6.Haragamägi - Eestimaa kaheksatuhandelised

Läksime siis nende mägede külastuste lõpetuseks seda peitja poolt mainitud organiseeritud harakate kampa otsima. Kusjuures kohale jõudes anti kahesugust infot selle mäe kõrguse osas. Tundub, et see uuem number on siiski õigem, kuigi ega see absoluutselt mittekui mingisugust tähtsust ei oma. Aga vallutatud sai veel seegi Haragamägi, täitsa väljaspool plaani. Mitte et üldse mingit plaani oleks olnud, aga eelmise mäe juures autoni jõudes nagu oleks tndunud, et aitab küll tänaseks. Vähemalt mägedest, kuid siit mööda sõites tekkis taas ikkagi isu veel ühe aarde järele. Ja kui juba taas mekk suus ning järgmine peaaegu et paistab, siis triivisime siit otse Plaksi Kunni peale. Ja nii need plaanid taas lappama läksidki.
Tänud peitjale siia mägedesse meelitamast. Täitsa huvitav iseendalgi jälgida, et kuidas sa siis siin toimetad. Tuled paari mäge võtma, aga lõpetad ikka kurnatuse piiril mingi palju suurema arvuga. Ok, tegelikult see kurnatus väikene liialdus, aga väsind ikkagi.

Tore küngas, kus alles tippu jõudes saad aru, et oledki kõrgemal. Harkate asemel nägime siin aga hoopis üht päris suurt ja vist veidi segaduses häälekat luigeparve kuhugi edelasse üle lendamas. Topsik kuiv ja korras, tänud peitjale.

Tänane kaheksas. Lähenesin RMK lõkkekoha poolt. Polnud viga. Jalutuskäik heinamaal ja metsa õige pisut. Siin pidin veidi ringi kõndima enne kui otsitavat märkasin. Sama teed tagasi heinamaale ja sealt juba Suure Muna parklasse. Olin oma ringiga ülirahul. Ilm oli ilus, putukaid polnud, lilled õitsesid metsa all, võsa paistis läbi, hein veel ei kasva. Ülihea aeg on praegu selle seeria leidmiseks. Kõik sellel ringil olevad aarded olid väga heas korras. Tänan!

Leitud. Aitäh!

Auto jätsime baaslaagrisse. Tippu tõusime jala. Ilm oli soodne, tänu sellele kiire leid. Aitäh!

Aitäh aarde eest!

Peale selle tipu vallutust suundusime Suurde Munasse auga väljateenitud hilist lõunat nautima.. ja pisut jalgu puhkama.

Tänan peitmast.

Leitud

Tulime siia mägedesse seiklema küll uute aarete pärast, aga põikasime sisse ka läheduses olevate vanemate aarete juurde. Pealegi nüüd ka need vanad ju hooldatud ja leidmine lausa lust. See siin asub ikka täitsa mäe moodi mäe otsas ja sai taaskord pulsi üles siia rühkides. Tee allapoole tagasi läks muidugi palju lõbusamalt.

Hetkel oli heinamaa niidetud ning lähenemine seega natuke lihtsam. Kuna hakkas hämarduma, tekkis leidmisega esialgu geopimedus. Sai tiirutatud siin ja seal kuid lõpuks siiski leitud. Täname peitjat.

Leitud, Kertu, Karl ja Kirke. Milline võsa, jätkuvalt pikkad püksid!

Siin ühtegi aarde poole suunduvat rada esialgu ei märganud aga õnneks rohi polnud kõrge. Võsani jõudes märkasime tallatud jälgi ja järgnesime neile. Selle mäe otsas oli ka esimene kõrget punkti tähistav sildike alles. Saime siiski natuke rohkem tiirutada enne kui kotikest märkasime. Ja siis juba natuke otsemat teed uuesti autoni tagasi.

Järjekordne võsa. Tänan!

Koordinaadid päises muudetud.

Vahetasin karbi ja logiraamatu, uued koordinaadid on 57.710433, 27.054873

No läks kaua aega, enne kui sander kuskilt hüüdis et on logitud. Aitäh

Ka see logiraamat vajaks kuivatamist.

Leitud, logitud, tänan!

No blaaaah. Kui siiani tulid leiud esimesest vaadatud kohast, sõltumata sellest kui koordinaat mööda oli, siis siin oli esimene ikaldus. Otsisin ja mõttes ulgusin ja tegin aina pikemaid tiire ja tuju läks järjest mornimaks. Selline mägi ka, mille puhul minu jaoks piisab kord elus ronimisest. Lõpuks päästis päeva selle seeria puhul vana tõde, et kui näed mäemärki, siis pole ka aare kaugel. Õige nurga alt õnnestus õigele kohale peale vaadata ja rõõmustasin, et talvel siia asja ei teinud.

Tänud peitjale!

Kevadise otsimise vigade parandus. Natuke oli vahepeal selgunud kuskohast on mõistlikum otsida. Karp tuli välja mõistliku ajaga. Tänud.

See oli kukkunud juba väga kaua aega tagasi.

Päeva viimane. Sai ikka otsida seda siin. Pidime juba alla andma. Korra vaatan veel ja leitud siis saigi.
Tänud

Materjali, kust otsida on tõesti palju. Meie trehvasime igal juhul õigele kohale. Logiraamat osutus märjaks !

Selle oleme sunnitud järgmise korra jaoks jätma, kuna kõik ongi maha kukkunud ja lihtsalt ei leidnud miskit.

Siin ei õnnestulnud midagi leida. Ka Loonale oli koht täitsa uus. Lumi ka segas otsinguid. Kunagi soojema ilmaga tagasi.

Kivestmäest laskudes tulid vastu 30 nipernaadit. Teretasime igat üht ja pakkusime neile lahkelt oma sissetallutud rada tippu. Pakkumine võeti ka tänulikult vastu. Olen nii mõnelgi matkal Nipernaadi matkaklubiga käinud ja tunnen hästi klubi eestvedajaid,kuid tuttavaid nägusid selles pundis esialgu ei märganud. Alles pärast matka tuli välja, et ühe inimesega sellest grupist olen Madeiral matkanud ja üks grupijuht on mul töökaaslane :)

Edasi saime astuda mööda nipernaadi rada, mis lihtsustas natuke lumes sumpamist. Järgmine tipp - Plaksi Kunn'mägi (44.; 270.7m). Ilus väikese metsatukaga mägi. Teine, 48 veel minna :) Päike tõusis ja värvis lumise maa kergelt kuldseks, siit avanesid ilusad vaated Plaksile. Kunn'mäelt alla tulles põrkasime uuesti nipidega kokku ja suundusime koos Ollõmäele (20.; 280.2m). Ma ei teagi, kas nüüd siis tehakse Lumeilvese matka klassikalise tipuvaliku või uute tippudega, igaljuhul uus 20ndat tippu tähistav tipusilt on siia tippu paigaldatud. Kolmas, 47 veel minna :) Nipid suundusid siit edasi Kirasemäele, meie keerasime ninad aga Haragamäe (6.; 291.6m) poole. Ka siin on toimunud lidarimõõdistamistega mitmed muutused andmetes. Varasemalt arvati lõunatipp kõrgemaks ja ka uus silt on seal, praegu kehtiva põhikaardi reljeefi järgi on hoopis põhjatipp 30 sentimeetrit kõrgem. Käisime mõlemad läbi. Neljas, 46 veel minna :) Lõunatipus üritasime ka aaret leida aga tulutult, kuigi sai päris hoolega vihjeobjekte lume alt välja kaevatud.

--

Tippude läbimise järjestus:

8 - 44 - 20 - 6 - 16 - 26 - 48 - 28 - 35 - 29 - 31 - 14 - 10 - 43 - (Siumägi) - 18 - 42 - 46 - 36 - (Kunn'mägi) - 30 - 25 - 24 - 45 - 40 - 19 - 17 - 12 - 4 - 3 - 38 - 32 - 41 - 47 - 49 - 34 - 32 - 2 - (Kunnimägi) - 33 - 22 - 27 - 7 - 9 - 15 - 13 - 21 - 39 - 37 - 11 - 5 - 1

Kevadel tegime esimese osa Haanja mägede vallutamisest ja nüüd võtsime ette lõunapoolsed tipud. Haragamägi oli esimene. Tipu vallutamine läks üle ootuste lihtsasti. Ei mäletanud eelmisest korrast ühtegi nii lauget minekut. Kohale jõudes jäi esmalt silma, et toimunud on vist uued mõõtmised ja Haragamägi on saanud 1,5 meetrit juurde. Alles on veel vana märk ja lisatud on uus uhke metalltahvliga silt.

Aarde otsimine ei läinud meil üldse hästi. Esiteks hüppas koordinaat igale poole. Vihje ei aidanud kohe üldse kaasa, sest maapind oli kaetud sügisese lehekihiga. Haarasime siis geokepid ja hakkasime lehti riisuma. Oma 10 minutit sai lehti riisutud kuniks juhuslikult sattusin ka õigesse kohta. Selline raske aare tekitas kahtlust, et kas oli ikka hea mõte sügisesel ajal siia mägesid tulla vallutama. Katki ei jätnud siiski ja suundusime järgmise poole.

Siit algas meie mägede vallutuse teine etapp. Vapralt ronisime mäele, mis oli suhteliselt lauge. Nullist vaatas vastu kurb pilt. Kollaseid lehti oli igal pool ja meie otsimine raskenes mitme palli võrra. Vaatasime lähemalt ja veidi kaugemalt. Lõpuks õnnestus Karlil aare ikkagi üles leida.

Läksime agaralt mäge vallutama, kuna äpp näitas, et täitsa rada läheb sinna. Reaalsuses tuli ikka heinast läbi murda, aga eesmärk oli üllas ja siht silme ees, et pole lugu sest heinast. Aitäh!