsult talu olümpiavõidu puhul - Palusalu, anna valu, riigivanem kingib talu! Nii ikka öeldi tol ajal rahva seas. Ja nüüd oh imestust ja värki, Raio Piirojale on ka kingitud selline tunnel. Vaatasime ja imestasime seda imeasja, maaparanduses töötavale ja truupe projekteerivale sõbrale tegin ka pilte ja saatsin. Igati uhke koht, aitäh! Aga nüüd küll ei kujuta ette, et milline see elu siis siin oli, et siia metsa selline truup rajati.

Ooh.. vot see on truupide truup. Pisut kahju, et ta nii peitu on jäänud, kuid samas äge, et matkatee sellest läbi läheb.

Tänan peitmast.

Tänan aarde eest!

Leitud.

Üks matk päevas. Parkisime peitja poolt juhatatud kohta ja jalutasime kohale. Tekkis tõeline ohooo, kui nurga tagant välja tuled. Lahe tunnel, aitäh näitamast!

Jätsime auto peitja näidatud kohta ning sealt mööda metsateed sündmuskohale. Täitsa mõnus jalutuskäik ning liikudes ei saanud satikatest arugi. Alles aarde juures ja eriti logides olid sääsed ikka parvena kallal. Ega's midagi, tuli kiirelt teha. Vaatasime muidugi ka kangelase enda - selle võimsa raudteetammi alla ehitatud truubi üle. Võimas ehitis kindlasti, eriti kui arvestada aega, millal see ehitati! Täname aarde eest!

Tunneli juurde jõudes rühkisid alt üles tulla kaks meesterahvast, kes pikemal matkal olid. Meil vastupidi oli just alla vaja. Sai siis ka kõla seal proovida. Äge koht. Tänud

Ohsapoiss! Üks üllatuslikumaid vaatamisväärsusi, mida ma Eesti pinnal üldse kunagi avastanud olen. Noh, muidugi on uhkeid ehitisi mujal ka ja vanemaidki, loomulikult. Kuid neist kõigist on varem vähemalt midagi juba teada, justkui vaim valmis vaatamisväärsuse nägemiseks. Siin aga ... täitsa pael. Nojah, pealkirjas nimetatud ju et tunnel, eksju. Ikkagi, need mastaabid ning esteetiliselt võluv vorm - ei oodanud midagi päris nõnda suursugust eest leida. Küllap puhtalt enese teadmatusest/harimatusest, aga praegu see läheb igatahes potentsiaalse 2021. aasta parima aardeasukohana kirja. Aitäh!

See on tõepoolest vägev ehitis. Siia tuleme kunagi tagasi, kui parmud nii jubedalt ei hammusta ja proovime seda müstilist akustikat veidi pikemalt.
Tänud peitjale ja pikka iga aardele!

 1 

Auto jäi ca 630 meetri kaugusele kruusateele. Jalutuskäik parmude ja nõgeste vahel kohale. Üliäge koht kuhu ilma geopeituseta juhtuks. Aitäh!

FTF tänan