Alates novembrist on Eesti Rahvusraamatukogu rekonstrueerimiseks suletud ning kahjuks ka aare! Aitäh kõigile, kes otsimas käisid.

Marit kutsus kaasa kuna see oli veel viimast päeva kättesaadav aare ja siis tuli ju kindlasti minna. Inimesi oli päris palju, kuid meie tegevust ei seganud õnneks. Aarde leidmisega läks veid aega. Peale arvutuste tegemist ei leidnud õige numbriga kappi(mõlemad olime vist korraks pimedad) ja mingi hetk jäi logiraamat õiges kohas kahesilma vahele. Õnneks saime ikka nimed kirja. Natukene vaatasime veel ringi ja suundusime tagai koju.

Hommikul sain müksu, et täna on viimane võimalus RR aaret logida. Kutsusin Liina kaasa ja peagi olimegi raamatukogu poole teel. Viimati käisin siin magistritööd kirjutades. Rahvast liikus siin täna ikka omajagu. Õnneks oli meil juba mingi info olemas ning midagi nuputasime kohapeal. Lõpus ei jäänud logiraamat kohe silma ning pidime mitu korda veenduma, et oleme õigel teel. Aitäh peitjale!

Täitsa tore lõpp. Aitäh!

Peale tööpäeva saime hoone ees kokku ja alustasime oma teekonda. Kõik Viiralti teosed vaatasime üle, kuni lõpuks mulli jõudsime. Peale väikest mõtisklemist saime edasise sihtkoha paika ning rändasime mööda võimast hoonet edasi. Eks segadust oli, kuid siiski saime kenasti oma mõtted õigesti liikuma kuni logiraamatuni välja. Aarde ülesehitus oli väga tore. Peale logimist külastasime plakatite näitust, nautisime kõrget linnavaadet ja päikeseloojangut ning muidugi külastasime ka kohvikut.

Tänan peitmast.

Tulime siia täna ilma eelneva eelluureta siseorienteerumist tegema. Kunagi väga ammu oleme siia küll kumbki erineval ajal ja põhjusel sattunud, aga üldiselt polnud selles majas meile täna mitte midagi tuttavat. Võistlus, mis kasutas ära pea kõik korrused ja nii avalikud kui tagaruumid, oli muidugi üliäge ja võttis ikka korduvalt kukalt kratsima ja leiutama, et kuidaspidi nüüd kaart ette võtta tulebki ja kus on see trepp, mida mööda jõuab järgmise kontrollpunkti lähedusse...

Kui jooks joostud, siis võtsime loomulikult aarde ette. Alguse vihjetest aru saamisega läks pisut aega - enne tegime ikka näitusele põhjaliku ülevaatuse. Kui lõpuks leidsime, mis vaja, läks edasi ludinal, peaaegu. Lõpp tuli nii kiiresti, et jäime isegi kahtlema, kas me ikka läbisime kogu raja nii nagu mõeldud või jäi äkki midagi vahele. Igal juhul meile väga meeldis ja suurimad tänud peitjale vahva aarde eest!

Jõudsime eelviimasel päeval! Minu jaoks on maja nostalgiline, sest ülikooliõpingute ajal sai lisaks oma kooli raamatukogule ka siit tarkusi taga otsitud. Sel ajal ei saanud tavainimene endale raamatuid koju laenutada, tuli kohapeal töötada või vajalik paljundada.

Maja oli tuttavlik, õiged korrused enam-vähem teada. Esimene vihje võttis alul kukalt kratsima, aga siis saime aru. Järgmised vihjed tulid küllalt ruttu, aga enne viimast nuputamist oli vajalik vidin pisut vales asendis. Õnneks oli nähtav osa piisavalt eriline, et õige asi näppu satuks. Viimane pingutus tõi naeru näole - olime midagi sellist juba kahtlustanud ja otsinudki. Pärast logimist saime ka enne selgusetuks jäänud vihjele pihta.

Plakatinäitusel oli ka otsimismäng, tegime sellegi läbi ja kolasime ka teistes saalides. Aitäh toreda mõistatuse eest!

Läksime Marianniga mitut kärbest korraga lööma. Lisaks aardele toimub oktoobri lõpus siin ka siseorienteerumine, enne mida oli hea väike luure teha ja no üleüldse on tegemist päris võimsa ehitisega, kus leidub uudistamiseks palju põnevat. Osadele vihjetele saime kohe pihta, teistega veidi ragistasime ajusid. Vahepeal ragistasime liiga palju ja tulime juba lagedale mitme huvitava mõttekäiguga. Lõpuks veendusime, et oskame endiselt arvutada ja et lõpp jäi ka enne lihtsalt kahe silma vahele. Väga vahva aare! Pärast proovisime mõnda mängu ja läksime ka vaadet kaema, aga selle paremaks nägemiseks oleks pidanud tuled kustu panema :)

Kuna jutud käivad, et maja läheb kinni juba novembrist ja aastalõpuni jääb avatuks vaid fuajee, siis võtsin selle aarde kiirelt plaani. Eeltööd tegin virtuaalselt koos Carolysiga, kui ta esimest korda siin käis. Tänu sellele läks täna üsna kiiresti. Päris nullist üksinda oleksin ma siin kindlasti vääääga pikalt aega saanud veeta. Aitäh kutsumast!

 1 

Aardejaht sai välja pakutud ja ka päev kokku lepitud. Eks ühtpidi natuke luurata siseorienteerumise jaoks ja ka aare logida. Viimati sai põhjalikult hoonega tutvutud peale valmimist ja siis sai kõik korrused ja nurgatagused läbi käidud. Tänane seiklus oli aga huvitav. Lahendamise käigus saime kokku Mari ja Merlega. Panime pead kokku ja nii saime ka koos lõpuni. Oli huvitav puremine ja oleks isegi võinud olla pikem. Suured tänud peitjale.

 1 

Siseruumides asuvad aarded tekitavad esialgu alati korraks kõhklusi, õnneks logid andsid siin vihjeid, et raamatukogus ei pea tädisid küsitlema ja ennast ebalevalt tundma võõrastelt inimestelt mingit segast geokarpi küsides :). Tegelikult oli see aare pisut ununenud, aga siin peagi toimuv orienteerumisüritus tuletas meelde. Korraks oli mõte, et teeks kaks ühes raamatukogus seiklemise, aga kui see kahtlaseks muutus ja vihma käes ligunev Mari üht kahtlast puud otsides lootuse kaotas, oli palju parem mõte täna, koleda sügisilmaga õhtul, tuppa aardejahile minna. Kahekesi julgem ka.

Mida teha, saime pihta, aga õige paiga leidmine tekitas segadust. Siin raamatukogus sai kunagi tihti käidud, aga see oli ju ammu. Jalad viisid meid siiski õiges suunas ja peagi kohtusime teistega, kel samad eesmärgid. Ühendasime jõud ja mõtted, viimaseid oli rohkem kui vaja, aga õnneks lõpuks oskas üks meist lugeda paremini kui teised ning koostöö viis sihile.

Aitäh. Oli tore kambakas.

Et ma väga ei kurvastaks Puu-aarde mitteleiu pärast, oli Merle nii armas ja tuli koos minuga raamatukokku. See oli väga hea plaan. Hea sõbraga koos on ikka julgem ja parem.
Alguses olime natuke segaduses, aga vähemalt oli soe ja valge ja kuiv ja seltskond oli väga hea. Avastasime brošüürid ja leidsime õige tee. Nautisime kunsti. Karata ei soovinud meist kumbki. Käitusime kultuurselt vähemalt veidi. Otsisime, kuhu edasi minna ja midagi taibukat silma ei hakanud, aga jalad kandsid millegipärast õiges suunas. Ühtegi töötajat polnud lähedal, kelle käest küsida ja ega tegelikult ei tahtnudki küsida vaid ise pusserdada. Sai ju autodki pargitud nii, et ei peaks 15 minutiga geojooksu harrastama. Noh, igatahes miskis suunas me astusime ja jäime vahele. Või saime geotabatud. See oli väga armas tabamine. Sest tabajatega koos oli järgmises punktis veel lõbusam ja meie jaoks kindlasti kiirem.
Mõtteid meil seal lendas. Kellel ühes suunas, kellel teises. Alguses läksid kõik mõtted vett vedama, aga siis hakkas Mare särama. Seda oli hea ja ilus vaadata. Siis saime natuke koostööd teha ja oligi seesam leitud. Ma mõtlesin, et siit asi alles algab. Aga tore oli ikka! Aitäh aarde eest ja aitäh seltskonna eest!

Oli põnev ja huvitav. Tänud aarde eest!

 2 

Selle aarde puhul ei teagi millest alustada või kust maalt mulk kinni hoida.

Ah, mis seal ikka. Alustame algusest. Valisin selle aarde tänaseks umbes täpselt kahe sekundiga, kuna oli plaan emaga kokku saada aga aare oli ka nii ehk naa vaja päevakavasse mahutada. Hetke emotsiooni pealt tundus selline sobilik aare. Ema küll vangutas pead, et mis siis saab, kui me sellega hakkama ei saa aga ma olin väga resoluutne ja ütlesin, et saame ikka. No tegelikult kiskus küll juba algusest peale sinna mitteleiu poole aga ma lihtsalt olin nii kangekaelne, et ei saanud alla anda. Algatuseks ei saanud väga arugi, et kuhu kõigepealt peaks minema. Aga tegin infolauas suu lahti ja saime otsa kätte. Tekkis lootuse tunne aga mitte kauaks. Olnud justkui õiges piirkonnas kõik teemakohase üle vaadanud ei osanud enam kuhugi minna ning üks meist pidi teist taltsutama, et tegemist ikka valve all oleva hoonega ja pole vaja endale liigselt tähelepanu kiskuda. Olin juba üsna nõutu olemisega, kui järsku avastasin end täiesti õigest mullist. Siit hakkas asi peale pisukest mõtlemist kenasti kooruma ja infolaua töötaja abiga saime taaskord edasi. Leidsime ka täitsa õige koha ja tunde järgi isegi õige asja aga siis tekkis uus ja sügavam ideede puudus. Arutasime, mõtlesime aga ei jõudnud kuhugi. Hakkasin uurima, kas ma ikka olen õigel teel aga seda ma ei saanud ka takkajärgi teada. Päris huvitav, kui leidlikud on geopeiturid, kes suudavad aardeid leida nii, et nad hiljem ei mäletagi, et kuidas nad selleni jõudsid või lihtsalt jalutavad terve hoone läbi. Täielik müstika mu jaoks. Eks isegi sai logiraamatuni jõutud. Mitte küll mööda õiget rada käies aga siiski. Tänud väga huvitava ja palju erinevaid tundeid esile toova aarde eest!

Küllalt lühikese eluajaga aare, polnud teda pooleks aastakski... Kahju! Sest tegelikult oli tegemist väga erilise multimõistatusega, mis pakkus just parajal määral põnevust ja väljakutset. Liiga lihtne ei olnud, aga frustratsiooni ka ei tekkinud, vähemalt minu jaoks küllaltki nauditav lahenduskäik.

Ühe etapi tegin endale raskemaks kui vaja. Ei jaganud kohe matsu välja, mõtlesin üle ja arendasin peaaegu tund aega raketiteooriaid. Ühe võimaliku tõlgendusega suutsin nii kaugele jõuda, et läksin teenindusletti mingit punapropaganda raamatut küsima :D Öeldi, et kohapeal ei ole, kuid võidakse tellida. Järeldasin, et peitja päris nõnda keerukat protsessi küll ei planeerinud. Seega loobusin ning otsisin alternatiivset jätku. Mõõdukalt kirvetades, võiks isegi ütelda :o) Pool-juhuslikult, pool-teaduslikult võtsin viimaks uuesti niidiotsa üles, sealt edasi hargnes juba kiirelt kuni logimiseni välja. Viimasepeal värk, aitäh!

Tegin korduskülastuse ning seekord õnnestus logiraamatuni jõuda nii, et parkimiskellale jäi veel 5 minutit üle ka. Ega ma kaugel lõpust eelmine kord ei olnud, kuid õige peidukoht jäi siiski märkamata. (911) Aitäh rahvusraamatukogu tutvustamast! EVEJ

Siia hoonesse pole väga ammu sattunud ja kui viimati sai käidud, siis ka mitte raamatukogus. Seega oli täitsa põnev taas üle pika aja tulla, seda enam,et kohe-kohe peaks see kõik renoveerimisse minema ja siis enam seda praegust interjööri nii ei näe.

Aarde osas olid kahetised tunded. Et põnev ja hirmus ühekorraga. Kirjelduse järgi tundus kontseptsioon väga huvitav, aga hirmus oli ka, et kas saame ikka kõigest õigesti aru või feilime kohe alguses ja võime noruspäi ja silmad häbi täis koju ära minna.

Tegelikult läks kõik väga hästi, nautisime kogu protsessi algusest lõpuni ja peale mõningast pusimist võisimegi uhkelt oma nimed sisse kanda. Äge aare, teistmoodi lahendused, meile meeldis. Aitäh!

Korduskülastus logimiseks. Karbi asukoht oli eelnevast külastusest teada ja sel korral sain kohe õigesse kohta suunduda.

Veidi pelgasin seda kirjakasti aaret lahendama tulla, sest tundus veidi “mine sinna, ei tea kuhu”-aare. Seda võimsam oli emotsioon, kui kõik punktid sujusid suurepäraselt, vaja oli nii õnne kui ka taipu. Kulgesime kolmekesti sümbioosis läbi mõistatuse ning saime rahulikult nimed logiraamatusse kanda. Peale seda tegime paar tiiru pacmani ning ühe lumelauasõidu vana hea PS2 peal. Suur tänu - ideaalne aare RaRa-d tutvustama!

Aitäh!

Aardega puutusin enne avaldamist päris mitmeid kordi kokku ja õnnestus selle koostamisele kaasa aidata väheke. Ka (peaaegu) lõplik versioon sai läbi käidud koos Carolina ja Aarega. Kindlasti tahtsin selle veel enne hoone sulgemist uuesti läbi teha. Minu jaoks olid need esimesed külastused juba päris põnevad. Tutvusin maja osadega millest polnud õrna aimugi. Kahjuks tuli aare isegi lühem, kui ma oleks oodanud aga ei julgetud väga pikaks venitada. Mulle igatahes kogu valmis komplekt meeldis. Eks see tempel sai sinna natuke naljakas ja väheke kohendasime nüüd ka lõppu (eemaldasime papp karbi, mis polnud kuidagi vajalik). Aga lahe asi ja loodetavasti uues hoones leiab aare endale uue koha. Tänud!

Seda aaret sai koos karuonu ja lauriga testimas käidud, kuidas kontseptsioon töötab. Algus läks päris hästi, sest selle majaga olen ma hästi tuttav. Lõpus nii hästi ei läinud, võibolla ka selle pärast, et aarde peitjad vaatasid pealt, kuidas me otsime. Igal juhul lõpuni läbi häda jõudsime.
Täna tulime nime kirja panema enne, kui maja remonti läheb mitmeks aastaks. Lasime Kristelil ka otsida ja tuli välja küll. Aitäh ning loodetavasti naaseb aare omale kohale pärast remonti.

Oli aega ,kuni Dauno oma töö lõpetab. Toimetasin linnas ja astusin raamatukogust läbi. Tegin vajalikud toimingud ja suundusin edasi. Seal läks veidi aega,sest uudistamist oli küllaga, saigi infot ammutatud, et mis ja kus. Õiges kohas jäi asi kohe silma. Siis veidi pea tööle ja logima. Tänud

Koos Triinuga käisime tuuril ja hiljem aartet otsimas. Aitäh toreda aarde eest!

Meil kulus vähem kui 15 minutit sest auto oli pargitud 15 minutiks südalinna tsooni ;) Ilmselt seetõttu, et mõned nädalad tagasi käisime Arhitektuurikeskuse tuuril, kus pea 1.5h näidati maja ning erinevaid korruseid ja tulevikuplaane. Seetõttu oli täna lihtne - seal on need pildid ja peagi saime ka edasisise vihje. Kaks pead on kaks pead, ehk järgmine koht oli minutiga teada sest suurelt on kirjas, mida vaatama peab. Natuke kõndimist ja õiges ruumis sai juba ebakõla silmatud. Kairi tegi arvutuse ja mina otsisin juba logiraamatut ;) Kairi logis ja kõndisime tagasi autodesse, parkimistasu 0 eurot ;)

 1 

Sisustasin autohoolduse aja Rahvusraamatukoguga tutvumiseks. Juba enne kui minema olin hakanud, hakkasid lennukad ideed lendama. Lõpuks naasin kirjelduse juurde ning sain aru, et olin juba leidnud edasised juhised. Edasise aja veetsin eri korrustel erinevaid nurgataguseid uurides ja puurides. Ma ei tea kui mitmendat korda ma naasin sinna, kust ma lõpuks midagi ka leidsin, aga vähemalt viis kõlab õigesti. Istusin ja mõtlesin mõistatuse peale, lahendasin ka ära kuid hetkel sinnamaani asi katki jäigi. Teiste logisid lugedes on veidi äratundmisrõõmu nii et ehk järgmine kord õnnestub juba lõpuni välja minna. Seekord kulus ~2,5h, eks näis, millal uuele katsele. Kui teised maksid parkimise eest 78 senti, siis mul läks trammipiletite peale juba kordades rohkem.

Sai kaks korda käidud. Esimesel korral leisin alguse ja teise punkti ruttu, aga siis jooksis juhe kokku. Isegi õige mõte tuli, aga ei leidnud õiget asja. Kodus lugesin luuletust hoolikamalat ja jõudsin veendumuseni, et eks see ikka seal peab olema. Täna uurisin lähemalt ja oligi. Järgmise ülesande juures tekkis üks küsitavus, aga kuna mingi loogika selles oli ja mingi vastuse ma sain, siis otsustasin seda järgida ja leidsingi. Aare ise valmistas üleskruvitud ootuste kõrval natuke pettumuse. Varasem leidja oli logiraamatule ise nime peale kirjutanud, tempel oli lihtsalt V täht, aga tore otsimine sellegipoolest. Selliseid siseaardeid, kus kelleltki midagi küsima ei pea, võiks rohkem olla.

Kuna Mail olid täna kuna mõistatus ja tava-aare olemas ja ilm ka väga ei soosi õues olemist, siis tulime siia. Täiesti fantastiline aare. Väga hästi üles ehitatud. Vahepeal otsisin veidi valest kohast ja jooksime tupikusse aga õnneks Mai hakkas uuesti vaatama ja siis ma suutsin õige asja välja võluda. Meil läks umbes 30 minutit. Aitäh!

Väga vinge aare, millele FP külge kleebin. Ma olen seda aaret vältinud, sest tundus nii hirmus ja võib-olla keeruline veel ka, et muudkui lükkasin edasi. Ja hea on, et nii tegime, sest tänase vihmase ilmaga, kus välja üldse ei kutsu, aga väljakutse ikka edasi läheb aastalõpu poole, oli see suurepärane katusealune asi. Parkimise eest sai 78 senti makstud, aga igati väärt, sest lisaks aardele saime ka ühe Pacmani mängu, kuhu mina Kärdi vedasin ning vastutasuks vedas ta mind kuuendale korrusele nõukogudeaegsete postrite näitusele. Aardega saime mõistlikusse piires hakkama, kuigi vahepeal tekkis kiusatus minna abi küsima, siis ikkagi oma nõu ja jõuga saime tehtud. Mina ootasin pikematki veel ja lausa kurb olin, kui Kärt teatas, et juba läbi. Tõesti väga hea aare, üks mu lemmikutest kindlasti, aitäh!

Täname toreda aarde eest!

Raamatukokku saime alles õhtul veidi enne kuut. Olin lugenud varemleidnute logisid ja kõik viitas sellele, et tuleb siia salaja ööseks jääda (veidi põnevust oli ka, sest väga tahaks teada, mis toimub raamatukogu saalides öösel kell 3... Kas kaante vahel vangisolevad maailmad ärkavad äkki ellu. Suurima naudinguna oleks kuulanud, kuidas Hõbevalge vahelt välja astunud Lennart meri ja Liivimaa kroonikatest tulnud Lembitu vestlevad eestlaste identiteedist ja oma nokia leidmisest).
Tegelikult kulus alustamisest logimiseni umbes 20 minutit ja seda välise abita. Sellestki kulus viis minutit vestlusele umbes 80 aastase mehega, kes meile ise ligi tuli ja siis antud paiga mineviku ja oleviku ja tuleviku tahtis ära rääkida. Jutt oli huvitav aga meie eesmärgist ikka väga teises suunas.
Mingi aura sulatas meie koostöö Piiaga imeladuseks ja nauditavaks ja kiireks kulgemiseks. Väga mõnus, üldse mitte keeruliselt ülesehitatud multimõistuposkast. Kindlalt FP väärt. Soovitan kõikidele!
PS minu kulgemisel on tähtsust omanud kaks raamatukogu - koolipõlves Kunda raamatukogu ja ülikooli ajal Tartu Ülikooli raamatukogu. Jube mõeldagi kui palju aega sai viimases elatud, loetud, suheldud, isegi magatud.
Aitäh ja uut tarka noorust rahvusraamatukogule.

Kuidagi hägusel on meeles, et lapsena olen siin käinud, aga ühtegi detaili hoonest meeles pole. Seega oli täna väga suur üllatus, kui võimas see hoone seest on. Algus läks raskelt, sest hoone korruste plaan ajas segadusse. Siis sain edasi, aga varsti oli taas puntras. Liis aitas läbi telefoni ning viimast ülesannet nautisin täiega. Väga äge teostus ja mõistatus, aga pisut selgem võiks olla.

Ma mõtlesin sama nagu Ove, et käin otsin ära ja kui sälens lubab panen nime netti. Nüüd aga kui arhiivis, siis tuleb käpelt logida, sest paar korda olen arhiveeritutega vastu nina saand.

Aare oli lahe, otsast lõpuni meile meeldis. Läbi hammustasime ise, jalutasime ja nautisime kogu otsimise käiku. Ka mina ei mäletanud, et ta nii suur seest on, või siis ma ise ajaga kahanenud. Lõpupoole ma lihtsalt läksin ja võtsin valikust kohast lampi info. Ove lihtsalt seisis ja vaatas, no vot, nägin. Veel väike tsiki-briki ja nimi kirjas.

Aitäh kutsumast, maja näitamast ja meenutamast ja väga hea aarde eest!. Kui uus maja valma, äkki paned tagasi!

Tulime vaatasime ka raamatukogu enne pikka kinniminekut üle, aitäh peitjale toredalt üle ehitatud aardega ekstra motiveerimast ja kaaslastele seltsi eest, oli tore :).

Kunagi vist olen isegi selles hoones seminaril käinud, nüüd siis sai hoonega natuke rohkem tutvust teha. Täitsa tore koht. Tänan.

Kui välja hõigati plaan minna raamatukokku, siis kõlas see nagu üks väga hea plaan. Lõpuks ometi üks tõsine põhjus, mis suunab tutvuma selle hoonega. Seni on ta tundunud mulle keerulise labürindina. Senised külastused on olnud esimesel korrusel paremale ja vasakule, turvamehest pole tihanud kaugemale minna. Nüüd selgus, et vale puha, tegemist on hoopis kolmanda korrusega. Nii see majaga tutvumine meil algas. Väga vahva aare. Kiidan ja tänan!

Päris tore kirjakast on raamatukogusse üles seatud. Rada sai meie jaoks isegi ootamatult ruttu läbi. Praegu panen kirja vaid teate, logimiseks vajalikul kuupäeval tulen siia uuesti tagasi.

Peale Wiiralti teoste vaatamist mõtlesime välja erinevaid teooriaid ja läksime mööda raamatukogu lisamõtteid koguma. Kui RR sai 5 korda risti ja rästi läbi vaadatud, läksime uuesti nulli. Seekord saime esimese vihje kohe tuvastatud. Teises vahepunktis saime juhtlõnga kätte, aga siis mõtlesime mis sellega peale hakata. Viivianil tekkis mõte, mis viis meid kohta, kuhu vast niisama ei satuks (tänud abivalmis ja toredale töötajale). Läksime siis vahepunkti tagasi. Seal tekkis veel paar mõtet, aga enam ei olnud mahti oma nina igale poole toppida :) Raamatukogu hakati juba ka kinni panema, see aare jääb ootama järgmist korda.

Leitud, logitud, tänan!

 1 

Endiselt Tallinnas lõksus olles, otsisin taas tegevust. Kuna olin viimaste aktiivsete päevadega poisid nii ära kurnanud, siis täna said nad vaba päeva ja jäid koju lösutama. Ega ei oleks nende kraakede siin viibimist ette kujutanudki. Ilmselt oleks meid kiirelt välja visatud. Raamatukogu on minule juba ammusest tuttav. Kui kooliajal ühikas elu kees, siis siin oli hea rahulik koht kuhu lärmi eest pakku pugeda. Täna olin 10 minutit enne avamist raamatukogu ukse taga. Nii et sain natuke kõrval pargis aega parajaks lüüa kunagist pronksiöö sündmusi meenutades. Peagi lasti rahvas majja ja asusin esimese hooga nagu peata kana ringi jooksma. Natuke võttis ikka aega, enne kui mõistatuse jooksma sain. Eks seda gaas-pidur effekti siin juba jagus. Kui miskit jooksis väga sujuvalt, siis kuskil kiilusin päris pikaks ajaks kinni. Uudishimu, kuidas see seiklus siin lõpeb, ei andnud kuidagi rahu ja võtsin kasutusel õlekõrre, ning helistasin sõbrale. Liisu abiga sain taas liikuma. Mingi hetk oli hädasti pastakat vaja, kuid avastasin, et mul omal pole kirjapulka kaasas. Kuid oli meeles üks koht, mis kogemata varem silma oli jäänud, kus ma seda laenata saaks. Pastakat krabades ei andnud uudishimu rahu ja tutvusin ka muu pakutavaga. Ohhoo, aare. Olin selle leidnud juba varem enese teadmata. Seekord siis nii.

Tänud peitjale vahva ja omapärase aarde eest. Tänud ka Liisule, kes valupunktist edasi aitas. Tagantjärgi tundus kõik loogine, lihtsalt selle mõtte peale tulemine ilmselt oleks natuke rohkem aega vajanud. Ju ma liiga kärsitu ikka olin.

Millegipärast ma pelgasin selle aarde oluliselt raskemaks. Kohapeal läks kiiresti tänu sellele, et Liis oli lõviosa eeltööd ära teinud. Minu osa oli selle aarde juures ikka suht väike. Õnneks sain särada ühes vahepunktis, kus tabasin, et "haa, see ju ei sobi pilti" ja siis tegi Liis mingi järjekordse maagia, mis meid karbini viis. Aitäh!

 2 

Seda täppi olen pikalt kaardi pealt noolinud, aga kuidagi ei jõudnud otsima. Esmalt seetõttu, et kuigi kontor asub kesklinnas, siis tööpäevad venisid sageli pikemaks kui RR lahtiolekuajad. Teisalt seetõttu, et vihjete abil pole varem kirjakasti otsinud ning 3.0 raskusaste mõnevõrra (päris palju) hirmutas. Päeva peale orgunnisin endale julgestuse kaasa, pakkisin varem pillid kotti ja läksime vaatama.

Ja oi kui lahe see oli! Siiamaani olen nii RR-ist kui ka selle aarde ülesehitusest vaimustuses. Tükk aega keksisin tühikargaja kastis, sest noh, suht aus või nii. Seepeale said vihjed kiiresti läbi hammustatud ning jõudsime eeleelviimasesse punkti. Lahendasin ära ja ei saanud aru, et kuhu edasi. Kui konsultant oli täiendava vihje andnud, siis päästis Miki päeva, aga ma ikka ei saa aru, et miks just sinna. Sealt edasi läks juba ladusalt ning peagi saime nimed kirja. Mul oli täitsa kahju, et see nii ruttu otsa sai.

Seepeale läksin mängisin Super Mariot. Just täpselt seda versiooni mängisin viimati aastal 2005, kui lasteaias käisin. Natuke ka sonicut ja pac-mani ning täpselt siis, kui ma täiega keskendusin, et kollid mind ära ei sööks, tuli kuripaha Miki, kes mu jõuga eemale tiris ja käskis siva minema minna, sest...

Peale seda sai veel natuke longitud, kogemata kontserdile satutud ja siis laiali mindud.

RR-i aare on aga igati lahe ja senistest kirjakastidest kahtlemata lemmik. Ja kes veel tahab seda aaret tegema minna, siis tulen rõõmuga uuesti kaasa.

Päris vaevaliselt edenes see värk, aga umbes kolmandal külastusel jõudsin võiduka lõpuni. Tänud aarde eest!

 1 

Rahvusraamatukogus olen ma ikka paar korda käinud, aga alati leiab siit uue külaskäiguga uusi põnevaid kohti ja asju. Seekord oli meil kaks eesmärki. Leida üles kirjakasti aare ja uudistada ühte haruldast raamatut. Täiesti juhuslikult kirjakasti aarde vihjete jälil olles jõudsime oma teise eesmärgini. Tegime kirjakastist väikese pausi ja uudistasime raamatukest. Sellega ühelpool olles suundusime tagasi eesmärgi number 1 juurde. Ühes kohas jooksime ummikusse, aga lahke infolaua töötaja suunas meid õigele rajale. Edasi oli taaskord tupik ja Karl otsustas üldse mängima minna. Kui tema sisemine lapse meel oli piisavalt lahutatud, siis pusisime mõistatusega edasi. Üle kivide ja kändude see meil ka õnnestus. Korraks natuke vaidlesime, et kumma mõte peale jääb ja juba siis leidsimegi aarde üles. Panime nimed kirja ja templid käele. Aitäh natuke teistsuguse kirjakasti aarde eest!

Rahvusraamatukogus pole kunagi esimeselt (või siis kolmandalt) korruselt kaugemale jõudnud. Et küll küllale liiga ei tee, siis lisaks aarde otsimisele sai plaanidesse lisatud ühe rariteetse raamatu kohalkasutus. Wiiralti teoseid taga jahtides sattusime kogemata õige ukseni ja saime mõningase ootamise peale soovitud brožüüri kätte. Mõistatus lahendatud, võtsime suuna tagasi Wiiralti teostele. Nii mõnigi neist oli silmale ka varasemalt nähtud. Õiges kohas saime lubatud juhtnöörid ja suundusime lähimale pingile neid endale arusaadavamaks lugema. Saime vastuse küll kätte aga täpselt ei saanud aru, et kuhu nüüd edasi peaksime minema. Infolauas olev töötaja andis meile sõbralikult teada kus korrusel meie järgmine soovitud punkt võiks asuda. Natukene otsisime ja nuputasime seal aga läheduses oli liiga palju põnevaid mänguasju. Üks hetk ütlesingi Mairele, et ma nüüd lähen hoopis mängima. Natukene siin, natukene seal. Maire harjutas ka natukene kätt. Päris äge ala. Jõudes ringiga tagasi aarde alale, jätkasime lahendustööd. Pika pusimise peale jõudsime takistusest edasi ja jäi veel viimane voor. Natukene vaidlesime taktide pikkuse üle ja paistis, et Maire idee jäi seekord peale ning pääsesimegi logiraamatuni. Päris tore seiklus Eesti Rahvusraamatukogus. Lõpetuseks tegime kätele ka templid ja võisime rõõmsalt lahkuda. Aitäh!

 1 

Olen täna linnas ja lõunapausi veetsin Rahvusraamatukogus. Kui esimesest punktist sain üpris valutult minema, siis akrostihhoniga jooksin ikka korralikult tupikusse. Olen nagu õiges kohas, aga mitte kohe vajalik info silma ei jää. Õnneks üks lahke konsultant aitas jälle ree peale tagasi ning viimane osa läks jälle ludinal. Õige pea oli geopeituse tähistusega logiraamat koos eelnevate logidega käes ja sain nime kirja panna. Hiljem käisin veel soovituse järgi 8. korruse muusikasaalist linnavaateid kaemas ning seejärel oligi aeg tõuksiga tööle tagasi vurada. Aitäh aarde eest!

 1 

Siin olin esimest korda, joppamise peale sai kuidagi algus ära tehtud ja siis tulid Helen ja Salme. Et mitte ennast väga loll mulje jätta ja väikse edumaaga õigesse kohta jõudes olid ka nemad koheselt platsis. Uskumatu kui osavad ikka mõned on :) Edasi tegid nemad suurema töö ära ja kui saavutati väike edu mis alguses küll ostutus veidi valeks kuid suunati õigele teele siis peagi sai aare leitud. Tegelt hea meel, et nad seal olid muidu võibolla oleks saanud lõpuks mitte leiu kirja panna aga tänu osavatele kamraadidele sai leitud, aitäh teile ja tänud peitjale laheda teostuse eest :)

 4 

Rahvusraamatukogu on täitsa minu koduraamatukogu ja viimasel ajal on siin ikka õige tihedalt käimist olnud. Eks ikka Geopeituse kirjanike sarja aarded on palju põhjust andnud ;) Eriti mugav oli koroonaajal, kui tellitud raamatud sai lausa välisukse juurest kaasa haarata.
Täna midagi laenutada või tagastada polnud vaja, aga olime siit mööda sõitmas ja tegime peatuse, et raamatukogu sisemusega rohkem tutvust teha. Kohe esimeses punktis kohtasime Sandrit ja selgus, et tal väike edumaa. Me saime aga üllatavalt kiiresti asjale pihta ja vihjete järgi edasi liikudes olime varsti taas koos. Vahepeal võttis olemasolev info kukalt sügama, aga korralikult süvenedes hakkas asi ilusti jooksma. Lõppu jõudsime ühistöö tulemusena, meie tegelesime teooriaga ja Sander praktikaga ;) Tegelikult oleks võinud see ringkäik veel pikem olla, vahvaid kohti siin suures majas juba jagub.
Aitäh toreda ülesehitusega aarde eest!

 6 

Aare avaldus nii sobivalt täpselt siis, kui olin just kontorist välja astumas, et lõunale minna. Ja väga sobivalt vedeles üks tõuks ukse ees - nii ma siis Rahvusraamatukogu poole kimasingi. Ma polnud siia majja ammu sattunud, kuigi lapsena olin siin päris tihe külaline ja kahjuks ka seekord polnud väga palju niisama ringivaatamiseks aega. Aga aardeotsimise teekonnal avastasin midagi väga ägedat, mida koos lastega kindlasti tagasi vaatama tulla tahan ja eks siis vaatame ka ülejäänud maja põhjalikult üle :)

Aarde lahendus oli väga lahe ja parasjagu keeruline, paaris kohas jäin vahepeal ka toppama, aga järjekindlus viis sihile ja lõpuks ka aardeleiuni.

Loodetavasti oli ikka leid, sest leitud logiraamatu peal oli küll tuttav kleeps, aga seest oli see täiesti tühi, isegi aarde nime polnud. Kirjutasin selle siis ise sinna :D Kui nüüd midagi ikkagi nässu läks, siis võib mu kell 12.50 FTF ära kustutada :P

Minu lapsepõlve lemmikmäng