1987: Mis annab tiivad?

 1 

Polegi oma osavust puu otsa ronimisel kaotanud. Külliki ootas all ja mina kribisin logima vaatamata oma 62le aastale. Alla kukkuda on võimatu kuna oksi nii tihedalt, et mõni ikka kannab. Aga tänud enesekindlust taastamast, pole ammu ronimisst katsetanud.

Olen korra siin puu all vahtinud, aga eelmine kord ei leidnud. Nüüd tulin koos kartuliga ja ta nägi kohe. Tema ronis, mina vaatasin.

Tänud aarde eest!

Meiegi oleme siin puu all korra varem vahtinud. Nägime. Puu oli märg (vihma sadas), kärss oli kärnas ja tiibu ei antud kuskilt, nii ta logimata ta jäigi. Nüüd kambaga tagasi ja mõnel pole õnneks nii väikeste kõrguste jaoks tiibu vajagi, aitab kätest ja jalgadest. Ja kui nüüd veel tiivulistest rääkida, siis praegu ikka hea aeg võsades ragistada, pole ei sääski ega okstel lehti, ideaalne. Tänud aarde eest

Leitud, tänud!

Suvel oleks äärepealt tsikliga siia tulnud. Hea meel, et tookord ei viitsinud. Veits tiirutamist ja null sai lokaliseeritud ning nimi kirja. Tänud!

Leitud, tänud!

leidsin

Selline mõnus võsakas. Mulle meeldib neid võtta, Liisile eriti just mitte. Sain ta kuidagi siia nõusse, et tuleks ikkagi vaatama. Korjasime tee peal kõvad portsud ämblikuid näkku ja jõudsime nulli. Millegipärast läks ikka päris kaua, et selgeks teha, kus see aare on. Esimese hooga viis null sellise puu juurde, mis oleks küll 5.0 maastikuga olnud. Ma juba mõtlesin, et nii ongi, et hakka mööda õudset puud üles ronima, kuid lõpuks leidsime palju ronitavama. Ja seal sai juba hops ära käidud. Mulle meeldis, aitäh!

Tiibu mul polnud kuskilt võtta, pidin ilma hakkama saama. Vastik puu, aga ära käisin. Tänan.

Leitud, tänud!

Autosõidu ajal redbull joodud ning aare käes ja logitud.

Leiitud

 1 

Tollest aardest ei teadnud ma jälle kedagi. Arvasin, et ilmselt jälle mingi kirves mõistatus aga oli hoopis preemium-värk. Pullijooki kaasas polnud, seega tuli oma musklit pingutada. Alguses vaatasin küll ebalevalt, et seal pole ju täiskasvanu jaoks ruumigi ja ega see looduslik redel mind ei kanna kah ja üldse on seal kindlasti väga vaigune aga katsusin ühte oksa, proovisin teist ja nii ma ühel hetkel ülimalt graatsiliselt seal karbi kõrval olin. Aiteh!
Energiajoogid maitse poolest läheksid peale küll aga hoian teadlikult neist natuke eemale kuna oma lähikonnast on üks kurvalt lõppenud lugu nendega seoses. Aga vahest harva ikka võib mekkida ning spordialad, mida toetatakse, on ka lahedad.

 1 

Võtsime küll abivahendi kaasa, aga jõudes õige puu alla, oli selge, et sellega pole tegelikult midagi teha. Indrek viskas soojendusdressi maha ja oma tiibade toel sai aardeni jõutud ja logitud. Aitäh!

 1 

Kui Ott tuppa lastud, tulime siia vigade parandust tegema. Kas oli tähtede seis soosiv või ilma hea või ringis kaasasolevate provvade duo selle, et seekord ei kulunud otsimisele üldse aega - kohe esimene puu näkkas. Polegi vist siiani varem õhukestes kummikinnastes aaret otsinud-loginud. Igatahes on nendes are leitav ja neid saab isegi veel kord kasutada, kui vaja.
Aitäh Salmele ja Helenile lennuka aarde ja ajaloo tutvustamise eest!

 1 

Ma olin täna see "lucky charm" kaasas. Kui kaaslased jäid eelmine kord pika ninaga, siis täna oli vaid kohale jalutamise vaev. Herr doktor sai ka vajalikud kummikindad operatsiooni teostamiseks. :)

Esimese hooga vaevas geopimedus ja ei jäänud midagi silma. Õnneks Leho pilt aitas õigele teele ja siis läks juba libedalt. Aitäh peitjale.

 1 

Kõigepealt sai kogu minu tähelepanu üks võrratult uhke mänd. Aardeotsingut alustasime tühja ringirallimisega. Õnneks aitas õigele teele varasemast logist saadud vihje. Nimede kirjapanek käis ütluse kohaselt: kes mees, see ees!). Saadud energiaga suundusime järgmise aarde otsingule. Aitäh peitjale!

Leitud teisel katsel, täna ilm soosis akrobaatikat.

Tiibu oleks siin aarde juures vaja küll olnud, kuna ilma nendeta osutus see teekond üsna keeruliseks. Parkisin masina peatusesse ja sukeldusin metsa. Ega kaugele ei jõudnudki kui lahtine vesi siis vastas oli. Purre päästis olukorra ja sain edasi. Mõned sammud eemal aga käis karmauh ja vajusin põlvini läbi jää. Kiire taganemine ja vähe eemalt uuele katsele. Ja nii mitu korda, kuna seda läbivajumist juhtus ikka korduvalt ja korduvalt. Õnneks korralik saabas, suusapüksid ja kiire reageerimine päästis hullemast ja jalad jäid kuivaks. Nulli jõudes jõudsin juba korraks rõõmustada, aga kui järgeva 10 minuti jooksul aaret silma ei jäänud, kippusid suunurgad taas alla vajuma. Aga siiski, koordinaatidest vähe eemal miskit huvipakkuvat seal ometi oli. Väike võimlemine veel ja nimeke kirja saigi. Tagasitee oli juba vähe valutum, kuna teadsin kuhu ronida ei maksa. Reeglina kõnnin sellest Bullist suure kaarega mööda. kui just mõnikord öösel keset pidu rumalat otsust ei tee ja seda mõne ühe teise vähe kangema vedelikuga kokku ei sega.

Tänud.

Proovinud olen aga tiivad kasvanud pole. Loobusin kiirelt. Nii ka aardega, kui seda nägin. Õnneks ma olin ainus, kes teise peale lootis.

Kõrv või paar oli karbikesel katki.

Aitüma aarde eest!

Jõime Monsterit, aga see ei and nii võimsaid tiibu. Aare leitud, kuid kevadel tuleme Red Bulliga sellele järgi. ????

 1 

Kuna Lauri nelipakki ei tahetud enam otsida, otsustasin vähemalt sellegi veel koduteel kiirelt ära noppida. Mitte maantee poolt tõi täitsa viisakas autotee aardeni. Muidugi sain alles nullis aaret kohe kiiruga mitte silmates esimest korda raskusastet vaadata. Nojah, selleks polnud valmis - uued kallid metsapüksid, uhke kingitud dressipluss ja pealekauba ronimiskindadki (mis vihuti kaasa said võetud!) ka autos. Otsisime siis nulli ja aaret, aga ei näinud kumbagi või vähemalt mitte ühes ja samas kohas. Kuna aare jäigi silmamatuks, tuli kerges hämarduvas metsas käega lüüa. Ei hakanud eeldatava(te) puu(de) otsa turnimagi. Saa veel ilmaasjata vaiguseks ja pärast ei jõua isegi ennast ära kiruda. Teine kord taas. Ju jama selles on, et pole ühtki energiajooki joonud ega tunne vajadust ka.

 1 

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "OK / Aktiivne".

Aare on taas oma õigele kohale pandud.

Tops vajab uut kotti oma õigele kõrgusele.

Nii ta vedeles

Olles seda juba korra mitteleidmas käinud siis teadsin täpselt mida tegema peab ja lohistasin paraja abivahendigi kaasa. Kohapeal selgus aga, et seekord ei olegi vaja ronida aardetops vedeles lihtsalt maas.

Peale logimist ronisin ikka üles kah, et vaatan kus ta olema peaks aga ei suutnud küll seda kotti leida kus ma seda eelmine kord nägin. Seega topsi panin sama puu alla kuna seal okstevahel ei oleks ta niisama küll kaua püsinud.

Kuigi aare on nullist ainult 12 meetri kaugusel ei näinud me teda esialgu binokligagi mitte. Uurisime puid ja tõdesime et päris mitme juures on ronimisjälgi näha. Hea et ise ei proovinud. Kui õige tuvastasime oli juba lihtne. Aitäh!

Tänud peitjale :)

TFTC!

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

 1 

Siin aarde juures sai Priit endale tiivad, pärast ei suutnud me tema kirumist ära kiruda- kui vastik vaigune jne. Tänud peitjale.

Tiibu mul ei olnud aga aardeni siiski ulatusin.

Energiajookidega suhe puudub.Loomulikult olen mõningaid neist maitsnud,"Battery" oli üks neist........

Aare kohe silma ei jäänud,tuli veidike ringi tuterdada kuniks miskit paistis.Aitüma peitmast

Mingil eluperioodil sai kindlasti rohkem energiajooke tarbitud. Tudengi jaoks oli Red Bull siiski kallis ning minu ostukorvi jõudis pigem Starter või Battery. Vahepeal sain sõbraks Noccoga, mis võib-olla polegi nii väga energiajook ning hetkel piirdun 1-2 tassi kohviga päevas ja saab ka nii elada.

Taavi uuris, et kas ma küüti Paldiskisse ei taha, tal üks töö asi seal teha. Vaatasin kaarti ja andsin teada, et ikka tahan. Kuigi eelmisel päeval oli omajagu ronitud ning ka lihased veidi valusad, tuli ka täna see asi ettevõtta. Lohaka navigeerimistöö tulemusena, lasin Taavil vasakule pöörata just Klooga poole, kuid aare ju oli hoopis peale raudteed. Õnneks päris Kloogale ei jõudnud ja järgmises peatuses leppisin sellega, et saame koeraga natukene jalutada ka.

Kaasas olid varemleidnu õpetussõnad, et pane jalga tossud ja enne pole mõtet ronima hakata kui aaret ei näe. Exe jäi alla ootama ja käisin ise ära. Ma ei ole üldse kindel kas ma nii peenikestel okstel olengi varem roninud. Kõvema tuulega võib seal kindlasti väga kõhe olla. Logimisega oli ka tükk tegu, sest teatavasti pole ma just kõige tugevama ülakehaga. Aarde kotist välja saamine võttis lausa pisara silmanurgast välja aga kätte ma ta sain. Tagasi saamine ka just kergemini ei läinud ja oli vaja veidi positsiooni muuta. Pärast jalutasime veel mälestuspaiga parklasse ning tagasi raudtee äärde + siis veel natukene uuesti tagasi enne kui uuesti auto peale saime. (895) Aitäh! EVEJ

 1 

See sinine lõust jäi kaardil mulle kogu aeg ette ja tulin viga parandama. Kuna Kaspar otsustas autos magama jääda, siis jooksin ise juba tuttavasse nulli ja hakkasin õiget asja otsima. Tegin vast 3 tiiru seal puude vahel enne kui õige asi silma jäi. Oli natuke kõrgemal kui ma arvanud olin. Mantel seljast, pliiats hambusse ja vinnasin end üles logima. Tiibu polnudki õnneks vaja. Aitäh!

Kuna kõik ronima ei mahtunud, ronis noorim. Tänud aarde eest!

Leitud

Leitud

Leitud

 1 

Nii, täna võtsime Antiga ette meie jaoks teise aardeotsingute õhtu Pakri poolsaarel. See siin oli tänane teine aardeleid. Ei hakanud vales kohas turnima :) ..leidsime õige objekti ja alles siis läksid käiku lapsepõlves omandatud oskused :) Lahe värk, aitäh peitjale!

Ennem aarde juurde minekut käisime Treppojal poes. Red Bulli aga ei ostnud. Küllap seepärast oli meie nägemine nii kehv nulli ümbruses. Otsustasin läheneda aardele loogikaga ja ronisin huntkuuse otsa kuhu peidaks ise aarde kui peaksin seda tegema. Ronisin kõrgustesse aga aaret polnud. Ümbruses olevate heade kandidaatide küljes ka ei miskit. Alla jõudes vaatasime järgi kus see null tegelikult asub. Õigesse kohta jõudes oli aare siiski olemas. Oluliselt väiksem puu kui see mille otsas ma kõõlunud olin olnud. Pressisin ennast läbi tiheda puu karbini. Ettevaatlikult panin nimed kirja. Midagi alla ei pillanud ja laskusin inimese kombel tagasi maapinnale. Red Bulli abil oleks saanud võibolla alla lennata. Aitäh aarde eest!

Auto jätsime tee äärde, kus juba üks auto seisis ja üks naisterahvas metsaalust uuris. Ragistasime ennast nulli lähistele ja vastu vaatasid ilusad ja potentsiaalsed aardepuud. Valisime ühe välja ja Karl läks asja uurima. Seal aga ei olnud paraku midagi. Käisime pead kuklas edasi ringi ja kui nulli omadega jõudsime siis leidsime ka aarde.

Teetõke

 1 

See oli karp mis Kalvil juba pikalt pinnuks silmas ja seega vajas logiraamatusse meie nimesid. Kui nulli jõudsime siis tegutsesid seal juba Catiberg ja Wingman. Panime seljad kokku ja tegime selle asja seal siis ära. Tänud peitjatele!

 1 

Olime juba 10+ minutit otsinud ning Herki jõudis juba (vale) puu otsagi ronida, kui saabus abivägi :-) Eks siis läksid silmad kuidagi erksamalt lahti, tuvastasime õige koha mille all tiibu andvat jooki tarbida ning ega siis muud polnudki kui tiivastuda. Aitäh ronijale, seltskonnale ja peitjale!

 2 

Mobiil keerutas siia-sinna, lõpuks loobusin ja asusin ilma midagi silmamata kõige asisema puu kallale. Jõudes tasandile mida kahtlustasin selgus, et mida pole, seda pole. Kuni maapinnale tagasi jõudsin olid saabunud kohale abijõud ja imestasid miks ma selle puu otsas seeni korjan :-) Ei osanud väga selgelt seda põhjendada ja hakkasime seeni mujalt otsima.Peagi oli üks purakas leitud. Mulle halastati ja ei pidanud nendes väikestes piludes teist korda võimlema. Hea et niigi läits.

Red Bulli pole kunagi tarbinud, võibolla on isegi hea, aga energiajoogid ei paku huvi. Olen tähele pannud, et hea uni annab ka energiat. Aitäh aarde eest!

 1 

Tulin Paldiski TET rajale hullama ning antud aare jäi ka lähedale. Olen siis korra käinud ning siis aaret ei näinud,aga arvasin millise puu otsas on aare. Proovisin, aga ei suutnud motikariietes ronida. Täna nägin tükk maad eelmisest korrast mujal aaret. Hea ronimispuu küll, aga suurte jäikade saabaste ja motikapükstes oli tõsine tegu ronida. Pikka aega läksin üles, aga tehtud see sai.

Energiajoogiga on huvitav kogemus kui pidin perearsti juurde minema seoses kaitseväega. Jõin enne minekut liitri ära, et ehk perearst näeb ebanormaalseid näite ja saab pikendust vms. Reaalsuses ta midagi ei mõõtnud ning kui koju jõudsin, siis voodis pikutades süda lõi nagu oleksin jooksmas. Viimased 2-3 aastat pole energiajooke enam tarbinud.

 1 

Täna tõi rong meid Klooga aedlinna. Aarde poole jalutades tuli uuringus temaatiline küsimus. Vaata lisatud pilti. Kohapeal asus Jasper marjadega maiustama ning mina pea kuklas ringi käima. Päris pikalt sai seda tehtud ning Jasper tahtis juba ära minna. Väikese abiga jäi aare lõpuks silma ning seejärel tuli juba kiirustada, et õigeks ajaks jaama tagasi jõuda. Aitäh aarde eest, mõnus lonkimine ja turnimine olid!

Vallutasin mitu puud ennem kui alla andes õige puu juhuslikult silma jäi.

 3 

Rapik, rapik - sääsed, sääsed. Mäletan vaid seda rinnuni maltsa, palavat päeva ja Liisi, kes kappas ümber vale puu ja kädistas, et "Null on siin". Nagu ma peaks aaret TEMA nulli järgi valest kohast otsima. Tops tuvastatud, siis õõtsutasin niisama kuivanud puid ja ümisesin, et "aga minu null on siin" ja näitasin näpuga kusagile latva. Lõpuks jõudis talle kohale. Õige otsus, et ma ei roninud. Mina poleks suutnud niimoodi vinks-vonks okste vahel ladva poole susiseda vaid seal oleks tekkinud ühtlane koridor mättast topsini. Ma arvan, et lõin selle aja jooksul maha tubli 50 tiivulist, kellele andis vanajumal tiivad ning saatan lisas londi, millega verd imeda. Triibuline saba oli vaid boonuseks. Kusagilt ladvast kostus kädin, et "siin üleval sääski ei ole". Hea teada :)

Tänan peitjat!

 1 

Ühtegi imelist punast vaipa aardeni ei tuvastanud, nii et jätsime auto paralleelselt ja raiusime läbi. Olime eelnevalt teinud kokkuleppe, et mina ronin, sest Futoshikis oli Miki enda võimalused selles osas igaveseks maha mänginud.

Mina otsisin aaret, Miki laamendas niisama ringi, väites, et nii on rähnidel vähem tööd teha. Ütlesin talle, et kui ta puude ümberlükkamist jätkab, siis järka kord ostan koerakaelarihma ja niimoodi võime siis jalutada.

Koordinaatidele jõudes tahtsin algselt vale puu otsa ronida, aga puslik leidis õnneks õige. Mina kalpsasin üles ja see jäi siis alla rähne "aitama".

Seda ma ei tea, mis tiivad annab. Viis kuud tagasi proovisin suhtumist ,,olen kui õlekõrs, hull nagu maiteamis ja väle nagu orav", a see miskipärast ei toiminud.

 1 

Läksime siis taaskord muru tallama. Tassisime isegi Sõbra kaasa. Logide põhjal siiski eelmisel korral välja valitud puu välistasime. Tuli välja, et eelmine kord olime õigest puust sirge seljaga lihtsalt mööda kõndinud.
Ahh, et siis selline potilill! Normaalmõõdus inimesed peavad pooled oksad ära saagima, et karbile üldse ligi pääseda. No see pole nüüd küll mingi asi. Egas midagi, orav viskas soojendusdressi maha ja peagi kõlasidki sarvilised juba taevast :)

Polnud isu logida. Või siis ronida.

 1 

Jalutasin mina täna aarde poole ja määrasin parajasti objekti, kui äkki näe ühe objekti all on mingi karp. Kiirelt käisid silme eest läbi kirjaldus ja raskusastmed, mis ei vastanud selle karbi omadele. Karbi pealt oli kohe näha, et tegu aardega. Panin nime kirja ja uurisin aarde sisu ja leidsin imeluku nöörijupi. Mõtlesin, et on alles huvitav vahetuskaup. Nüüd võtsin kõne omanikule ja sain teada, et tõesti tõesti peaks olema aare hoopis teisel tasapinnal. Kuna tahtsin ikka natuke aarde otsimise mõnu ka nautida, siis tegin õigesse kohta võikse ronimise ja leidsin eest teise nöörijupi. Nüüd sain aru, et karbis olev jupp on aaarde kinnitus. Kahjuks ei leidnud kuskil tiivakesi. Suured tänud aarde eest.

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Kahjuks saabus info, et osa aarde temaatilistest atribuutidest on ära varastatud. See pätt sai olla ainult keegi geopeituritest, sest mugu ei satu küll kogemata sellise asja peale. Uue komplekti paika panemiseni ajutiselt kätteasaamatu.

1987 olin mina 10 klassis. Kuigi oled sellel ajal noor ja testosterooni tase kehas on vast elu kõrgemaid mäletan mina vaid sellel ajal rõhunud masendust. Kuskil käis Afganistani sõda, ja CCCP plaanis tagatipuks ka Virumaa suures osas ülesse kaevata, et saada kätte see ihaldatud fosforiit. Selle plaani põhjustatud fosforiidi sõda oma tele ja muude arutelude ja kollaste särkidega hakkas aga juba andma tunnet et äkki saame millalgi tiivad ja saame sellest venevärgist eemale lennata. Kuigi tundeliselt annab mulle tiivad ennekõike alkohol, siis võime lennata on minule elus andnud vaid ARMASTUS

Logi võiks kõlada nii, et "kiire leid möödasõidul". Pisut lahtiseletatuna oli nii, et kulgedes Leetse kanti uusi aardeid avastama ja seejärel mõnusale grillilõunale, hüppasime siit läbi. Lootust, et me ka logiraamatuni jõuame, suurt polnud. Sündmuskohal avanenud vaatepilt oli aga hoopis muud. Aardelaegas lebas "pea alaspidi" varvastega ühel kõrgusel, nöörijupp kõrval. Tervis paistis igati hea olevat. Nii ei jäänudki meil muud üle kui pakutud "kingitus" vastu võtta ja nimed logiraamatusse kirja panna.
Kuna aega nappis siis ei suutnud me nöörile ühtegi loogilist kinnituskohta leida. Panin selle karpi ja karbi pisut turvalisemalt nullile lähemale. Level oli küll hoopis teine...
Nagu nüüd tagantjärgi logisid loen siis õige pea sai aare oma algsesse asukohta tagasi.
Meie täname!

Tänud aarde eest!

Kuhugi me kulgesime, võsas müttasime ja siis tuli leida tiivad. Tänud peitjale.

Mina ei kasuta energiajooke aga kohvi joon küll ja väga väga harva joon cocat.Aitäh!

Hakkas juba hämarduma, aga aare jäi veel kenasti silma. Tänu Krista osavusele said meie nimed paberile kantud. Põtru ei näinud, tiivulisi olendeid ka mitte. Arvatavasti liiga vähese alkoholikoguse tõttu.
Ühtegi mugu polnud ei lähedal ega kaugel. Samuti polnud veel vastikuid tiivulisi lendavaid objekte, kellel on 6 jalga ja kes soovivad su verest tühjaks imeda.
Une korral ostan kohvi või Coca. Red Bulli pole isegi proovinud. Äkki peaks?
Aitäh! Minu ajalooseeria kannab numbreid: 1980, 1981, 1983, 1984, 1982, 1986, 1985, 1978, 1987.

 1 

Tänud peitjatele! Kiskus ka ikka selle tummisema puu poole, aga sai ka selle puuga hakkama.

 1 

Siin oleks tahtnud küll neid tiibasid..

Energiajoogi asemel olen mina pikkadel tüütutel autosõitudel energia nätsu eelistanud, kuid mida aeg edasi, seda enam kipun eelistama sellist pisikest 10-15 minutilist uinakut :D

Tänan peitmast.

Kõigepealt nägin aarde poole sõites tee peal meesterahvast, kes mu auto peale veidi ehmatas, aga ikka aina metsa poole vahtis. Kui temast mööda sain, siis vaatasin, et mis ta vaatab. Kaks suurt põtra jooksid eemale ja nende väga lähedalt nägemiseks olin ilmselt vaid viis sekundit hiljaks jäänud. Sain aru, et mees oli ilmselt pigem põtradest kui minust ehmunud.

Parkisin auto ja suundusime metsa. Ega ma väga selle aarde logimisele ei lootnud täna, aga tahtsin paiga üle vaadata. Kodus olin natuke logisid sirvinud ja jäi meelde, et peaks maast näha olema midagi. Kohale jõudes klammerdusin aga ikka selle väga vale puu külge, sest tundus, et seal palju ronitud ja tundus nagu täiega õige värk olevat. Kui alla tagasi jõudsin, proovisin telefoni järgi rohkem nulli minna, aga see oli üsna võimatu. Tiirutasin veidi ja tagantjärgi mõeldes vist ka õige puu tuvastasin, aga kuna Kaspar mul enam ronida ei lubanud ja klammerdus sülle kinni, siis jääb see karp paremat päeva ootama.

Ega mul selliste otsas väga turnida ei meeldi, aga õnneks sai probleemideta üles ja alla tagasi ka. Aitäh!

Kui ma varasemalt siia kanti üht tava-aaret küsisin, siis ei mõelnud just seda tüüpi asja ???? õigest vägijoogist kasu ei olnud, sest poolel teel hakkasin tudisema ning aardeni ei jõudnud. Kahtlesin küll, kas Kärdil õnnestub, aga ära tegi. Aitäh peitjatele!

 1 

Veidi kitsas oli aga üleval sai ära käidud ja rahulolu tunne on suur. Aitäh!

Järgmine katse. Seekord läksime koos Marise ja Indyga. Hea minna, kui tee tuttav. Esimese katse järel olin omandanud tarkust, et tähelepanu tuleb suunata kuuskedele ning nende hulgast võiks valida vähem võimsaid. Maris sammus koordinaadi järgi õigesse kohta, aga esimeseks valikuks sai ikka liiga võimas isend. Kui veel sihikut täpsemaks rihtisin jäi juba aare silma. Maris puges aardeni ja saigi tänane päev kirja. Mina tänan!

 2 

Geopeiturile annab logimisvajadus (julguse)tiivad ma ütlen :D. Mulle siis täna nt koguni nii vinged, et esimese tiiru tegin kondiprooviks täiesti aardetu objekti otsa :D. Maris õnneks samal ajal vaatas laiema pilguga ümbruses ringi ja nii meile siis kohale jõudiski, et tegelikult oleks mõistlik olla hoopis kusagil mujal… Midagi, eks korrigeerisime asukohta ja varsti oligi tänase päeva real uus logi kirjas :).

Kui joogist ka rääkida, siis ma kirjutasin kunagi just selle joogi najal tähtajaks valmis oma magistritöö. Ja päris viimane kord Red Bulli osta oli tegelikult üsna hiljuti – siis, kui Olustveres öösel aareringil käsime ja tagasitulek oli täielik võitlus kinnivajuvate silmadega... Siis olime ka just koos Marisega, nii et sattus kenasti sümboolne :).

Aitäh Helenile ja Salmele aarde eest, saime endi päeva sellega paraja portsu värvi ;). Ja ootame põnevusega mis järgmiseks ajalooaardeks tekib :). Mul endal on üks mõte 1991 kohta aga eks näis, palju on sellele eelnevalt minust kiirreageerijat…

 3 

Ah selline asi nägi sel aastal ilmavalgust. Pean tunnistama et eks minulgi oli eluperiood kui neid erinevaid "energia"eliksiire tarbisin. Kooli ajal oli väga popp peo käimatõmbamiseks liiter energiajooki, liiter mullivett ja liiter hundijalavett. Ka hiljem sai seda ntx öiste sõitude tarvis manustatud. Kooli ajal käisid asjad muidugi hinna/kanguse faktori järgi ja enamasti osutus valituks hoopis mõni kodumaine toode. Punana pull ja patarei olid sellised keskmisest kvaliteetsemad aga ka kallimad eliksiirid ja seetõttu ka väga tihti valituks ei osutunud. Kuigi pean tunnistama et mingi hetk mulle kohvimaitseline battery täitsa maitses. Aga tegelikult ei ole ta ju midagi muud kui iseenda energiavarude ettepõletamine. Viimase 10 aasta jooksul tarbin energiajooki ja just seda nimitegelast keskmiselt korra aastas. Kui võhandu maratoni ajal Leevakus redbulli punktis purk pihku pistetakse siis ega selles olukorras sellest pahest siiski ära ei ütle ;) No nii igaks juhuks et maitse päris ära ei ununeks BD. Aaret ma loomulikult ei peljanud ja jalutasin kaks kätt taskus kohale. Esko esmaleiu üle on muidugist hea meel et unetu küborg on tublisti taastunud ja maastikke trotsib ;) Teiste logide lugemine tuli mulle tegelikult pigem kahjuks kui kasuks. Kui esimese hooga alt miskit silma ei jäänud, siis otsustasin et uurin lähemalt(loe kõrgemalt) ja järgmine hetk kiikasingi juba üle puulatvade. Aga tõesti mitte kui midagi ei hakanud silma/näppu. Tulin siis lvl1 maastikule tagasi et asukohas uuesti veenduda. Nüüd arvas geps et tegelikult võiksin paarkümmend meetrit eemalt otsida. Ei ole lihtne teloga metsas suurte puude vahel. Seekord hakkas aga asjandus maast silma ja enam profilaktilist trenni tegema ei pidanud. Vingerdasin siis ennast kohale ja asusin mugavat logimisasendit sisse võtma. Sain vaevu esimese sümboli kirja kui karbi kaas näppude vahelt minema lipsas ja karp 180 kraadise põõrde tegi põhi ülespidi. Aga täna oli vist minu õnnepäev kui pastakas hambus kaane kiire liigutusega kinni püüdsin ja teise käega tagurpidi karp selle peale. Kas tõest võib olla et mitte kui midagi alla ei pudistanud :D täielik matrix ma ütleks hehehe. Keerasin asjad ettevaatlikult õiget pidi, kaan klõps kinni ja logimise ajaks pistsin karbi hoopis põue. Seejärel kõik omale kohale ilusti tagasi. Tänud peitjale ;)

 3 

Peale väikest tiirutamist sai see minu gabariitidele täiesti sobilik objekt tuvastatud ja ega siis polnudki muud, kui krabinal karbi järele. Nimi kirjas, tutvusin rongiplaanidega ja selgus, et kiiret pole kuhugi, tervelt kaks tundi jäi Kloogaranna ja selle ümbrusega tutvumiseks. Tänud aarde eest!

 1 

Kohale jõudes läks ikka tublisti aega enne kui aare silma jäi. Aga kuna aare vajas logimist ei jäänud muud üle kui järgi minna. Minul ei praksunud mitte ükski oks, eks ilmselt oleneb ronijast aga no muidugi andis ikka pugeda seal :D aitäh :)

 1 

Viskasime kulli ja kirja, kes ronib.. Sven sai selle au endale, pole mõtet kõik korraga otsa ronida. Tänud

 1 

Esmalt nullis ringi vaadates jäi silma väga kurjakuulutav puu (aaret ei näinud) aga kui teised kohale saabusid oli kindel, et olulisemalt lihtsam ronimine oleks vaja teha. Aitäh peitjale.

 1 

Mul ei ole puu osas pretensioone. Mahtusin kõikjalt läbi ja ükski oks mu raskuse all ei murdunud. Praegu ei ole veel vaiku ka jooksma hakanud, seega vaiguvabaks logimiseks soovitan ka mina otsinguid mitte ülearu kaugesse tulevikku jätta. Lõpus võiks teemakohasust muidugi rohkem olla, aga FTF-logi ümber joonistatud tiivapaar (peitja täpsustuse kohaselt peitjate lisatud illustratsioon) raamatus täidab seda puudujääki kõvasti. Tänan peitjaid.
P.S. nüüd saab nulli ka sõita (veidi kõrgema masinaga).

Esimene katse. Rohkem kui aaret tahtsin vist nina loodusesse pista ja nii ma siia jõudsin. Gps keerutas puude vahel uhkelt. Puud olid ka uhked, üks võimsam kui teine. Aga aaret silma ei jäänud. Et hing oli oma kosutushetke kätte saanud võisin autonina kodu poole keerata ja lugeda esimese katse lõppenuks.

 1 

Uskusin oma supervõimetesse! Aga, et neid rakendada läks tublisti aega. Keerutasin püsimatu nulli järgi seal puude vahel, oli kaks potensiaalset, kus võiks ju olla, kuid miskit silma ei hakanud. Lõpuks oligi mujal. Võimed testitud, seekord ei pidanud endas veel pettuma ja takistus alistus, nimi kirjas. Energiajookidega on suhe tagasihoidlik, kuid mitte olematu. Aitäh!

 1 

No mina ei tea. Ronimiseks võiks ikka vähe tummisema puu leida. Peale esimese oksa murdumist loobusin. Selline kuuseke sobib rohkem kellegi elutuppa.

 3 

Tore, et seerial hoog sees :) Meil küll nende leidmistega suht kehvasti aga küll jõuame mujale ka. Nii lähedast aga ei saanud kauaks ootele jätta. Oleks vast isegi esmaleidu katsetanud, aga no ei ole kõigil nii hea töö, et saab keset päeva ringi tormata :D Või no vast saaks ära ka käia vajadusel aga kes siis nii kaugele tööle tagasi viitsib sõita ja siis oleks juba pool päeva raisus...Aga see selleks, mulle meeldib ka teiste aardeid oodata ja endal kohustusi küllalt kaelas hetkel ;) Aare ise...no vot nende tiibadega on kehvasti aga kuidagi käidud seal sai. Kristel vaatas puud ja ütles, et sinna ei saa ju ronida. Eks pidin siis teekonna ise ette võtma. Ja mul oli hea meel, et selle aarde juures sai kiiresti ära käidud kuna varsti on selleni jõudmine tõrva vabalt vist täiesti võimatu...niiet otsijad võipakid kaasa! Aga kohale ma sain ja selle käigus kellelgi järgmisel ronimist raskemaks ka ei teinud...kergemaks ka mitte...oli tore pressimine :D Tänud peitjatele!

Kuna oli plaanis Paldiskisse minna, siis jäi see aare ilusti teele. Laur tegi suure töö ja mina sain logida. Aitäh.

 3 

Õhtuse väljasõidutiiru ajal võtsime suuna Paldiski poole ning see uus aare jäi parasjagu tee äärde. Kuna tunkz'i logi oli juba olemas, siis võisime muretult siia tulla, ilma et peitmishirm oleks peale tulnud. Kohale jõudes ootas meid ees aga üllatus, kui tabasime teolt Erko. Ühtlasi tähendas see seda, et pääsesime õige objekti leidmisel vähe kergemini. Eks see aarde juurde pääs on nagu ta on. Õnneks sain täitsa mõistlikult hakkama ja jätsin olukorra ka järgmiste jaoks korda. Olime siis neljandad.

A mis energiajookidesse puutub, siis ise väga ei tarbi, kui üldse, siis vast mõnel öisel autosõidul. Samas kahtlustan aga enda peal, et reaalset mõju sel ei ole, pigem platsebo-efekt. Aga noh, olgu siis seegi, kui aitab. Kokteilidena ei ole proovinud, aga nii mõnigi selline, kus üheks osaks oli Red Bull, oli omal ajal klubides päris pop. Aga eks see selline tuleviku arvelt elamine oli, laen järgmisest päevast :)

Täname aarde eest!

 1 

Oh jaa, punane pull, kõikide endast vähegi lugupidavate tudengite elueliksiir. Lugupidavate siis selles suhtes, et muud "eliksiirid" ei kõlba suu sisse ka võtta. Pullil on aga üsna talutav maitse. Mul endalgi on üks purk tööl laual ja neli tükki kodus külmikus. Magistritöö esitamise tähtaeg on ju lähenemas..

Seetõttu ei olnud mul ühtegi tiivakinkijat täna metsas kuskilt varnast võtta. Seda oleks väga vaja olnud küll, sest esiti proovisime läheneda suure tee poolt aga seal oli selline tiik ees, et teisele kaldale oleks saanud ainult lennates. Muutsime asukohta ning teiseltpoolt lähenedes oli juba natuke inimsõbralikum maastik. Aarde asukoha tuvastamisega kaua ei läinud, nimi reedab nii mõndagi. Ja no küsimusele, kes vallutab oli täna ainult üks õige vastus - kergem.

Ja ega seegi minu päästerelv polnud, kuna iga samm tuli läbi mõelda ja mängu tuli panna kõik oskused, et vaesele objektile mitte liiga teha. Kohati tundus raskusaste tõesti poole palli võrra kõrgem, kui lubatud. Kuidagi jõudsin ma karbini, ise üleni puupuru täis. Nimed saime kirja teisena tõepoolest, ja salamisi on hea ka - hetkel on aastanumbrid veel sellised, kus minu eksistents polnud isegi veel kellegi unistus. Jõuame käesolevasse sajandisse, siis võibolla oleks FTFile ka jooksu..

Igatahes oli vahva aare ja vahva teostus! Ootame nüüd huviga järgmist. Ja vaatame, kuidas homne lihaste enesetunne on. :)

 1 

Jälle üks nendest päevadest, kui koosolekud segavad. Vastasel juhul oleks tõesti ehk esimesena päral olnud. Ega midagi, peale tööd siis tulime kohale. Algul mõtlesime ühelt poolt metsa läheneda, aga siis oli näha, et rohkem on vett kui kuiva pinda. Ots ümber ja teisele poole metsa. Sealt oli juba oluliselt parem. Aarde temaatikale vastavalt uurisime siis sobivaid kohti ja Mirjam peale mõningast otsimist ka leidis. Meist kahest on paremad tiivad ikkagi Mirjamil ja tema selle teekonna ette võttis. Minu tiivad oleks ilmselt kandnud ka, aga suure tõenäosusega oleks ma üles õhku jõudes suure hooga alla prantsatanud. Seega ei hakanud riskima ja jätsin selle rõõmu Mirjamile. Täname kutsumast, tore koht ja tore aare ka. STF kell 18:05. Võtsime ränduri endaga kaasa.

 7 

Oi küll oli suur hirm - palju suurem kui koroonahirm. No ikka see hirm, et äkki tuleb seeria järgmine aare peita. Oi õudust! :D Aga õnneks kõik ei käi päeval tööl, seega hirm oli asjata. :D Hea näha, et küborg on pärast ebaõnnestunud maandumist taas super lennuvormis ja haarab 3.0 aardeid tõesti linnutiivul! :D Nojah, saab näha kuidas puukene edaspidisele vastu peab - kõik äkki ei lenda nii hästi. Hoidkem siis loodust!

Aga järgmine aasta 1988 jah - see oli Eestis põnev aasta! Sellest ajast on nii erilised mälestused, mis ei kustu iial! Varsti saab siis näha, kuidas seda aastat aardega meenutatakse. Ootame põnevusega!

Tänud 1987 aardepeitjale metsaradadele kutsumast sellel soojal kevadõhtul!

Ahjaa! Väga hästi on ajastatud aarde avaldamine! Täna on ju kosmonautika päev! Täna 60 aastat tagasi toimus esimene mehitatud lend kosmosesse ehk maa orbiidile. Lenda Juri Gagarin! Pajehali!

 18 

Mul on sihuke kahtlane tunne, et kõik kirjelduses nimetatud moodused tiibade hankimiseks annavad need siiski vaid ülekantud tähenduses :o) Igaks juhuks soovitaks unes saadud tiibadega väga kõrgelt lendamist vältida - uskuge mind, ei maksa kõike ise järgi proovida...

Ka siia tuiskasin kohale madallennul ning arvestasin, et tuleb tiibadeta hakkama saada. Punase pulli jooki polnud käepärast, ega ma tast suurt lugu pidada mõista tegelikult nagunii. Liiga hilja sisse lülitatud gepsu näit hüples sinna-tänna, justkui oleks esimest korda metsa viidud. Telefoni abil tuvastasin umbes 20-meetrise diameetriga huvitsooni ning hakkasin normaalsuuruses aaret otsima. Vist viis minutit vaatasin täitsa valesti, alles siis taipasin maastiku raskusastmele tähelepanu pöörata. Ka seda teades kulus veel viis minutit, enne kui viimaks miskit märkasin. Olgu öeldud, et kes tuleb siia tiibadega, kuid ei kavatse aarde juurde päriselt lennata, see peab üpriski ettevaatlikult liikuma :P Minusugustel paksudel tuleks maastikureitingule pool punni juurde arvestada. Esialgu saan hakkama ja nulli päris laiali ei lammutanud :o) Esmaleid umbes 14:50. Aitähid mõlemale peitjale!

1988? Noh, mõtteid nagu oleks. Elasime, nägime. Ega muidu poleks tormanudki. Elame, näeme.