Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 5.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde koordinaadid toovad teid looduskaunisse kohta. Kohapeal palun olge ettevaatlikud ja vastutustundlikud.Midagi lõhkuma ega lammutama ei pea. Aare ootab otsijaid!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
ettevaatus_vajalik (2), erivarustus (2), soovitan (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC980MD
Logiteadete statistika:
35 (89,7%)
4
4
0
0
0
0
Kokku: 43
Vaatasin seda asukohta et kõik võtmata. Kuigi mäletan et olen siin kandis käinud. Tukin siis jalutama ja tõesti selle aardeni ronis oaar aastat tagasi mu hea sõber.
Ilm oli kehvake, aga vaja oli ju otsida midagi :) Tarisime abivahendi kohale- tiirutasime ja mässasime- leidsime vale topsi (kus ka mõned leiulogid sees :)) + topsil kork katki(oli vett täis). Õige tops jäi seekord peitu, üks kahtlus tekkis, kuid abivahendist jäi väheks. Varsti tagasi :)
Üks 5.0 nädalas hoiab vaimu virge. Samas siin läks üle ootuste lihtsalt. Tuli välja, et Kaarli redel on väga võimekas abivahend ja seetõttu pääsesime kergemalt, kuid hea jutuajamine kuulub samuti asja juurde.
Viisnulli sõbrad kogunesid täna siia torni alla, et üheskoos karp kätte saada. Kaarel oli kaasa vedanud tuletõrjujatele kohase abivahendi ning sellega läks ronijatel küll väga libedalt. Eks leidsime ka meie neid libatopse, aga õnneks leidus keegi tark, kes ikka õige koha ka ära tuvastas. Hiljem pandi ikka köis ka üles ja roniti ka torni katusele. Vaadet seal ei pidanud küll kuigivõrd olema. Aitäh seltsilistele ja abivahendite kohaletoojatele, teiega on alati tore!
Sellist peidukat olen ma juba varem näinud. Oli tore õhtu. Tänan.
Geoinvasiooni käigus leitud. Tore õhtuke kõigile kohalviibijatele. 1193. Aitäh!
Meile siis põnev õhtuke. Võrreldes Kalamaja kliimaga oli siin meeldivalt pehmem ja soojem ilmake. Mari rippus, mina kallistasin ja Merle keerutas. Tänud peitjale.
Krista käskis. Täna olevat tore õhtuke. Ei julgenud vastu hakata. :)
Olime naiivsed arvates, et oleme piisavalt hästi varustatud.
Poolel teel oli kahtlane, aga Mari ei lubanud alla tulla, suskas suusakepiga. Ei julgenud vastu hakata. :)
Tiimitöö viis sihile. Logitud. Vinged mutid :)
Kui me Reidi teel kodu poole veerema hakkasime, sai Krista Merle telefoni otsa ja omavahel heietades hakkasid nad toredat päevakest plaanima. Olin suht kindel, et see on... no kui mitte sarkasm, siis vähemalt huumor. Mõne aja pärast küsisin otse, kas te teete nalja? Tuli välja, et mitte. Nojah. Millal siis veel minna maastik viite võtma, kui tuulise jääkülma ilmaga, kui maas on sigalibedad jääväljad, juurde sajab midagi, mis õhus on veel vedelik, kell on - kes seda nüüd täpselt mäletab, igatahes on juba ammu täiesti pime. Kuna Merlel oli pikem maa tulla, siis sai vahepeal benss võetud ja Viimsis rongi vaadeldud. Parklasse jõudsime täiesti juhuslikult pooleminutise vahega. Valgus külge, abivahend kaenlasse ja nulli poole. Selles osas oli teistel muidugi õigus, et mugusid ei olnud mitte ühtegi. Abivahendit, loovust, kehalisi oskusi ning koostööd kasutades sai leitud see, mida vaja ei olnud ning see, mis vaja oli.
Oligi sigatore õhtuke. Aitäh eriti kaaslastele no ja aarde eest ka, sest ilma selleta poleks meie 2. jaanuar pooltki nii lõbus olnud.
See oli nüüd küll tore õhtu kõigile. Täna tulime ronima koos poisiga. Senikaua, kui teised liine üles ajasid käisin poisiga metsa all jänesekapsast nosimas. Vahepeal sain ka raskust liini laskjatele tagasi viidud, kuna see tegi üüratuid lende üle torni. Käisin ka ise liinide tõmbamist aitamas, sellel ajal tõi Johannes meile jänesekapsast nosimiseks. Ma imestan, et mul endal veel kõrvad venima ei hakanud. Pidin seda rohelust ikka päris palju sisse nosima. Lõpuks, kui sai liin üles, võtsin esimesena julguse kokku ja hakkasin end üles sikutama. Katuse serval, aga ronimine seiskus. Polnudki see üle serva saamine nii lihtne. Panin ennast juba lisa julgestusega ülemise toru külge ja kui põhi varustuse lahti sain, tõmbas nöör mul täiega hinge kinni. Margus juba hakkas ajama, et tule alla, aga mu kangus sai must võitu ja rühmasin alla, et vat ei tule ja kõik. Võtsin jõu kokku ja tõmbasin ennast üles. Poleerisin, mis ma poleerisin, aga nu ei ole aaret. Lõpuks hõikasid kaaslased, et nad nuputasid välja, kus aare on. Nüüd siis tuli asjale läheneda teisiti ja näe kurja oligi aare olemas. Oli küll paras pingutus mulle, aga see oli üks ägedamaid ronimisi, mis ma kunagi roninud olen. Tänud peremehele aarde eest ja suured tänud toredale selkonnale ja muidugi Margus poiss, sinule veel suuremad tänud nööride ja niitide eest.
Olin mingi aeg käinud ka üksinda selle objekti juures "maad kuulamas" muid aardeid otsides ja hinnanud riskid kõrgeks.Ja ega korralikku varustust kasutades siin samuti liiga lihtsalt ei läinud.Janar sai ikka täie raha eest aaret otsida kuniks sai kirja esimene nimi. Eks meil oli altpoolt lihtne teda juhendada :) Peale selle tuli veel silm peal hoida Johannesel kes väga lennukalt proovis teha jalgrattatrikke mööda betoonist astmeid :)
Lõpuks saime kõik ronitud ja oma käega nime kirja pandud.Igati vahva tööpäevajärgne väljasõit Viimsi poolsaare tippu.
Tore õhtuke kõigile kohalviibijatele, eriti sääskedele, kes metsa saabunud söögipoolist aplalt tervitama tormasid. Kui see segav faktor oli kõrvaldatud, siis oli aeg objektiga tegeleda. Esmalt plaanid, siis tegutsemine ja viimast üsna mitu korda järjest. Kord ei lennanud raskus üldse ja siis jälle liiga hästi ja kuna köie üles seadmiseks oli siin mitmeid variante, siis sai need ka kõik läbi proovitud. Esimese tõusu tegi Janar, leidis palju huvitavat, sai palju uusi ronimiskogemusi, aga aaret ei leidnud. Ülejäänud kambal oli samal aja aega uusi ideid genereerida ja järgemööda sai neid ka kontrollitud. Kui ronimisjärjekord minuni jõudis, siis topsi asukoha nuputamine enam teemaks polnud, käisin lihtsalt kontrollimas, kas kõik on ikka nimed korralikult kirja pannud. Kokku sai siin veedetud umbes kolm tundi ja ronimist sai praktiseeritud nii torni sees kui väljas, ronitud katusele ja laskutud keldrisse :) Ägedate kaaslastega läks aeg ruttu ja esmapilgul ebameeldivast objektist sai lõpuks täitsa eriline aarde peidukoht. Aitäh toredatele kaaslastele ja tänud peitjale!
Käisime lihtsalt kohta vaatamas. Leidsime ka peitja istumas ja otsijaid ootamas. ;)
Ei olnud üldse ilus päev. Terve päev ole nagu puuri pistetud kanaarilind. Lisaks lasin kohe kõik teistel enda eest ära teha.
Oli tõesti kena päevake. Nüüd aga oli õhtu ja Kallo kutsus meid laternamatkale. Ka see oli päris põnev. Tehtud!
Päev oli ammu õhtusse veerenud, kuid isu seda aaret vallutama tulla oli suur. Koos veel julgem ka pealekauba. Trotsisime ilma ja maastiku. Korra juba tundus, et tuleb paremal ajal ja parema varustusega tagasi tulla, kuid napilt enne loobumist või ära külmumist saime siiski löögile.
Tänud peitjale kui ka toetavale seltskonnale.
Kompostri juurest tulles sai ka siin peatus tehtud. Esialgu tundus, et saab ka abivahendita hakkama. Ega palju puudu ei jáänudki, vast paarkümmend cm. Sättisin siis kaasavõetud varustuse paika ja vormistasin asja ära. Aitäh peitjale.
Jäi ühe multi lahendamise tee peale. Didn't find it: 23.Oct.2021 11:36 Tore päevake kõigile. Kahjuks vaatasime raskusastmeid alles koordinaatidel. Tore koht, kuid see aare pole meile. Liiga ohtlik väliskonstruktsioon.
Väga viisakas aare, aitäh peitjale, aitäh Kärdile ja aitäh Sandrile!
Kuna Nehatu silla peal sai käidud ja Sander oli ronimisvarustusega nõu ja jõuga aitamas, siis otsustasime järgmisena selle ronimise võtta. Instinktid olid head ja oli pisut keeruline ronimine aga hakkama sain. Sandrile aitäh varustuse ja turvalisuse eest ja peitjale aarde eest!
Täna õhtul oli Leannel linna asja ja pakkusin ennast mugavasti autojuhiks kaasa. Et siis käin ja ronin natukene. Seekord ehku peale minema ei hakanud ja haarasin kogu raskevarustuse kaasa. Esimese lasuga sai viskeliin täitsa hea koha peale aga üleval olid igasugu teadmata nurgad ja takistused ees. Kuna raskus enam poole maa pealt alla tulla ei tahtnud otsustasin ta alla sikutada et uuesti lasta. Sikutamise peale aga jooksis va kaadervärk seal üleval kuhugi veelgi kapitaalsemalt kinni. Egas midagi käsitsi saab ju poole peale ja sealt saab juba kõie üles visata. Mõeldud tehtud ja järgmine hetk oli ka kõis seal ülevalsinkadi vonkadi risti rästi kinni :/ Iseenesest oli mul kotis veel asju mida sinna üles loopida aga seda rohkem asju oleks hiljem vaja alla tuua olnud. Kuna kõie keerud ja sõlmed olid üsnagi hästi näha tegin hoopis sellele koormustesti. Kinni mis kinni. Tegin veel illuminaatori külge turvalisuse mõttes vahejaama ja sikutasin end üles. Siit ülevalt oli tõesti lummav vaade. Aga ega need vaated ja vaatlused loomulikult sellega veel lõppenud :D sai ikka igalt poolt ja erinevatelt tasanditelt seda asja poleeritud. Paar korda mööda näppe ja ka korra redeli otsaga vastu pead, olin taas top levelil sama targalt/rumalalt kui tulleski. Vaadet sai igastahes kogu raha eest kuni siis lõpuks ka otsitav silma jäi. Vägagi omamoodi riukalikult sigalahe teostus. Tänud peitjale ronimisdoosi eest ja olge ikka ettevaatlikud ronides ;)
Sääsed - minnes, nullis, tulles! Kohe ei õnnestunud ja kerge ei olnud ning tahtsin juba loobuda, sest ei jaksanud enam sääsetantsu teha. Miki ei kuulanud mind, sest teadis, et kohe leiame. Nagu ikka, oli tal õigus ja sain nimed kirja panna. Aga sellega ei lõppenud meie otsimine, sest Miki pakkis autovõtmed ei tea kuhu taskusse? Nii ma siis patsutasin jälle sääski meie ümber ja tema kaevas taskutes ja kotis. Lõpuks otsustas ta mu piinad lõpetada ja lasi ikka autosse. Sealt edasi võtsime suuna koju, aga tegime väikse vahepeatuse, et vett katsuda ja loojangut nautida. Aitäh!
Kui olime kompostrist lõpu kätte saanud, siis otsustasime hoopis sääskede eest kõrgusesse pageda. Ei ütleks, et see aare just kergete killast oli. Kõik, mis tegime, tegime valesti - st saime ühe tünga teise järel. Õigesti tegime ainult selle, et ühtegi järeleandmist turvalisuses ei teinud. Leid tuli väikese vihje abil. Aitäh!
Haarasin kiiresti kinni võimalusest siia vaadet nautima tulla. Tiimitöö toimus suurepäraselt ja juba varsti olime kõik kolmekesi üleval. Ruumi küll palju polnud, aga kena vaate sai kätte küll. Toredale turnimisele pani punkti ka aarde ära logimine. Aitäh!
Tuli kutse uuesti siia ronima tulla siis miks ka mitte, koht on äge :)
Peale Viimsi vabaõhumuuseumi külastust jätkus tore päevake siin. Sander viskas supsti liini üles ja peagi saigi muretult objekti vallutusega tegeleda. Eks ta pisut kitsas oli kolme jaoks, kuid õnneks kokku siiski ei varisenud ja pakkus täitsa kena sääsevaba vaatekese. Naljatades pakkusin ka aarde peidukohta, kuid loomulikult varemleidnu sellele mingit reaktsiooni ei näidanud ja tuli kõik muud kohad ikka enne üle vaadata. Lõpuks tuli välja, et olin oma pakkumisega vaid paarkümmend cm eksinud ja sain logiraamatu edukalt välja võtta.
Tänan peitmast.
Jalutuskäik abivahendiga kohale,otsimine,vihjeabi,logimine.Õhtul oli kena päikseloojang.Aitäh!
Päeva põhiprojekt, mille logimatulekuks sain liitumiskutse toreda üllatusena hoopis ühest teisest aardest chatis kirjutades, aitäh Helgele kaasa hõikamast ja teistele seda lubamast/sobimast :). Madis tegi meil siin vahetu oravatöö, meie aitasime olla silmad ja abikäed ja turvavarustus ja kaaskõõlujad… Aus raskusaste igatahes, üksi ma Madise kasutatud taktikaga poleks konteinerit kätte saanud, tagasi veel vähem :D. Aitäh Wazzyly’le aarde eest, mis minulgi avaldumisel korraks äkki-läheks-kiirreageeriks-kihvatuse sisse viskas ja kaaslastele seltsi eest, oli tõesti tore päevake :).
Minul oli aare ignoorlistis, kuid Palang hakkas eelmine nädal siia sügelema, et tuleks ikka ära käia ja peaks olema redeliga teostatav asi. Nädalavahetusel Viimsis käies heitsin mööda minnes tornile pilgu peale, päris maha ei kandnud kohe ning täna korjati mind kenasti peale ja viidi aarde juurde. Seal olid meid Helge ja Maris ootamas ning meie plaan aare redeliga vallutada oli täitsa teostatav. Turnisin kiirelt orbiidile, haarasin redeli kaasa, et saaks veelgi kõrgemale minna ning varsti olingi torni tipus. Vaade oli hea, tops jäi ka kohe silma, aga nii hästi siiski ei läinud ja paluti veel otsida. Otsisime siis, kes maa pealt, kes maa alt, vaatasime siia, vaatasime sinna ning potentsiaalne aare jäi mõne aja pärast silma. Andis seda ikka kätte saada sealt, kuid lõpuks siiski sain ning märkisin meie nimed sisse. Uhh, sai ühele poole sellega ning aare sai ka omale kohale tagasi. Oli üks tore sportlik lõunapaus, aitäh peitjale selle eest ja aitäh toetustiimile, üksi poleks ma seal redeliga midagi teinud :)
Esmakordselt enne aarde avaldumist ja enda aardele asukohta otaides nägin seda majakat esimest korda. Tundus kuidagi väga räsitud ja mitte üldse turvaline, sellepärast ei hakanud seal kauem uurima ja sinna see jäi. Tagant järgi mõeldes veidi pettunud, et ise sinna ei jõudnud aaret panna aga samas otsida on ka tore :) Aega siin ikka läks, õnneks sääskesid üleval polnud seega kiiret polnud ju kuhugi :) Sai nimi kirja pandud lõpuks ja tehtud, väga lahe :)
Väga mõnusad tunnid sai veedetud toredas seltskonnas. Superõhtu. Tänud aarde eest.
Päevake oli tore, samuti aare mida peale tööpäeva läksime uudistama. Päikeseloojang kõrgelt vaadates oli ka tore ja nautisime seda vaadet tänasel tuulevaiksel õhtul kohe pikemalt. Ja ronimine ise oli ka tore aga olge seal varustusega ettevaatlikud. Mul õnnestus esimesel korral liin katki saada ja raskus ise jäi kõrgustesse kuna üks metallist serv oli terav nagu nuga. Hea, et nii läks sest kui sealt oleks köie üles saanud, siis see oleks võinud ronimisel selle noatera peal katkeda.
Päev oli möödas aga ilus oli ikka, terveks pikaks õhtuks jagus seda ilu. Seltskond oli priima ja pulli sai parasjagu. Aare ootas meid tõepoolest, selles osas kirjeldus peab paika. Mitte, et seal muidu kõik muu paika ei peaks. Ega seda infot seal just ülearu pole ja polegi vaja. Päikeseloojangut nautisin ka selle toreda päeva lõpetuseks. Suured tänud! Väga äge oli!