Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: suur Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Kui Sul on üks purk, mis on ideaalne moosipurk, kuid sinna sisse ei sobi ei maasika-, mustika-, pohla-, muraka ega ka ükski teine tuntud moos, siis mida selle purgiga teha? Tuleb leiutada sinna sisse sobiv uudne moos. Siia purki sai loodud geomoos. Ja muidugi tuleb geomoosi parema säilivuse huvides hoiustada võimalikult tihedas tihnikus.
Palun ole moosiga õrn ja palun ära eemalda seda purgist!
Palume logiteadetes diskreetsust!
Aare on peidetud 2020. aasta detsembriseeria 20. detsembri aardena.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lahe_teostus (38), soovitan (33), 2020_aasta_aarde_kandidaat (13), lastesõbralik (6), lumega_leitav (4), võsa (2), lemmikloomasõbralik (2), advendiseeria_2020 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC94198
Logiteadete statistika:
100 (97,1%)
3
1
0
0
0
0
Kokku: 104
Keegi oli jätnud logiraamatu lihtsasse kohta.
Tänud aarde eest!
Sai päris kaua moosi segatud, enne kui logiraamat end ilmutas :) Aga veel kauem läks lähenemistee otsimisega. Aitäh kihvti aarde eest!
Väga äge moosipurk mõnusas metsatukas, selleni andis päris jõuda. Aitäh peitjale!
Korralik potsik! Lähenesime ebaefektiiselt, aga vähemalt tagasi saime lihtsalt.
Maitsev! Jätsime ränduri logiraamatu juurde, selle jaoks eraldi koostisosa ei leidnud. Aitäh!
Leidsime, viiene sõi moosi ja oli õnnelik, et selline vahva teostus
Väga muhe potsku, tuli kohe koduste tarbeks üles jäädvustada. Aitäh!
Väga suuri aardeid on äge leida. Moosipurgini jõudsin läbi kuuskede, tagasi autosse läksin ikka õiget teed pidi.
Järjekordne äge aare siinsetel metsateedel. Freddiga photoshoot ja nimed logiraaamtusse kirja. Aitäh!
Käisime Noarootsis teatris ja tagasiteel oli plaan see imeasi üle vaadata. Tuli välja, et ka Google oskab kohale juhatada mööda normaalset teed, sattusime ainult esmalt kellegi kodaniku sissesõiduteele, aga otsustasime parkida eelmisele nähtud metsateele ja seal kaarti vaadates selgus, et see ongi õige. Sõitsime lõppu ja läksime metsa, aga ei ole need meie ööd enam nii valged, et midagi leida. Väga pikalt ei vilgutanud ka seal taskulampe, sest kuidagi õudne hakkas - pimedus, öise metsa hääled... Nii et lasime õite ruttu jalga ja plaanime kunagi tagasi tulla :)
Vahel on ikka maru tore otsida asju, mida ei peagi otsima, milledest polegi kohe võimalik leidmata mööduda. Tänud peitjale
Saan aru et siinkandi aaretega on tegemist draivinn aaretega. Aga praegust aastaaega ja lumeolusid arvestades kui just päris 4x4 masinat ei ole siis pigem walkinn taksoga. Viimastel päevadel oligi sammusid jube kasinalt olnud ja otsustasin et väikene jalutus ei tee paha. Etteruttavalt sai lausa 18000 sammu siin metsade vahele jäetud. Lumi oli ka selline et koorik oli peal. Nagu korraks kandis ja siis jälle kr6mps läbi kooriku, kr6mps läbi kooriku. Et matka sai ikka kogu raha eest. Moosipurk oli loomulikult asjalik. Ja ega ma ei arvanudki et yks väike geomoosi purgike testsugune välja näha v6iks. Taaskord kiitused peitjale laheda aarde eest ;)
No seda moosipurki ei jõuaks mina küll tühjaks süüa. Äge purk. Tänan.
Aaret oli lihtne leida, kuna keegi oli just enne meid jäljed sisse käinud. Lahendus ise oli väga lahe, kuid logiraamatul ei olnud kirjutusvahedit juures, mis tottu ei saanud sinna kirja ennast panna. :)).
Muudetud mitteleiuks. Põhjus: puudub nimi logiraamatus.
Jippidijee. Oli tõesti tore aare. Kuna midagi rohkem rääkida ei tohi, siis on päris raske siia midagi mõistlikku logida. Mina jõudsin kena külmaga, lumi maas ja tihe kuusik ei hirmutanud. Siiatulev tee oli tuttav, olen siin põllutööd käinud tegemas ja teadsin, kuidas siia saab. Aitäh peitjatele, ilus teostus.
Korra siin käisin mingi aeg tagasi aga jõudsin kott pimedas siia üksi. Tee peal nägin 4 põtra ja muid loomi. Parkisin auto aarde kõrvale aga päris creepy oli peal seda siin. Peas kujutasin ette, et kuskil põõsa taga ootab selline külaline nagu all pildil ja siis mõtlesin, et ega mul seda aaret nüüd nii väga ka vaja pole :D nüüd sattusin uuesti siia kanti valges ja siis oli kohe parem tunne :D väga lahe aare, suured tänud :)
Tuli moosiisu. Läksime siis metsa kaema, ei pettunud. Tõesti vägev purk. Kuna moosi sisse võib mõnikord kive ka sattuda, jätsime ühe värvitud. Moosikeetjale tänud. Maitsev ja toniseeriv.
Leitud ja logitud. Nii suurt moosipurki pole küll varem näinud. Tänud!
See aare tõestas järjekordselt eeltöö olulisust. Kuna olime siin samas Jõulukalendri kalla, siis tahtsime loomulikult ka selle üle vaadata. Aga kaasas olevatelt seadmetelt sobivat lähenemisteed otsides panime puusse. Alguses oli küll täitsa kasutatav metsatee, aga iga ristmiku järel läks see üha nigelamaks. Ühel hetkel niitsime autoga juba rohtu, mis pea katuseni ulatus. Ja et olime sel korral tavalise madalapõhjalise esiveolisega, siis ühel hetkel otsustasime edasi rühkimisest loobuda. Polnud ju paksus rohus enam üldse näha, mille peal sõidame. Mingile rohus luuravale takistusele oleksime lihtsalt otsa sõitnud. Mitte et see juba piisavalt halb perspektiiv poleks olnud, aga lisaks sellele meenutas akende taga toimuv ka sombiapokalüpsist- tohutu must pilv ringi tiirutavaid elajaid kes kõik meie verd ihkasid. Ehk et isegi kui oleksime edukalt objektile pressinud, siis autost väljumine tundus ikkagi täiesti välistatud olevat. Ohh jah- ootame sooja suve ja kui see kohal on, siis peame käima ringi kaitseriietuses :D
Hiljem arvutist kaarti vaadates tuvastasin kohe ka normaalse lähenemistee, mida isegi Waze kasutada mõistab. Endi vabanduseks saame vaid seda öelda, et seal polnud levi ja navigeerimisprogrammid ei toiminud. Vähemalt meil. See töö oleks pidanud olema varem tehtud. geopeitusele suundudes tuleb lihtsalt arvestada, et levist välja sattumine on alati võimalus.
Kui millalgi selles suunas taas liikumist on, siis plaanime teist teed kasutades ikka kohale ka jõuda.
Täpp on kaardil ammu juba silma jäänud, kuid kunagi märkasin logi, kus kirjas, et mitmekesi on siin lihtsam. Ja nii ma siia üksi tagasi ei tahtnudki tulla. Siin lähistel nägin ka ükskord metssiga, ilmselt tõrge oli ka selles. Anni aga hoolitses selle eest, et jalavaeva oleks minimaalselt. Võtsin õige suuna ja sukeldusin selg ees, kasutades eelmiste otsijate tarkust. Aare jäi juba veidi eemalt silma ja pettumust ei valmistanud. Aarde kõrval maas oli donotiit ja ripats. Ripats sai tagasi nänni juurde ning märg donotiit tuli kaasa. Anni logis, samal ajal kui lapsed said uudistada. (795) Aitäh! EV J: mõned mänguasjad
Nuputasin pikalt, et millest see moos keedetud siis võiks olla. Täna võtsime selle moosi siis lõpuks õhtusöögiplaani. Autoga sai ilusti lähedale, kuusevõssist läbi ja saimegi moosi limpsima hakata. Väga vahva, suur tänu!
Konteinerit vaadates tekkis küsimus,kuidas moos metsa sisse sai? Kuigi me oleme väiksemad ei tahtnud meiegi sinna mahtuda.Pärast moosipurgi ümber oli küll hea olla, tänud peitjale !
AA hääletus on lõppemas ning kohustus oli siia kanti otsima tulla. Lähenedes oli hea meel, et olin siia rattaga tulnud, mitte autoga. Arvi jättis siledate rehvidega masina suurema tee äärde ning kärutasime minu omaga rahulikult nulli. GPSu ei pidanud vaatamagi, georada hakkas kohe silma ning õige ruttu ka geomoos. Ei pidanud pettuma, meile see väga meeldis. Selliseid aardeid on tore leida, tegi tuju heaks.
Kuna kirjeldus ütleb, et moosi konsumeerida ei tohiks, siis olin magusaisu peletamiseks enne metsa suundumist võtnud poest veidi söögipoolist ja moosipurgi juurde pugedes haukasin viimaseid ampsusid oma jäätisest.
Eks ta veidi inetu on niimoodi mustade kätega toidu sees sobrada, lausa küünarnukkideni välja, aga sellesse moosi oli nii toredaid karpe ja ka raamat sisse keedetud.
Uhke lahendus, tänan peitjaid.
Sebastian üritas mitmeid kordi sukelduda, sai temast veel õigel ajal kinni haaratud. Aitäh.
Lapsed said siin lustida. Väiksem üritas end kaks korda moosi asemele pugeda, aga iga kord krabas paps ta tagasi meie manu. Tänud peitjale aarde eest.
Olime juba paar kuud tagasi proovinud sellele aardele läheneda aga siis oli lund ja jääd ülepea ja polnud väga head teed mis meie madalapõhjalise oleks kohale toonud - täna seevastu oli lausa lust mööda metsasid vaikselt kulgeda. Kohapeal uudistasime vahvat moosipurki, maitsesime siit ja sealt ja peale nimede kirjapanekut jätsime veel mõned lusikatäied ka järgmistele ;)
Äge moosipurk. Mul oli kiusatus osa moosi kaasa võtta, kuid suutsin siiski end tugevaks teha ja ilma moosita metsast väljuda.
Tänan peitmast.
Mulle meeldisid nii see mõnus moos kui ka korralik tihnik :) Aitäh!
Vau mis lahe moosipurk siin põõsas. Sai ikka mõnuga moosiga maiustatud enne kui nimie kirja panin. Aitäh peitjale.
Mmm... päris hea moos! Eks neid moosiriiuleid, moosipurke ning erinevate retseptide järgi koostatud moose ole geomaastikul nähtud küll varemgi. Kuid mitte päris säärasel kujul veel. Väga tubli tükk igatahes, seda moosi jagub veel kauaks, aitäh!
Suvalisel metsateel pidime peatuma, sest meie ees oli keset teed auto, millest polnud võimalik mööduda. Tundus nagu oleks võinud Marise oma olla, aga kuna see oli ühtlaselt hall, siis ei olnud väga kindlad. Karl hakkas tuututama ja ma läksin autost välja eemal olevale omanikule lehvitama ja märku andma, et me tuleme rahus. Selgus, et olime Mariste ja Indyga kokku sattunud. Sõitsime koos lõpuni ja läksime koos moosi otsima. Küll see purk oli raskelt kinni keeratud, üksi poleks ma maitsvale sisule küll ligi pääsenud.
Kulgesime aaretest aareteni ja olime järgmiseks eesmärgiks võtnud Geomoosi. Järsku oli tee blokeeritud ühe seisva masina poolt. Maire küsis mult, et kas see on Marise auto? Olin esmalt veidi kõhklev, sest praegu näevad igapäevaste geopeiturite autod kõik ühtemoodi mudakollid välja. Kui olime veendunud, et eemal veeseisu inspekteeriv persoon on Maris, siis tekitasime natukene loodusmüra :P Oli tore kohtumine Mariste ja Indyga.
Igatahes veeseis lubas mõlemal autol edasi sõita ja nii me paarisrakendina kohale kulgesimegi. Sik-sak läbi võsa ja vastu vaatas suurim moosipurk mida ma näinud. Proovis Maire seda avada, ei jõudnud. Proovisin mina, ei jõudnud. Nuga kaane alla ajama siiski ei hakanud, sest nii suurt väitsa polnud kellelgi kaasas. Hoidsid siis kolm naist purgist tugevalt kinni ja nii ma kaane lahti keeratud saingi. Järjekordne väga tore teostus! Tutvusime kogu sisuga, panime nimed kirja ja sulgesime natukene õrnemalt, et järgmistel lihtsam oleks.
Aitäh peitjatele aarde eest!
Tulime Marisega Ruila VJS8-t logima, aga seda karpi me tema peidukast täna ei leidnudki. Otsisime seejärel kaardilt endile alternatiive ja lähima sobivana jäi sõelale Geomoos. Noh, mõeldud-tehtud, panime siis kähku sinnapoole ajama ja mul isegi ei tulnud korraks meelde, et seal on päris arvestatavalt metsateed ka sõita… Esimese üle kogu tee laiava veetakistuse ees muidugi tuli :D. Jätsin auto siis nii 20 m eemale seisma ning jooksin ise igaks juhuks selle veeaugu põhja läbi inspekteerima. Ja siis kuulsin, kuidas keegi mu keset teed seisva auto taga juba sinaali annab! Jõudsin mõelda, et hästi kombineeritud, Maris - täna pole siin raudpolt kogu päeva jooksul ühtegi autot sõitnud ja just nüüd suutsin mina ennast mingile närvilisele kodanikule jalgu jätta! Ja siis selgus, et tuututajad polnudki mingid närvilised kodanikud vaid hoopis Karl ja Maire :D. Edasi oli muidugi lihtne, polnud vaja väriseda ei aukude ega kinnijäämise pärast, Marise kaardilugemise kõrvale sõitsime lihtsalt suht nulli ja sik-sakitasime viimased meetrid looduse vahelt ennast Geomoosini…
Ma aarde kohta midagi ei ütle, minge vaadake ise :). Aga koju jõudes võtsin kätte ja tegin valikud ära juba ammu plaanis olnud Aasta Aarde rippmenüüdes küll :). Aitäh Airile ja Taunole järjekordse ägeda kvaliteetaarde eest, see oli ikka sajaga wow!-efektikas, isegi praegu kodus logides on aarde peale tagasi mõeldes nägu naerul.
Eelmise aarde juures olime ahastuses, kuna ei olnud interneti. Õnneks siit tagasi sõites, tuli ette mõni post ja polnud seda muret. Tüdrukud olid natuke ärevil, kuna ei teadnud, kas tuleb mõni puuma metsast või mis loomi siin leida võib. Mul polnud aega mõelda loomadele. Ainuke mõte oli kätte saada purk moosi. Oleks veel muraka oma, oleks ikka eriti hää. Oh sina jeesus peerub on alles omanik vaaritanud ja sellise moosi kokku keetnud. Väga äge teostus. Suured suured tänud.
Olime auto korraks metsateel suure lombi ees peatanud, kui keegi meie järel hullu tuutu lasi. Mõtlesin, et küll külamehed on närvilised. Aga tuhkagi. Järgmiseks nägin hoopis autoaknast mööduvat Mairet. Ah nii on lood :) Äge on metsade vahel ootamatult kohata geosõpru. Ja abikäsi vajasimegi. Kuidas küll moosinoolijad üksi selle püti sisule ligi saavad? Meil oli mäng kaheksal käel. Tänud, oli vahva!
Vaatasin siin 2020 aasta aarde kandidaate ja ootamatult märkasin, et Geomoosi ees polnudki mul naerunägu. Aga ma olin ju selle leidnud, sest ägedad aarded on mul alati meeles ning äge see aare ju oli. Kohale jalutasime nii, et iga natukese aja tagant jooksis Saskia tagasi ja tõi geoauto lähemale. See osutus lõpus Laanemaa järve ääres ka targaks mõtteks, sest tagasi ei jaksanud enam keegi jalutada. Geomoos oli lahe üllatus, sain ikka küünarnukkideni moosiseks karpi taga ajades. Äge, aitäh aarde eest :)
Järjekordselt üks toreda teostusega aare. Tõeline nauding on siinkandis aardeid otsida! :)
Tänan südamest!
Peale talve tükke liikusime siia suunda. Pikalt olime kahtlevad kas ikka tulla, sest tükikeste juurde viiv tee oli veel väga talvine ja selle aarde juurde tulevat teed polnud isegi enamustel kaartidel. Siiski tuli siia palju puhtamaks lükatud tee ja nii saime aardele päris lähedale. Peale raba matka poleks viitsinud enam pikka jalutuskäiku ette võtta ka. Leid oli kiire ja avastamist piisavalt. Taas väga tore asi :) Tänud!
Täna olime matkanud üle 10 km, näinud juba paari filigraanset aaret ja korra autot välja kaevanud. Rohkem ei tahtnud. Otsustasime, et kui teed ei leia ja lähedale ei saa siis on alati põhjust tagasi tulla. Uurisime mitmekesi hoolega saadaolevaid kaarte ja otsustasime siiski proovida. Tee valikuga vedas, sest seda oli isegi puhastatud talvel. Nüüd oli hommikul alanud kevad. Tee pinnas piisavalt veel külmunud ja tee kandis kenasti ära mahuka sõiduriista koos asjade ja 9 reisijaga. Saime lähedale ja leidsime ka parkimiskoha kus ringi keeramine polnud probleem Found it: (4188) 20.Mar.2021 15:48 Geojam (Geomoos). Opaa! Nämm ja Nömm. Taaskord kiskusid suud naerule ja lapsed lustisid täiega. Nimi, teostus - kõik filigraanne. Mitu korda ja kõik maitsesid moosi. Suud olid naerul. Täname, kiidame. Aare oli kuiv ja korras! FP+
Jälle üks megalomaaniline aare. :D Pistsime kõige väiksema peadpidi moosi sisse. Aitäh järjekordse muige eest!
Kohapeal sai aardeni liigutud nagu oleks kaliifi juurest lahkumisega tegu, ikka selg ees ja kummardades, et okkalistest valvuritest mööda saada. Kohapeal oli tore üllatus ning siis jälle sama moodi upakil taguots ees tagasi. Aitüma peitjale!
Täna olime juba mitu toredat aaret leidnud, aga isu polnud täis ning tulime ka geomoosiga maiustama. Värsked jäljed reetsid, et me pole täna siin esimesed magusasõbrad. Otsitavani jõudes läks nägu naerule, väga meelepärane moos. Nämm!
Logiraamatu põhjal olime aga täna hoopis esimesed;), sest meile tundunud tänaste jälgede omanik oli kirja pannud, et tuleb alles homme siia :) Korra tekkis endal lausa kahtlus, kontrollisin igaks juhuks kahest elektroonilisest vidinast üle - meie olime siin ikka täna, st 17.märtsil.
Mõnel juba kevad südames, mõtted homses? või challenge täitmise hullus ajab segadusse?;) igatahes naaberaardes oli tänane kuupäev, ju siia tullakse siis homme :)
Aitäh peitjatele! Vahva aare.
Märten ütles juba kõik, mis öelda oli. Seiklusi kuhjaga - aaret, geopeitureid, vale-Ott Tänakuid, kaevandamist, puude korjamist (lihased siiani annavad tunda), tõmbamist ja uusi (või siis vanu) tuttavaid. Mõnus lõpp nädalavahetusele!
Aardele ka ikka kiidusõnad. Lausa lust selliseid leida! Maitsesime moosi igast küljest ning saime moosiste näppudega ka nimed kirja. Väikese vahetuskauba tegime ka, sest mu hing ei lubanud Hagridi kujukest sinna jätta, kui ta mu Potterikollektsioonis nii sobiv välja näeb. Hõbedase kilpkonna jätsime asemele.
Oeh, siit tuleb veidi pikem essee... Ehk siis Märteni ja Mirjami seiklused metsas. Ühel pühapäevasel hommikul tuli Mirjamil mõte, et võiks vastava päeva puhul teha hommikusöögiks pannkooke. Külmkappi vaadates selgus, et paar komponenti on puudu. Selle peale suundus Märten kodu lähedale poodi kiireid sisseoste tegema. Seejärel küpsetas Mirjam kena hunniku pannkooke valmis. Kes sõi kondenspiimaga, kes moosiga. Samas... mingisugune maasikamoos ei ole ju päris see... Geopeiturina tahaks ikkagi geomoosi. Ega midagi, kui juba söödud sai, siis autole hääled sisse ja moosipurki otsima! Aardele lähenedes tekkis dilemma, kas jätta auto suure tee äärde ja kõndida kilomeeter kohale või sõita autoga siiski see 1,9 km ära. Valik langes teise variandi kasuks. Teeolud olid väga muutlikud. Kuna väljas oli sula, siis lume asemel oli paras lumesupp ja kiirustada väga ei tohtinud. Näha oli, et enne meid on värskelt üks masin just sõitnud. Jõudsime nulli lähedale ja tõepoolest üks masin seisab tee ääres. Ja kae nalja - selle peal on üks maha kulunud värviga geopeituse kleeps! Järelikult on keegi lähedal. Aardele lähenedes kuulsime põõsastes sahistamist. Selgus, et need olid Ahto, Kärt ja Kadri. Mainisid, et jätsid meile ka veidi moosi. Purgi leidsime kenasti üles, aga et logida, siis sorisime selles purgis kõvasti sees. Aega läks, aga saime nimed kirja ja isu moosist täis. Tuleb tõdeda, et täitsa hea ja tore moos on. Soovitame kindlasti teistelegi. Jagub veel väga paljudele. Kuna meie ees olnud masinas viibinud isikud otsustasid liikuda mööda teed edasi, siis mõtlesime ka sama teed jätkata. Kaardi järgi pidi hiljem sealt väidetavalt paremini suure tee peale tagasi saama. Aga siis algas järgmine sündmuste jada... Esialgu sai liigutud üsna optimistlikult edasi. Teeolud vaheldusid väga ruttu - enam-vähem normaalselt lumisest teest sai lumesupp, mis hakkas Märteni Honda Civicu põhja pihta ja selline tee kestis päris mitusada meetrit. Korra tekkis juba hirm, et nüüd jääme kinni, sest lumekiht on liiga kõrge ja kriibib põhja. Hetkeks seisime, aga peale teist katset saime taas hoo sisse. Edasi sai hoitud ca 20-25 km/h kiirust. Peale üht kurvi ja veidi kaldus teed kadus ühel hetkel pidamine ja auto taguots otsustas hakata ettepoole liikuma. Pidurid said blokki trambitud, et päris kraavi ei kalduks. Auto sai pidama, kõik läks õnneks, aga siis algasid uued hädad - auto ei liigu ei edasi ega tagasi (Civic on esiveoline)! Nii, autost välja - trampisime seda lumesuppi rataste alla, aga see oli ikkagi vale otsus. Rattad kaevasid end aina sügavamale. Kuna kahel pool teed olid kraavid, siis leidus ka eri suurustes oksi ja jätkasime siis nendega. Toppisime neid siis rataste alla, aga ikkagi ei miskit. Rattad pigem hakkasid okstelt koort maha kiskuma kui end külge haakima. Korra sai helistatud Ahtole ja küsitud abi, aga selgus, et ta oli ise ka kuskil läheduses korra kinni jäänud oma masinaga ja napilt välja saanud - meile enam appi tulla ei saanud. Eks see oli ka arusaadav. Seepeale sai helistatud Tallinna ja välja kutsutud järgmine abivägi Märteni venna näol siis. Jäime edasi autosse istuma ja ootama. Ühel hetkel Mirjam nägi küljepeeglist, et mingid tuled paistavad. Ja ennäe ilmaimet - üks Toyota Hilux oli ringi liikumas ja tol hetkel näis, et äkki saab meid aidata. Autost hüppas välja üks noormees, kes kohe innukalt uuris, et kas meil on abi vaja ja mis juhtunud. Sai siis selgitatud, et lumesupi tõttu sai veidi kõrvale kaldutud ja kinni jäädud. Sellisel metsamehel oli nagu varrukast võtta igasuguseid konkse, köisi ja koormarihmasid. Sel ajal, kui härra võttis autost koormarihma, esitas ta küsimuse Märtenile, et kas noormees (Märten) tegeleb vehklemisega (vihjeks, et Märten on üle 14a sellega tegelenud). Selle peale oli Märtenil nägu imestust täis ning jaatava vastuse seale vastas metsamees, et tema abikaasa tegeles samuti kunagi selle alaga. Ja nii selguski, et üks kunagine vehkleja ja Märteni tuttav oligi selles autos. Sellest kujunes väga omapärane tuttavate taaskohtumine. Ja sellised lood lõppevad ju muidugi õnnelikult ehk et lõpp hea, kõik hea. Märten ja Mirjam said auto lumest välja ja edukalt suure peale ja hiljem koju. Tagantjärgi tarkus on see, et edaspidi tuleb sellistele retkedele minna nelikveolise maasturiga. Igatahes meie täname elamusterohke nädalalõpu eest.
Parkimiskohas imetlesime rahnul olevaid samblaliike. Tore oli ka õiget lähenemisteed otsida. Moosi investeering oli muljetavaldav. Kuna olime kolmekesi sai igaühele otsitud parimad palad mida mekutada. Kärdil läks vahetamisega nii kaua, et juba järgmised moosihuvilised olid platsis. Ja paluks investorite olemasolul järgmine kord natuke veel rohkem moosi teha, et ise ka ikka juba sisse mahuks :) Edasi mööda metsaradu sõites saime vägeva talveralli meie kuudiga. Kohati oli paks lumi maas aga vahepeal polnud ka. Kaaspeiturid jäidki kinni. Kuna täna ei olnud kette ka kaasas siis ei saanud neid päästma ka minna :( Äge aare ja seikus, aitäh.
Selle moosipurgi külastust olime palju edasi lükanud, aga täna tahtsime ikka ära näha, mis purgiga on tegemist. Lugesime ka, et tee on lahti lükatud, aga väikese auto jaoks oli ikka paras katsumus, kuna see varasemalt külmunud lumekiht vajus läbi ja paras lumepuder kattis teed. Õnneks siiski me kuskil kinni ei jäänud ja jõudsime edukalt kohale.
Kohapeal taaskord mõlemal venis suu kõrvuni seda moosipurki nähes. Väga äge idee ning teostus niisamuti. Nautisime seda moosi ise ja jätsime veel palju ka järgmistele. Suur tänu lahenda aarde eest!
Oi, kui tore aare! Meie 5-aastane oli vaimustuses ja endalgi kiskus näo muigele ;) Mänguasju sai vahetatud kenasti ausalt - võtsime ühe suurema ja asemele jätsime kaks väiksemat. Milline paradiis mudilastele :D Aitäh!
Täna moosipurgi kallal. Minu õnneks oli tee korralikult lahti lükatud. Seega jäi teha veel viimased paarkümmend sammu ja lumiste kuuskede puntrast moosipurk piiluski. Sain oma noosi. Aitäh!
Peale väikest jalgsimatka sai Geomoosiga maiustatud :) Aardevalvuritest kaks kitsekest sai ka ära hirmutatud. Aitüma,aitüma
Tänased teeolud olid sellised, et me isegi ei üritanud autoga kusagile metsavahele minna. Jätsime oma sõbra suurema tee äärde ja asusime teele. 1 km läbi metsa aardeni ja sama palju tagasi. Tee peale jäi kolme oja ületamine, mis olid õnneks ühe pikema hüppega tehtavad. Metsas jalutamine oli päris tore, väga erinevaid loomajälgi oli näha. Kohale jõudes leidsime tihniku ja ka imevahva moosi. Aitäh!
Juba kolm päeva tagasi hakkas mingi geomoosi ja jõulukalendri jutt pihta, aga kuna meil on H'ga võrdlemisi pikk kooselu, siis ma oskan väga hästi jätta tähelepaneliku kuulaja muljet, ilma reaalselt ridagi kuulmata. Nojah. Kalender sai logitud, aga moosiga oli küsimus, kas ja kes ja kuidas nüüd sinna teedeta võssa minema hakkab. Ja kas üldse hakkab? Õnneks juhtus aga nii, et meile näidati teeots kätte ning enne kui me arugi saime, olime juba üpris kohal. Lapski võttis end peale kelgumäeväsimust kokku ning väisas korraks moosipurki ning kiitis selle heaks.
Oli tõesti hea moos! Aitäh magusa suutäie eest!
Peale kelgutamist Paliveres oli hundi isu ja kohe hakkas huvi pakkuma aare nimega geomoos. Peremehelt saadud juhistega jõudsime õnnelikult ka kohale. Ühes multikas ütles üks jõehobu teisele - sa oled suur! Sama tonaalsusega, samad sõnad ütlesin mõttes ka aardele. Muud ei jäänud üle, Catiberg tegi näpud geomoosiseks ja saime õnnelikult nimed kirja panna. Pärast sõitsime koju moosisaia sööma. Aitäh!
Mõnus elamus lumises metsas. Nete oli muidugi täielikult või sees. Aitäh
Oi, oli see vast hea moos, mis peitja kokku oli keetnud. Mulle maitses ja soovitan teistelegi.
Suurepäraste aaretega geopäeva viimane leid. Juba moosimaiaste tee moosini oli lahedalt talvine. Kui aare avastatud, läksid suud maialt kõrvuni. Kui moosipurk avatud, ei tahtnud suu enam pähe ära mahtuda :D Eks nii juhtub, kui kaks tippkokka kokku saavad ja oma parimad retseptid kokku panevad. Meie kohapeal sündinud hea geomoosi retsept:
* võta üks superaare
* pane selle juurde kaks head sõpra, soovi korral rohkemgi
* sega lisaks muhedat logimistuju
* karneeri rõõmsa meelega
* serveeri ilusa ilmaga välistemperatuuril.
Imeline aare! [Pisarates Oscari-gaala laval tänamise stiilis] Tänkjuu, tänkjuu, tänkjuu!
Väga, väga vahva aare! Olime meeldivalt üllatunud ja saime meiegi maitsta pererahva poolt pakutavat. Eks ühte õiget moosi peabki säilitama õiges kohas ja võõraste pilkude eest eemal. Suured tänud!!!
Aitäh, seegi maiuspala oli üks osa päeva dessertidest
Käisime meiegi siis seda moosi maitsmas. Täitsa hää oli,TFTC!
Logidest oli juba näha, et tegu on millegi lahedaga. Kui aardega kohakuti olime, siis nägime omajagu vaeva, et leida õige tee aardeni. Miki veel kommenteeris, et oleks ta seda kohta teadnud, kui endale jõulukuuske otsis. Igatahes, lõpuks rammisime end aardeni, kiitsime teostust ja panime logi kirja.
Kapuuts pähe ja moosini rammisin selg ees läbi takistuse ja tagasi samamoodi. Vahva teostus. Tänud peitjale.
Selle toreda aarde leidsime rõõmsasti koos üles. Teised võtsid söögi kaasa, et moosi peale määrida. Ma hakkasingi neile seda kühveldama, aga loobusid mõlemad.
Aitäh väga laheda aarde eest! Soovitan.
Õige teeotsa leidmine tundus algul segane kuna jooksu pealt mina oma kaardilt siia tulevat teed ei näinud. Küll aga õnnestus mööda korralikku metsateed siiski päris nulli välja veereda. Ainult parkimine käis valusa pauguga. Üks kivi jäi teepervel nii märkamata, et selle otsa ma põhjaga ka rammisin. Õnneks oli tegu kõigest ehmatusega. Võtsin värskelt lumelt varemleidjate jäljed üles ning lisasin nende kõrvale ka enda omad. Ma olin miskit selle aardega vaimusilmas ette kujutanud, kuid leitu ei sarnanenud sellega karvavõrdki. Nii nagu viimased 3 selle pere toodangu leidu, ajas ka see siin korralikult naeru suule.
Järjekordne vahva leid. Tänud.
Kui lumi ei taha kuidagi sadada, siis vähemalt aardeid on nendel jõuludel küll mõnusalt sadanud ning otsustasime olukorda kaema tulla. Üllatuseks oli tegelikult ka täitsa mõnus valge vaip maas ja eelnevate külastajate jäljerajad andsid aimdust kus suunas liikuda. Moosi peale olen ma kohe eriti maias ja seetõttu tabas silm õiget asja veel enne, kui selleni jõudsime. Tore, et peitjad koonerdanud ei ole - nii jagub kõigile :)
Kogu toredus ajas sellise isu peale, et õhtul georingilt saabudes küpsetasin hunniku pannkooke, mida rohke moosiga manustatud sai. Aitäh!
Hommikul pudru süües lugesin lapsele ette geomoosi kirjelduse ning peale hommikusööki võtsime suuna moosipurgi poole, et see ka reaalselt üle vaadata. Väga lahe aare, aitäh!
Andis logiraamatut otsida, aga lõpuks leidsime. Taas lahe teostus. Tänud peitjale.
No kui juba moosist jutt käib, siis see külmaks küll ei jäta. Marssisime siis sirge seljaga kohale. Tagasi tulime juba rõõmsate nägudega. Vot see on üks õiges mõõdus moosipurk!
Siin läks meilgi alguses aega, et õige lähenemistee leida. GPS juhatas meid kõigepealt keelumärgi alt ja kellegi koduhoovist läbi minema, teine tee näitas, et oleks vaja jõgi ületada ja Locus ei näidanud, et aarde lähedusse üldse mõni tee läheks. Lõpuks google mapsi vaadates leidsime veel ühe paljulubava tee, millest kõige lubavamat osa ikkagi kaardil polnud. Igatahes peaaegu, et draivinn siiski :) Moos ise oli vägev, ainult et purgi lahtisaamiseks on vist küll kahte inimest vaja, et siis tiimitöö-aare. Väga lahe ja aitäh!
Igaks juhuks ei hakanud autoga eelviimaselt ristmikult edasi trügima ja valisime mõnisada meetrit jalutamist. Kohale jõudes lähenesime loomulikult sealt poolt, kus tihnik kõige tihedam, tagasi veidi normaalsemalt. Moos oli eriti hea, purgi kaas oli väga kõvasti kinni keeratud, üksi ei jõudnudki lahti keerata, õnneks paar abikäsi juhtus kaasas olema. Kõik vajalik kraam oli moosis olemas, tänud kostitamast! Veel hiljemgi kodu poole sõites läks mõte moosile ja ajas omaette itsitama:)
Autoga sai õnneks piisavalt lähedale. Päris tükk aega oli seal moosis käsipidi solberdada enne kui logiraamat näppu jäi.
Andis seda moosi ikka seal pimenevas tihnikus otsida... Aga logiraamat ise ilmutas ennast kiiresti :) Hea, et lapsed autos magasid, muidu oleks võibolla draama tulnud ühe teatud mängumaaatraktsiooniga seoses :D Aitäh ägeda aarde eest!
Kui geopeituritele pakutakse kuskil geomoosi, siis ei saa küll seda võimalust käest lasta. Natuke sinka-vonkatamist mööda metsateid ja mingil hetkel umbes mõnisada meetrit enne aaret otsustasime auto ära parkida ja natuke metsas ka jalutada. Vaadates vasakule ja paremale nägime igal pool ilusaid kuuski ja metsa, koledat võsa ei kuskil. Siis ekslesime natuke ühel ja teisel pool kraavi ning lõpuks tugev moosilõhn meid õigesse kohta suunas. Oli see vast purgitäis- nii tore! Kuna lusikat meil kaasas polnud, siis pidime nagu karud käpaga purgist moosi kaapama. Maitses hästi, kiidame ja täname!
Google Maps saatis mu kuskile eramaale ja seejärel kuskile tihnikusse, seetõttu ajasin veidi ise seda täppi kaardil taga ja sain täitsa aarde kõrvale sõita. Väike error navigeerimisel ning olime valel pool kraavi. Seejärel läksime aga teistpidi ja varsti olimegi moosipurgi juures. Oli see vast hiiglaslik! Logi kirjas, rändasime koju tagasi. Aitäh aarde eest!
Kuna juba varem oli teada, et täna uus aare ka tuleb, siis planeerisime terve geopâeva aarde avaldumise arvatavasse kanti. Nii pool tundi enne kolme kohtusime Priidu ja Karliga Jõulukalendri juures. Kuna ta ütles, et saavad siin Sveniga kokku, siis otsustasime ka meie teistega oma stardipositisooni ühildada ning pärast põiget hiietamme juurde, veeresime siia tagasi.
Täpselt minut enne aarde avaldumist jõudis kohale Erko, keda hiietamme juurest nõlvalt olin näinud ning kes mööda sõites tuvastatud sai. Niisiis oligi aarde avaldumise hetkeks saanud kokku juba päris uhke kamp. Airi pani avaldumisest ka video, nii et vahepealset kirjeldada pole mõtet. Vaadake pigem ise :)
Õnneks olime valinud hea koha ning sõit oli lühike. Ootasime kõik ära ning läksime siis tihnikut rammima. Tehti jällegi viga, usaldades mind kaarti vaatama :D Aga mingi hetk hüüdis Sven, et leitud ning nii me kõik moosile läksimegi. Kõigile jätkus kuhjaga ning logiraamat sai moosiste kätega ära mäkerdatud. Hea kui FTFigi välja loeb!
Just vahetult pärast otsust aarde juurest edasi minna, saabusid peitjad ja pakkusid kommi ja piparkooki, mis kõiki aarde juurde veel mõneks ajaks naelutas.
Siiski oli valget aega veel vähe jârel ning nii saigi edasi Metsa poole mindud. Aitäh, megalahe aare ja teostus! Samuti väga armas, kuigi natuke hiljaks jäänud :D, vastuvõtt. Minu poolt sildid külge :)
Moosi keedan ma ka ise ja seepärast on suur huvi ka teiste tehtud maitsta. See moos siin ületas ikka kõik ootused. Alustades ideest ja lõpetades näputööga. Väga väga lahe Tänud
Kogunemine toimus Jõulukalendri juures. Erko jõudis ka minut enne aarde avaldumist kohale. Super ajastus ikka! Moosi jagub siin pikalt ja kõigile soovijatele. Piirasime purgi ümber ja sukeldusin Sveniga kordamööda moosi sisse. No küll maitses hästi. Pärast saime peitja käest kooki ka - piparkooki. Oli tore. Ega oskagi midagi enamat lisada, geokaaslased on kõik muu juba kirja pannud. Vaadake siis parem lisatud videot, kus jäädvustatud tähtsad 30 sekundit hetkest, mil aare avaldus ;) Aitäh! Jõulurahu teie südamesse!
Juba laupäevast Jõulukalendri aaret vaatasin, et ohhoo - parajal kaugusel kodust, vaid 17 km. Paraku oli ilm selline nutune. Kuna õhtuks oli logidesse palju kiitvaid kommentaare tulnud, siis tekkis huvi järgmisel päeval parema ilmaga väike rattasõit teha ja asja vaatama minna. Pühapäeval magasin kaua ja sõit jäi suht hilja peale. Teele jäi ka mu enda Riidika hiietamme aare. Tamme lähistel tee ääres seisis üks ilmselgelt geopeituri auto. Mõtlesin, et ei tea kas Jõulukalender neil juba logitud või alles lähevad sinna. Kuna mul aega suurt polnud, tuli edasi sõita. Kella 15 paiku oli uut aaret oodata ja lootus oli, et Jõulukalendri aarde lähistele. Ma olin just parasjagu selles graafikus. Enne Jõulukalendrit sõitiski must mööda sama geopeituri auto ning kui kohale jõudsin, tervitas ees juba väike geosündmuse mõõtu seltskond. Kell aga juba niikaugel, et iga hetk uut aaret oodata. Kui kell 15 sai, siis see avalduski. Kohe hakkas infovahetus, et no kui kaugele siis jääb? Priit ütles kohe, et oi kaugele. Siis tuli kuskilt pakkumine, et 19 km ja edasi juba lootustandev 3,5 km. Rahvas tormas muidugi kohe autodesse ja ajama. Ma veel hetke vaatasin kaarti, et kas saab kuidagi otsemalt. Mööda teid oli tõesti 3,5 km, mööda maastikku metsa vahelt minnes oleks pääsenud kuskil 2 km-ga, aga teekonnale jäi veel Kloostri jõe ületus. Ei hakanud riskima vaid läksin autodele järgi. Metsateed olid õnneks päris heas korras, kuskile mutta kinni ei jäänud. :D Lootsin, et aare pole kohapeal eriti kiirelt logitav, et pääsen siiski jaole veel. Nulli lähistel juba autod pargitud ja kuusetihnikust kostis lõbusat juttu ja naeru. Võtsin suuna kohe jutuvada peale, GPS-i polnud vajagi. Murdsin end kuuskede vahelt läbi ja kohal ma olingi. Suur tünn juba lahti ja rahvas selle juures mässamas. Logiraamat polnud veel välja tulnud. Õige pea oli see aga leitud ja võis logima asuda. Kellaajaks märgiti 15:13. Juttu ja nalja jätkus veel mõneks ajaks. Arutasime veel, et peitja pole millegipärast kohale tulnud. Kui juba ära hakkasime sõitma, tuligi üks auto ja sellest astusid välja peitjad Airi ja Tauno. Loomulikult pakuti kohe kommi ja piparkooke. Lobisesime siis veel veidi aega. Oli vahva minisündmus. Tänud peitjatele, oli hästi tehtud aare! Jälle midagi erilist!
Varem leppisime kokku, et saame Priiduga Jõulukalendri aarde juures kokku. Pisut hiljem tulid Krissu,Paulaloona ja Airi kohale. 14.59 jõudis ka Erko kogunemiskohta. Kui aare avaldus oli see õnneks väga lähedal. Logiraamat kätte saadud panime FTF reale nimed kirja, suundusime autode juurde tagasi ja jäime veel lobisema. Natukene aega hiljem suundus nulli poole üks masin aga tegemist oli peitjatega. Peitja pakkus kommi ja piparkook, ajasime pisut geojuttu. Aitäh teile kõigile oli väga suur rõõm teid kõiki jälle näha.