1985: Naerata ometi!

 2 

"Naerata ometi" valiti Berliini filmifestivali arhiivifilmide programmi. Vana kuld on üles leitud.

https://kultuur.err.ee/1609574947/naerata-ometi-valiti-berliini-filmifestivali-arhiivifilmide-programmi

Film vaadatud ja koht oli teada, vaja oli vaid nulli jõuda. Kui ühelt poolt ei pääsenud, tuli lihtsalt läheneda teiselt poolt. Tänud peitjale aarde eest.

Leidsime. Tänud peitjale

Filmi polnudki varem näinud, seega oli huvitav kogemus. Lemmikfilmiks just ei tituleeri, aga eks maitsed on erinevad ja küll kellelegi jällegi meeldib. Tänud!

Mõistatus mõni aeg tagasi lahendatud vurasime täna kohale ning näljaste sääskede kiuste saime nimed kirja. Tänud!

 1 

Olin kõrva taha pannud, et niisugune aare on olemas ja vajab filmi taasavastamist. Mingil sügisesel õhtul panin teleka mängima ja tuttavad tegelased askeldasid ekraanil. Panin siis filmi algusest jooksma ja korjasin vastused kokku. Film polnud just seda masti, mida kipuks niisama kaks korda vaatama, püsib niisamagi meeles. Lastekodulastega puutusin lapsepõlves päris palju kokku. Mu lapsepõlvekodu lähedal asus üks niisugune asutus ja käisin päris paljudega sealt läbi. Mis seal rääkida, rasked saatused, mis mõnest vormisid elus hakkama saavad inimesed ja teistest mitte niiväga. Tänud peitjale seda filmi meenutamast ja aaret peitmast.

Tänud peitjale :)

TFTC!

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

Leitud ja logitud. Tänud peitjale.

Leitud, tänud!

Millegipärast oli tunne, et äkki olen seda juba külastanud, aga lihtsalt logimata jäänud. Nullile lähenedes selgus, et siin ikka käinud ei ole küll. Filmist on eriti teravalt meelde jäänud see koht, kus keegi pesumasinasse peitu puges ja masin käima pandi, lapsena oli päris hirmus. Igatahes mõistatust lahendades sai film uuesti úle vaadatud, nüüd siis ka vormistatud. Huvitav materjalivalik sellisele konteinerile :) Aitäh peitjale.

Esimest korda nägin seda filmi 80ndate lõpus koolilapsena. Mäletan siiani, millise šoki, armastatud ja vatishoitud lapsena, sellest sain. Vaatasin nüüd, pisut elukogenenumana ja ka ise lapsevanem olles, taaskord ära. Tegi kurvaks endiselt.

Lisaküsimuste juurde: esimene - jään nuputama, teine - viis, kolmas - viisteist:kuus

Aare oli parajas rägastikus ja tundub, et igavene - nagu ka mälestus sellest filmist ;). Aitäh peitjale!

Filmi olin enne näinud aga aarde jaoks pidime ikkagi veel ühekorra väga täpselt üle vaatama. See osa oli juba päris kaua aega tagasi tehtud aga välitöödele jõudsime alles nüüd. Aardega kõik kenasti korras :)

Filmi olin küll kunagi ammu näinud, õudne film, aga sellest muidugi ei piisanud, koordinaadi saamiseks tuli film uuesti läbi kerida, õnnestus hästi, sest geokontroll kiitis tulemuse kohe õigeks. Täna lõpuks jõudsin ka logima. Uhke konteiner. Aitäh.

Hakkasime koos Kihnu kulgema. Kuna aega oli ja teel aardeid vähe, keerasime ka siis sisse. Tänud selle eest ka Karlile! :-) Lisaks talle meenus, kui Mairi ja Priit veel Haibas elasid. Olid ikka ajad, heh. Aare oli kenas, mina sain selleni läbi võssi, teised puhtamalt. Aga ilm soe ja kuiv, miks ka mitte :-P Mul meenus filmist kohe see, kuidas tüdruk pesumasinasse keerlema pandi. Päris hirmus film oli. Nüüd meenutades, mis kuulsused seal kõik mängisid, tuleb tõdeda, et pidi ikka hää film olema. Tänud peitjaduole peitmast ja ajalugu meenutamast!

Film oli omal ajal oodatud, täna vaatasin nukrusega. Naerma ei ajanud mind ka koht. Ma ei tea, miks see mulle ei meeldinud.

Tänud, et nimi kirjas, teostus väga hea!

Tänud aarde eest!

Väikese abiga said numbrid paika. Tänud aarde eest!

Filmi oleme omal ajal ikka mitmel korral vaadanud ja mõnedki kaadrid on meeles siiani. Tõsi küll, vastuste leidmiseks tuli ikka teraselt uuesti vaadata ja nii mõnigi koht korduvalt. Aarde juurde oli läbi lume päris korralik turnimine. Korralik karp aga vaatas meile kiirelt vastu ja aardega kõik parimas korras. Suur tänu peitjale head filmi meenutamast ja muidugi ka aarde eest!

Filmi sai ikka mitu korda vaadatud enne kui rohelise tule sain.Täna siis lõppu.Aitäh!

Leitud, logitud

Lahendatud juba ammu ja nüüd mööda sõidul sai kiire peatus siin tehtud, täitsa tore, aitäh :)

Ma ei mäleta, et ma oleks seda filmi kunagi otsast lõpuni vaadanud. Tean, et mul seal miilits täitsa oma enda onu, aga rohkem ma sellest filmist palju mäleta. Nüüd siis sai seda filmi vaadatud telefonist ja ka et teada saada väikseid detaile tuli vaadata arvutist. Kui geokontroll roheline oli aeg tulla väiksele georingile, et täita oma tabelis tühi auk. Aare oli ilusti ajastukohane. Suured tänud aarde eest.

Ei olnudki seda filmi ammu vaadanud. Täitsa tore oli veelkord vaadata. Tänan.

Kui õigesti mäletan, siis numbrite paika pusimine võttis ikka veidi filmi edasi ja tagasi kerimist, aga esimese hooga sai film ikka korralikult vaadatud. Jõhker ikka ning ega kahjuks tänapäeval osade noorte elu palju parem ole, aga võimalused mitmekesisemad - kui see erinevatel tasanditel prioriteediks seatakse ja minusuguseid noortega töötavaid spetsialiste toetatakse. Kui numbrid paika saime, oli aga rõõm suur ning jäi ootele, et millal õigesse suunda sõidame. Täna siis Lõuna-Eesti retke plaanides sai alguses Pärnu peale suund võetud ning aare nopitud. Leid lõpuks lihtne, aitäh!

Tänase päeva esimene aare. Üritan täna teha uue päeva rekordi. Ma ei olnud kunagi seda filmi lõpuni vaadanud, kuna see tundus alati nii julm ja ma ei suutnud pärast päeviku varastamist vaadata. Tänu geopeitusele ja sellele aardele lõpuks film lõpuni vaadatud. Päris huvitav oli. Aitäh!

Konteiner tõi küll naeratuse suule. Selline tugev tükk!

Jupiterist ei õnnestunud filmi leida, saime siis venekeelsega hakkama. Panime eestikeelsed subtiitrid ka, aga need jutustasid hoopis mingit muud lugu ;) Kontroll sai igaljuhul roheliseks ja aare leitud. Aitäh!

Minu jaoks oli see esmakordne filmist kuulmine ja selle vaatamine. Oli huvitav vaadata ja lahendada, aitäh selle eest. Sobival kuupäeval sai ka lõppu mindud, natukene jalutatud ja nimed kirja pandud. Vihjest ja selle vajalikkusest ei saa ainult praegugi aru. Aitäh!

Seda filmi olin varem näinud ja sellest jäänud eredad mälestused ei lasknud kuidagu uuesti vaatama hakata. Kui lõpuks sellest tõrkest üle sain ja uuest vaatasin, siis polnudki nii hull see film, kui mälestustes tundus.

Kohapeal avaldas aare end kiirelt, kuid vihjest ja peidukoha seosest filmiga lõpuni aru ikka ei saanud..

Tänan peitmast.

Minu lapsepõlv möödus kuidagi nii, et sellest filmist ei tea ma midagi. Ei juhtunud nägema, mängisin palju õues ja kes teab, võib-olla olingi parasjagu väljas mänguhoos, kui see film tuli. Järelevaatamist kui sellist siis ju ei olnud.

Ka nüüd ei õnnestunud mul seda filmi näha, lahendusega tegeles Anna ja edukalt. Täna olime siit lähedalt möödumas, seega tegime kerge kõrvalepõike, et see aare üles otsida. Otsimine läks edukalt, aitäh.

Meenutamist ja keerutamist ja jälgimist tuli teha, et lõppu külastada. Lõpus õige pisut leidus segavaid tiivulisi. Tänud peitjale.

Filmi sai nooruses vaadatud küll. Vastuseid muidugi ei mäletanud. Eks siis nüüd tuli vajalikke kohti uuesti kedrata, kuni roheline kinni sai püütud. Kohapeal oli täitsa kena astumine. Aare oli nullis ootamas ja sai meie nimed sisse. Aitäh!

Film oli mulle telia riiulis täiesti tasuta saadaval.

Möödasõidul kiire leid. Selliseid karpe on kohe hea metsas leida.

 1 

Ma nagu käisin seda filmi lausa 1985. aastal kinos vaatmas... kui seda telekas ei näidatud, aga seda ei usu. Mulle see film väga meeldis oma teravuse ja aususega, aga samas ma seda ka vihkasin (nagu paljudki on kirjeldanud oma emotsioone Pink Floydi Seinaga). Siiani ei saa silme eest pilti, kus väikest tüdrukut pesumasinas keerutati ja seda, kuidas ta sealt välja tuli. Ei ole suutnud seda enam hiljem vaadata, ei vaadanud nüüdki.

1995 tundus justkui tühi ja mõtetu aasta. Esmapilgul vaid joobes NSVL ja venestamine ja kama äritsemine. Aga siis süüvides - Gorba sai just siis võimule ja mis siis järgnes...
Live aid kontsert vist toimus ka samal aastal aga see oli meie jaoks kuskil kaugel nagu ka Etioopia näljahäda. Meile oli märksa igapäevasem siis Afganistani sõda ja sealt tagasi saabuvad tinakirstud ning marihuaana salakaubana.

Sel aastal kui "Naerata ometi" ekraanile jõudis, lõpetasin mina kaheksandat klassi (tänapäevase arvestuse järgi siis põhikooli). Eks oli üks seiklusterohke aeg nagu meil kõigil selles vanuses... ;)
Filmi on aastate jooksul mitmeidki kordi nähtud aga nende vastuste jaoks tuli ikka piltlikult öeldes luup kätte võtta ja uuesti vaadata :) Geokontrolli sai juba ammu roheliseks aga logiraamatuni jõudsime alles täna.
Kuna siinkandis olime esmakordselt siis ei oska öelda, kas see tuulemurd, mis ümber aarde toimetanud on, oli siin juba varem või mitte. Igatahes on üks suuremat sorti kuusepuu ikka nii napilt aaredest mööda langenud, et... uhhhh. Samas tegi see logiraamatu kättesaamise väga lihtsaks ;)
Meie täname!

 4 

Võis olla ehk isegi filmi valmimisaasta, kui käisin seda kinos vaatamas. Väikese koolipoisina mõjus nii mõndagi päris tugevalt. Seda tüüpi pole ma kunagi olnud, kes silma kinni pigistaks või pilgu ekraanilt mujale pööraks. Pigem seedin meeldejäävamaid stseene hiljem unes :P Ehk et kõik mis ette nähtud, jõudis sajaga pärale. Vanemaks saades muutus nähtu tagantjärgi hulga leebemaks, sest filmi köögipoolega esines teatavat kokkupuudet reaalelus, kus kõik paistab hoopis teistmoodi. Ülikoolipäevil nägin üsna sageli tavaliste inimestena Mari ja Siiri osatäitjaid, lisaks tutvusin veidi lähemalt muusikaga, sest antud filmi puhul oli heliloojaks mu erialaõpetaja Lepo Sumera.

Tänapäeval vaadates jätab film mulje, et olid ikka rasked ajad. Eks olid kah, ega nende laste elu isikliku kogemuseta päriselt ette ei kujuta. Nüüd on ajad teistsugused, mitmes mõttes kergemad, kuid kõhutunne ütleb, et teisalt jälle hoopis raskemad - kusjuures moel, mis pealt vaadates enam nõnda selgesti välja ei paista.

Igatahes hästi tehtud linateos, mis kõnetas küll. Ja kõnetab tegelikult siiani veel. Sujuv sissejuhatus ajaloo seeriast Eesti filmiklassika juurde :o) Korralik konteiner samuti, aitäh! Lisaküsimuste õiged vastused on juba varasemates logides kirjas. Pange tähele, kuidas klaverimängu "mitteoskav" Mari kasutab erinevate klahvide jaoks erinevaid sõrmi. Mitte just tavapärane praktika kellegi puhul, kes elus esimest korda klaveril etteantud konkreetseid noote tabada tahab :o)

Kuna oli vaba õhtupoolik ning Jupiteris oli film vaid teatud aega nähtaval, siis võtsime kohe ette. Märkmik ja pastakas ees, sai hakatud neid küsimusi vastama. Jupiter küll ketras meil omajagu aga vaadatud ja vastatud saime.

Valged koerad said üsna poriseks selle ajaga kui metsavaheteele jõudsime. Õnneks olime Taavi autoga ning mina ei pea neid poriseid käpajälgi igal pool täna nägema. Taavi seisis aarde kõrval, mina aga märkasin ja logisin. (717) Aitäh!

Kuna film oli eelnevalt juba olemas, siis selle pärast väga muretsema ei pidanud, vastuste leidmine ka midagi väga keerulist ei olnud, ainult see punane seinakell jäi esimese hooga märkamata. Tänud aarde eest!

Peale linnuraba vaatasime otsiva pilguga geokaardil ringi, naeratasime ja suundusime siia. Kohapeal läks kiirelt, aitäh!

 1 

Üks õhtu võtsime filmi ette. Olime mingi kolmandiku ära vaadanud, kui meenus, et küsimused olid ju ka. Lugesime läbi ja kui oli meeles, siis tegime märkmeid ning õnneks kahetimõistetavusi ei tulnud. Seejärel jäi täpp mõneks päevaks ootele, samal ajal kõrvus kummitamas filmis kuuldud klaveripala. Olime Mikiga vaielnud, et kust see pärit on ja pean tunnistama, et kuigi tol korral jõudsime me järeldusele, et sealt see lugu ei ole, siis peitjaga konsulteerides selgus, et Mikil oli siiski õigus. Kannata ometi, siis tuleb loos õige koht kätte.

Nüüd olime möödasõidul ja tegime siin peatuse. Õige koht sai kiiresti tuvastatud, ainult et logimine läks pehmelt öeldes käest ära ja ega ma ei oskagi selle kohta midagi lisada.

Millalgi pärast XXX aarde avaldamist nokkisin niisama Teneti filmist kaadreid välja, kus ka minu kodu peale jäi ja jagasin semudele. Selle peale tuli muidugist küsimus, et kas teen Teneti kohta ka aarde? Olen küll keskmisest suurem filmihuviline aga uut sarja õhutama hakata polnud siiski plaanis. Pärast peab veel ka pisarakiskujaid ja muid äärmuslikke filme vaatama hakkama. Eesti filmide fänn ma reeglina pole, seda eelkõige kehvade näitlemisoskuse, -helieffektide ja –kaameratöö pärast. Kuid vahel võib ka positiivseid ülllatusi leida. Ka sellesse filmi suhtusin ma algul suure eelarvamusega. Kuid kui juba vaatama hakkasin, haaras see endaga mõnusalt kaasa. Kahtlustan, et see film kajastab lastekodude olemust ainult pinnapealselt ja tegelikkuses on laste vahelisi pingeid märksa rohkem ja veelgi keerulisemad. No ja kui juba Kaupo rappa meelitas ja teekond siit ilusti mööda viis, tegime siin ühe eelpeatuse. Seni kuni mina nina telefonis nulli taga ajasin, andis Kaupole lahtiste silmadega võimaluse kiireks leiuks. Nimi kirja, kiire pilk aardekonstuktsioonile ja aeg oligi edasi liikuda.

Tänud.

 1 

Hetkel ei ole filmi võimalik jupiteris vaadata, mingil põhjusel võeti maha, aga nõukakeelne versioon on endiselt youtubes olemas. juhul kui mõni küsimus osutub raskeks, siis kirjuta, aitame meeleldi. Kuna youtube videokvaliteet on kehvem kui oli jupiteris, siis Volga nr on 7200.

Peitja soov on ikkagi - Naudi ja Logi !

 1 

Teel Kodila rappa jäi see tee peale. Mul polnud küll lahendatud, aga Silveri taga sõites õnnestus kohale jõuda. Üritan siis hiljem ka filmi ära vaadata, seda enda teada pole seda näinud. Sellist konteinerit on palju mõnusam leida kui PETe taga ajada.

 1 

Filmi sai päris mitmed korrad uuesti ja uuesti vaadatud. Lõpuks pisut vastuste kontrollimist sai geokontrolli roheliseks. Aitäh

Pealkiri oli küll tuttav, aga ma ei mäleta, et ma seda filmi kunagi vaadanud oleks, vähemalt tervenisti mitte. Ühte vastust oli youtubes küll keeruline tuvastada, pausitasin päris palju erinevaid kaadreid, lõpuks läksin kergemat teed mööda ja vist teise korraga sain roheliseks. Kast metsas oli karmivõitu. :)

 1 

See film ei kuulu minu lemmikute hulka. Vabatahtlikult ei vaataks. Lükkasin muudkui edasi kuni tekkis mõte, et ühildame Marisega selle aarde otsingud. Siis tuligi filmi vaatamine ette võtta. Otsisin filmilaenutusest ja õnnestuski leida. Sain ikka veidike edasi-tagasi kerida, enne kui kõik vajalik leitud. Millegipärast ei saanud rohelist. Tuli välja, et ühe küsimuse sõnastus valmistas minu jaoks ületamatu takistuse. Õnneks libises Maris sellest sujuvalt üle ja kahepeale saime rohelise kätte. Metsa all sai veidi tiirutatud kuni Maris märkas üsna omanäolist konteinerit. Tänud peitjale! Tänud Marisele!

 4 

Marisel oli tänaseks mõistatust vaja ja mul oli vahet-pole-millist-karpi vaja. Ühiseid lahendamata mõistatusi läbi sõeludes ei läbinud välja pakutud vanemad aarded aga kadalippu (Marisel on lihtsalt kõik aarded juba ära leitud :D) ja nii jäigi lauale hoopis „Naerata ometi“ plaan ning vajadus eelmisel päeval endile filmiõhtu korraldada :). Ma vaatasin youtube versiooni, päris tore oli üle pika aja enda vene keelelt natuke roostet maha raputada ja kuulata, kuidas asjade kohta selles keeles öeldi. Sest filmi olen ma varem vaadanud korduvalt, osalt selle pärast et eks teda tuli telest üsna tihti ning teisalt ka seetõttu, et filmis Katrinit mänginud naisega olen aastaid tagasi ühes töökollektiivis töötanud. Kusjuures ta oma olemuselt ja iseloomult ei olnud üldse selline kuri, nagu filmist mulje jääb, samas osad liigutused või moment, kuidas ta juttu kuulates sind nt vaatama jäi, olid väga samad.

Aarde endaga läks nii, et jõudsime kohale täpselt selleks ajaks kui pimenema hakkas, koperdasime natuke aega ümber nulli ja siis märkasime, mida vaja :). Väga viks värk, ühinen samuti kiitustega tollele kuulikindlale konteinerile :D. Ja ütlen aitäh peitjatele ka kogu aarde eest tervikuna ning lisaküsimuste eest olen samuti tänulik, see muusikapala küsimus korraldas mulle lõpuks omakorda filmimaatamismaratoni, järgnevana siis Musta ja valge koera multikate oma (neid on kolm hooaega muide, kokku 39 osa :D).

Marisele ka aitäh kaaslaseks olemast / tulemast ja mõistatuse pusimisse kampa tõmbamast, oli tore :).

Kinos ma seda filmi vaatamas ei käinud kuna sellel aastal ma alles sündisin. Ei meenu, et oleks seda hiljem ka telekas näinud.

Kuna see aare jäi sobivalt meie geotripi teele, siis otsustasime selle üle vaadata. Nullis läks kiirelt ja saime oma nimed kirja.

Aitäh!

Võtsime õhtul Karliga filmi ette ja hakkasime vaatama ning küsimustele vastuseid otsima. Esiti ei teadnud kas küsimused tulevad kõik järjest või on segamini, seega pidime koguaeg valvel olema, et midagi maha ei magaks. Film mulle meeldis ja oli kaasahaarav, seega vaatasin seda hea meelega. Mõned küsimused jäid vastusteta. Kerisime oletatava koha peale tagasi ja uudistasime tähelepanelikumalt ekraani. Lõpuks saime kõik vajaliku kokku ja saime logima minna. Aitäh!

 2 

Maire ja Karl vaatasid nädalavahetuse eeltööks filmi ära ja nii polnud meil muud vaja teha, kui järgi lonkida nullini. Vahva konteiner :) Ja filmiseeria on väga teretulnud küll...ise ka pigem lahendan neid kui raamatuid :) Niiet tänud juba ette ;)

 1 

Eile õhtul võtsime Mairega selle filmi käsile. Ilma aardeta poleks osanud seda küll vaadata. Üllataval kombel oli täitsa põnev film. Nõukogude nostalgiat ka veidi. Vastused tulid laias laastus lihtsasti kuid oli kavalaid tähelepanu küsimusi. Lihtsamaks oleks vast teinud küsimuste järjekord vastavalt filmis leitule. Muidu oli tore lahendamine ja kõik vastused said leitud, v.a boonuse laulu nimi ei tulnud meelde.

Täna käisime kohapeal. Nulli viis korralik geomaantee. Seda sorti linnumaja pole veel varem näinud. Fancy. Aitäh aarde eest! Kas äkki on tulemas raamatuseeriatele jätkuks hoopis näiteks filmide seeria?

 1 

Filmist sain vajalikud infokillud kätte ja täna käisin möödasõidul aaret kohapeal logimas. Vihje eksitas algul valest kohast otsima aga õige koht jäi ka üsna ruttu silma.

 1 

Võtsime Carolysiga üks õhtu filmi ette. Nimi oli tuttav, aga näinud ma seda teost seni polnud. Vastused tulid päris ilusti ja lihtsalt välja. Siiski üks vastustest oli meil algul vale, aga sai ruttu parandatud ja siis ka tuli roheliseks. Lõpp samuti probleeme ei tekitanud ja nimi sai kirja. Filmiseeria idee mulle väga meeldib. Saaks ehk kõik klassikalised filmid lõpuks üle vaadatud. Tänud!

 4 

Kadri ja ka Kasuema olen lugenud, kuid teema oli minu jaoks liiga kole. Film oli ka õudne, eriti pesumasina koht - see sööbis mällu. Ma saan küll aru, et reaalsus oligi ja ongi selline või tihtipeale on ka hullem, ning see on minu luksus tunda end turvaliselt ja armastatuna, ning tore on olla tänulik oma perekonnale ja nendele suhteliselt leebetele probleemidele ja muredele, mis pere ja inimestega alati kaasneb. Ning et mitte lihtsalt isekas olla, siis peaks mõtlema, kuidas ehitada abivajajatele sildu tagasi sellesse normaalsusesse, kus usaldus ja turvatunne ei ole rahaühikud, vaid õigused, millest keegi täiesti ning nii pikaaegselt ja patoloogiliselt ilma ei peaks jääma, et ei pea neid enam võimalikuks ega reaalseks. Kuid tegelikult jääb sildadest alati väheks ning mitte kõigi jaoks ei valmi sillad õigeaegselt. Mis edasi saab - see on juba uus lugu.

Aga aare! No tore, kui pingutatakse ja see välja paistab, et on vaeva nähtud. Aitäh!

 7 

Leida Laius on minu arust üks Eesti parimaid režissööre. Olen aru saanud, et omal ajal tehti teda maha. Loodetavasti on selle aja kriitikutel, kes veel elus, häbi. Kõige rohkem meeldib mulle Kõrboja peremees, selle filmi staar on muidugi Lembit Peterson. Jõhkralt hea rolli teeb, nauding läbi filmi. Ei saa unustada "Ukuarut".

Väga hea, et "Naerata ometi" mulle meelde tuletati. Lapsena ei suutnud seda filmi kunagi algusest lõpuni vaadata, väga jube tundus. Ta ikka oskas selle jõhkruse ja jubeduse sulle otse näkku lüüa. Nüüd üle vaadates tuleb nentida - Laius oli tõesti hea. Kõik tänapäeva režissöörid peaksid tema tööd üle vaatama, on nii mõndagi kõrva taha panna. Täiesti meelest oli läinud Hermaküla osa selles filmis. Joodikust isa mängis iga keharakuga välja. Negatiivse isa rolli mängis ka näiteks "Õnnelind flamingos". Selles kinnises Balti jaama osas lapsena ei käinud, küll oli väljas "gazirovanaja voda" aparaate rohkem. Iga kord sain sealt reisi lõpetuseks gaseeritud limpsi, üldkasutatavad klaasid olid. Koroonast ei teadnud siis keegi mitte midagi.

Võrkpall lõppes seisuga 15:6, tol ajal mängiti geimid 15 punktini ja punkti said kirja, kui olid kaks palli järjest võitnud. Särgil oli viis kena viisnurka - väga sümboolne. Muusikapala kuulsin. Kuna elevant on kõrva peal hüpanud, siis nime ei oska öelda, aga tuttav viisike oli.

Ilus lõpp. FP. Aitäh!

 2 

Filmi sai esimest korda nähtud muidugi kinos.Ega teema pole lihtne,kuid ühiskond juba ongi selline-julm nende vastu kes tiba nõrgemad.

Muusikapala mis klaveril kõlas peaks olema versioon multifilmist "Must ja valge koer!".Aitüma peitmast,igati vahva kast

 3 

Tänasesse päeva sobis selle aarde külastamine imehästi, sest päike paistis ja loomulikult kiskus suu naerule ehk sai eeskujulikult täidetud aarde nimes olevat käsku. Ja veel teinegi samal aastal valminud film, "Kevad südames", oli üks tänase päeva märksõnadest :)

Filmi "Naerata ometi!" olen vaadanud päris mitmeid kordi, samuti on lapsena korduvalt loetud raamat, mille ainetel film valminud on. Küll aga ei teadnud Salme veel sellest filmist midagi ja nii ta läbi mõistatuses olevate küsimuste selle linateosega tutvuma hakkaski. Ülesanne sai edukalt lahendatud aarde ilmumise päeval ja täna läksime vaatama, mis meid sündmuskohal ees ootab.

Täitsa tore aare valmis meisterdatud, ilmselt peab lisaks geopeiturite ja kurjade rähnide rünnakule vastu ka tuumasõja ;) Logiraamatusse panime end kirja auväärt (lausa nummerdatud) neljandale kohale. Kindlasti ei olnud see neljandaks jäämine vaid ikka võitmine ;)

Aitäh vahva aarde eest!

PS! Jääme suure huviga ootama seda sündmusel räägitud filmiaarete seeriat ;)

Aitäh aarde eest!

 4 

Peale kümmet õhtul andsin Margusele teada, et mul uus aare lahendatud ja loopisin õhku mõtte, et kas läheme peale südaööd logima. Selle jutu peale ta miskit tarka ei kostnud ja paistis muude toimetustega hõivatud olevat. Kui kell lähenes uuele kuupäevale olid mu silmalaud tinaraskeks muutunud ja voodi tundus olema parim paik, kuhu sukelduda. Minut enne südaööd kribas aga Margus, et tema hakkas sõitma, ajagu ma end nüüd välja. Kangutasin miskit selga ja sõimasin lahkel sohvril näo täis. Nagu, et üldse ei saada aru, kui ma nalja teen ja tegelikult ma vaataks praegu hoopis magusat und mitte vilkuvaid tulesid fooridel. Aga siis, me ümber jälle naerab pime öö - laulis Pootsmann raadios ja Margus arvas, et kui vaja uus aare peita siis saab tehtud seegi. Kuna ta juba nii lahkelt lubas siis kirjutasin 01:12 FTF-i lahtrisse, et Margus peidab uue aarde ja mina olin ka muidu seal ja naeratasin ometi :)

Omal ajal sai seda filmi korduvalt vaadatud. Nüüd siis hoopis uue nurga alt. Ega ilma aardeta ilmselt ikka ei jälgiks mitu pudelit kandikul on või mitu "gazirovanaja voda" aparaati oli baltas. Huvitav pilguheit möödunud aegadele, mis tegelikult ei olnudki nii ammu. Tõsisema poole pealt aga on filmis välja toodud ühiskonna üks habras haru. Noorte inimeste taluvuse piirid ja sõna jõud, mis puudutab paljusid. Kindlasti on see ka minu elu mõjutanud. Võiksin teada, kui lihtne on haiget saada, kuid kipun ikka mõtlematult sõnu loopima.

Tänud selle mõnusa mõistatuse eest. Mulle tundub filmi vaatamine palju lihtsam, kui raamatu lugemine. Lisaküsimused olid ka toredad ja kuna olin needki enne filmi vaatamist läbi lugenud siis olin vastuste kirja panemisega segaduses, kuna ei suutnud leida tähte, kuhu vastust kirja panna ja alles hiljem taipasin, et need olid ju boonuseks lisatud. Aitäh!

 2 

Käisime kogu perega naeratamas. Mina naeratasin mõnusa metsaraja ja selle pärast, et aarde juures on korralik tantsuplats. Järelikult on aare leitud ja ei pea hakkama järgmist peitma :) Aitäh peitmast, tore väljasõit!

 5 

STF kirjas kell 8.27. Kuigi eile sain esimesena geokontrolli roheliseks ja esmaleidjate kellaaega vaadates oleksin võinud juba õhtul tulla leidu esmavormistama, siis ei viitsinud pimedas nii pikka teed vaid FTF nimel ette võtta. 1985 on muidu minu saamiseaasta. Ja filmiga tekib assotsiatsioone lapsepõlvest, kus vanemad oma nelja tütre peale vahel ikka vihastasid ja nii mõnigi kord ähvardati lastekodusse anda - kas kõiki nelja või käis mõni meist rohkem närvidele, seda ei taha ema millegi pärast ka tagasiulatuvalt “mäletada”. Tegelikult arvan, et mul vist pigem oli ikka tore lapsepõlv. Tänan taas filmi vaatama suunamast ja ka korralik tükk siin metsa all.