Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
RR ehk Romantilise Rannatee geotuur viib teid avastama rannajoont Virtsust Läti piirini. Kohad on geosõbralikud, astu julgelt uudistama.
Jooksen randa, Linaküla randa!
Et saada pruuniks, teiseks juuniks…
Suarõ ninä (Saare nina) on ajalooline kohanimi saare läänekaldal. See oli Linaküla meeste suurte räimepaatide randumise koht. Madalmurusel rannal oli väga hea räimi võrkudest välja raputada, merepüüniseid kuivatada ja parandada.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
ilus_vaade (2), drive-in (1), ujumiskoht (1), lastekäruga_ligipääsetav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC97W9T
Logiteadete statistika:
87 (100,0%)
0
1
1
1
0
0
Kokku: 90
Selline mõnus draivinn asi. Oleks roolist topsini ulatunud poleks autost välja tulnudki.
Jätsime selle Tänase Kihnu geopäeva viimaseks aardeks. Siin oli hea teha väike piknik, grillida ja võtta kõhutäidet. ootasime, mil on aeg praamipoole liikuma hakata. Aarde juurde olid kolm automaja omanikku ehitanud väikese, kuid rahva rohke, linna. Õnneks jäi aare nende linna tagaküljele ja seega saime rahulikult otsimistegevusega tegeleda. Vaatasime mõnda kohta ja siis võtsime aarde ka peidukast välja. Ilus koht telkimiseks. Tänan kohta näitamast.
Sellele aardele lähenedes ilmnes asjaolu, et huvialuse koha on sisse piiranud suurem hulk mugusi, kes jalgrattal, kes ilma, ja boss pidas kihutuskõnet. No mida nüüd. Ootasime siis, sest tundus, et kohe kohe alustavad nad mingi tegevusega, mis nad ehk natukegi eemale viib. Läksidki, aga mitte just eriti kaugele. Kuna me olime kambaga, siis ikkagi läksime rinnaga peale, aare vajas ju logimist. Keegi vist midagi siiski sellest ratturite kambast kommenteeris, sest meieni kostus bossi vastus, et nad otsivad mingit oma topsi, eile ka käidi. No ühesönaga, me olime paljastatud, aga leidmise tegime ikkagi silmapaaride eest varjatult. Tänud meid siia Linaküla randa kutsumast ja aaret peitmast. Oma kõigi nelja Kihnu külastuste jooksul pole siia sattunud, kuigi mitu tiiru saarele peale tehtud.
Logisime aarde ja tegime ujumise pausi, et värskemana jätkata rattatiiru. Aitäh.
Laupäeva õhtul kubises koht võrkpalli mängivatest mugudest, pühapäeva õhtul uuesti proovides oli märksa rahulikum, kuigi eemal kadakate vahel elu siiski käis. Aitäh aarde eest.
Tulime kena Kevadpüha siia kenale Kihnusaarele veetma. Kuna turimishooaeg polnud veel alanud (saime teada, algab laupäeval, 4. mail), siis oli meil kenasti ruumi igalpool liikuda. Viimati sai siin käidud pea 6a tagasi, seega üht-teist oli taas otsida ja leida ning saime oma aja tagasireisini kenaste sisustatud. Täname aarde eest!
Oli päris ootamatu ettepanek veeta kevadpüha Kihnus. Väike skepsis sai tegelikult kiire otsuse ja olimegi varahommikul sõprade juures ja päikeses sillerdavas hommikus praamil keset vett. Ees Kihnu ja seljataga manner. Kogu päev kujunes väga mõnusaks kulgemiseks. Kuskile polnud kiiret, saar oli väga sõbralik, endataolisete turistide otsa ei pidanud komistama.
Aitäh kaaslastele ja peitjale!
Peale tööd oli veel natuke valgust, et teha retk mere äärde. Imelik on veeta päev saarel merd nägemata. Teel Linaküla randa ( ja tagasiteel)nägin mitmeid koskla pesakaste, mõned neist väga omapärased. Randa jõudsin valges, tee äärde jäid mõned elumajad ja talveunne jäänud kämping. Kihnu läänerannik oli tuulevaikne,rannas üksik paat ka mõned luiged ja täielik vaikus, ei mingeid hääli. Hakkas sadama õrna lund,Kihnu saare esimene lumi ja esimene öökülm, kuigi tean, et Lõuna-Eestis on juba lumi ja mitu öökülma üle käinud. Aarde leidsin veel valges. Tagasitee rahvamajani kulges pimeduses, järjest pimedamaks läks. Google maps näitas, et kõrvaltee on suurem ja laiem kui see, mida mööda alguses tulin. Läksin siis laiale teele, mis osutus tegelikult veel väiksemaks. Imelik oli see vaikus, ei olnud ühtegi häält, ühtegi koera, ühtegi raginat metsa all. Ega ma täpselt teagi, mis teid-pidi ma liikusin, nägin paar valgustatud maja ja asfaltteele tunduvalt kaugemal kui arvasin. Ju see kohalik vaimolend Lütt mind eksitas, õnneks sain sellest teada alles siis kui rahvamajja jõudsin. Mõnus ja lõõgastav jalutuskäik (16 000 sammu päeva jooksul).
Tänud kohta tutvustamast, aitäh aarde eest!
Pruuniks teiseks juuniks. Eesti suvega oled teiseks septembriks tagasi valge.
See aare jäi juba enne silma, kui üksratta pealt maha sain. Eks siis vormistasin asja ära ja veeresin edasi. Aitäh peitjale.
Leitud. Originaalis on magnet kinnitatud arvatavasti kahe komponendilise liimiga. Seda mul kahjuks polnud. Liim on reageerinud ka konteineriga, ei saanud aru, kas on läbiv auk või mitte, panin igaks juhuks jupi teipi peale. Teibituuninguga kinnitasin ka kaks autost leitud magnetit. Paraku kulub selline lahendus läbi, lisaks kattis teip osa infosildist kinni. Talve elab üle, kuid mingi aeg oleks korralikumat remonti vaja.
Arvata oli, et mereäärne tee on kena, kuid raske linnarattaga mitte kõige mugavam. Saime siiski hakkama ja meel jäi rõõmsaks :) Aarde nullis peesitas end teiseks oktoobriks pruuniks suurem seltskond. Osa magas me visiidi üldse maha, osa said siiski mängust teada. Aardega üleliia kaua ei läinud. Tagasi ei tahtnud teine üldse jääda, sest kinnitus irdus. Toestasime siis aarde käbiga, ajab vast mõnda aega asja ära :) Aitüma Triinule!
Kasutasime siia tulekuks shoortkutti, kuid see ei osutunud just kõige lihtsamaks teeks. Mere ääres oli küll kena, kuid linnaratastega ülipehmes liivas polnud just tore. Aga hakkama saime ja aarde leidsime ka. Tänud!
Tänane päev Kihnus kulus seikluse läbimisele ja leidmata geopeituse aarete leidmisele. Kokku väntasime ratastega maha kuuldavasti 25 km. Võtsime mõnuga, peesitasime vahepeal, sõime jäätist ja ei kihutanud. Igati mõnus päev. Lähenesime mööda liivaseid teid ja randa. Aarde juures peesitasid suvitajad-päevakoerad, pidime neile ka mängu tutvustama. Aardetopsil pole enam väga midagi küljes, mis teda omal kohal hoiaks. Parandasime käbiga aga see pole jätkusuutlik. Aitäh!
Ōhtuse Singer-Vingeri helimehed nats segasid, aga leiuga kaua siiski ei läinud. Ōhtul tuleb suurem trall siin, siis olnuks keeruline otsida.
Aitäh! Kohale jõudes otsis pilk juba tuttavat südamekujulist konteinerit, aga võta näpust!
Vaateks väga ilus rand aga vette minekuks mitte nii mõnus. Kivine! Samas pärast suurtel kividel päikesel end kuivatada lastes ja pikniku pidada jälle suurepärane koht!Aitäh!
Mõned aastad tagasi telkisime Merytiga siit max 50m kaugusele. Aga sellal seda aaret ei eksisteerinud veel. Tänud peitjale!
Pruuniks saamisest polnud täna enam juttugi - rannas puhus pigem külm ja vali tuul aga sellele vaatamata oli siin meeletult ilus. Panime nimed kirja, uudistasime natuke kena rannajoont ja jätkasime siis oma ringkäiku :)
Lugesin palved Kihnu külalistele läbi ning suundusin edasi aarde juurde. Kui valesse kohta vaadata, siis aaret ei leia. Ümber pöörates oli aga leid kiire. Aitäh!
Seekordne pärl. Geopeitus iga ilmaga. Oi kui palju põnevat peitub just hullus ilmas. Teel Metsamaalt selle aarde poole saatis meid seljataga äikesemürin ja vihma kallas. Majutusest lahutas meid vaid 2 aaret. Keerasime rattad selle aarde poole ja iga 100 m läks sadu hullemaks. Vihmas ütlevad üles puutetundlikud ekraanid. Jätsime rattad põõsasse, sest meil polnud aimu, mis ees ootamas. Keerasime ümber viimase põõsa ja leidsime eest avali ustega hoone, mis näis nii kutsuvalt meid ootavat. Hull ilm ja hullud inimesed. Me polnud ainsad. Ümber laua tundsid end mõnusalt päris suur seltskond kauneid neide Lätist. Hakkas veel hullemini kallama. Hoone katus andis sellele loodusnähtusele lavadekoratsioonid. Mida rohkem kallas, seda rohkem katus kõmises, krabises, mürises. Lõi tunde, et kas katus peab vastu. Ja siis kogu selle metsiku saju keskel viskasid meie kaaslased riided seljast ning nägime porgandpaljaste lõkerdavate näkkide jooksu paduvihmas kadakate vahel - pruuniks teiseks juuniks - grazy latvians way. Hakkasime aimu saama miks Soosaar neid Manijale ei soovi (kes ei mõista, loe Erko logi Manijalt), mõtle kui nad seal iga vihmarajuga kadakate vahel ringi lippaks. Tänud peitjale! Fantastiline koht! Fantastilised elamused.
Väga hea meel, et see aare meid siia randa tõi. Täna oli koht imeliselt rahulik, ühtegi inimest kuskil liikumas polnud, ainult üks auto parkis kadakate vahel. Vaatasime üle peo-telkimis-platsi, otsisime üles aarde ja siis muidugi randa! Rannakalureid polnud, päevitajaid polnud, aga imeilus loodus oli küll. Istusime ja vaatlesime erinevaid rannataimi. Esmalt äratas meie tähelepanu merihumur. Täitsa uskumatu, kuidas saab looduses kasvada midagi niii korrapärast. Nagu tehasest stantsi all tulnud plastmass, mitte looduslikult kasvav taimeke ;) Lihtsalt hämmastav! Teiseks tegime põhjaliku vaatluse haruldasele rand-ogaputkele. Natuke hiljem tuletorni juures infotahvlilt saime teada, et see taimeke kasvabki Eestis peamiselt Kihnu saarel ja kuulub kaitsvate taimede hulka. Ja kolmas vaatlusobjekt oli vana tuntud merikapsas, mis samuti vaid saartel kasvab. Selline väga vahva istumispaus ja loodusvaatlus siis selle aarde lähistel. Suur aitäh!
Siia tahtsin kindlasti jõuda, sest esiteks muidugi ujuma! Teiseks oli siin koht, kuhu tulime oma Kihnu-rattamatkal esimeseks asjaks piknikule ja mere äärde ja rohkem polnudki siin käinud. Tahtis koha üle vaadata. Merevesi oli soe ja kivide vahelt leidsime üles ka liivased ribad. Aitäh aarde eest!
Soe soovitus - kui tulete otsima seltskonnaga ja kaasas juhtub olema keegi, kellele see laul "kõrvaussina" närvidele hakkaks käima, siis jätke antud aare tuuri viimaseks ning ärge enne viisi üles võtke :o) Mis puudutab "pangaautomaati" - seda tõesti pole, aga "palju naati" - vat seda tegelikult ka nagu ei täheldanud.
Iseenesest oli Linaküla rand tõesti päris nauditav, tulime siia hiljem päikeseloojangu ajaks tagasi. Teel suhtlesime vabalt kohalike lehmadega :o) Soodsa suvise ilma puhul tuleb arvestada, et just pealelõunast õhtuni on tegemist ühe kõige rahvarohkema paigaga kogu saarel.
Meie Kihnu tuuri teine kohustuslik aare. Siin oli nägija Heidi. Algul ei julgenud väga näppida, sest kui see on sinu esimene aardeleid, siis tulebki olla ettevaatlik :)
Pruuniks ei saanud, sest lähenesime aardele õhtul, enne istusime rannas, mekkisime jooki, mõned julged käisid vees ning lapsed loopisid rannas kive ja tegits tsirkust. Telefonivalguses logisime :)
Enne ööbimiskohast lahkumist sai kohe päeva esimene aare logitud. Tänud peitjale!
Kuna Kihnu ronimine sai seljatatud siis tundus mõistlik ratastelt raskus siin maha jätta ehk panime telgi siin lähistel püsti ja edasine kulgemine toimus olulisemalt kergematel ratastel. Aarde lähistel valmistuti õhtuseks pralleks, mis andis infot selle kohta, et ei tea, kas täna üldse magada õnnestubki. Pidu oli kärarikas ja kestis hommikul neljani. Õnneks olin ma korralikult väsinud ja muutsin selle tümpsu oma ajus unelauluks. Tänan aarde eest!
Jõudsimegi romantiliselt randa. Küllap aitab tänaseks, nüüd on paras kaelast saati vette minna! Tänud peitjale!
Päris vaikus siiski polnud, vaid paar mugu natuke eemal toimetasid. Kaupo pani oma käpa kohe õigesse kohta ning aardetopsik jäi näppu.
Koht oli tuttav, kolm aastat tagasi sai siin peol käidud. Täna oli aga vaikus ning sai rahus aaret logida.
Meie ei jooksnud randa, hoopis sõitsime jalgrattaga. Kõigepealt sõitsime hoopiski aaret otsima ja alles siis randa. Ja mitte selleks, et saada pruuniks, vaid ujuma. Väga mõnus.
Aitäh peitjale.
...
Üliäge ja meeldejääv mereretk: 3 päeva, 13 saart ja laidu, 30 kraadi sooja, päike ja vahva seltskond:)
1. päev: Manilaid-> Kihnu
2. päev: Kihnu-> Rohuküla-> Hobulaid-> Seasaar-> Väike-Tjuka-> Tjuka-> Harilaid-> Heinlaid-> Saarnaki-> Hanikatsi-> Kõrgelaid
3. päev: Kõrgelaid-> Vareslaid-> Kesselaid
13 saart ja laidu 3 päevaga 30-ne kraadises kuumuses. Esimese päeva kaheteistkümnes aardeleid (12/30). Olime päeva alustanud Munalaiu sadamast ja kõigepealt käinud Manijal. Nüüd siis jõudsime Kihnu. Laenutasime jalgrattad ja asusime aardeid otsima ja leidma.
Aitäh aarde eest! Siin käisime ka ujumas!
Kõigepealt kohtusime autosuvilast väga jutuka tegelasega. Kui ta eemale hakkas minema, sai Piret topsi välja võtta. Tänud peitjale.
Pisut aega otsisin valest kohast. Kaarti vaadates saabus selgus ja kiire leid. Tänan!
Päevitamise, pidutsemise ega kalapüügiga ei tegeldud, oli hea rahulik otsida. Kalavõrkude kuivatamist oli näha hoopis kaugemal siseheinamaadel. Aitäh!
Inimtühi, aga maja ümber igasuguseid külmikuid. Aitäh.
No ei jõudnud päris teiseks juuniks, aga vähemalt oleme siin keset juunit ja juba täitsa pruunid. Või siis pisut punased, vähemalt meie ninad, mis juba tunde päikese käes praadinud. Teel aarde juurde tuli meile vastu väga palju noori mugusid - ilmselt olid ka nemad just pruuniks saanud ja tänaseks piisas. Vähemalt plats oli meie saabumise hetkel täiesti tühi. Aare kiirelt leitud ja nimed kirjas - sellega sai ring Kihnu aaretele peale. Edasi sõitsime veel Kurasele keha kinnitama ja mõningaid aardevabu piirkondi külastama - ratastega saab ju saarele kiirelt tiiru peale.
Suur tänu peitjale!
Siin mingi möll käis, oleks hea meelega rahva sekka sulandunud ja vabalt siia telkima jäänud, väga vinge koht, aitäh :)
Õnneks räime lõhna polnud tunda ja koht oli ju ka täitsa tore. Siin oleks võinud päikse käes peesitada küll teise juunini. Tänan.
Päeval oli mõnus päikseline ilm ja oli lootust pruuniks saada. Kui siis jõudsime oli juba kahjuks ilm pilviseks muutunud ja kaunist jumet peale ei saanud.
Siin rannas ei ole ma esimest korda. Kord käisin siin päikeseloojangut vaatamas ja isegi aaret ei olnud vaja. Tee oli seekord selge ja sõitsime ratastega nulli. Karpi otsides ei suutnud seda esimese hooga tuvastada. Maire arvas, et äkki me parkisime aarde kogemata kinni. Ja täpselt nii ka oli. Panime nimed kirja ja jätkasime oma teekonda. Aitäh!
Vahepeal siis oli ka ratastele käekõrval lükkamise maad mere ääres, meie valitud teel. Found it: (43xx) 22.Apr.2021 15:37 RR: Teiseks juuniks. Täname. See saar on nii tore ka nii kõledate ilmadega nagu meil seekord olid
FTF kell 15:30. Selles kohas ma olen palju ööbinud Kihnus viibides. Väga tuttav koht seega. Nüüd siis aardega ka tähistatud. Topsi asukoht on küll selline küsimusi tekitav, aga las ta olla. Äkki on omanikuga kooskõlastatud. Väga eriline on siia tulla varakevadel. Muidu ikka südasuvel käidud. Nüüd on hoopis kõik teistmoodi ja raagus. Loodus veel ei lokka. Tänud peitjale siia kutsumast!