Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 3.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Siin asus kunagi Viljandi leivavabrik "VILMA". Siit oli alati mõnus mööda kõndida, sest alati oli kõikjal värske leiva lõhn.Peale leiva tehti siin veel kõike head ja paremat. Aastaid tagasi ostis selle"Kalev" ära ja kadus hea leiva lõhn. Sellest kõigest on alles vaid mälestused. Meenutamaks seda head leiva lõhna mis siin kandis oli, panin siia ühe aarde. Kui oled üksi siis vist kätte ei saa, kahekesi aga küll. Soovitav otsida pimeduse varjus. Lähedal Viljandi suurim Konsum ja ka turg. Head otsimist !
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
muguoht (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC948BT
Logiteadete statistika:
157 (95,7%)
7
1
2
3
0
0
Kokku: 170
Korra käinud, siis ei ulatunud. Täna oli pikem abivahend kaasas ning sai kätte.
Tänud aarde eest!
Hiilisime sündmuselt kõrvale. Igavesti kange juurikas oli seal. Vabatahtlikult ta end kätte ei andnud. Täname!
Tuli hüpata ja seda minu 1.86 juures. Inertsist sai logisse kõigepealt eelmise aasta number, tuli parandada.
Abivahendit oli vaja kasutada, sest sirutusest minul ei piisanud. Vihm lähenes ka üsna kiirelt, aga kuna alla ei tahtnud anda, siis sain ikka kätte. Aitäh!
Siit algas meie Viljandi geopäevake. Parkisime auto mugavalt kesklinna ja hakkasime mingis suunas minema. Esialgu suurt plaani kokku pandud ei olnud. Lihtsalt mine vooluga kaasa! Selle aarde juures tõdesin, et kui mugav kui sul on pikem sõbranna.
Natuke nuputasin aarde nime üle aga kui edasi jalutasin siis viisin otsad kokku. Aitäh.
Varasemalt pole kätte saanud, sest mugude rohke koht. Täna õhtupimeduses sai aare ka välja kougitud ja sissekanne tehtud.
Sai ka üksi! Nii märg ja mudane oli, et koopereeruda ei soovinud. Tänud.
Täna oli abivägi kaasas ja sain lõpuks karbi kätte. Eelmine kord, kui üksi käisin, siis asus teise küljes, alguses sattusin segadusse, et ei olegi
Olime väikesel jalutuskäigul ja kuna ma enamvähem juba teadsin, kus aare olema peab siis tegelikult oli teda juba eemalt näha ka. Natuke turnimist ja käes ta oligi.
Tsirkust ja leiba töörahvale :) ..hea oli, et ei olnud tööpäev, linn oli peaaegu inimtühi ja nii saime seal segamatult pusida. Kahepeale saime ilusti hakkama - puhas tiimitöö, mis muud.
Aitäh peitjale!
Leidsin, peaaegu katsusin, aga kätte ei saanud. Muguvabamates oludes saaks ka üksi ja abivahenditeta tehtud, aga praegu kiskus veidi liiga kahtlaseks. Tulen tagasi.
Otsisime natuke ja loobusime. Olime lahkumas kui vaatasime korra tagasi ja midagi hakkas silma. Läksime ning upitasime aarde järele. Logitud.
Sain üksinda leitud ja logitud. Tõsi pliiatsit laenasin kohalikus Coopis. Karbi kaas on katki, aga konteiner kuiv.
Üksinda poleks kàtte tôesti ma saanud:) saime veidi elevust, aitàh!
Õhtul oli vähe inimesi liikvel ja saime mugavalt logida. Lugesime kava läbi ja järgmine kord Viljandisse tulles, peaks kindlasti ka teatrit külastama.
Lihtsasti leitav. Teel sinna nägime ilusaid roosade õitega puid.
Aaret oli juba enne kohale jõudmist näha, mõned mugud olid, aga nende möödudes sai ilusti logitud. Tänud peitjale.
Hea peidukas,kuulasime natuke ka linnulaulu.
Omal ajal sai isegi leivakombinaadi naistelt läbi akna sooja saia lunitud. Tänud meenutamast.
Laupäeva ja ehituse pärast oli ümbrus suht inimtühi. Abivahendiga sai karbi kätte, tagasi läks juba lihtsamalt. Tänud!
Topsik on nii hästi näha, et ime, et pole ära virutatud. Põgus hüpe. Kuiv ja korras, tänud peitjale.
Eks me tundusime vist ikka väga kahtlased jah aga ei ole hullu... logitud ju saime. Tänud peitjale!
Assaa. No oli põnev, sest Viljandi oli ärganud ja ümberringi kubises mugudest. Näisime vist üsna huligaanid, kuid hasart oli oma töö teinud ja ümbritsev meid ei seganud. Hea, et olime tüdrukutega kolmekesi, muidu oleks logimata jäänud. Täname!
Täielik pettumus - kuhu kohvik kadunud on?!? Meie unistused soojast istumiskohast ja saiakese mälumisest ...viuhhh... läinud...
Viljandi georetk. Valisime märtsikuu kõige külmema, tuulisema ja tuisusema ilma, et jalgsi Viljandit avastada. Aitäh, rohkete magneti mikrode eest!
Tulin, nägin... ja ei leidnud, minu jaoks kättesaamatu, rahvarohke ka, kas juhtun kunagi siia kellegagi koos ja õhtu poole vaiksemal ajal, ju näeb, esialgu las ta siis jääb leidmata. Viljandis aardeid jagub, loodan, et ka leitavaid ;)
Aitäh peitjale!
Poolteist aastat hiljem avastan, et see mul ju logitud. Aga täpses kuupäevas ma polnud kindel ja pidin igaks juhuks logiraamatut lehitsema.
Päeva viimane & tegime siin nii nagu peitja soovitas. St tulime pimeduse varjus ning haarasime logimisega mugavamaks hakkamasaamiseks kaasa ka abika :).
Ajalugu on küll ettevõttel põnev, kodus enne logimist nt googeldasin välja, et aktsiaselts asutati 1991. aastal 160 kombinaadi töötaja/pensionäri poolt ja et nimi Vilma tuleb sõnadest Viljandi leiva- ja makaronikombinaat. Ja et 2004 - 2005 müüdi ettevõtte aktsiad Kalevile ning tänaseks on Vilma kaubamärk Kalevi kõrval üks 16-st brändist, mida Orkla Eesti AS omab ja turundab. Pole midagi öelda, igatahes väga väärt kaubamärgi on Viljandi meile kunagi loonud; ka minu kapist leiab avariiolukordadeks alati ühe paki nende head pannkoogijahu ;).
Aitäh peitjale seoseid loonud aarde eest, sellest majast Viljandis sõidan edaspidi palju suurema teadmisega mööda :).
Naised läksid ostingutele ja meil oli nüüd pisut aega parajaks teha. Kuna Silveril oli kaart täitsa kollane ja minul täitsa roheline siis tuli lihtsalt hakata kusagilt minema. Siin tegimegi siis esimese peatuse. Ei midagi kontimurdvat. Väike sirutus ja logitud ta oligi. Tänud peitjale
Ugala teatri külastuseni oli veel tiba aega jäänud ja lõin selle laiaks aardeid otsides.
Aare puhas ja korras,aitüma!
Leiva lõhn on Tallinnas leiva tänaval. Siin aga pidi ruttu lähimasse poodi minema, sest ootamatult suletakse see kell 20.
Panime auto müüdavate kuuskede kõrvale ja sammusime Vilmale külla. Vilmaga meenuvad kohe jahu ja Flintstones, kus pea iga multika lõpus "Vilmaaaaa!" kostus :) Siin sai ka pisut võimeldud, et ei peaks autosse haaratsi järgi minema. Karp oli meeldivalt suur, et pistsin siia kuskilt leitud ränduri. Aitäh, Vilma! (:
Tore, et ka üks vähe suurem karp Viljandi vahele sattunud. Tänud!
Värsket Viljandi seiklust tehes jäi silma, et sõbrad ka Viljandis liikvel. Leidsime ühe aarde mõlemad enne, kui söögikohas kohtusime. Noorgeopeitur tõi kastanid tulest välja. Võtsime kaasa ränduri. Aitäh.
Silma jäi kiirelt, aga kättesaamiseks oli vaja ikka võimelda ja seda mugudevabamatel hetkedel. Aga saime logitud. Tänud peitjale!
Kulgesin Kiigepargist siia ja ühel hetkel jäi mulle ette üks aeglaselt kulgev tuikuv mugu. Oleks tahtnud talle hoogu juurde tõugata, oleksin kiiremini saanud aarde juurde saanud, aga nüüd pidin tema sabas venima. Õnneks polnud vahemaa pikka ja suutsin selle aeglase kulegmise ära taluda. Kohapeal vajasin väikest toetuspinda ja saingi aare kätte. Nüüd hakkasid inemesid juba teistest külgedest lähenema. Õnneks ei pannud mu tegevust keegi tähele ja saigi aare logitud. Tänud aarde eest.
Leitud. Ei saanud 100% sama kohapeale tagasi pandud, jäi sentimeetrid puudu, aga mugude eest peidus ja kahte inimest ikkagi vaja.
Kunagi valges käisime piilumas, aga siis ei õnnestunud. Täna pimedas, logimise vaev.
Lähenesin vist õigest suunast kuna karp jäi kaugelt silma. Tegelt iga nurga alt tundus seda paistvat. Aga kätte saamine tundus keeruline olevat. Proovisin oma jõuga siiski hakkama saada. Esimese hooga libastusin ja tegin oma sandile näpule haiget. Õnneks jäi külge ja uue katsega oli ka karp peos.
Tehtud, tänud.
Või, et siis Vilma? Naistega on alati keeruline ei taha nad ennast nii kergelt kätte anda! Ütleme siis nii, et pruut sai leitud aga kätte sain ta pika lunimise järel. Pirtsakas teine! Siis kui allkiri antud tahtis kohe tagasi oma mugavasse lesilasse . Sellega oli oma ooper, üksi nagu ma olin tuli 107 erinevat liigutust teha sekundis aga see aare sai tagasi kuhu vaja. Boonusena sain pragada mööduvalt memmelt, et vana mees aga poisikese aru, mis sa sinna otsa ronid jne. Tänud koha tutvustuse eest mina leivalõhna ei tundnud, küll aga oli õhus elektrit, kui seal ära tulin sest memmeke jäigi õiendama sinna kuna leidis mõttekaaslase. Maailm on hukas mis muud ! Aitäh!
Leitud ja logitud. P.S. kirjapulka karbis ei ole.
Kuigi väga õhtu ei olnud, siis mõtlesime ikka seda asja ka vaadata. Ülliataval kombel liikusid tänavatel ainult üksikud inimesed ja nii sai ilma pikema passimiseta operatsioonid tehtud. Tänud aarde eest!
Jäi päris kiiresti silma, sain isegi omal jõul selle kätte ka
Puhkuse esimese geotuuri 14. aare. Tegime vahepeal söögipausi ja selle ajaga jõudis muidu päikseline (aga väga tuuline!) ilm muutuda maailmalõppu meenutavaks. Ehk hakkas korralikult kallama. Meie aga jonni ei jätnud ning jätkasime oma tuuri. Siin läks meil kiirelt, Märten tegi sirutuse ja käes see oligi. Aitäh!
15/19. Kõhud täis, kuid aardeid veel võtta on palju. Vihma hakkas kohe korralikult sadama, aga me ei lasknud end heidutada. Selle aarde kätte saamiseks on eelis pikematel. Kasutasin oma kahemeetrise eelist ja saime kenasti logida. Aitäh!
Pikkus tuli kasuks, ei pidanud mingeid abivahendeid kasutama (st. siis oleks tõesti pidanud öösel tagasi tulema). Rahvast liikus väga vähe, seega karbi sai kiirelt kätte; tagasipanekul tuli siiski mõned minutid oodata. Peitjale tänud!
Aare paljastus organovisuaalsel vaatlusel. Iseenesest on ta väga kaugele paistev, kui nüüd tuleb kuskilt ahv, kellel käsuks põõsast korrigeerida, siis jääb see talle kindlasti silma. Isenesest on praegu kõik veel hea, Mammograafiabuss on ka täpselt nii pargitud, et soodsal juhul võid tahes tahtmatult kellegi tissi silmata.
Aarde asukoha tuvastasime kiirelt, siis jäi üle vaid kaaslasel veidi akrobaatikat teha. Tänan!
Kellel on pikkus kasuks, kellel liiast. Kõrval oleva tammerea alt sõitis veok oksi räsides läbi, nii et lehti lendas. Õnneks millegi suuremaga pihta ei saanud ja aarde sai ka sirutades kätte. Aitäh!
Mina ainult seisin kõrval kuna jupatsil siin ju midagi teha pole. Meenutasin hoopis lapsepõlve naabritädi imehead kooki. Aastaid hiljem sain teada, et tegemist Vilma tordipulbriga. Sest ajast saati on see üks kindel asi minu köögikapis. Vahel ostan juba teise ka, et võtta oleks kui isu peale tuleb. Ja see isu ikka käib, oodatust sagedami.
Tänud aarde eest, juba jõudsin logimise järjeni küpsetada!
Kiigepargist jalutasime siia. Õnneks pikkust jagus ja kättesaamine ega tagasipanek probleeme ei valmistanud. Aitäh peitjale.
Leitud, tänud, tänan järjekordselt Eglet, kes on julge ja kerge, saab tsirkuse tegemisest ainult rõõmu tunda, õnneks oli ainult üks pealtvaataja (Ene).
Oi, lapsepõlve mälestused nendest kookidest on magusad. Aitäh! Merly & Mart
Kui eelmine kord Viljandis olime, nägime seda aaret aga kätte ei saanud. Täna aardest mööda jalutades vaatas ta mulle juba kaugelt vastu. Tundus, et ta ei olnud oma pesas just nii nagu raskusaste lubaks oletada. Passisin veidi ja püüdsin tabada keskpäevas hetke, kui keegi minu poole ei vaata ja minu askeldamiste vastu huvi ei tunneks. Kui logi oli kirjas, panin aarde tagasi nii nagu ma seda eelmisel korral nägin.
Tänud peitjale!
Aaret oli natukene hästi näha. Õnneks olen pikk ja sain aarde ilusti kätte.
Aaret nägime kiirelt ja õnneks oli meil pikk poiss ka kaasas;) oli pingutust nõudev aare, aga saime hakkama. Aitäh peitjale!
Tiimitöö aitas aarde kätte saada! Õnneks oli aare värvilise karbiga, mistõttu oli seda hästi näha. Aaret otsima minnes võta kindlasti sõbrad kaasa, sest üksi seda väga hästi kätte ei saa! Aitäh peitjale!
Natuke liiga hästi nähtav, aga kätte saada oli raskem. Õnneks oli meil pikk poiss kaasas. Aitäh peitjale!
Eelmisel korral sattusime siia hetkel, kui mugud ümberringi sebisid. Täna sattusime õhtusel ajal ja ringi liikusid ainult vähesed. Kahekesi saime aarde kenasti kätte. Aitäh!
Päeva viimane tavaline aare, mis oli lausa 40. leid. Päeva peale tuli ka 3 mitteleidu. Siin lükkasime redeli püsti ja astusime paar sammu kõrgemale, et ulatuda. Leid kiire. Karp katkine.
Sooja leiva lõhna enam tõesti ei olnud. Õhtuhämaruses ei olnud ka mugusid ja saime aarde redeliga kätte.
Hommikul oli palju rahvast liikvel, ei hakanud tasuta etendust andma. Õhtul palju rahulikum, sirutasime end pikaks, pikaks ja karp näpus.
Koolitatud oravad ütlesid, et pole need viinamarjad nii hapud midagi. Tänud!
Silma jäi see aardekirst juba ammu. Iga kord, kui mööda jalutasin, viskasin pilgu peale. Päris huvitav oli jälgida, kuidas varandusekast oma peidukas aeg-ajalt ringi rändab :). Vahel veidi ühel pool, siis jälle teisel pool. Oleks kätte ka saanud, aga päeval on see võimalus ikka imepisike. Nii ei olnudki muud teha, kui öine retk ette võtta. Reeglina on öine värk ikka kindla peale minek.
Aitäh aardepeitjale!
Aardekarbi tuvastasime ruttu, aga abivahedit polnud ligi. Tiia siis toetas mind selja tagant, näpud karbini ulatusid, aga see otsustas kaugemale libiseda. Otsustasime, et toome auto lähemale ja pöördusime minekule. Juurde astus üks mugu poisslapsega ja selgus, et ka geopeitur. Meil hea meel, palusime neid appi. Mugu ütles, et pole probleemi, ise ta sinna panime. Kurask, aarde omanikud olid. Selline vahelejäämine omanikule on meil esmakordne, aga näe juhtub. Aitäh.
Kui linnamüüri ääres kullisilm kiirelt aarde leidis, hõikas õde, et sina enam ei otsi! Me tahame ise ka leida. Ütleme nii, et kui kullisilm ei oleks selle aarde kättesaamisega aidanud, siis oleks konsumi lähedal tsirkust rohkem saanud.
Väljas sadas korralikult lund ja tuulas, samuti hakkas kergelt hämarduma, mistõttu mugusid eriti näha ei olnud. Parkisin auto ära ja läksin uurima, mis mind siin ees ootab. Vajalik vidin jäi kiiresti silma. Väike seljasirutus ja saingi logima asuda. Tagasipanek läks ka ladusalt. Tänud!
Leitud koos Taneli ja Madisega. Hea otsing õhtuses hämaruses.
Ma ei teagi, kas seda saab nüüd täieõiguslikuks mitteleiuks lugeda, sest ega ma nii väga nüüd ei otsinudki. Turuplatsil käis konveiermeetodil testimine või vaktsineerimine, ilm oli ilusaks läinud ja autosid ning jalakäijaid sebis igas suunas. Nii arvuka publiku ees lõi lavanärv sisse ja otsustasin taanduda.
Meile hüüti juba kaugelt: "See asi, mis te otsite, on SEAL!". NaabriValve valvab aknal ja hoiab tegevusel silma peal. Aitäh! Oli lõbus.
Hämaruse varjus ära logitud. Tänud peitjale
Tähelepanu, tähelepanu! Üle ilma kuulsad akrobaadid, Merit ja Märt andsid oma etenduse ainult siin ja praegu. Kes hiljaks jäi see ilma jäi. Tänud peitjale aarde eest.
Nädalavahetusel oli siin rahulik ja suurt tsirkust tegema ei pidanud, et nimed kirja saada. Aitäh.
Tundus mingi hull tükk, aga Kaupol pole vahet, et kas 1.0 või 3.0
Pimedas oli hea tegutseda. Ootasime paari auto möödumist ning kui esimesest kohast ei leidnud, siis jäi karp teises pesas juba silma. Aitäh!
Jalakäija mugusid ei kohanud, kuid autosid liikus omajagu. Pidime veidi ootama, et abivahendiga karp kergelt kätte saada. Kohapeal selgus aga, et olime vale koha välja peilinud. Õnneks see viga sai kiirelt parandatud ning saime ka kergendatud vaevaga karbile küüned taha. (660) Aitäh! EVEJ
Saiahais oli kuskile ära kadunud. No sai nina nii vaakumisse tõmmatud, kui vähegi võimalik kuid ei juhatanud see meid pirukateni. Samas lootusrikas aardehais jõudis küll ninna. Tegime siis ekstreemsporti ja Eneli oma võimsa käega tõmbas aarde välja. Pärast vaatasime, et ma oleks ka üksi ja ise saanud, kuid see oleks ju maru igav. Koos ikka võimsam :) taas vahva aarde eest tänud.
Andsime mugudele etenduse. Ku^&#@#,!tü%^&.. sellisesse ku¡¡¤°^#:"## **** *,f"¡!!
Aga aare muidu igati hea tervise juures.
Tänud.
Teel ämmale külla minnes märkasime, ühte härrat kes üritas midagi seal kätte saada kuid ebaõnnestunult. Mainisin siis Raulile , et näe raudselt üritab aaret kätte saada. Ma tean, et seal üks on.
Seadsime sammud siis sinna. Ettevaatlikult juttu tehes tuli välja, et see härra on kasutajanimega Tram ja tal ei õnnestu seda kuidagi kätte saada. Kamba peale saime lõpuks nimed kirja ning läksime siis igaüks omateed.
Läks natuke aega mööda ja ma olin ise uuesti seal tagasi. Seekord vajas abi Levia. Pusisime jälle natuke ning siis saime ka nimed kirja.
Enne Leviale appi minekut ämm toas rääkis, et nägi kuidas muudkui inimesed seal käisid. Küll üks noor poiss, vanem meeste- ja naisterahvas ning siis veel mingi suurem kamp. Pidi minema ka vaatama mis head seal antakse ning mingihetk ka peaaegu hõikama: "kodanikud, mis te teete ?"
Nüüd teab mis seal on ning lihtsalt naudib vaatemängu ja itsitab aegajalt. :D
PS! Meil polnud absoluutselt üldse plaanis (isegi pea kõige tagumises nurgas mitte) aaret leida sellel päeval. :D
Ja ei saanudki üksi karpi kätte. Abi saabus mööda minejatelt, kes minu äpardunud katseid aaret kätte saada eemalt jälgisid. Jutu käigus selgus, et nad on mängust teadlikud ja sellest Vilma aardestki kuulnud. Tänu Liisu ja Rauli abile sain aarde logitud. Tänan peitjat ja tänud Liisule ja Raulile abi eest!
Järjest proovisime, aga asjata, sest libe oli. Olin korra abivahend ja saime nimed kirja. Aitäh!
Terve Viljandi tuuri unistasin suurest logiraamatust ja siin lõpuks vaataski karbist päris raamat vastu! Logiraamatuni jõudmine oli muidugi omaette huumor. Proovis üks ja teine ja kolmas, mina ainult vaatasin seda ukerdamist kõrvalt kuniks üks hetk karp logimiseks ulatati :) Aitäh!
Eelmiste logide põhjal oli väike kahtlus, et kas üldse aarde kätte saame. Kohale jõudes said minu oletused kinnitust. Nii avalikus kohas ei olnud tahtmist tsirkust teha ning maapind ka ohtlikult viltu. Airi aga ei olnud nõus nii kergelt alla andma ning nii me siis proovisime ja minu üllatuseks saime esimese korraga kätte. Tagasipanek oli juba kergem. Aitäh!
Juba kaugelt nägime, et mingi tüüp toetab stendi. No tundus ikka korralik stend, mis oleks ka ilma inimese abita püsti seisnud. Et ju see tüüp siis teise asja pärast seal seisab.
Tabasimegi teolt geopeituri. Kellele lähenedes sai otse küsitud "Kas leidsid?" Muidugi, oli vastus. Tänud geokolleegile! Oli tore! aga edasi läksid meie teed erisuunas kuna ta suundus just sinna, kust meie tulime.
Tänud ka peitjale!
Viljandi jalgsimatka 28. leitud aare :-)
Loona arvas, et me ei hakka ometi praegu siin tsirkust tegema. Aga koerust täis tüdrukud pugesid me seest välja ja enne, kui me liiga palju põdema oleks hakanud oligi Loonal juba karp käes ja ta oli kohe nii ähmi täis, et küsis "Mis ma tegema pean sellega?" Tõesti Loona, mis me teeme selle karbiga nüüd :D Ha-ha-ha. Miskit tegime ja tagasi sai ka pandud. Lõbus oli. Aitäh!
Kiirelt eelmisi logisid sirvides tuli väike hirm nahka, aga läksin ikka aaret uudistama. Kuna olen lavalaudadel küll käinud ja tsirkust ka teinud, siis peale lähemal olevate mugude eemaldumist võtsin varajases õhtuhämaruses "Ugala" juures õhuakrobaatika ette ja sain enda üllatuseks aarde õnnelikult kätte. Tagasi saamine oli aga keerulisem, avastasin kaugemalt ühe mind jõllitava silmapaari mille omanik küll õnneks läks auto peale ning peale teiste jalakäiate kadumist üritasin aaret tagasi panna ja peale esimesel korral aardega alla sadamist ja vandumist sain ka aarde oma kohale tagasi upitatud. Aga huvitaval kombel jäin vahele hoopis geokolleegidele, kes samuti olid tulnud aaret otsima. Tervitused neile ja ka õnnitlused tähtpäeva puhul!
Leitud. Aitäh. Uus tööriist läks siin asja ette. Aitäh, Jõuluvana!
Meeldis. Sain katsetada uut jõuluvana kingitud tööriista. Karbi ühe kinnituse plastosa murdunud. Arvata võib, et on proovitud tagasi visata ja selle käigus murdunud. Aitäh!
Nädal tagasi olin siin päise päeva ajal tegelikult juba luurel käinud, aga siis ei tihanud väga võimlema hakata, kartuses mugutähelepanu köita ning korrakaitseorganid ligi meelitada. Nüüd tulin spetsiaalselt enne südaööd. Mjaaa - politseiauto seisis kenasti parklas, vaatega täpselt nullile :D Parkisin samapidi mõne lahtri võrra eemale ja mõtlesin 10 minutit vaadata, mis edasi saab. Nagu loota oligi, et karta võis, sini-valge Skoda tõmbas paari minuti möödudes vasakule täpiks ära ja järele jäi vaid päris valge Skoda. Tähendab... "valge". Siirdusin huligaansete plaanidega nulli, aga kohal olles avastasin ühtäkki veidi viisakama meetodi üksinda aardeni pääsemiseks. Täpsuskirurgi oskuseid kaugeltki ei oma, kuid jämedamat sorti rutiinse geo-operatsiooniga saan õnneks enam-vähem rahuldavalt hakkama. Patsiendi tervisel polnud häda kedagi ja lahkudes jäi ta samasse seisu! Kõikide põlvkondade Kadride ämmad võivad nüüd rahumeeli kasvõi öö läbi akna peal passida, tõenäoliselt ma Vilmat enam kiusama ei lähe :o)
Tulime taas kahe autoga. Objekt jäi juba kaugelt silma. Sander tegi kiire liigutuse ja saigi logima asuda.
Leid tuli kiiresti ja esimesest katsutud kohast, karbi kinnitus siis juba logises, aitäh :)
Linnapreili uus abivahend aitas kergelt aardeni jõuda:)
Hea, et abivahend autos kaasas oli. Tänud peitjale.
Tulime siia hämaras ning redeliga varustatult. Ja tänu sellele läks kiirelt logi kirja.
Ehitasime õhtupimeduses püramiide ja logisime. Vilma majas oleme kümmekond aastat tagasi ehtsaid Ameerika burgereid söömas käinud. Aitäh!
Talvepuhkuse leid # 120. Leitud, logitud, tänan! Kella nelja ajal hommikul/öösel (kuidas kellele) oli rahu majas ja kedagi ei seganud mu turnimine (aga tore on, et ei pidanud teleskoopi lahtigi võtma, kannatab kahekesi pätti teha ka).
Nägime aga kätte saamine jääb teiseks korraks. Liiga valge ja liiga palju mugusid.
Karp paistis kohe silma, aga kättesaamisega oli keeruline. Siiski õnnestus.
Aitäh!
Paadimees 8 seljatatud, tulime õhtu jätkuks siia. Ümbruskond oli inimtühi ja meil abivahend olemas. Nautisime siis olusid ja vaatasime ikka kõik võimalikud peidukohad üle, viimasest tuli ka aare välja. Karbil oli juba üks kõrv pisut katki, ilmselt varsti tuleb üldse küljest ära, samas oli aardel hea kuiv ja turvaline pesa. Aitäh!
Ennelõunane Viljandi oli laisalt inimvaene ja aeglaselt kulgev. Krista osavus ja meie laiutamine tänaval ning toredate fraaside hõikumine Ugala jaanuarikuu mängukavast aitasid kindlasti kaasa aarde leidmisele... "Mäng on alanud!", "Võrku püütud?", "Sorri, ei saa aidata!", "Kui me nüüd ei sure, ei sure me kunagi.", "Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus", "Leskede kadunud maailm." Nüüd oleks tulnud kummardamise ja plaksutamise koht, aga publiku jätkuval puudumisel lahkusime aplausita. Tänud lavastajale!
Nüüd olime siin. Piidlesime üksteist. Kadril veel lisaks kõht veini täis. No ega ei jõua kumbgi teist tõsta. Seega pöördusid pilgud õelalt Marianni poole. Kolmandal katsel avaldus ka aare. Ja oligi tehtud. Oli pime, niivõrd kuivõrd, meie linnas on valgussaastet nii, et küll saab, karge, et mitte öelda külm, aga tore. Aitähh.
Talvine idüll kergest külmakesest ja õrnast lumekesest oli õhtul kella poole kümneks asendunud jäävihma ja äärmiselt libeda vesise jääkihiga kõigil pindadel. Perekond korjas mind küla pealt kohvitassi tagant kokku ja sõitsime kodu poole, kui turuplatsist möödudes mul äkki plahvatas, et meil ju nüüd "kultuurikolledži" aarde tarbeks vajalik abivahend autos olemas... Kiire pööre paremale ja üritades aru saada, kuhu on suundumas üks kiiremaid kaapimisi tegev auto, sõitsime aarde manu. Hea, et autost välja astudes siruli ei käinud, nii vastik libe jää oli! Kui "abivahend" aru sai, mida tegema peaks ja kuhu ta oma näpud toppima peaks, siis tekkis teatav vastuseis. "Eiii, mina küll sinna ei, eiiii..." Veidi töötlemist ja olid ka "abivahendil" vastuargumendid otsas ja ta oli nõus vähemalt katsetama. Ja siis oli meie kord meenutada aegu, mil "abivahend" küll jupi lühem oli, aastatelt hulga noorem, kuid keda oli imelihtne siia-sinna lükata. :D Esimene katse ebaõnnestus, sest meie, need tugisambad olime veidi kiivas. Igastahes, seda lõbusam oli.. Teine katse tõi tulemuseks leiu-nulli. Kolmas katse ümberpositsioneerudes, aga tõi kuuldavale toreda kolina ja ka aarde karbi. Panime nimed kirja ja siis suure naeru saatel upitasime "abivahendi" koos aardega üles.
"Noor neiu! Teie vanuses seisin mina küll omil jalgel!" Ja itsitamist jagus veelgi.
Läksime auto juurde tagasi ja tegelikult ei suutnud ära imestada, kui vaikne oli turuplatsil. Covidi-telgis ulgus vaid tuul, parkivad autod ja ei ühtegi inimhinge, ei ühtegi passivat taksot... Võiks lausa öelda, et ideaalmaastik selle aarde logimise jaoks!
Ja siis võis minna koju...
Aitäh!
PS: ja ma ei saa nüüd aru, kas Kultuurikolledži aare ka ikka tuleb? Või siiski ei? Peabki Vilmaga leppima vaid? :D
Tunkile: Kadri ämm võib vaimuna Mädajärve aaret kalmistu servalt ehk jälgida või Sakala aaret, aga siin on ikka järgmise põlvkonna ämmal hea vaatluspositsioon. ;)
Aardele vaatasin otsa ja usun, et üksinda saaks ehk isegi kuidagi kätte kah, aga päevavalgel päris teatrit tegema ei kippunud. Muidu Kadri ämm ja naabri-Valve ja teiselt poolt naabri-Vilma veel kutsuvad politsei appi logima... :o) Ehk et jah, pigem jätaks need tembud kunagi öiseks ürituseks.
Sai siis pimedust täna oodatud ja seda aega, kui mugud ehk juba koju läinud pühapäeva õhtut nautima. Ja plaan õnnestus, mõni üksik auto sõitis mööda... Auto poole minnes jalutas ka üks paarike mööda... Kui mõistlik abivahend autos siis pole probleemi. Aitäh peitjale!
Küll oli vaikne lumine hilisõhtu, kui läbi Valuoja oru uue aarde poole kahlasime. Sõber geokoer ei saanud üldse asjast aru, et miks nii hilja veel jalutama minnakse, olime koos temaga täna osa päevast niigi juba SPA rajal veetnud. Ausalt öelda väike FTF-i lootus oli ikka ka, kuid logiraamatut avades see luhtus. Mis seal siis ikka, seekord sedasi. Tänud!
Kui Kiigepargi aare oli leitud, tekkis uudishimu vehkida kirvega järgmise veel avaldamata aarde juures. Esimese otsitava hoone juures meetrid ei sobinud, aga teise ümbrust sai uuritud küll. Päev sai sisustatud pealtvaatajana "Yxk6ikede" geomaratonis. Kui hakkasime minema iga üks oma teed, avaldus see kaua oodatud aare. Sisetunne ei petnud, seisime täitsa õiges parklas. Natuke tsirkust taksojuhtidele ja {FTF} sai kirja. Tänud peitjale ja kaaskannatajatele!
Täiesti õige on panna kirja esimene mitteleid. Kui ikka ühe aarde kirjelduses on vihje: " Otsi aare üles, logi ära ja kui soovid edasi minna kultuurikolledži aarde juurde, siis võid auto paigale jätta!", siis ei saa seda eirata. Nii me siis jätsimegi auto sinnasamma, kuhu parkinud olime ja jalutasime "kultuurikolledži" aarde suunas. Või vähemalt sinna, kus see olla võiks. Kuna kesklinn hakkab omandama üpris tihedat 160m vahedega aarete võrgustikku, siis väga suurt vabadust see aarde asukohale ei jätnud. Nii tegimegi kaks tiiru teatud piirkonnale peale ja leidsime nii mõnegi kuuma peidukoha, kuid mida näppu ei jäänud, see oli kultuurikolledži aare.
Ühe huvitava lamineeritud sildikese kummalise koodiga leidsin küll. :D Aga aardeni see ei viinud ja lõpuks lugesime missiooni lõppenuks ja läksime poodi, hõõgveini otsima. A1000 oli selleks täiesti sobimatu koht, ainult mingi mahlalurr oli saadaval. Uueveski Konsum oli tunduvalt parem paik. Nii jõudsimegi koju ja tegime kuuma joogi lohutuseks omale. Ja kui kell 22 umbes uus aare ilmus, siis oli selge, et "Kultuurikolledži" aaret me ei saanudki leida, sest ilmus hoopis Vilma aare. :P
Ja vat "sinna" vaatamisele ma isegi ei mõelnud.
Ja hoidke oma piip ja prillid! Mu tütre ämm hoiab teil silma peal, tal on aknast hea ülevaade seal toimuvast. :D
Kui aare peale kümmet lõpuks üles tuli, seisime meie parklas ja ajasime Arveti ja Kairega geojuttu. Rõõm oli meie poolel, seisime aarde kõrval parklas. Tegime mõningad sirutused ja käes oligi.{FTF} 22.15 Tänud
Esime katse ebaõnnestus, peale naeru, tuli kerge pill peale ja läksime COOPi ja selle naabrusesse enda meelekindlust parandama. Seejärel suutsime siiski konteinerini jõuda. Eks ta lõpuks selline Tootsi tunne oli kui viimane LatiPaci käes hoidis ja hüüdis - ära tõin. Õhtul hotellis olid paljud lihased valu täis ja tuli ikka mõtelda miks