Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Siinne vaade on miljonit väärt, aga õhk kahjuks mitte punast krossigi.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
ilus_vaade (4), vaatamisväärsus (1), muguoht (1), lumega_leitav (1), lühem_matk (1), ettevaatus_vajalik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC97VED
Logiteadete statistika:
63 (98,4%)
1
1
0
0
0
0
Kokku: 65
G ja O olid liuguritega mäel. Me liikusime jala. Found it: 01.Mar.2025 11:09 Miljonivaade / million dollar view 1 Vaade on hulka kõrgemal kui aare. Oli päris naljakas minna tippu, vaadata udust vaadet ja sealt aaret mitte leida kuigi kohti justkui oleks kui muidugi küsida ning kokku leppida. Aga antud lahendus oli ka linnulennukalt vahva. Vaadet läksime vaatama veel teist korda ka. hea trenn.
Leitud, väga mõnus lumine matk üles, mäesuusatajad mäest alla tuhisemas.
No oli siia alles tulek aga vaade oli muidugi kõiki neid pingutusi väärt. PS! Valgete tossudega sai nii üles, kui ka alla nii, et need jäid täitsa valgeks ;) tuli lihtsalt natuke rohkem jalge ette vaadata ;)
Ida-Virumaa tiiru leid #93 kolmandal päeval. Karl meie tiimist käis Suveseiklusel samast trepist jooksuga üles. Mul kulus täna selle napi 200 meetri läbimiseks 3.5 minutit. Ikka ühtlasel sammul, poolel teel särki seljast visates. Ei olnud hullu midagi. Kuigi alati kasutan parema meelega mäetõstukit ja liuglen lumelaual alla. Üleval uudistasin ja fotografeerisin kõiki ilmakaari. Tõdesin, et on tõesti väike linn, aga suur seiklus. Mäe otsast paistis igasugu atraktsioone. Kellegi rinnahoidjad sai mäetõstuki ülemise jaama külge seotud, äkki läheb ilma jahenes vaja. Norras, meilegi tuntud Trysilis ripub pargitõstuki ääres kõrgete kuuskede otsas ka mitmeid rinnahoidjaid juba aastaid B-)
Aare jonksus. Tänud peitmast ja välja-/üleskutset pakkumast! (-:
Oh jah! Paljud on saanud selle vaate tulemusel miljonäriks. Kas nad õnnelikud ka on, ei tea? Aga mis ma ikka targutan, aitäh aarde eest!
Leitud, logitud, tänud peitjale! Vaade vägev, kannatab juba ka suuskadeta teiselt poolt läheneda.
Praegusel sügisel saab mõlemalt poolt mäge aardele läheneda, mina tulin ühelt poolt ja läksin teisele poole. Vaade on võimas. Tänud!
Kuna me 25euri ei raatsinud aardele juurde pääsemiseks loovutada tuli teist parklat hakata otsima. Sealt asusime matkama. Väga tore loodus on sajaaastasele mäele kasvanud. GP kaart nagu aardeni ei viinud aga saime korjata astelpaju marju. Peale vaate nautimist läks jupp aega aarde leidmisega sest maa ju viltu ja positsioneerimine keerukam. Tore teostus aardel, aitäh. Pärast hulkusime veel mööda ratta ja motoradasi. Tänud ilusa aarde ja põneva koha eest.
Ühe korra mäkke tuldud suusaspordi eesmärgil nüüd käsitsi ja logima. Hea et talvel ei hakanud suusasaapaga aaret taga otsima :) Tõus on mõnus aga vaade seda väärt, soovitan!
Korra on ammu siia mäe otsa suvel ronitud ja palju kordi lumelaua-suusaga siin talvel lõbutsetud. Tulime kaunil suvepäeval, kui mägi oli inimestest peaaegu tühi ja tegime mõnusa taaskülastuse.
Käin igal aastal, juba aastaid, vähemalt kaks korda Lüganuse kalmistul ja sõidan mäest mõõda. Täna lõpuks tegin peatuse ja käisin aardel järel. Õnneks oli kuiv. Libeda või märjaga ei oleks tahtnud ronida :D Alla tulles mõtlesin, et ei oleks pidanud täna ka ronima, homme on Wings for Life jooks ja mu treenitus ei ole enam miski :D
Leitud. Allatulek oli veel raskem, sest libedaid märgi lehti oli rada täis ja hirm oli libastumise pärast. Vaade ülevalt oli muidugi fantastiline, samuti aarde teostus, tasus ronida, aitäh!
Hing niidiga kaelas jõudsime üles ja rõõmus harakas tervitas meid seal. Tänud peitjale väljakutse esitamise ja aarde eest. Selles vanuses ja sellise füüsilise vormiga poleks ma eladeski seda vaadet nautima ilma geopeituseta roninud. Aga nüüd tehtud ja uhke olla.
Üles ronisime mööda hirmsat jalgrattarada ,mõtlesin veel,et kui keegi peaks rattaga vastu tulema,siis peaksin tihedalt vastu musta seina liibuma.Õnneks ei tulnud kedagi kuskilt. Lõpus lui aaret märkasin ehmatas seegi mind oma välimusega ära.Aga kõik on korras,tänan juhatamast-sain omal nahal tunda kui kõrgele kunagi tuhka transporditi.
Jaa, siin andis alles turnida. Sai vist lähenetud sama teed pidi nagu peitjadki- algul mööda treppi üles, edasi tuli end ülespoole vedada mööda käsipuud ning siis juba ise vaadata, kuidas hakkama saad. Tipus avanes päris vägev vaade, alla tagasi sai mindud ikkagi seda teed pidi, mida mööda seikluspargi rahvast mäkke toimetatakse. Kahtlustasin, et jalgu ei saagi enam puhtaks (olin plätudega), järgmisena võtsin suuna kuhugi mere äärde. Peitjale tänud siia juhatamast!
Kuna täna oli statistiliselt vajalik leidmise kuupäev ja see aare oli lähim, mida otsida, siis võtsimegi selle matka ette. Lapselaps kaasa ja minek. Ilm oli ilus, vaated olid ilusad, aga matk ise raske. Margusel oli osa teest veel lisaraskus ka süles.
Üleval tuli aardeleid kiiresti ja Henryle meeldis kujundus ka ;) Tema esimene aare. Arvas, et võiks kohe veel midagi otsida.
Aitäh!
Einohjah, mulle need kõrgused ja värgid ikka üldse ei meeldi. Siin tõmbas ka ikka õõnsaks juba ära, aju muudkui ketrab seda tunnet, mis tunne oleks siit nõlvast nagu takukoonal alla kihutada ja hoogu muudkui koguda juurde. Aga neh, noh sai ikka ausalt käidud.
Tundub, et nüüd on siin korduvalt eri suundadest üleval käidud. Sel korral siis aarde tõttu. Aitäh!
Vaade oli võimas, kui lõpuks ülesse end vinnatud sain..
Tänan peitmast.
Mõnus turnimine vaiksel kevadisel õhtul...ja tõesti, päris kaugele nägi. Aitäh!
Järjekordne päev mäel.. vaated on üleval tõesti ilusad :)) Seekord märkasin, et juhuslikult on siin üks aare ka ära peidetud ja ega ma siis enne kedagi rahule ei jätnud kui aardel järgi saab käidud. Lumelaua saabastes mitte just kõige mugavam tegevus, aga logitud ta sai :))
Üks väga vana logivõlg...
Õnneks meenub see ilus hommik kaaslaste logisid lugedes. Ja siit distantsilt on mäkketõusuraskused osaliselt libedal mäejalamil täiesti ununenud ;)
Suured tänud kutsumast!
Seda vaadet on siin ikka aastate jooksul kordi ja kordi külastatud, küll uudishimust, küll motikate mäkketõusu vaadatud, ja eriti nõme oli ükskord xdreamil, kui pidi kolm korda ühe etapi jooksul siia ülesse ronima. Nüüd siis jäätunud või märga kallakut pidi polnud ka teabmis lust, laskumine ka. Aga päikesetõus sai tervitatud nagu ka saabuv päev ja seegi on vähemalt miljonit tugrikut väärt
Hommikut otsustasime alustada ilusa vaatega kohast. Nii nagu aarde nimi lubas. Saime parklas kokku ja alustasime vallutust. Esimene osa treppe rõõmsalt võetud, saabus üllatus. Keegi oli järgmise trepi metalli kokkuostu viinud! Ühesõnaga, siit algas ronimine, mis kestis tipuni välja. Seal tõdesime rõõmsalt, et päike tõuseb idast. Miljonivaated olid lummavad ja möödunud ronimise raskus ununes hoobilt. Tehtud!
Ülesse läksin algul trepist ja siis edasi juba mööda radu.Kui vaated vaadatud ja nimi kirjas siis alla juba teed mööda.Aitäh!
Mis siin salata, Kiviõliga on mul palju seost. Eriti mu vanematel. Mägi ka tuttav ja korduvalt vallutatud. Eriti lapsepõlve ajal kui käed ja jalad veel lühemad olid. Mäletan, et jõpsikale oli tippu jõudmine ikka korralik vägitegu. Ega täna üles jõudmine kergelt tulnud kuid oluliselt lihtsam kui mälestused olid selle pildi ette joonistanud. Alguses olime aarde otsimisega segaduses, kuni aare meile irvitavalt otsa vaatas. Tuulisest ilmast hoolimata tegime aardele 1:0 ära. Tänud mälestusi värskendamast, tulen siia tippu veel kindlsati tagasi.
Tänud.
Olen paaril korral siin suusatamas käinud, aga jalgsi tippu pole roninud. Väga mõnus tee oli, väikse trenni eestki. Vahepeal märkasin ootamatult noorpaari, kes poolel teel heinas istusid ja miljonit vaatasid. Vaade oli tõesti hea ja ei mäletagi, et suusatades seda nii palju imetlenud oleksin. Pisut aega läks aarde otsimisega, aga leitud sai ning edasi läksime Silveri tädi juurde ööbima, nagu ka aasta tagasi toimunud Ida-Virumaa tuuril. Ehk õnnestub ka järgmine suvi :)
Hea, et see ronimine kohe esimesel õhtul ära tehtud ning see enne, kui MV 2. Minek oli tõesti päris järsk ja pani mind ikka korralikult ähkima. Leidmine võttis natuke aega, kuid päris tühjade kätega me minema ei pidanud.
Kunagise firmaürituse väliprogrammi raames nägin siinseid vaateid esimest korda. Selle eest ei küsitud poolt miljonitki. Tõsi küll, suurema osa ajast vahtisime toona tegelikult maapinda enda nina ees :o) Tagaküljelt jalutasin korra varem üles ka geopeiturina, kirvetades oma meelest kavalat ideed ühe mõistatusaarde tabamiseks :D Täna siis lähenesin kah sama treppi pidi. Suvisel ajal kihutavad siin adrenailiinisõltlased maastikuratastel. Vahepeal vale koha peal tolgendades ehmatasin ühe neist vist isegi ära, õnneks keegi minu pärast külge maha ei pannud :o) Aga jah, mingil määral ettevaatlikkust on omal kohal, sest piduritest pole laskujatel teatud lõikudel eriti kasu. Vaated muidugi võimsad ning aaregi hästi peidetud, aitäh!
Tõus ei ole tõesti pikk, aga võttis korralikult võhmale. Peale vaate nautimist otsisime ka aarde üles ja siis võis hakata jälle ettevaatlikult alla tulema.
Seda järsku tõusu Eesti kõrgeima tehismäe otsa olen võtnud varem 2 korda ja kummalgi korral ei olnud isegi aaret preemiaks ootamas. Esimene kord läksin ühe geotuuri ajal sinna päikeseloojangut vaatama. Teine kord jooksin sinna tippu Suveseikluse raames 30+ kraadise palavusega.
Nüüd oli ilm hoopis talutavam. Vahepealsete aastate jooksul ei ole maastik läinud ei lihtsamaks ega raskemaks. Tee tippu on lühike aga võhmale võttev. Üllatav oli üleval näha pere väikese lapse ja imikuga. Kui miljonivaated nauditud ja pildid jäädvustatud võis aarde ära logida ning külastuse lõppenuks kuulutada. Aitäh aarde eest! Paik vääris kohe kindlasti aaret.
Mäe kõrval käis kõva mürina saatel krossivõistlus. Piletimüüja sättis juba käepaelad valmis ja oli veidi pettunud kui me enne teda trepi poole pöörasime. Aitäh taas mäele kutsumast!
Seda vaadet oleme siin vaatamas käinud mitmeid kordi, küll siin-, küll sealpool mäetippu. Täna siis oli taas põhjust tulla ja vaateid nautida. Täname.
Päeva alustuseks sai kohe see vaade ette võetud. Kena vaade tõesti, nautisime siis mõnda aega seal tipus ilusat ilma ja kui tundus, et hakkab aitama, siis panime nimed kirja ja kobisime alla tagasi. Tänud aarde eest!
Kuna päev oli palav, siis algul otsustasime, et teeme vaid ühe kõrgmäestiku. Esimesena jäi teele just Miljonivaade 1 ja küngas tundus olevat põnev, siis asutasimegi end ronima. Auto parkides näitas aarde kauguseks alla 200 meetri, kuid arvestada tuli, et vist umbes samapalju tuleb ka tõusmeetreid ;) Trepp oli täitsa kobe ja see käsipuugi aitas tublisti kaasa. Kui juba vaated hakkasid paistma, siis läks ronimine veel reipamalt. Aarde suutsime üsna kiirelt tuvastada ja kätte saamine ka peavalu ei valmistanud. Peale logimist ronisime veel kõrgemale, et ikka vaadet täiega nautida.
Väga äge koht, meile meeldis!
Nautisime vaateid ja meenutasin aegu rohkem kui 45 aastat tagasi, kui esimest korda siit mäest sai alla sõidetud, siis küll tavaliste murdmaasuuskadega (puust, muide), aga aare jäi ikkagi leidmata. Läheb ignoorlisti.
Selle mäe otsa oleme ennegi sattunud. Tänagi lähenesime aiaga piiratud teritooriumilt, kuigi krossikate laskumisrajalt oleks vist kergema vaevaga saanud. Piletit keegi ei küsinud, aga tõstuk kah ei töötanud. Aardenägijateks saime alles pärast logide lugemist. Oli teine sussid taeva poole visanud, sättisime jälle otseks. Aitäh!
Mitte ühtegi hingelist kogu territooriumil. Mari, kergejalgne ja väge täis, pani kohe tipu poole ajama, aga poolel tõusul oli võhm otsas. Natuke pidi otsima enne, kui logi kirja sai. Aitäh.
Alles siin sai käidud uduses kliimas. Täna päike säras, vaatlesime kaugel asuvaid tarekesi, tööstuse jäänukeid ja leitud sai ka otsitav. Tänud peitjale.
Päike säras ja Krista pakkus õhtuse georingi välja. Sõitsime siis siia. Mäest üles saamine oli varem kergem. Nüüd oli mulle päris keeruline. Aarde juurde jõudsime siiski suhteliselt kenasti. Vaade oli imeline, nagu lubatud. Aitäh!
Hea, et rohkem ei pea ronima sinna :D
Leidsime üles. Piilusime sisse ja avastasime, et pastakat pole kaasas. Vot sulle lugu. Tuleb uuesti tulla.
Hakkasime ära minema ja vot sulle lugu: peaaegu kohe mäe otsas pastakas. Ja töötab! Noh, aitäh sellele, kes selle rajale ära kaotas.
Vaade täitsa kena. Aitäh!
Ilus ilma tõotas ise juba miljonivaadet. Saime pulsi hommikul kõrgemale ning olimegi mäe otsas. Oli ilus vaade! Aitäh peitjale!
Hommikune virgutusliigutamine. Esimese hooga panime aardest mööda, nautisime vaadet ja tulime siis ka aarde juurde tagasi. Eks see lõppmaastik siin muutub ajapikku raskemaks, mina sain veel hakkama. Aitäh peitjale.
No sellise tuulise ilmaga oli seal üsna tore jalutada. Õnneks püsis müts ikkagi peas ja ära ei lennanud. Viimaks jõudsin ka nulli. Seal muidugi selgus, et vaadet on peitja veelgi paremaks teinud. No läksin ja kiikusin siis selles tormis. Õnneks pidas objekt vastu ja sain logi kirja. Aitüma, vaade tõesti kulda väärt!
Leppisime Mikiga kokku, et veedame koos veidi aega ja arutame maailma asju. Ilmselt valis selle järgi aarded ka, et saaks kauem ikka lobiseda. Aga läks nii, et tee aardeni kulges hoopis vaikuses - ilma ja seltskonda nautides. Parklasse jõudes vaatasin mäge ja ohkasin. Katse üks mäest üles Mikile ei sobinud. Proovisime läheneda teiselt poolt ja seal ohkasin jälle. Katse kaks oli edukas ja viis meid iga sammuga nullile lähemale. Ülevalt vaade oli imeline, nautisime tükk aega. Nullis aare paistis, lugesime üks-kaks ja mina jäin mängust välja. Miki tegutses aardega, mina itsitasin ja filmisin. Tagasi autosse minnes oli mäest laskumine ja kõik vastupidi. Mina libisesin ja kiljusin ning Miki itsitas ja filmis. Auto juures ohkasin jälle, aga seekord õnnest, et suutsin püsti jääda. Aitäh!
Mul vist vedas nii ilma, seltskonna, kui riietusega, st ei olnud liiga palav, miski ei haisenud ja riided jäid puhtaks. Avanevad vaated olid kolme miljonit väärt, mida proovisime teineteisele maha parseldada. Ei õnnestunud. Klõpsutasime siis niisama pilte ja nautisime vaadet. Aitäh!