Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.0, maastik 2.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
1978 aasta aardega sai alguse uus ajaloo teemaline seeria. Nagu seeriatel kombeks on olnud, siis järgmise aarde võiks peita selle aarde esmaleidja. Kui seda soovi pole, siis palun logis sellest teada anda.
Nõuded:
-Järgmine peitja peidab järgmise aasta arvuga aarde kuu aja jooksul pärast aarde leidmist.
-Aastad liiguvad järjest ühe kaupa edasi. Aare võiks siis olla ise selle aastaga seotud kas siis teostuselt või asukoha poolest.
-Aardetüübile nõudeid ei ole.
-Esmaleiust ilma jäänud võivad alati peita seeriasse lisaks boonuseid. Keegi ei keela eraldi aastatega liikuda ka tagurpidi :)
1984: Tallinna Laustekstiili Teadus- ja Tootmiskoondise Mistra Raasiku Eksperimentaalvabrik
Tallinna Laustekstiili Teadus- ja Tootmiskoondise Mistra Raasiku Eksperimentaalvabriku ehitus algas 1984. aastal ja esimesed nõeltöödeldud vaibad NSVL autotööstuse tarbeks tulid liinidelt 1985. aasta jõulude paiku. Tehase sisseseade tuli komplektselt Jaapanist. 1991. aasta lõpus hakkas tehas kandma nime Mistra-Autex AS.
Nagu üks omaaegne ringvaade räägib: „Raasikule tehase rajamine oli seotud autotööstuse arenguga. Nõukogudemaal oli eesmärk viia oma autotööstus maailmatasemele ja rahvusvaheline turg nõudis tipptoodangut, milles oma osa on auto sisekujundusel. VAZ2108 ja VAZ2109 salongi teeb nägusaks ja mugavaks Mistras valmistatud autovaip.“
Aastate jooksul on Mistra-Autex toodang kaunistanud nii vene autotootjate kui ka Scania, Volvo, Jaguari, Land Roveri, BMW, Mercedes-Benzi ja VW grupi autode salonge. Viimase infokilluna mainigem ära, et koondise vabrikuid ehitati nii Vändrasse, Viljandisse kui Raasikule. Kust sinu kodus olev mistra vaip pärit on, kes seda teab. Aga Saaremaa ja Muhumaa vahelist tammi kandev geotekstiil on Viljandi vabriku toodang.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
drive-in (2), ajaloo_seeria (2), muguoht (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC969Q3
Logiteadete statistika:
88 (97,8%)
2
5
1
1
0
0
Kokku: 97
Kelgutavad lapsed ei lasknud löögile, kas Kehras neil arvuteid ei olegi ???
Siit kõrvalt mäelt on saanud üks talv ka alla kelgutada! Põnev ajalugu, aitäh!
Nii aare kui "Mistra" kompleks üle vaadatud. Aitäh!
Tänasel väikesel geotiirul käisime vaatasime Mistra üle. Tänan.
Millalgi enne koroonat sai mitu korda seal käidud- tellitud matid ei olnud õiges mõõdus :) Õnneks tookord sai kõik kena lahenduse nagu ka seekord. Tänud!
Reedeõhtuse sõidu tegin siia. Üsna jubedas seisus on need ja kohale tulemine oli pooleldi driftimine pigem kui sõitmine. Leid tuli ruttu, pika inimesena selline 2.5 maastik on hea. Lumi oli täitsa põlvini. Aitäh!
Eelmisel või lausa üleeelmisel aastal korra käisin siin piilumas, aga siis oli aarde asukoht teine ja ei tahtnud mugudele tsirkust teha, nii et jäi paremaid aegu ootama. Täna otsustasin, et vaatan vähemalt, kui võimatu see jalad maas logida siis ikkagi on. Tuli välja meeldiv fakt, et koht väheke kolinud ja väikese käepikendusega täiesti tehtav. Jalad maas nimelt. Polnud varem mõelnudki, et see Mistra nii mitmes kohas pesitseb. Teadsin vaid Vändra tehasest. Nüüd siis jälle targem. Tänud peitjale tutvustamast ja aaret peitmast.
Mitte kätte saadav aare võiks olla kättesaamatuks määratud. Jääks rohkem tühikäike tegemata.
Isegi Raasiku lihtsaimad aarded ei andnud ennast täna kätte. Ronisin puu otsa ja abivahendi otsa, vaatasin objekte alt, ülalt ja piilusin sissegi, kuid aaret ei leidnud :(
Mistra vabrik nähtud. Konteineri sai kätte lihtsalt, tagasi panemisega läks kauem- Priit võttis Karli kukile ja saigi tagasi. Karlil oli hea meel, et meid aidata sai. Tänud peitjale.
Oli üks igavesti palav suvepäev see tänane päev. Mõeldud, tehtud ja peale tööd võtsin kätte ja sõitsin Partsi porgandiga Raasikule :) ..isegi ei mäleta, millal viimati selle riistapuuga sõitsin - vähemalt oli see ikkagi päris ammu :) Nii, ja see oli Raasiku esimene leid.
Aitäh peitjale!
Aarde nime lugedes jäime mõtlema, et kui üks pehme keelega vennike selles asutuses töötaks ja peaks kellelegi välja hääldama oma töökoha nime, siis mitme katsega hakkama saaks. Lisaks panustasime, kas see võiks ehk olla GP läbi aegade kõige pikema nimega aare (ei tea vastust, aga pakuks küll).
Koos pikemat kasvu abilisega saadud kätte ning logitud. Tänud peitjale!
Töötasin kunagi eelmisel sajandil ühes baaris kus seinad olid üle löödud miskit rohelist värvi "mistraga" Kena see küll ei olnud ja suitsuhaisu korjas ka hästi enda sisse. Aarde eest tänud!
Kiire peatus - mängisime mäel kegutavate lastega natuke pimesiku ja püüdsime võimalikult märkamatult nimed kirja saada :)
Peatusime peaaegu aarde kõrval. Inga tormas otsingule, mina maadlesin kõigepealt auto ust blokeeriva lumehangega enne kui kohale jõudsin (ta tegi seda raudselt meelega, et edumaad saada). Vaatasime siit- ja sealtpoolt. Inga tõi abivahendi ja vaatas lähemalt. Seejärel vaatasin mina veel lähemalt. Seejärel läks Inga teisi objekte uurima ja mina uuele katsele. Loobusin, panin abivahendi ära ja siis vaatasin õigelt poolt. Kogu selle tsirkuse juures jääb täiesti arusaamatuks kuidas me sellist näkku karjuvat asja kohe ei näinud! Täitsa pimedad ikka! :D
Väljas oli juba parajalt hämar ja sain oma "tsirkusenumbri" diskreetselt tehtud :)
Ray Parker Jr. hitt Ghostbusters oli sellel aastal kõva tegija.
Kaaslane küll arvas, et mina seda üksi kätte ei saa aga see siin oli üks pingutus ja tops oli käes. Ja siis üks pingutus ja tops tagasi. Pagan, mugu nägi. Aitäh, et tehtud sain!
Tegime õhtuse väljasõidu ja külastasime ka kohalikku konsumit, kuna enda oma on remondiks suletud. Saime pimeduses rahus tegutseda, aitäh! :)
Tegime siin ristpistet üle Eesti Jõgevale ja saime selle pinnu ka lõpuks silmast välja! Aitäh!
Lõpuks ometi see aare ka logitud. Kuidagimoodi jäi alati selle jaoks aega väheks. Aitäh!
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Läksin logiraamatut vahetama, aga tagasi pannes ilmus mugusid liiga palju välja. Homme tagasi.
Kõige kodulähedasem aare, millest jalutan mitu korda päevas mööda, kuid seni pole nagu ulatunud. Täna juhtus aga laps kaasas olema ja kukile ronides sai täitsa edukalt kätte. Logiraamat hakkab täis saama
Sai korraks beebide valvest aaret otsima hiilitud. Hea kiire leid, mille juures jupikese osaks sai muguvalve.
Tänan peitmast.
Sai taaskord lapsepõlveküla külastatud. Mistra on kenasti korda tehtud ja ilusad ridamajad on sinna tekkinud. Nagu öö ja päev võrreldes varasemaga. Aarde leidsime pärast väikest võimlemist. Aitäh!
Päeval käisime Paunküla veehoidlal kanuutamas, seejärel mugisime endid Kehras liha ja salatit täis. Kui niigi paar tundi viimased juubelikülalised olime olnud, saabuski aeg päikseloojangul rooli istuda. Ohoo, Raasikul olev aare nii lähedal trajektoorile - teeme ära! Aarde manu ei saanud esiti hästi aru, mis imeasja siin nüüd näidatakse, aga kui Mistra nime nägin ja ajalugu loen, saan sest väga hästi aru. Aus kaup ju. Pooled meist on selle peal üles kasvanud :D
Endal meenuvad Mistraga Tartu sõbra marraskil põlved. Kui küsiti, et mis juhtus, ütles ta, et oli tüdrukuga põrandal aelenud ja kui mistra peal ikka väheke edasi-tagasi liigutada, võtab naha maha küll ;-P
Mistra on hea näide sellest, kuidas ühe ettevõtte üks toode omistab kogu analoogide kaubagrupi nimetuse. Nagu näiteks mähkmed on pampersid, kõnekaart simpel, klotsid lego, kroksid erinevad kummiplätud, post(-)it kleepsuga märkmepaber jne.
Viva la Mistra! tänud Markkole selle hariva ja silmaringi laiendava ajalootunni eest! Aare korras.
Selle aarde juures oli ilmselt kõige huvitavam kirjelduses olev ajalootund. Pärast peidukoha tuvastamist otsustasime, et oleks mõistlik geomobiili kattevarjuks veidi nihutada. Kuniks kaaslane seda tegi, saime aga noore geopeituriga aarde juba kätte ja tagasi ka upitatud. Aitäh!
Huvitav ajalugu. Ilmselt on isegi istutud selle toodangu peal. Tänan!
Päevasel ajal piilusin peidukoha raskusastet ja õhtusel ajal panin logi kirja.
1984. aastaga seotud mälestused on üsna ähmased, õigupoolest ei meenugi nagu midagi erilist - ju vist oli igav. Mistra kogus kuulsust kümnendi lõpupoole ning eriti erastamise eel, tegemist ikkagi ühe kõige perspektiivikama NLiidu-aegse tootmisettevõttega, mis suutis suuremate muudatusteta vabal turul kohe konkureerida.
Selleks et maastik 2.5 peale saada, peaks kõrvalt vabrikust ikka päris palju mistrat jäädavalt nulli kuhjama. Lisaboonusena on peitja välja selgitanud pikima võimaliku aarde nime nii GP kui GC saidil - tänks, seda on hea teada :o)
Statiskikuna mul seda aaret nagu enam vaja ei olnud, aga kuna jäi teine kodu teele ette ja pealegi tutvustas see päris huvitavat kohta, siis sai ikka aaret logima tuldud. Suured tänud aarde eest.
Meie tähelepanu tõmbasid hoopis kõige rohkem robotmuruniidukid, mis niitsid nii Mistra hoovis kui tänaval. Natuke sai ringi käidud ja siis hakkas aare silma. On alles kohas, õnneks mulle kättesaamine probleeme ei valmistanud. Panime nimed kirja ja kohe hakkas vihma sadama. Tuli siis rutškat anda, et pilve alt ära saaks.
Õnneks pole siin üldse mugusid. Ma olen vàike, seega sain rahulikult kasutada abivanendit.
Leitud ja logitud! ♥
1984..... Tegelikult rõve ja nõme aasta. Afganistani sõda käis oma koletul moel, venestamisel ei paistnud lõppu, CCCP-i eesotsas olid fossiilid. Valgust ei paistnud kusagil. Võibolla siis telekast. Sarajevo olümpiamänge sai vaadata kenasti riiklikust TVst. M-L Hämäläinen (oli kui palju nalja pakkus kesktelevisooni reporterite häälduselahendused) pakkus võimaluse 3 korda kuulata taas Eesti hümni ja sinna püsti seistes "Mu isamaad" kaasa laulda. Suvel olid mängud Los Angeleses. Seda pidi Soome TVst vaatama, sest idablokk kuulutas boikotti mängudele. Carl Lewise 4 kuldmedalit on see, mis mulle nende mängudega alati meenuvad. Nende samade mängude ajast on igavesti meeles ka noore poisi lollus ujuda Nuia lähedal üle järve ja see kui keset järve enam ujuda ei jaksanud ja see tunne kui lõpuks ennnast kaldale sain ja rõõmustasin, et ei uppunudki ära.
Vaatasin veidi ka netist järgi, mis sellel aastal veel maailma ajaloos juhtus. Ja selgus, et just sellel aastal tootsid NSVL arvutigeeniused mängu TETRIS. Kahju, et see jäigi nende suurimaks panuseks maailma IT tehnoloogia arengusse.
Mina millegipärast arvasin, et reklaamaarded ei ole geopeituses lubatud. Viimane aeg on näidanud, et mul on eksiarvamus. Hea teada, ehk on on millalgi mõnele ettevõttele reklaami vaja, siis tuleb aare peita. Sellistes avalikes kohtades võimlemine meile üldiselt ei meeldi. Õnneks polnud publikut ning aardega saime kiiresti toimetatud.
Tegime küll perega oma tänase õuetiiru Rebala kandis ära, aga kuna ilm oli nii ilus, siis otsustasime oma käiku veits pikendada ning tulime Raasikule lisa võtma. Meeleldi oleks küll aaret otsinud igihalja küljest, mis saabudes esimese hooga silma jäi. Aga kui nii siis nii. Kätte oli lihtne saada, aga tagasipaneks vajasin pisipoja abi. See oli aga tormanud juba kelgumäge vallutama ja nii tuli ka ise seda uurima minna. Kui seal rullumisest isu täis sai, sain lõpuks ka poisi tagasi ja koostööle kaubeldud. Nati pusimist ja aare oligi taas oma kohal tagasi ning meie saime oma teekonda jätkata.
Tänud.
Kunagi aastaid tagasi on olnud õnn seda tehast ka seestpoolt näha kui üks sugulane seal töötas. Nüüd siis väike peatus, kõigepealt natuke valedest kohtadest otsitud, siis GPSi järgi nulli mindud ja nimi kirja. Aitäh peitjale.
1984 on aasta millal ma sain endale väikevenna :) TFTC!
Noored tulid mulle järele, et minna nende juurde munadepüha tähistama. Kuid milleks minna otse, kui saab minna georingiga. See aare jäi tee peale, siis peab ju peatuma. Olen kunagi käinud Viljandi Mistra tsehhis, kudus on veel alles üks mistra põrandakate ja mõned mistratükkidest pildid. Ma ei teadnudki, et Mistra veel tegutseb! Enne kui naised-tüdrukud kohale jõudsid, oli Lauril aare käes.
Tänud aarde eest!
Kuivõrd Arukülas jäi jalutuskäik ikkagi üsna lühikeseks, otsustasime et tuleme vaatame ka selle punkti ette. Auto parkisime mainitud tehase ette. Nullis venitasin ennast nii pikaks kui sain ning õnnestus näpud totsikule taha saada. Pistsin logi kirja ning seejärel jalutasime Raasiku vahel ringi. Krantsi õnneks oli kohe nulli ligidal ka koerte jalutamise väljak olemas. Aitüma peitjale!
Tööautos on pisike abivahend alati kaasas, sain kultuurselt logitud. Aitäh!
Silver oli abivahendiks nii kättesaamisel kui tagasipanekul. Tänud uut kohta näitamast!
Olin selle käigu planeerinud sedasi, et jõuaks rahuliku kõnniga aarde juures käidud, et esimese võimaliku rongiga tagasi Tallinna sõita. Edasi/tagasi pilet oli ka ostetud, seega planeerimata põikeid ma oma teekonnale limiteeritud aja tõttu lubada ei saanud. Ometi suundusin aarde poole täiesti läbimõtlematult kusagilt otse, mis aga viis mind tupiktänavasse. See aga tähendas lisa samme ja ajakulu. Sealtpeale jätsin kõrvalised mõtted hilisemaks ja keskendusin teele, mis mind aarde juurde juhataks. Juba kodus kaarti uurides tundus mulle põnev, et kus aare end peita võiks, kuna kaartidelt ei õnnestunud mul ühtki objekti seal näha. Nüüd eemalt lähenedes hakkas asi hapuks minema, sest sellise maastikuga polnud ma küll arvestanud. Oh kurja. Peas kerkis esile paanika. Õnneks peale paanika leidus seal aga ka üks jonnijuurikas, mis pani mind tegutsema ja lähedusest leidsin vajaliku, millest siin abi võiks olla. Nüüd tuli veel oodata, mil jalutajad eemalduksid, et pisut akrobaatikat teha. Ega see asi nii lihtne polnudki, nagu oleks tahtnud. Konteiner jonnis mulle vastu, kuidagi ei tahtnud sõna kuulata ja alla tulla. Küll ma meelitasin aga lõpuks kavaldasin ma ta üle ja sain igati väljateenitult nime sisse kanda. Maastik 2,5? No tegelikult ka? Ma ikka veel eeldan, et sellise maastikuga abivahendeid vaja ei lähe. Aga no kes teab, võibolla siin Mistra juures on mingid salajased jõud, mis muutsid mu väiksemaks. Tagasi sain aarde oluliselt kiiremini ja nüüd siis otsejoones rongijaama, kuhu jõudes avastasin, et rongini aega veel ülegi. Tänud ajaloo tunni eest!
Lumi seal kõrval tegi maastiku kergemaks, seega kiire leid ja logimine. Aitäh!
No mina poleks seda ilma karuonuta kätte saanud, imestasingi, kuidas puutetundlik nii võimekas oli. :) Aitäh aarde eest!
Ajalooseeria aarded on viimasel ajal järjest sattunud mul üles otsida, samas leidmise järjekord on tulnud tavapärase asemel paras sinka-vonka... Sest esimesena leidsin koos Heleni ja Salmega hoopis olümpia (1980), seejärel koos Merikese ja Alexiga Lake Placidi (1980.2), edasi käisime Indyga kahekesi Muuga Sadamas (1982) ja Walkmani juures (1979), sellest veel edasi tegime tiiru Marisega naeratama (1985) ning viimased kolm tulid nii, et rallikrossilt (1981) maandusin otse kiirusepiirangusse (1983) ning sealt omakorda veel Mistrasse (1984) :D. Väga äge seeria ja lahe on ka see, kui erinevaid asju peitjad valivad nende aastaarvude isiksustamiseks :). Siia sõitsime Indyga neljapäeva õhtul hilja, üritasin algul küll ilma abikata hakkama saada aga midagi leidmata käisin tõin autost oma Telestepsi. Ja siis nägin, et oleks ikka ilma ka läbi saanud… :D.
Minu poolt suur aitäh, nii aarde kui selle esmaleiulogi eest mis 1984 peitmiseks õiguse andis, oli väga tore nii lugeda kui leida :).
Mitu päeva olen juba sellest aardest mööda kõndinud, täna lõpuks logisime ära. Tänud peitjale!
Kaarti vaadates jäi just see aare täna silma. Lähenedes märkasin tee kõrval puu otsas olevat kulli. Täitsa huvitav vaatepilt ja kohe meenus kui Exe oli alles kutsubeebi ning Taavi ütles, et tuleb ette vaadata, et kull teda minema ei viiks. Ma veel mõtlesin, et kes seda kuulnud on, et kullid Jack Russelleid viiks aga ega see Chihahua tõesti palju väiksem ole kui Exe kutikana oli.
Parkimiseks sobis lähedal olev suur tühi parkla, vaid üks rekka seda täitis. Jalutasin aardeni kuid looduslik abivahend enam ei aidanud. Võtsin siis pagassist oma abivahendi aga seda lahti ei pidanudki tegema, ühest sammust täitsa piisas.
(702) Aitäh!
Pikkusest jäi veidi puudu, kuid kohapeal oli olemas vaid sellele aastaajale omane "abivahend". Tänud!
Ega nende seeria aaretega on keeruline. Kui endal uut mõtet ei ole ja liiga kiirelt logima suunduda, siis võib paratamatult juhtuda olukord, kus ikkagi on vaja ise aare peita. Et sellist olukorda vältida, siis laisme sellel aardel rahulikult natukene olla. Piisavalt kodu lähedal ja kunagi ikka sinnakanti satume. Täna peale maasikaostu olime seal liikvel. Redelgi oli abivahendiks kaasas. Ronisin aarde juurde ja panin meie nimed kirja. Karl pärast arvas, et tema oleks ka hüpates saanud, aga kuna olime juba redeli autost välja tassinud, siis kasutasime ikkagi seda. Aitäh aarde eest!
Käisime Peningil maasikajahil ja põikasime korra ka Raasikule. Seal otsustasime, et võiks selle Mistra aarde ka ära noppida. Redel oli pagasnikus juba osavalt ootamas. Miskipärast olin arvanud, et karp asub kohe väga kõrgel aga tegelikult oleks pisikese hüppega ehk niisamutigi kätte saanud. Kodu ja Raasiku vahel kohtasime 12-pealist kitsekarja põllu peal nosimas, ühte rebast, 3-pealist kitsekampa ja ühte lumme maanduvat kulli, kes paistis olevat hädas oma oskustega. Korralik loomaaia päev :P Aarde eest tänud!
Vot siis milline võimsa ajalooga koht. Aarde juures võttis kõige rohkem aega lume maha tallamine, et saaks lakk-kingas logida. Tehtud!
Neid Mistra vaipasid on endalgi kunagi kodus põrandal olnud. Nüüd siis tean kust neid valmistati.
Kuna planeeritud programm sai arvatust kiiremini läbitud, siis jõudsime siit ka läbi põigata. Tänud aarde eest!
Sõitsime vabrikuhoone eest läbi, tegime peatuse ja logisime aarde. Aitäh!
Küll ikka vanasti pandi asutustele uskumatult pikkasid nimesid. Nojah, ega ju Norma või Flora ei suuda edukalt väljendada seda, mis selle sama aarde pealkiri või Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklik Liit (ETKVL).
Aga kahtlemata on see tehas tootnud aegade jooksul väga palju ja väga kvaliteetset tootdangut, mida on kasutatud ka väga nimekate premium-automarkide salongides. Seega, suudetakse meil siin teha väga kvaliteetset toodangut. Võid kuidas see tõdemus ongi, et teha suudab igaüks, aga vot katsu see toodang ka turustada ja maha müüa. Konkurents on tihe ning võitlus armutu.
Aardega läks siin aga kõik hästi. Pisike abi tuli veel ka väikeselt lumehunnikult. Aitäh.
Abivahend oli juba pooleldi sulanud, tuli teisiti hakkama saada. Tänud peitjale.
Praegu küll maastik 2,5 polnud. Me oleme pikad tüdrukud, aga abivahendita polnud siin midagi teha. Samas on seal ehk turvalisem.
See siin oli mu neljas ajaloo-aare. Pärast 80.,81. ja 83. Aitäh!
Leitud. Peidiku kõrgust nähes jõudsin juba mõelda, et kas tõesti? Õnneks siiski mitte ja mina sain abivahendita kätte.
FTF Vabal päeval hommikul üles tõustes avaldati aare nii lähedal kodule, tuleb kohe minna. Saab esmaleida, päeva kirja ja ka ise uue peita. Topsiku kaas lendas nii külma ilmaga pilbasteks, peitjaga kokkulepitult sai uus konteiner. Tänud aarde eest.