Viimsi vabaõhumuuseum

Sel korral saime ilusti multi tehtud. Täname aarde eest!

Nullis olevat kasti lahti tehes tabas mind ideede tühjus. Pole viga. Uurime siis muuseumis ringi ja jõudsin teise vahepunkti. Jälle null ideed. Oeh, lähen küsin siis abi, aga käiks ennem uudistaks muuseumi ala läbi. Oot, aga see ongi see lõppaare ju. Puht kogemata leidsin. Nojah, küll äkki teisel korral on paremad mõtted ja siis saab ka õigesti lahendatud. Muidu täitsa tore piirkond ja muidugi sai ka kohalikega tutvust tehtud. Aitäh!

Väga tore oli. Ma jooksin kaks korda võtmete järele.

Sattusime ka just samal päeval naasma, et veenduda aarde korrasolekus :). Ühtlasi paneme oma kogemustepagasisse teadmise, et tasub kohe rohkemat uurida. Kogu kogemus oli nii suuremale kui väiksemale igati äge, aitäh.

Vahepunktis tekkis kõhklus, kas miskit on niiskuse/külmaga kinni paisunud. Võime kinnitada, ainsaks takistuseks võib olla hoopis kinni kiilunud mõistus :).

Lõpp-punktis lõpuks heureka hetkeni jõudes sai muheleda, mis ägeda püandiga vihje üks teine logija oli jätnud.

Aardega on korras. Uurisin asja. Valvurimajakeses on vahepeal tööl uuemad töötajad, kes ei ole kõikide aarde "värskenduskuuridega" tuttavad.

Muuseumitöötaja sõnul on karp katki.

 3 

Suured-suured tänud aarde peitjale! Nii vahva, et sa aarde enne üle vaatasid, kui me Viimsi Vabaõhumuuseumisse jõudsime! Ja aare on ise ka väga äge! Seda, kuidas lamba nime teisiti, kui kohal oleva töötaja käest küsida, me välja ei mõelnudki! Aga töötajad on seal väga toredad ja lahked ning aitavad igati! :) Ja ilm oli tõesti super ilus ja rahvast vähe! Nautisime täiega nii ilma, aaret kui ka muuseumi!

 1 

Käisin täna aaret natuke värskendamas. Vahepunktis on salasein nii kinni kiilunud, et seda on pea võimatu avada. Põhimõtteliselt saab koordinaadi ikka urgitsedes kätte. Viisin kaane alla sahtlisse ühe igaks juhuks lisaks. Lõpus ripnes konteiner avatuna ja pastakas oli plehku pannud, keerasin uuesti lukku ja lisasin kassast saadud hariliku :) Administraator oli murelik, et ei tea, kas mängijaid said otsa :D Ma lohutasin, et äkki ikka tulevad! P.S Lisaks lammastele ja kassile on lisandunud ka üks kukk aedikusse.

Esialgne plaan Tädu loodusõpperajale minna asendus Viimis vabaõhumuuseumiga ja see oli tore punkt geopäevale. Ma tolgendasin alguses lihtsalt niisama kaasa kuna äpist selle aarde kohta infot ei saanud ja kuidagi moodi õnnestus GP lehel ka sellest mööda vaadata. Seega oli Inga ainsana asjaga kursis ning jagas mulle siin jupi kaupa nii palju infot kui parajasti vaja oli. Koht on ilus, ilm oli ka ilus aga tõelised staarid on siin loomulikult lambad. Teise punkti asukoht tekitas veidi kõhklusi aga teostus ise on lahe. Lõpus tuvastasime õige objekti kiirelt aga ühte infobitikest ajasime päris kaua taga. Samas oli tore siin aega veeta ja saime ka kanade toitu mugivaid lambaid silitada. Tänan laheda aarde eest.

Siin olen ka varem käinud, tore koht. Nüüd oli põhjust jälle tulla. Ilm oli küll tuuline, aga see ei takistanud lammastega tutvust teha. Nojaa, aga leiba ei tulnud meelde kaasa võtta, seega olin lammaste silmis „mõttetu mutt“! See eest oli karjane palju lahkem ja jutukam ning sain vajalikud abivahendid kätte. Peale väikest uurimustööd pääsesin edasi ka ning lõpus ootas mind ees väga äge teostus. Võtmeid tagasi viies uudistasin veel poekese riiuleid ja lobisesime vahahoidjaga tükk aega. Suured tänud väga toreda multi eest!

Olime sel ajal ainukesed muuseumi külastajad, nii et sai rahulikult otsida, uurida ja aarde leida. Lambad olid eriti nunnud. Aitäh.

 1 

Imeline vaade.. Võtsime nullist kaks õiget võtit kaasa. Lamba-Aadat polnud, koordinaadid aga jättis küll. Ja siis meie kohalviibimine hakkas venima. Kuhu pista võtmed? Pole sellist kohta. Võtsin istet ja lugesin logisid. Valin alati hästi kohti, kuhu end istutada, nii ka seekord. Otsustavalt tõusin siiski püsti..ja otsimine jätkus täie hooga.

Kui lõpuks leidsime mulgu, kuhu ometi sai võtmeid proovida, oli rõõm suur! Kuna meil olid ainult õiged võtmed, läks logimine ruttu ja jäigi veel aega lambaid imetleda.

Tänud toreda aarde eest!

Leidsime. Tänud peitjale

Nagu kiuste oli täna siin neiu kes ei teadnud asjast ei ööd ega mütsi. Pärast mitmeid vastamata kõnesid saime lõpuks esimese punkti abivahendi. Siis muidugi pidime tõdema, et ega need lambad nii väga jutukad ei olegi, pidime täitsa umbes tegutsema. Ja lõpp oli ikka meie poolt ikka eriti hale. Tänud peitjale aarde eest.

 1 

Uurisime ja paitasime lambaid aga kuna leiba polnud, ei hakanud keegi neist niisama sitsima. Kust teada saada, polnud õrna aimugi. Saime vihje ja sellega lõpus ei osanud mina midagi peale hakata, sest need kõik minu jaoks olid täiesti ajakohased muuseumi eksponaadid. 2 asja meeldis väga aga sinna ei saaks isegi minusugune oma nano peita.

Teised leidsid, minust ei olnud mitte kui mingisugustki kasu. Aardel hea idee ja teostus aga kui ise läbi ei hammusta, siis on nagu on. Aitäh kutsumast ja uut taset näitamast!

 1 

Alguses saime kenasti minema,teises punktis läks ikka natuke aega aga edasi saime,lõpus läks ikka meil omajagu aega enne kui nägijaks saime.Anne isegi käis vahepeal uusti teist punkti kontrollimas,et kas sai ikka kõik korralikult kirja.No sai ikka küll.Mulle meeldis.Aitäh!

 1 

Superluks teostusega aare, tänud!

 1 

Krabisevat, mille eest endale elamusi saab lubada tahaks vähemalt paar korda kuus saada. See korrake kuus, mil töö eest tasutud saad tundub ootamiseks ikka üüratult pikk aeg. Aeg on huvitav nähtus. Mõnele asjale mõeldes see venib aga teisele asjale ei jõua mõeldagi, teed vaid ühe silmapilgutuse ja avastad end justkui teisest ajajärgust. Ehk nt. kui vaja AA kanditaate enda jaoks ritta seada kaob see viis kuud lausa linnutiivul. Ikka aastast aastasse avastan aprillis või mais, et aeg on hoopis teiste tegevuste või muude aarete otsimise peale kulunud ja hulk eelmise aasta AA-sid veel täitsa leidmata. Sarnaste mõtetega utsitasin end tänagi siia. Kuigi ilm polnud kaugeltki mitte kõige nauditavam ja tervis kõhuvalunäol oli piinav aga lihtsalt kodus istuda ma ka ei suutnud.

Aarde enda vastu oli mul väike aukartus. Polnud üldse kindel, et kas ma üksi ikka saan sellega hakkama aga just see närv, mis mu sees põnevusest kõditas sundis mind siia üksi tulema. Et saaksin kõik algusest lõpuni ise ära pusida ja pusimist siin jagus. Algatuseks lendasin peale nagu julge hunt. Ei hakanud isegi mingist paroolist sogama. Teavitasin lihtsalt ja resoluutselt, et antagu mulle abivahend selle kastikese (viitasin käega) avamiseks ja võiski miniseiklus alata. Tuleb kiita seda jahedat ilma, sest ega peale minu ja kohaliku kassi seal kedagi polnud. Sain rahumeelega nuputada, imetleda, kukalt kratsida ja kirjeldust lugeda. Kuna üksi olles keegi õnneks valesid mõtteid vahele ei topi ja ma sattusin ise täitsa õigele lainele siis ega väga kaua ei läinudki kui sain edasi liikuda. Pistsin vajalikud asjad tasku ja läksin uudistama. Teises vahepunktis oleksid äärepealt määgivad karvapallid mu jalust niitnud, kuid jäin siiski püsti. Seda ei või aga mu peas toimuva kohta nii kindlalt väita. Nunnumeeter lendas nii kõrgele, et vajasin tükk aega toibumiseks aega. Kui olin suutnud nende karvapallidega harjuda sain ka põhitoiminguga jätkata. No lihtsalt nii head olid kõik need vahepunktid ja kogu aarde ülesehitus, et peitja on auga kõik need lisatud kiitvad sildid välja teeninud. Kogu see teekond algusest lõpuni oli väga nauditav. Jään põnevusega ootama milliste põnevate pärlitega meteoriit meid edaspidi üllatab! Kiidan!

 1 

Meie mäng sai siin hoopis uue nime. Õige nime peale tehti veidi arusaamatut nägu ja öeldi, "Aa, see lambamäng, jah?" :D No abivahendi igastahes saime ja hakkasime jalutama mööda muuseumi. Polegi käinud siin, uudistamist oli palju. Õnneks sujusid kõik vahepunktid. Lambad ei kartnud kedagi ega midagi, ei teinud meist väljagi. Kaks pätipoissi-talle ajasid isegi varest taga. Lõpus oli lambajumal meile armuline, aare oli täitsa avalikult laiali, kes teab, kaua me oleksime seal otsinud. Päris nipikas. Tegime kõik jälle korda, nüüd on nagu enne. Viimane leid oli veebruarist. Aitäh, väga vahva lambamäng!

 1 

Värav oli lukus. Rõõmus kohalik aitas meid rajale. Ühtki sitsivat abivahendit, nimi kaelas pikali meid ei jooksnud. Väga rahumeelsed kujud. Kenasti lõppu minemise info saime ka kätte. Lõpus köitis tähelepanu kaks väikest sõidu-abivahendit seina najal, nii nunnud. Tänud peitjale.

 1 

Talvisel pühapäeval oli terve muuseumi vaid meie päralt, mis oli üsna suur eelis, mugurohkel päeval oleks ilmselt oluliselt kauem aega läinud. Lambad olid vahvad ja tervitasid meid sõbralikult, aga oma nimesid nad meile ei avaldanud, selle osa pidime lihtsalt ära aimama, õnneks sõbralik peremees andis vihjeid, sest kirjelduses toodud vihjele pidavat nad seal kõik vastama:).

Vahvalt teostatud aare. Aitäh.

 1 

Olime täna siinkandis liikumas koos poja ja tema klassivennaga. Oma poeg on varasemalt nooremana meiega ikka aardeid otsimas käinud, aga teise poisi jaoks oli see esmakordne kogemus. Valisime siis selle jaoks selline huvitava ja natuke nuputamist nõudva aarde. Kui algusest saime kenasti minema, siis poole peal oli selle nuputamisega nii, et olime isegi päris hädas ja ei osanud aru saada, et kust me vajalikku infot ammutama peaks. Internetiavarused aitasid meid siis välja ning edasi läks me seiklus siin lumisel muuseumiõuel nagu lepase reega. Lõpus lasime poistel vihjele vastavast kohast aarde üles otsida ning sellega said nad eduliselt hakkama. Kui varem oleme siin käinud õunamahla tegemas (ehk Ubinapäeval lasknud Triinul oma õuntest mahla pressida), siis seekord sai laiemalt ringi vaadatud. Meie täname.

 1 

Eelmine kord olime asjast poolikult aru saanud ja muuseumi sulgemisaeg ka segas rahulikult otsimast. Seekord olime kohal veidi enne avamist ja kõik vajalik oli ka nüüdseks teada. Siirdusime kohe lõppu ja seekord ei läinud üldse kaua, et laegas tuvastada. Väga lahe! Aitäh aarde eest ja varem külastamata kohta kutsumast!

 1 

1013 on ka peaaegu sama ilus number kui 1000. Seekord olime kodutöö paremini ära teinud ning olime ka enne muuseumi avamist juba järgmiseks katseks valmis. Seekord sujus kõik kui see välja arvata, et olime Kasparile lubanud lambaid näidata, kuid õnneks ta oli üsna leplik. Seekord tuvastas Anni aarde sealt, kust ma seda omaarust kindlasti kontrollinud olin või siiski mitte... Ilma aardeta poleks ma siia muuseumisse kindlasti sattunud, aitäh kutsumast! (1013)

See oli tänase päeva eesmärgiks. Kuid kui arvuti taga selgus, et hetkel pannakse muuseum kinni 17:00 (16:30 viimane sisenemine), siis hakkas väga kahtlaseks muutuma, et kas ikka tööpäeva lõpus siia jõuame ning ka aarde leiame. Jõudsime multit alustada, päris kõigest aru ei saanud ja ka lõpus jäime leiuta. Muuseum ja pererahvas jätsid positiivse mulje ning kindlasti naaseme loodetavasti suurema ajavaru ning parema ettevalmistusega.

Lammas mis lammas. Mää.

 1 

Leitud, aitäh! :)

 4 

See oli nüüd küll kena lugu. Alguses luhvtitasime taluturul pea sada eurot ära. Pole ime, kui imepisike moosipurk seitse eurot maksab. Aga polnud kahju ka. Eriti kuna niivõrd äge aare ja koht meid ees ootas. Nagu Laurgi kirjutas, oleks kirjeldust lugenud - sest kirjeldust tasub lugeda, isegi tavalisel aardel - oleks pääsenud kaks korda lühema jalavaevaga ja neli korda kiiremini. Aga selle asemel saime muuseumiga palju paremini tuttavaks ja see oli omaette väärtus. Väga tore koht. Kui lõppude lõpuks ka aarde ilmavalgele tõime, oli rõõm ja imetlus hea teostuse üle õite suur. Au ja kiitus peitjale AA kandidaadi väärilise aarde eest! Meile väga meeldis. Suurepärane lõpp toredale geopäevale.

Kohtasime Jõuluvana

Kohalikud keelud-käsud

 4 

See jäi meie päeva viimaseks aardeks ja pole midagi paremat kui üks tore päev lõpetada ühe eriti toreda aardega. Esmalt tühjendasime rahakotte taluturul ja seejärel suundusime aaret otsima. Ja olgem ausad, siis kirjelduse lugemine on nõrkadele! Tänu sellele, et me sellesse väga ei süvenenud, saime muuseumiga ikka väga hästi tuttavaks :D Saime sealt kätte info, et on vaja nulli ja sealt kõrvalt abivahendit. See osa sai tehtud ja edasi läks esialgu ladusalt. Teine punkt oli väga tore karbike, kuid infot see kaua ei varjanud. Aga vot see kolmas. Täpselt ei teadnud ju ka mida ja kust otsida. Sai seal ikka tiirutatud. Keegi teise punkti juures koordinaadist pilti ka ei teinud, niiet saatsime Paavo tagasi kontrollima, et kas said ikka õiged numbrid. Samal ajal otsisime ikka kõik hooned läbi. Kui mitte midagi ei leidnud, siis vaatasime kirjeldust ja seal ju kõik vihjed selgelt kirjas :D Edasi oli ainult natuke vaeva kahe leidmisega ja seejärel vaadatud koha üle kontrollimisega. Lõpuks saimegi nime kirja. Üks väga lahe komplekt on siia kokku pandud :) Suured suured tänud!

 1 

Minu elu esimene aardeotsing ja kohe nii vägev algus! Nakatatud. Oli uute vahvate tutvuste päev. Aitäh peitjale ja nakatajale toredate elamuste eest!

 1 

Ilm tundus täitsa sobilik olevat väikseks jalutuskäiguks. Karge ja päikseline, tuult ka polnud. Parkides vaatasin, et kõva laadamelu käib, aga aardeotsingut see õnneks ei seganud, sest laat oli aiast väljaspool, aga aare seespool. Kui sisse astusin ja parooli mainisin, siis oli vastuseks paras ports hämmingut. Õnneks oli onu sõbralik, helistas oma ülemusele ja sai teada, mida sellist parooli kuuldes tegema peaks. Kui abivahend käes, siis võiski jalutuskäiku alustada. Tõeliselt lahe aare ikka, superlaheda teostusega algusest lõpuni. Kui logiraamatus nimi kirjas, siis ei raatsinud kohe veel lahkuda ja tegime ka veidi väljapanekuga tutvust. Aitäh peitjale.

 1 

Mul oli väga hea meel, et peale autosõitu lisas Ingrid ka selle aarde meie päevakavasse. Muuseumist lihtsalt möödasõites on ta tundunud mulle pisike, aga ise avastades on täitsa mitu sopikest ja hoonet. Alustasime värava ees olevast laupäevasest laadast. Laadamelu oli mõnus ning kaupmeeste lettidelt jäi silma nii mõndagi huvitavat. Proovisime leiba ja liha. Eriti soojad soovitused annaksingi õrnalt suitsumaitselisele veiselihale, fantast. Edasi suundusime juba muuseumisse. Väravaputkas pandi meile lauale üsna mitu võtit, millest valisime enda arvates esimese punkti jaoks sobivaima. Ja nii see avastusring algas. Kiikasime siia ja sinna. Tuletornidest proovisin ise aimata, millist nime kannab. Väga pihta ei läinud. Lambad olid tõmbunud külma sügistuule eest oma hurtsikusse. Seega jäid ilupildid seekord klõpsimata. Viimaseks jätsime meie jaoks vajaliku nurgakese ja asusime nuputama. Läks veidi aega, aga välja nuputasime. Au ja kiitus peitjale! Meile väga meeldis.

Kõrval oli kõva laadamelu. Vaatasime seda ja siis otsustasime, et kuigi muuseumi onu oli kohal, et tuleme tagasi veidi kenama ilmaga.

 2 

See oli meie väikse geotuuri üks peamisi eesmärke. Peitja nime nähes ja esimesi logisid lugedes läksid ootused väga kõrgeks ja ootasime põnevusega, et mis meid siin ees ootab. Jõudsime napilt enne sulgemist, aga admin oli nii lahke ja lubas meid siiski otsima. Aare täitis igati kõik ootused ja saime niivõrd hea emotsiooni. Lisaks meil esimene kord siin käia ja poole silmaga sai omajagu ka ümbrust uudistatud. Aitäh siia kutsumast, tuleme rõõmuga uuesti!

 2 

Jõudsime 30 minutit enne sulgemist kohale ning esmalt ei tahetud rajale lasta. Kuidagi ikka meelitamise loa välja ning panime kiirelt minema. Kahjuks ühtegi nunnupalli ei näinud, õigemini territooriumil ei näinud ühtegi teist hingelist peale meie. Aga koht oli äge ja kuna olime esimest korda, siis ka vaatamist oli siin oma jagu. Vahepunktis tekkis mul pisut segadust, Liis ikka sai koordinaadi kätte. Lõpus oli ka segadust, aga õnneks ikka jagasime matsu ära. Väga äge teostus, koht ja kvaliteet, vaeva on siin nähtud. Aitäh mõnusa aarde eest, palju parem kui uute mängijate mikrod võsas.

 1 

Eks Viimsi muuseumis ole ennegi käidud ja olustikku nauditud. Aga siin on alati nii mõnus ja ilus, nii et tulin rõõmuga. Esimeses punktis olin veidi segaduses, aga õnneks oli personal teadlik nii geopeitusest kui lammaste eripäradest, nii et kõik laabus sujuvalt. Edasi oli puhas rõõm ja nauding.
Tammest majakaid polnud ma varem näinud ja need olid vaatamist väärt kindlasti. Eriti lahe silt oli lammaste majakese uksel. Seda võiks mujalgi kasutada ;).
Aare oli lihtsalt fantastiline. Annaks kohe palju favo punkte, kui saaks. Suur tänu!

 1 

Kalender teatas, et täna on vaja minna aaret logima. Valisin aardeks vabaõhumuuseumi kuna pole ju kindel kas see sügis-talvisel ajal üldse lahti on. Kuna olin juulis juba käinud lahendust piilumas ja korra olin juba logiraamatusse nime kirja pannund, siis täna oli vaid kohalejalutamise vaev. Muuseumitöötaja sel korral ei teadnud aardest ja kogu geopeituse mängust midagi. Aitasin tal õige abivahendi üles otsida ja tutvustasin talle muuseumis olevat aaret ja rääkisin ka geopeitusest endast.

 1 

Selle aarde võtmise olime jätnud just selleks puhuks, kui seltskonda rohkem, sest tundus nii tore asi olevat ja seda ta oligi. Muuseumi pererahvas oli lahkus ise ning oli tore ringi jalutada, eksponaate imetleda ja mereäärset jahedat tuuleõhku nautida. Lõpplahendus sobis ideaalselt. Aitäh!

Leitud :) Tänud!

 4 

Valvetöö ei lubanud taas kilulinnast eriti kaugele suunduda. Ja siis meenus vabaõhumuuseum nagu kingitus. Ja see oligi tõeline kingitus. Aardeotsimist segas nii ajaliselt kui ka materiaalselt segavalt kohe algav etendus aga see ei loe.
Iga punkt oli meeletult hea teostusega, nõudes tugevat pingutust. Aitäh, super teostus. Emotsioon oli nii laes, et kulutasime veel tunde jooke ja sööke nautides nii muuseumis kui vahetult ümbruskonnas.
Annaks kohe mitu FP-i kui saaks.

 3 

Teine katse. Esimesel korral oli mingit sorti kontsert ja ligipääs piiratud. Täna oli ka kontsert, aga kõrval olevas kummuli paadis, kus lustakas Birgit laulis lõbusaid pulmalaule.
Väga viisakalt teostatud aare ja igati keskkonda sobilik. Igas punktis saime ikka ajusid ragistada ja mõistatada. Lõpus leidsime igasuguseid asju mida on kaks. Õigeid näppisime alles siis, kui äraminek juba plaanis.
Kiidame aardemeistrit. Tugev Aasta Aarde kandidaat.

Veeresin tugevas vastutuules muuseumi väravani ja sain kassast esimese vajaliku abivahendi. Kuna mul oli kodutöö tehtud, siis läks edasine väga ladusalt ja peagi oli mul nimi logiraamatus kirjas. Kirjelduste järgi ootasin isegi rohkem krutskeid aga aare on sellest hoolimata väga toreda teostusega. Praegu läheb kirja lihtsalt teade, logima lähen siis kui on käes selleks vajalik päev.

 1 

Herki kibeles juba mõnda aega ja käis peale kui uni, et siia tulla. Täna oligi siis see õnnis päev ning me ei pidanud pettuma! Kohalikud karvikud olid armsad ja mäng sujus soravalt. Ilm oli ka päikseline ja kuum, kuid rannatuul tegi olemise mõnusaks. Liigagi ruttu jõudsime lõppu ja kuigi otsitavad asjad oli esimesed, mis silma hakkasid, venitasime aega ja vaatasime ka igale poole mujale, enne kui tagasi kahtlusaluste juurde pöördusime. Nii väga lahe mäng! Ja ma ei ütle seda seepärast, et hiljem kassas/suveniiripoes kästi kind-las-ti kiita :D No võibolla seepärast ka, aga see ei muuda fakti, et tegu on hästi läbimõeldud mänguga toredas kohas. Aitäh!

Väravas andsime teatepulga üle järgmisele otsijale :D

Tüüne meri

 1 

Põikasime siia sisse,lobasime veidi eelnevate otsijatega , siis jäi Maret jäätist limpsima ja mina suundusin rajale. Lammastele sai pai tehtud, muidu ka ringi uudistatud. Lõpus tahtsin võtit vale objekti sisse toppida ja kui see ei õnnestunud , siis võtsin logiraamatu õigest kohast välja. Tänud. Lemmikupunktid ka.

 1 

Kohe kui hakkas tulema kiitvaid hinnanguid selle aarde kohta, kippusin ise ka seda külastama. Eriti kui märkasin, et see on Meteoriidi esimene aare. Kuidagi ei saanud aegu klappima. Lõpuks, täna peale koobaste külastust, olin valmis kenamas ümbruskonnas väikest jalutuskäiku tegema.

Kodutöö oli tehtud ja saime algusest kenasti minema. Kogu protsess ise oli puhas nauding, õnnestus kõik kavalused läbi hammustada. Vahepeal imetlesin ühte nunnut valget olendit. Sai tutvutud ka salakaubaveo ajalooga. Tore oli näha, et esimene aare on sellise kvaliteediga. Peidik minu jaoks esmakordne. Täpselt siis, kui meie ring tehtud sai, saabus kohale team yksk6ik ja saime anda teatepulga üle. Nagu kogenud tegijad ütlevad - sildid külge! Aitäh!

 3 

Päeval tegime plaani, et õhtul veedame mõnusalt aega. Mõeldud, tehtud! Esimene peatus oli siin. Jalutasime võti käes ringi ja lootsime, et sai ikka õige võti kaasa krabatud. Läbisime punkte koos muuseumi uudistamisega. Muidugi kõige kauem veetsime aega lammaste seltsis. Ma korrutasin koguaeg, et nad on nii armsad! Muidugi tekkis Mikil kohe küsimus, et kas armsamad, kui tema? Sekund hiljem oli ta lamba kõrval käpuli ja käskis valida, kes armsam on? Mõlemad olid armsad, klõpsutasin kiirelt paar pilti. Lõpus läks kiirelt, võti oli õige ja sain nimed raamatusse kirjutada. Väga lahe peidukas. Aitäh!

 8 

Tegime sellise õhtuse aardesutsaka. Mulle see aare meeldis algusest kuni lõpuni. Aitäh!

6 lammast aasal

 5 

Abivahendite valimisega suuremat muret ei olnud ja vahepunktist sai ka täitsa mõistliku ajaga uus sihtkoht välja vaadatud. Kui see tehtud ja kogu pakutav ekspositsioon üle vaadatud, oli aeg aaret ennast otsima hakata. Õnneks oli ilm ja kellaaeg selline, et kogu muuseum oli meie päralt, seega sai seal täitsa segamatult toimetada, aga sellele vaatamata läks leidmisega ikka ilmatu aeg. Tont teab mitmendal tiirul õnnestus siiski peidukale pihta saada ja nimi kirja panna. Tänud aarde eest, väga tore muuseum ja aarde teostus on ka superluks!

 1 

Väga tore vahepunkt ja kaval lõpp, lisaks huvitav muuseumi avastamine. Kahjuks ei saanudki aru, kus esimese punkti vihje kasutama pidi.

 1 

Pisut oli vaja aega parajaks teha ja see tundus selleks parima valikuna.

Abivahendite valik võttis silme eest kirjuks ja esimese hooga otsustasime hoopis vahepunktist sihtkoha selgeks tegemise kasuks.. lootuses leida ka pisut selgust abivahendite osas. Vahepunkt oli igavesti armas ja andis konkreetse juhise, kuid endiselt valitses segadus abivahendi osas. Vahepeal sai tegeletud hoopis tuletornide mõistatamise ja sõlmede sidumise harjutamisega, et siis jälle abivahendite uurimise kallale asutud. Mingi piseke loogika terake justkui koorus välja ja õnneks sai ka kohaliku heakskiidu.

Lõpus oli parajasti üks lasteaia lõpupidu tuure kogumas ja just meid huvitav paik oli asjade hoidmiseks välja valitud.. Algul olime ilmselgelt kahtlased tegelased, kelle eesmärk kindlasti pikkade näppudega tegutsemine. Kui aga tervitasime ja pisut seletasime oma seal viibimise tagamaid, siis rahunes olukord maha ja saime voli oma otsingutega tegeleda. Eks see võttis ikka oma aja, kuid õnneks lõppes eduka leiuga ja isegi pisut jäi veel aega muuseumi uudistamiseks.

Suur tänu selle toreda aare eest.

 1 

Leitud, logitud, tänan!

 1 

Korra sai siin juba käidud aga sai liiga hilja jõutud, et enam sisse ei pääsenud. Seekord sai varem tuldud, igatipidi lahe toestus, korralik ja viisakas, aitäh selle elamuse eest :) Polnutki siin varem käinud :)

 4 

Mul polnud täna hommikul veel õrna aimugi, et õhtu meid vabaõhumuuseumist seiklemast leiab aga hommikupoolikul Heleniga hoopis ühest teisest aardest kirjutades selgus nende plaan siinset aaret uudistama tulla. Ja kuna viisakalt käituvad koerad on ka siia külalistena oodatud, nagu selgus chattimise vahel võetud Heleni operatiivkõnest :), hüppasime muidugi rõõmuga kampa. Aga no vau mis teostus aardel, ma ladusin ka kõik kuldse kolmiku sildid aardele ära :). Kõik meeldis, alates sissejuhatava abika nunnust hoidjast kuni väga-väga ägeda lõpplahenduseni ja nende kahe vahele jätkus ka veel vaumomenti. Olen Tunkiga nõus, see pole päris kindlasti hoo pealt tulnud mõttega peidetud aare, kaugele on näha, et peitja on siia panustanud oma mõtteid ja aega ja hoolikat käsitööd ning mitte vähe. Kordan ka seda kellegi varem öeldud mõtet, et kui selline aare on esimene, siis millised need järgmised veel võiksid olla… Väga äge tõesti, aitäh kvaliteetaarde eest ja sellisega meile mängu tulemast ning ootan huviga järgmisi :). Ja nende lambatitade eest muuseumis veel eraldi aitäh, nad olid lihtsalt niiiii übernunnud! :)

 3 

Sellesse toredasse vabaõhumuuseumisse oleme ennegi mitu korda sattunud. Peamiselt küll erinevate üritustega seoses. Tänane käik siis spetsiaalselt värske aarde otsimiseks.
Teatasime kassas oma külastuse eesmärgi ja kohe hakkasid asjad liikuma. Kuna me mingit kodutööd teinud polnud, siis ikka natuke kulus aega esimesest punktist edasi liikumiseks. Sõbralik muuseumirahvas hüüdis möödudes ühe hea soovituse ja nii me õige jälje üles võtsimegi.
Enne teise punkti jõudmist võttis meie liikumishoo maha vabalt jalutavad ja uudishimulikud lambad, kes meid uurima tulid. Kui Indy oli korra lammastega ninad kokku pannud ja tervitused vahetanud, siis läksime edasi oma eesmärgi poole. Punkti leidsime kiirelt ja meeskonnatööna saime kätte ka edasiliikumiseks vajaliku info. Niikaua kui me vahepunktiga toimetasime, käis ümberringi üks suur trall. Kaks väikest tüdrukut püüdsid kinni püüda ühte kepslevat tallekest, kes oli vaja oma aedikusse tagasi panna. Lõpuks see neil õnnestuski. Lambatalled olid eriti nunnud, täitsa nagu oleks boonusaarde leidnud :D
Lõpus uudistasime natuke niisama ringi ja õige kiiresti oli vajalik leitud. Väga-väga laheda ülesehituse ja teostusega aare. Selliseid maiuspalasid on lausa lust otsida! Kiidame ja täname!

 1 

Peale ema sünnipäeva tähistamist mõtlesime siit läbi tulla enne kui lambatalled suureks kasvavad. Muuseumiväravas laususime salasõna ja saime abivahendi ning loa siseneda. Rahvast oli päris palju ja hiljem selgus, et hakkas mingi etendus lastele. Käisime erinevad aardega seotud punktid läbi ja kiikasime sisse ka teistesse hoonetesse. Kahjuks lambatalled olid laudas peidus ja neid nägime vaid ukseavast. Aare meile väga meeldis, nii palju sellega vaeva nähtud. Aitäh!

 2 

Olime hommikul kohe varakult värava taga, aga oh ime, rahvast oli lausa murdu järjekorras. Lootsime vaiksele hommikusele ajale, aga mingi lasteaed oli tulnud oma lõpetamist siin tähistama. Ootasime siis rahulikult oma korda ja kui lõpuks sisse saime, ütlesime salasõna, aga preili ei osanud midagi selle peale kosta. Võttis kiire kõne kuhugi ja siis ulatas meile abivahendi. Nüüd tuli välja, et meie seljataga olev härra Igor oli ka maias meiega koos aaret otsima ja seega me siis läksime koos patseerima. Hommik oli nii varajane, et lambaid ei olnud veel välja lastud. Seega tegime kõik, mis teha kästi ja jõudsime lõppu välja. Leidsime ka lõpu, aga et seal edasi tegutseda, pidime korra algusesse tagasi minema. Algusest leidsime eest õige perenaise ja saime teada, et kohe lastakse lambad välja ja ka hakatakse beebisid toitma. Seega haarasime kaasa oma abivahendi, põrurasime lõppu, tegime kiire logimise, kiitsime omavahel ägedat teostust ja tormasime lambaid kaema. Kolmikud olid väga nunnud. Peale nunnutamist, jätsime jumalaga Igoriga, kes liitus perega lasteaia üritusel ja meie läksime kive merre loopima. Peitjale väga suured tänud, väga toreda aarde eest.

 3 

Oli imeilus päev ja selline torenunnu aare sobis ka sellesse päeva nagu valatult :) Natuke segadusse ajas alguses see, et aardekirjelduses on juttu nii nullpunktist kui ka esimesest punktist, kuigi tegelikkuses need ju kattuvad. Aga muidu supertore teostus! Suur aitäh peitjale, meile väga meeldis!

Määääää

 3 

Minu jaoks esmakordne Viimsi vabaõhumuuseumi külastus. Olin vaid kunagi ammu mööda mere äärt siit mööda hiilinud. Teiste jaoks oli see muuseum peaaegu nagu kodupood.

Parkla oli ilusa ilma puhul autosid otsast otsani täis. Napilt mahutasime endid sinna ära. Muuseumi uksel ulatati lahkelt meile võti ja kuna me tormasime liiga suure hurraaga territooriumile sisse, siis tuldi veel murelikult uurima, et ega me abi vaja esimese puntki osas. Haarasime kohe pakutavast õlekõrrest ja saime edasi liikuda. Uudistasime lambaid, vana kalurielamut ja majakate makette. Õues olid vaid täiskasvanud lambad aga paistis, et nad väga hea söömaga ei ole, sest aia sees oli muru ikka oluliselt pikem kui aiast väljas. Tallesid tulime pärast poole veel uuesti otsima ja leidsime nad minilaudast pikutamas. Vahepunkti leidsime muidugi ka.

Lõppu otsisime päris pikalt taga. Alles siis kui ma vihjet piilusin, oskasime sellist aaret otsida ja leida. Ohhoo, kui vaid sõjaajal oleks sellised uhked peidikud olnud, siis oleks nii mõnelgi taluperel jäänud raha tagavara varaste eest peitu.

Väga meisterlik, kena ja viisakas teostus algusest lõpuni! Aitäh!

 3 

Proovisime küll suvilast aarde juurde jalutamisega aega parajaks teha, aga ikka jõudsime liiga vara kohale. Õnneks anti meile mõne aja pärast abivahend ning saime uudistama minna. Lapsepõlves sai siin suviti päris tihti käidud, nüüd tegime taas tiiru peale. Kõik läks ladusalt ning saime kenasti raja läbitud. Lõpp on ikka tõeline meistriteos, väga tubli saavutus! Nimed kirjas, tagastasime abivahendi ja soetasime muuseumi toetuseks ka pileti. Kolm eurot pole palju maksta :) Suur tänu laheda aarde eest!

 1 

Peale tööd kimasin koju, võtsin kähku lapsed ja Marguse tema töö juurest peale ja läbi kesklinna ummikute trügimise jõudsime vabaõhumuuseumi parklasse kell 18.35, tundus et 25 minutiga leiab aarde üles küll ja lapsed saavad lambaid jms ka natuke uudistada. Aga...sissepääs oli suletud ja ukse peal oli silt, et sissepääs suletakse pool tundi enne muuseumi sulgemisaega! Njah, nii palju siis aardeleiust :(

Edasi läksime siis sööma ja pärast veel randa, kus lapsed tegid selle aasta esimese ujumise, tegelikult oli tore õhtu, aga siiski väike pettumus, et muuseumi sissegi ei saanud, ehk siis üritame vb mõnel nädalavahetusel uuesti, sest tööpäeva õhtul ei jõua sinna kuidagi, suvel võiks selline muuseum siiski kauem lahti olla.

 14 

Suvekodule peaaegu kõige lähem aare :o) Töö takistas täna tõsist kiirreageerimist, muidugi läksin siiski kohe esimesel võimalusel. Tuleb tunnistada, et pärast seda kui lugesin Rannarahva aarde arhiveerimise kohta, on juba aastaid kuklas vasardanud mõte sellele territooriumile midagi geopeidulist tekitada. Aga oh sa poiss, mul on hea meel et tegudeni ei jõudnud! Sest juba antud aarde kirjeldus lubas midagi päris erilist. Ja seda ta on ka, päriselt, kõige paremas mõttes! Kui geopeitur teeb oma esimese aarde niisuguse hoole ja armastusega, siis on see väärt kõiki ülistavaid silte, neist jääb isegi väheks!

Muuseumi värava kõrvale parkides lugesin kirjelduse veelkord läbi ning hakkasin otsast pihta. Esimese asjana ulatati mulle kohe kotike kirjaga "esmaleidja kingitus" :D Õnneks koos sellega ka edukaks aardeleiuks tarvilik vahend. Võtsin kingituse ühes, kuid tegin endamisi otsuse pakk tagastada kui mingil põhjusel lõpuni ei peaks jõudma. Vaikselt hakkas asi hargnema, nunnumeetri osuti pendeldas kohati päris maksimumi lähedal :o) Ühtlasi jõudis selgelt kohale, et see pole mingi niisama pärastlõunase matka käigus tekkinud spontaanse mõtte ajel peidetud multi, vaid pikalt planeeritud, mõnusalt läbi mõeldud ning korraliku teostusega meistriteos. Käisin lõpus ära, tuvastasin teatava ebakõla konteineri ning mul kaasas oleva abivahendi vahel, järgnev pool tundi möödus üpriski loominguliselt :o) Kusjuures kirjeldust uskudes tuiasin tükk aega täitsa õige koha peal, soovitan sama ka tulevastele otsijatele, soovitatavalt koos väheke parema silmanägemisega :P Isiklikust initsiatiivist abivalmis peremees esiti eksitas veidike ja hiljem juba aitas, kuid tegelikult saab geopeitur seal ka suhtlemata hakkama. Muide, mind peeti täna Raivo Tafenauks :D Muusik, kellest täitsa lugu pean ning kellega kunagi ka nõrgemat laadi isiklikku kontakti omasin - siiski mitte sama isik :o)

Logi kirjutasin raamatusse 12:38. Pliiats oli mingripi sisse augu torganud juba enne esmaleidu, antud juhul pole see küll absoluutselt mitte mingi probleem. Mul on tõsiselt hea meel, et vabaõhumuuseumisse tekkis niivõrd kõrgetasemeline aare. Kõigi eelduste kohaselt püsib see pikalt. Need, kes teavad - muuseumi territooriumile pääseb mere poolt põhimõtteliselt ka väljaspool kirjelduses nimetatud aega, kuid see pole mitte viisakas ning antud aaret siis ikkagi otsida ei saa. Üldiselt väga soovitan, paneme kohe AA kandidaadiks ka, suur tänu!