Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Tartumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Ristmik Emajõel: Võrtsjärv 65, Peipsi 35, ristmiku kolmas ots Porijõgi. Sai proovitud teha selline natuke nipiga eks ole näha, kas õnnestus.
Narritamise aarde mõtte tekkis sellest, et isegi saab aegajalt ikka narritud saadud, kui mõni aare on peidetud kavalasti või saab joosta siia sinna enne , kui aardetopsik näppu jääb. Proovisin siis isegi tiba otsijaid narritada, eks logidest saab näha kuis õnnestub.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (2), pikem_matk(>1km) (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC98DHG
Logiteadete statistika:
42 (100,0%)
0
1
1
0
0
0
Kokku: 44
Kena väike jalutuskäik koeraga ja aare leitud. Alguses oli väike narritus, aga veidi mõtlemist ja saimegi logitud. Tänud peitjale.
Olin korraks Eestis, seega mõtlesime, et teeme kambakesi Narritused ära, sest Tomait0l Tartust aarded põhimõtteliselt otsas. Narritus1 õnneks narriks ei tõmmanud ning jalutuski sinna konti ei murdnud. Väga hea ilm täna. Tänud! :)
Ei olnudki nii hull narritus, kui kartsime. Algus vähemalt oli meeldiv, tänud :)
Saabusime jõge mööda SUP-idega, randusime kohe Porijõe suudmes, kus selleks ideaalne koht olemas. Esimene emotsioon - küll on siin palju viina joodud. Teine - selles võsas roidamine saab väga märg olema. Kolmas - ohoh, aare. Aga polegi! Neljas - mis kuradi väädid need siin kasvavad ja miks siin nii palju nõgeseid on? Viies - ahaa.... Tänud peitjale, aare täitis oma eesmärki.
Keegi on topsi hoolega närinud. Logiraamat vast oli veel korras, aga sedaviisi ei tea kui kauaks.
Tänud.
Narr lugu küll, aga siit saime ruttu tulema. Teises narrimises saime see-eest vastu kuppu, nii et tolmas.
Siin me end narritada ei lasknud, saime logi kenasti kirja. Aitäh.
Siinses narrituses meid väga pikalt ei praetud. Natukene mudimist ja oligi selge mis ja kuidas. Nimed kirja ja seiklused v6isid jätkuda. Aitähhid
Tavalised aarded õnneks mitteleidudega enamasti ei narrita. Natuke pusimist ja varsti olidki nimed kirjas. Teises Narrituses läks vähe teisiti.
See jäi minu viimaseks leiuks antud geotuuril. Oli igati vahva tuur parimas seltskonnas. Aasta pärast uuesti (hetkel ei teagi, kuhu minna).
Sõbralt tuli kutse minna Narritusi otsima, olin sel nädalavahetusel olnud üsna laisk, et tegelikult hea kui välja sain. Vaatamata pilvisele ilmale oli päris hea aeg aarde noppimiseks. Nagu ikka saime korraks narritada ja siis logida. Tänud.
Need narritused on juba pikemalt meeles mõlkunud, aga olin lubanud, et võtan Katre ka kaasa, seega punnisin kiusatusele vastu ja ootasin kannatlikult. Täna oli see päev, kus mõlemal klappis ja ilm, kuigi sombune, ei olnud tegelikult üldse paha. 6,5a tagasi sai siitkaudu Porijõe järel käidud, seega kant oli tuttav, kuid tee siia tundmatuseni muutunud. Kasvõi juba see, et teel tuli vastu tuttav geonägu:) Nullile lähenedes meenusid mõningad porijõe motivatsioonipaketi otsimised - üks siit samast kõrvalt. Kui toona läks siin kehvasti, siis seekord ei olnud mingit narrimist - näpud saime kiiresti taha. Aitäh peitjale!
Proovisin üle tüki aja kodukandis geopeituda, et jalutuskäigule mingi lisaeesmärk anda. Tee oli viimaste kordadega võrreldes kõvasti muutunud - kui pool eesmärki poleks olnud sammude kogumine, oleks endalgi tekkinud kiusatus jalavaeva vähendada. Konteineri leidmine oli lihtne, aga esimese hooga sain kenasti narritatud, nagu lubatud. Poole jalutuskäigu pealt olin märganud, et kirjapulk jäi autosse; aardes selgus, et seal polnud seda samuti, seega tuli logida muude käepäraste vahenditega. Aitäh jalutuskäigu eest!
Päike paistis, linnud laulsid ja täitsa kevadine tunne tuli. Tee oli kohati väga libe, kuid jalutuskäik siiski mõnus. Vaatasime üles seatud atraktsiooni üle ja panime nimed logiraamatusse. Aitäh!
Retk siia oli päris deja vu, kuid kahjuks oli see meeleolukas veetakistus kadunud, mida sai aastaid tagasi ületatud. Sel korral siia kõndides luurasid 2 kitse meid põõsastikust ja kui märkasid, et ma neid märkasin, siis nad panid plehku. Lõppu just ei pidanud pikalt uurima, aga tegime seda ainuüksi sportlikust huvist. Tänud meeleoluka retke eest!
Meil läks ka kuidagi nii, et kõigepealt saime logiraamatu kätte ja siis olid alles "ahhaaa" "ohoo" ja "heureka" hetked. Tänud peitjale !
Tundub, et ei jäänud narriks, kuna aare sai leitud esimesest vaadatud kohast. Aitäh!
Hommikune 7km jalutuskäik tõi siia luhale. Käik osutus igati edukaks, sai leitud mõlemad aarded ning edasi tegutsemise juhised.
Tänan peitmast.
Siia tuleb nagu ilus tee, tee on lausa ilusam kui mõni Tartu tänav. Paraku on tee looduskaitsealal ja selle eest keelumärk. Teoorias nagu isegi jalgrattaga ei lubata siia sõita ... eriti narr värk :D
Parkisin siis märgi alla ära ennast ja asusin jala edasi astuma. Eks see teekond siia üks narr ole. Narritus 1 ise oli samas .. möhh .. lihtsalt nii ongi? Jäin narriks, lootsin midagi hullemat. Vaadates Narritus 2 poole .. juba aimasin, et siit jalutuskäigult on mingi Viisk Põis ja Õlekõrs tulemas :D
Tänud!
Aare sai uue logiraamatu ja väiksed uuendused, aeg oli juba saanud peidukast jagu ja hiiredki olid oma osa andnud.
Selline pikk ja üsna igav jalutuskäik, kui oled tubli ja jätad auto ettenähtud kohta. Maastik ilmetu ja lage, eks mängis keskpärane ilm ka oma rolli. Aga kui niitude ja jõe vahelise võsa eemaldaks, oleks hoopis teine tunne. Aardest ka. Leidmine läks lihtsasti, logimine esialgu mitte. Tegelikult oleks pidanud jälgima sisetunnet, mis hilisemal kontrollimisel ei petnud ja nimi kirja sai.
Geopeiturite narritamisega tegi siin otsa lahti meisternarritaja Timix oma Porijõe aardega, praeguseks juba ligi seitse aastat tagasi. Ja kuigi vahepeal ilmus lisaks veel kaheksast aardest koosnev "motivatsioonipakett", oli see siiski üpris ajutise loomuga. Aga Timixi topsik püsib siiani.
Paras narritamine muidugi, et nüüd kui 4/5 distantsist on sillutatud isegi madalapõhjalisele täiesti kõlbulikuks sõiduteeks, siis liiklusmärk keelab ristiinimesel seda mööda motoriseeritud moel kulgeda :P Aga olgu peale, hoiame loodust ja astume jala, geopeitur ei pane pahaks. Nullile lähenedes sadasin kõigepealt kellegi urgu sisse ja viskasin tahtmatu kukerpalli künka otsast alla, nii et liiva sadas juustest kogu ülejäänud päeva :o) Kui päris nulli kohale sain, siis narriti ikka veel - nüüd juba igati meeldival kombel. Ütleks, et päris õnnestunud tükk, täitsa võib soovitada, aitäh!
Oma teist Tartu geopäeva alustasime narrituste juurest. Neist esimese juures ennast väga pikalt narritada ei lasknud. Vale koht sai muidugi ennem siiski üle vaadatud. Sääsed ja kihulased ei lasknud meil seal rahulikult olla ja seega pidi ennast ruttu käsile võtma, et aare üles leida. Kibekiirelt nimed kirja ja läbi nõgeste tagasi teeraja peale. Aitäh aarde eest!
Praegusel aastaajal on seda aaret ikka suht kehv otsida. Nõgesed on põlvini ja sääsed ning muud putukad kiusavad. Esmalt sai teel jalutada ja lõpus rämedas võsas ragistada, aga kohale me jõudsime. Narrituse saime kuid Karl leidis õige asja ka ikka üles.
Jalutasime ja jalutasime. Leidus mõni üksik jalutaja veel. Tänud peitjale.
Kuigi see jalutusrada võiks olla tugev pretendent Eesti igavaimale rajale, otsustasime siia siiski kohale kõmpida. Õnneks oli see aare täitsa tore. Sai leitud ja rõõmustatud, et narritus ei olnud kiuslik. Aitäh!
Täitsa hea oli seda aaret otsida kui sobivad abivahendid olemas. Ei narritanud see Narritus meid niiväga midagi, saime kärmelt hakkama. Aitäh.
Kui Narritus 2 edukalt tehtud, siis tulime ka siit läbi. Natuke lasime end narritada, aga kiirelt saime ka asjale pihta ja logiraamatusse nimed kirja. Tänu õigesti valitud sõiduvahendile oli jalavaeva vast paarikümne meetri jagu. Aitäh peitjale.
See narritus meiega ei õnnestunud, aga vot järgmine küll.
Tänud!
Et ilm oli suurepärane ja viisu-põie-õlekõrrega läks oodatust kiiremini, otsustasime veel ka siia jalutama tulla. Ausalt öeldes meeldis mulle eelmine looduslikum ja takistusterohkem jalutusrada palju enam kuii praegune lai kõva euromaantee. Jalutajaid-rattasõitjaid oli teisigi, keelumärki eiravaid autojobusid õnneks mitte. Aare ise oli tore, aga kaua me end narritada ei lasknud. Arenevatele raskusastmetele mõeldes, siis huvitav, milline näeks välja Narritus 3. Aitäh mõnusa jalutamise eest!
Arvasin, et silla juures olev parkla on kindlasti autosid täis ja otsustasin parkida Tähe tänava lõppu. Sealt siis jala edasi. Parklani jõudes selgus aga, et see on täiesti tühi. Terve jalgsi käidud tee ei tulnud kedagi vastu. Sai rahulikult otsida. Leitud sai üsna kiiresti, kuid kohe ei tabanud ära kuidas kätte saab. Lõpuks sai ikka logi kirja ja sai edasi liikuda teise juurde. See jäi küll paraku erinevatel põhjustel pooleli.
Mõtlesin, et saan täna kaks kärbest - noorpeiturid õhtuks ära väsitada ja kaldaäärsed võpsikupunktid enne lehte minekut kätte saada, aga täita õnnestus ainult esimene punkt ja pidin juba tagasi pöörduma. Noh, varsti jälle. Kena topsik ja tänud peitjale.
Neid aardeid RR-ga alguses tuli riburada, aga paar tükki oli "rr"-ga keskel ka. Ja mitte kaugel kodust. Sain Loona nõusse, et võiks need kaks Porijõe kanti jäävat aaret üle vaadata. Ilm oli imeilus aga salakavalalt keerutav. Päikese käes mõnus, väikese pilverünga taga avastad viluda tuule. Saabastega saanuks ilusti lõppu ilma probleemideta. Kaasasolnud Leopold nautis samuti retke, tema retk oli tegelikult jaht, kõrvad-nina pidevalt valvel. Majake mäe otsas jäi kiirelt silma, narritav aare kaua peidus ei püsinud otsijate ees. Logi tühja logiraamatusse sai kirja 10:40. Pliiats kaasa! Teise Narritajaga tegime ka algust, eks kunagi jätkab kui ajad paremad ja vajalikud abivahendid kaasas. Kõndimismaad parklast tuli 3,1 km & kolmveerand tundi. Tänud peitjale, igati äge aare tänasesse päeva
Jälgisin hommikust aaretesadu ning peesitasin lõpuuuuks tuppa ilmunud päikeselaigus, kui silmad helkima lõid, sest vastu vaatas see aare. Olin just Reinole kirjutamas, et kas on minek, kui ta jõudis minust ette ning viskas lauale kohe kaks aaret. Pärast kolmeminutist kaalumist oli plaan paigas - lähme kohe.
Kulgesime hommikupäikeses kiirgavate katuste vahelt kohale ning jätsime auto parklasse. Ilm oli imeilus ning vähemalt sama palju kui meie nautis jalutuskäiku ka Leopold, üks Reino koeradest. Olime vastavalt aastaajale varustanud end ka kummikutega, kuid tee oli täiesti kuiv ning isegi põllu peal saab natuke jalge ette vaadates ilusti kõnnitud.
Aare jäi kiiresti silma, kuid siiski ei pääsenud me väiksest narritamisest. Õnneks oli narritus täpselt paraja suurusega ning esmaleid (kõlab paremini kui esikleid, sorry :D) tuli kl 10.40. Teise aarde juures sai aga narritamise isu täis ning jätsime ta lõpetamise mõneks teiseks päevaks, et ka neisse rohkem nalja ja naeru mahuks. Aitäh jalutuskäigule kutsumast ning tore aarde eest!