1982: Muuga sadam

Kui eelmises pidi veidi võimlema, et aardeni jõuda, siis siin läks suhteliselt lihtsalt. Mõnes kohas oli veidi vesisem, aga sai leitud kuivem rada. Tänud.

Lihtne jalutus kohast, kuhu sai auto parkida. Mõneti tuli ettevaatlik olla, kuna maakoores oli tühimikke, üldiselt "easy case", nagu T. õhtul kokkuvõtet tehes arvas. Aitäh!

Aarde juurde proovisin sõita elektrirattaga. Ära minnes remontisin kopratammi ja kuidagi õnnestus ratas ka kraavipervest üles saada. Tänud väljakutset esitava asukoha eest.

Leitud

See aare oli meil Antiga tänanse kollaste täppide roheliseks värvimise ringsõidu üheteistkümnes leid. Koprad aitasid ..hea, et neil palgid veel sadamasse viimata olid :)

Aitäh!

Tänud aarde eest!

Koprad va sunnikud on läheduses metsa tegema hakanud. Praegusel aastaajal paistis sadam kenasti välja. Tänud!

 2 

Ojaa, on siin ikka mütanud need inimeseloomad. Kohalikke Angarasid ja Irtõšše kõik metsad täis. Samal ajal ruulis sadamas päästeameti suurõppus CREVEX2023.

 1 

Esimene viga: kõige halvem aastaaeg üldse.

Teine viga: ma ei läinud üle kraavi, vaid valisin pikema teekonna mööda rada.

Kolmas viga: arvasin, et need esimesed nõgesed, mis korraliku nõelravi tegid, jäävad viimaseks. Hiljem tulid veel kõrgemad nõgesed koos veel kõrgemate ohakatega ning läbipääsmatu tuulemurd.

Neljas viga: 50 meetrit enne aaret oleks pidanud tagasi pöörama, mitte mõtlema, et kui ma juba siia jõudsin, jõuan lõpuni ka.

Viies viga: arvasin, et näen sadamat ka. Aarde juures pole peale võsa midagi.

Kuues viga: aarde juurest oleks pidanud lahkuma läbi kraavi.

Jääb meelde. Aitäh!

Vaade sadamale

Vaarikale, vaarikale! Ja kogemata astusin ühe seene ka lödaks... sorry... Igatahes, vaarikaid nii, et purgi saab täis! Ja aare ka

 1 

Mis sa peitja mõtlesid siin oma meelest pulli teha, et navi näitab lausa 5 meetrit ja siis ajad inimesed jalutama ringi? Minu mõistes `mingit ringi pole olemas st lähen ikka vaatan, et äkki kuidagi. No muidugi sai kuidagi, koprad olid teinud vägeva tammi. Praegu siulips aarde.

Tänud kutsumast, praegu siulips aare!

 1 

Virtuaalselt satun siia sadamasse päris tihti, tänaseks on siin nii väliselt kui sisult palju arenenud, kuid kohati ollakse sisus ilmselt endiselt aastas 1982.;) Täna oli vist nii suur püha, et siin valitses täielik vaikus, lõpuks ikka ühte koppa nägin scrapi kallal madistamas. Vaikus mulle täitsa sobis, vaatasin sulistavaid parte ning jalutasin logima. Aitäh.

 1 

Kunagi lapsepõlves käisin siin jalgrattaga sadama ehitamist vaatamas. Merest pumbati liiva ning ladustati suurele liivaväljale, mis on siiani mingil kujul olemas. Aardeni jõudmiseks pidin valima veidi pikemat teed majaka juurest, kust kohale viis enam-vähem korralik metsarada. Aitäh Muuga sadama ajalugu tutvustamast!

Muuga sadam

Muuga ülemine tuletorn

Leitud

Tänud aarde eest!

Aitäh aarde eest!

 1 

Väike jalutuskäik selle esimesena merelt paistma hakkava maamärgi taga.

Tänan peitmast.

 1 

kuna eilne õuesviibimine jäi ilmastikuoludest tingituna ülimalt napiks, oli täna soov seda puudujääki korvata. Kolasin siis Muuga kandis ringi ja noppisin aardeid. Olles Kabelikivist naabri leiuks vormistanud, hakkasin mööda metsarada sadama poole kulgema. Mõnud oli, suhteliselt külm ilm oli lume taas kandvaks teinud, pori polnudki eriti porine, kuigi jää oli ikka jäiselt libe. Aga mul aega oli, nii et tatsasin kohale. Aardega kõik kõige paremas korras. Tänud peitjale.

 2 

Saabusin kohale ja parkisin enda arust kohe aarde kõrvale. Autost välja tulles, avastasin, et olen maha jätnud ujumisriided. Siit küll nüüd kuivalt üle ei pääse. Seega suundusin edasi ja leidsin eest päris korraliku parkla. Parklas oli end unne sättinud Leedukast rekkamugu. Alustasin kohe otse teed aarde juurde. Lumi oli siin ikka hullult paks. Lohkudes oli vahepeal lausa üle põlve. Omast arust valisin küll kõige parema tee mööda künka harjasid pidi, aga ikka oli lumi sügav. Olin juba pool maad ära sumbanud, kui tuli veel parem mõte, äkki on metsas vähem lund. Nu ja kui ma siis lõpuks metsa jõudsin, avastasin eest vähe lund ja muidugi jooksis siin korralik maantee. Kuigi maantee ei viinud otse aarde juurde, sain siiski ilusti kohale ja logitud. Tagasi nautisin mõnusat rada kuni autoni. Miks on see pea alati nii, et aarde juurde minnes valid sa ikka selle kõige keerulisema raja ja tagasi on tee nagu lillepidu? Tänud tänud aarde eest.

 1 

Lootsime küll ruttu aarde kätte saada, aga kui nägime kraavi laiust, siis otsustasime kiirelt väikese jalutuskäigu kasuks. Veidi lumine oli aga aare oli ilusti kättesaadav :)

Leitud

 1 

Eelmine kord, mida ma isegi pole siia kirja pannud, polnud aega otsimiseks, jäime pika ninaga. Seekord olime targemad. Jalutasime salasinkul ja olime jälle sellises kohas, kuhu muidu ei satuks. Aitäh!

 1 

Kui aarde poole sõitsin, siis teatas märk ees olevat tupikust. Õnneks umbes sama kaugel kohast, kuhu mul keerata oleks vaja. Kohale jõudes selgus, et just täpselt pärsat minu ärakeeramiskohta see oligi. Napikas. Aga sellega veel asi ei piirdunud. Parkisin nulli kõrvale ära, tulin autost välja ja sain aru, et see lähenemistee ei lähe teps mitte. Nii lähedal ja samas ka nii kaugel. Valisin siis parema parkimiskoha ja väikse jalutuskáigu tulemusena jõudsin ka aardele piisavalt lähedale, et see ära logida. Ära sõitmine oli paras tiirutamine, sest see remondis olev raudteeülesõit segas mu plaane ikka korralikult.

 1 

Kuidas ma lõpuks selle aarde logituks sain, ei saagi nagu päris aru, sest ma-ei-tea-mitmendat-päeva jätkus kõhuvalu, mis hulluks tahab ajada. Kuna aga aastane väljakutse ei saa ühegi tervisehäda tõttu jääda pooleli, siis tuli end välja vedada - hea lihtne drive-in ju. Tutkit. Drivein oleks koos kerge suplusega olnud, mis praeguste ilmadega ei ole mõeldav. Kärt suutis mind autost välja meelitada, et väike jalutuskäik ju. "Näe, matkarada, mis see ära ei ole, võtame Kalmistukivi ka kohe ära." Nojah, võtsime siis selle "kivikese" ka ära, mis mul aastaid tagasi võetud (ausalt ei suuda meenutada enam, oli see Kalmistu või miski muu) ning siis ju ainult väike jalutuskäik selle aardeni... oeh, oli ikka jalutuskäik. Tegelikult polnud üldse hull, väga lahe metsaalune, millest teadlik ei olnud ning tervisele mõjus ka tegelikult hästi. Peitjale aitäh ning ikka paneb imestama, kuidas sellised "salajased" metsarajad üles leitakse.

 1 

Mõtlesime täna võtta siit ühe aarde. Õnneks teel selle aarde juurde jäi ka üks tava-aare veel, mis Mail oli juba logitud . Väga mõnus jalutuskäik. Aitäh!

Seigeldud ja logitud

Aare leitud :)

 1 

Kui koer jalutatud ja Stephen Kingi paikadega tutvutud, tundus, et edasi võiks midagi lihtsamat ette võtta. Sadamale nii lähedal polegi veel käinud, kuigi sinna suunduvaid ja lahkuvaid laevu on lapsepõlvest alates kogu meri täis olnud. Kohale jõudes tuvastasin, et veetakistus on ilmselt üle minu kummikute ja imeliku põhjaga ning nii saigi kaaslane tanki pandud. Ega temalgi see esimene hooga õnnestunud. Aare istub nöökivalt paarikümne meetri kaugusel, aga temani ei jõua - eks seda ole ennegi juhtunud. Sättisin end isegi appi kaaslast mudast välja sikutama, aga õnneks ei olnud seda vaja ja võib-olla on nüüd järgmistel samast suunast lähenejatel veidi lihtsam. Otsimise vahepeal sai imetletud "geniaalset" eesti õigekirja kujul "Muuga grain terminaal". Aitäh!

 1 

Kraavi ületus osutus ootamatult keeruliseks kuna mudane põhi tundus põhjatu olevat. Lõpuks kuidagi ääri-veeri ikka sai üle pressitud.

Tagasi sai võsast leitud abivahendi abil veidi lihtsamalt.

Tänan.

Peatus kraavikaldal,lüpsti läbi kraavi nimi kirja ja tagasi.Aitäh!

Leitud tänan

Leitud, logitud, tänan!

 1 

Teisi logisid ei lugenud ja nii see pastakas maha jäigi. Mis seal ikka, tagasi autosse ja lipates logima!

 1 

Metsa pool Lasti tee kraavi olen varem jalgsi kooserdanud, Rohuneemest võimalikult mööda mereäärt Muuga Kabelikivini tulles. Tänapäeval paistab, et siin jookseb suisa ametlik rattarada. Nagu ei meenu seda varasemast, küllap viimase kümne aasta sees välja kujunenud.

Sadam on võimas jah, need mahutid paistavad jube suured isegi poole kilomeetri kauguselt. Eks ta ole eriti lähemal elavatele kohalikele aastate jooksul väheke meelehärmi valmistanud, siiski mitte nii palju kui muud mured mõnel muul pool. Aare on paraja koha peal laia panoraamvõtte pildistamiseks.

 1 

Leitud! Kabelini juurest lahe matk läbi metsa! Pliiatsit ei olnud, proovisin pulgaga kirjutada, peab vist tagasi pastakaga tulema.

 1 

Tänud peitjale! Teel siia läbi metsa ja võpsiku nägime, et kobras elab sealsetes kanalites ja järves. Paneb imestama, sest vesi muidugi väga puhas ei olnud. Oli näha väikeseid õlitäpikesi vee pinnal ja prahist ka puudus ei olnud.

 1 

Alguses hakkasime valest suunast lähenema, kuid õnneks ring ei tulnud lõpuks pikk. Aitäh peitjale!

 1 

Esialgu lootsin, et aardeni jõuab mööda siledat asfaltteed nagu sadamassegi, aga võta näpust - tuli ikka ka loodusradadel ukerdada. Hea, et puugihooaeg pole veel saabunud. Aga oli, mis oli - aare sai logitud ja aitäh peitjale.

 1 

Mitte küll esimene, aga üpris hooaja alguses tehtud motikatiir. Lootsin küll, et saan drive-in teha, aga sellisel maastikul ei hakanud üritamagi ning jalutasin kohale. Olen siin territooriumil sees käinud ning põhiline, mis meelde jäi oli, et mitteplahvatuskindla telefoniga õues rääkida ei tohi.

 1 

Sahistasime kuivas kõrres topsini. Tänud peitjale.

 2 

Nüüd on kevad teinud tee lahti muda ja pori austajatele või rattasinglifännidele. Peatusime meiegi hetkeks kraavi kaldal. Ma olin kohe kindel, et seda ületada ei suuda, ei hakanud autost väljuma. Kristagi pidas paremaks ringiga läheneda.
Mingi koer üürgas täiega terve meie jalutustiiru. Lähenesime kraavikallast pidi ja uurisime lahedat rahnu. Siis leidsin rattaraja ja kasutasin viimaseid jääriismeid ning külmunud pori jääke, et pärast väljanägemine parem oleks kui poris püherdanud notsul.
Ajaloo seeriast oli see mu viies saak pärast 80., 81., 83. ja 84. Aitäh!

 3 

Minul oli jalutamise isu selleks päevaks täis saanud. Karl lubas ühte drive-in aaret veel ja nii jäingi nõusse. Parkisime auto ja avastasime kraavi. Mis siis ikka, veidi pobisesin aga olin siiski nõus tiiruga minema. Polnudki kõige hullem.

 1 

Nagu mitmed eelnevatki otsijad, eeldasime ka meie, et siin on kiire, peaaegu drive-in leid. Parkisime auto ja siis mõtisklesime laia kraavi taga. Rääkisin Maire pehmeks, et võiksime tänasel päeval ikka ära käia. Sõitsimegi siis natukene kaugemale, tõkkepuu juurde ja asusime jalutama. Avastasime, et keegi oli täna seda sama marsruuti juba jalutanud ja jäljed tegid kõrvalepõike ka aarde juurde. Tänud Muuga sadamat tutvustamast ja aitäh ka aarde eest!

Oravate pidulaud

 2 

1982 olin mina 12 aastane. Selle vanuses märkab ja mõistab juba päris palju. Oli rõveda venestamise hiigelaegasid. ENSV haridusministriks on Gretskina, kes vihkas ja võtles kõiges selle vastu mis polnud venemoodi. Üheks naljakamaks tema vastaseks olid tookordsed nö diplomaadi kohvrid, millega noormehed koolis käisid, selle keelamise järel tuldi kooli plekkämbritega, kus siis kooliõpikud sees olid. Kõige enam vihkas aga Elsa eesti keelt. Elasin tollel ajal ühes tööstuslinnas, kus pool elanikonnast eesti keelt ei mõistnud, kus oli kaks peatänavat, millest üks oli eestlaste teine mitteestlaste valduses. Ei olnud ime, et kui sult seal küsiti a võ sto is estonii, ei olnud harva kui sealt verise ninaga lahkuma pidi. Ja siis hakati ehitama seda Tallinna Uussadamat. Kõik said aru milliseks migratsioonipumbaks see taas olema saab, enamik eestlaseid vihkas seda ehitust. Ja siis saabusid seda ehitama veel soomlased. Muidugi elavdasid nad tolleeagset salakaubandust märgatavalt, aga rahvasuus levivad jutud, mida kõike võis üks Möhköla külast pärit mees endale paari naiste sukapükste eest lubada..... Tore et see aasta on läbitud ja minevik.

 2 

Sattusin tööasju ajama siiakanti.Teekond aardeni polnudki õnneks mudane ega sopane.Küllap saavad pori ja võsafännid samuti siit peagi oma annused kätte.Aitüma,hetkel kõik tips/tops

1982.aasta puhul tervitused Paolo Rossile :)

 1 

Täitsa huvitav lugemine. Aarde poole kulgemine oli paras loterii. Kord lumi kandis, siis jälle oli saabas lund täis. Tehtud.

 1 

Kiire sutsaka asemel tuli küll natuke jalutada, aga pole hullu.. :)

Aitäh!

 1 

Nii lähedal aga samas nii kaugel...kaardilt tundus tore kiire täpp olevat...kohapeal oli pettumust palju. Näed, aga kätte ei saa. 20m asemel tuli siis umbes 460m jalutada. Ei saa tegelikult sellest peidiku valikust aru :D Aga seeria jätkamise ja ajaloo tunni eest tänud!

Õige tee leidmisega läks pisut aega aga nimed kirjas ja retk jätkus.

Praegu oli täitsa meeldiv drive in :) aitäh :)

 1 

Leitud ja logitud. Jää kohta ütleksin, et kandis enam-vähem ära, aga mingeid garantiisid ei annaks, sest oli kohti, kuhu kaasa võetud suusakepp vajus ja vajus ja vajus... Uuesti vist nii julgelt ei lippaks ja tagasiteel oli julgus pöördvõrdeline tagasitee pikkusega. Aga tänud!

 1 

Täna jää kandis, see tegi logimise kiiremaks. Maastik oli ikkagi päris raske. Aitäh!

 1 

Jää kandis, nii et läks kiiresti. Aitäh!

 1 

Tore oli metsas jälgi ajada, algul olid kitse jäljed ja siis suured mehe jäljed, nii see aare leitud sai.

 3 

Selle aardega ja Muuga sadamaga on lugu nagu lapsukesega. Võib pidada oluliseks seda, kui see kõik alguse saab (eks ole see alustusprotsess ju tore! :) ), aga kuna tihtipeale ei ole see aeg täpselt teada, siis hoopis rohkem tähistatakse teist päeva, mis kindlasti on teada. Selleks on sünnipäev. Muuga sadam avati pidulikult 19. detsembril 1986 ehk kuu aega tagasi sai sadam 34-aastaseks, mis tegelikult on väga lühike aeg sadama kohta.

Muuga sadama sünniloo legendi kohaselt pandi alus sadama rajamiseks 80.ndate alguses Olümpia purjeregati ajal kui Pirita uue rannahoone joogilauas istusid koos Eesti Merelaevanduse ülem, kaugsõidukapten Arno Kask, ning Moskvast saabunud kõrged ülemused. Silme ees sillerdas meri ning kaunist merevaadet segasid trobikond laevu, mis ootasid reidil hetke, mil sadamas kaikoht vabaneb. Ülemustele torkas see kasutu seisuaeg, mis nõukogulikku majandusellu hästi ei sobinud, kohe silma. “Moštšnostei ne hvatajet! (võimsusi ei jätku),” selgitas kapten Kask kähku ning tabas otse kümnesse. “Milles küsimus? Ehitame teile ühe sadama juurde!” ütles kõige kõrgem ülemus. Nii sai alguse Muuga sadam, tulevane Eesti Vabariigi uhkus.

Muuga sadam oli valmides Nõukogude Liidu üks moodsamaid ja uhkemaid, seda enam, et seda ehitasid soomlased ja kasutati ennekõike hoonete siseviimistluses välismaiseid materjale. Toonase nimega Tallinna Uussadam rajati peamiselt teravilja ja külmutatud toidukaupade importimiseks Nõukogude Liitu. Seepärast valmisid sadama esimeses ehitusjärgus just viljaelevaator ja külm-laod, mis on kõik töös tänase päevani. Et aga kogused, mis pidid sadamat läbima, arvestades Nõukogude Liidu üüratuid maastaape, olid märkimisväärselt suured, siis pidi ka loodav sadam olema piisavalt võimas, et vajalikku nõudlust rahuldada. Selle kõige tulemusena rajatigi Muuga lahte sadam, mis juba mõne aasta möödudes hakkas mängima hoopis olulisemat rolli äsja taasiseseisvunud Eesti riigi jaoks.

Tänapäeval on aastased sadamas käideldavad kaubakogused hiilgeaegadega võrreldes küll pea poole võrra vähenenud, kuid tulevik tundub tulevat helgem ning tulevase Rail Balticu kaubajaam ehk algus on planeeritud just Muuga sadamasse.

Tänud aarde eest!

 3 

Hommikukohvi rüübates polnud veel enda tänast sihtmärki paika pannud. Simpsu pilti silmitsedes, mis ta siinse aarde juurde pani ning mahlane kirjeldus veel selle juures, kuidas ta ühes ja samas kohas mitu korda külje maha pani, tekitas minus soovi seda kohta vaatama minna. Õel, mis muud :P

Ega mingit muud suurt huvi mul polnudki. Muuga sadam minus mingeid mälestusi esile ei too. Kuigi sinnapoole jalutades hakkasid mingid pildid lapsepõlves käidud Muugast meenuma. Just need väiksed vanad suvilad, mis näivad nagu õrnad kaardimajakesed, meenutavad mulle nõukaaegset Muugat. Lasin google mapsil end juhatada ja vahepeal viis tee mind üle mitmest kraavist. Mingid silla laadsed asjad olid paksu lume kihi all peidus ja neid oli põnev avastada.

Aarde juurde viiv rada oli üsna lund täis tuisanud, kuid jäljed olid siiski aimatavad. Mööda seda oli mõnus aarde poole astuda. Nimi logiraamatus võisin tagasiteele asuda ja üsna aarde juures vaatas korraga mulle otsa koer, kuid lahkus graatsiliselt ja vaikselt nagu kitseke, kui sai aru, et ma olin teda näinud.

Kohta, kus Simone küljetamas käis mul ei õnnestunudki näha. Natuke isegi pettunud olin. Aga jalutuskäik oli mõnus. Aitäh!

Tänud.

 3 

Esmalt parkisime end aardega 90 kraadi risti ja eemalt tundus justkui kraav oleks üsna tühi – astume lihtsalt üle? Lähemale jõudes selgus, et asi nii lihtne nüüd küll ei ole ja kui just talisuplus ei köida, siis otse üle ei saa. Nõnda sai 2x24m hoopis 2x230m. Alustasime lumes sumpamist ning juba esimese nuki peal panin mõnusalt külje maha. Selle peale laususin, et no miks me teeme endale nii :D

Otseloomulikult rühkisime edasi, mul olid saapad juba ammu lund täis ja lõppu ei paistnud saabumas. Paksu lume alt paistsid siit-sealt rajakesed, mida mööda proovisime kulgeda. Lõpus oli kena vaade Muuga terminalile ning panime nimed kirja. Tagasiteel õnnestus täpselt samas kohas uuesti külg maha saada ja peast käis läbi mõte, et ehk peaks nüüd lõpuks ikkagi korralikud talvepüksid soetama. Aitäh!

 2 

Täna olin nii kaua tööl kuni maja öövalvesse läks ja peale seda metsa minek ei isutanud kohe üldse. Madise uus ajaloo-aare tundus aga kaardil vägagi tsivilisatsioon ja teeserv olevat, seetõttu väänasime kojusõidutee Indyga siitkaudu… Jaahhh, no oli küll karp teeservas ja valges ja tsivilisatsioonis ja kõik need muud jutud, lihtsalt teisel pool täiesti arvestatavat veetakistust :D. Esimese hooga sellele peale vaadates mõtlesin et noh, mul on mu pikad kummarid pagassis, tõmban kleidile otsa ja käin ära :D. Aga siis mõtlesin et ma ju ei tea, kui sügav see vesi siin on ja kes teab, mis seal voolab ja millise põhja peal voolab ja Indy hüppab ju kohe sinna minu järgi ujuma ja… Ühesõnaga, läksime otsisime endale ikkagi kaugemalt kraaviületamisvõimaluse ning matkasime seejärel tagasi sinna, kus natuke aega tagasi alles paari meetri kaugusel seisnud olime :D. Nimed raamatus, geopäev kirjas :). Aitäh ajalooaardeega sadamasse toomast, polnudki siia jupp aega sattunud :).

Kena lumine jalutuskäik. Tänud!

 3 

Päris õudne lugu, ehmatasin endal soolika sirgeks. Piia ei saa siiani selgelt rääkida. Asjalood hakkasid hargnema siis kui olime tuvastanud meeleoluka savikämaka ning tundsime just rõõmu eelmiste peiturite üle, kes seal erineval moel savisuplust olid harrastanud. Meil ka raviprotseduurid juba pooleli ning Piia vahvasti konteinerit maha kruvimas kui selja taga hakati vaguneid haakima. Täpsuse huvides mõõtsin maaametist meetrid üle - täpselt 40m meie positsioonidest. Kujutage nüüd ette kuidas kõlab rongi pasun selliselt distantsilt kui sama pasun kilomeetri kauguselt on kõrvulukustav. Kui juba pasundamiseks läks, siis mööduv tsisternauto otsustas jubi niigi täis karikasse lisada oma väikse sortsu. Täname ravimudasupluse ning kirgastava sümfoonilise elamuse eest. Aardega kõik korras.

 3 

Nagu ma ühes teise aarde logis olen kirjutanud siis üks suvi sai Kallavere-Ranvere marsruuti mitmeid kordi kulgetud. Uskuge või mitte aga ühel kuumal suvepäeval nägime siin kraavis ilusat suurt tähnilist forelli, kes oli põlvekõrgusesse umbes 5x15 lompi kinni jäänud. No muidugi kulutasime me oma teekonnal ilmatuma aja üritades teda sealt kolmekesi kätte saada. Aga õnneks oli ta osavam. Aasta oli siis mitu rohkem kui 1982.

Leitud, aitäh!

Leitud :)

 1 

Hilisel ennelõunal tuli meelde, et geopäev veel kirja panemata. Auto jäi tõkkepuu ette ning sealt jalutasin mööda kopra- ja georadu aardeni. Tagasi tulin juba mööda mõistlikku jalgrada. Aitüma peitjale!

 1 

Hea lihtne aare tuttavas asukohas.

 2 

Teel Viimsisse hakkasin vaatama madalama maastikuastmega tavalisi aardeid. Ega suurt peale selle silma ei jäänudki. Üllatus oli aga suur kui parkides vaatas mulle otsa Niiluse jõgi. Tõmbasin siis kummikud jalga ja asusin ümber nurga jalutama. Polnudki nii hull, kuigi ilm oli tatine ja ka pikk hein üsna niiske. Kui otse ja vasakult ei leidnud, siis tähendas, et aare on paremal - nii oligi. Keegi oli ka kosutust otsinud ananassi Kalevi kommist, koristasin tagajärjed loodusest.
(619) Aitäh!

 1 

Peale lambika avaldumissündmust tahtis Silver siit ka läbi tulla, mis mulgi siis selle vastu saaks olla, et veel üks aare leitud saada :) Asukoht oli aardel suht ebamugav, aga siiakanti ma varem sattunud polnud, nii et põnev ikkagi. Aitäh!

 3 

Algatuseks hindasin kraavid üle ja kuna ujumise soov puudus, siis lähenesin ikkagit kaarega. Kena rajakest ma muidugi esimese hooga üles ei leidnud, aga ega see kõrvaltee ka nüüd kõige hullem polnud. Nimi kirjas, kondasin veel veidike metsa vahel ja vaatasin kuhu nooled juhatavad, aga pimedas kadus õige pea rada käest ja nii ma keerasingi otsa ümber ja jalutasin suurele teele tagasi. Tänud aarde eest!

 1 

Peale nuputamist Silveri aarde juures, tulime ka midagi lihtsamat otsima. Sõites siia, olid kaugele juba taskulambi tuled näha. Ahah.. keegi läheb logima. Oli alles kõrge rohi siin. Ja suured augud. Õnneks kuhugi sisse ei kukkunud. Veidi enne aaret kohtusime Jaanika ja Silveriga. Läksime koos tagasi autode juurde, sai veel jutustatud eredamatest hetkedest ja aaretest ja oligi aeg koduteele asuda. Tänud

 2 

Tundus kuidagi elementaarne, et oma detsembrikuumuse aarde juurde lähen ikka kaugelt tulnud külalisi vastu võtma ka seekord. Pärast väikest minisündmust võtsime Jaanikaga suuna kodu poole väikese kõrvalpõikega. Mul oli ka ju vaja „päev kirja saada.“ Parkisime masina tuttavasse teeotsa ning asusime mööda kopraradu aarde poolde minema. Peagi käis selja taga kiljatus. Jaanikal õnnestus auku astuda. Laenasin siis talle oma varu lampi ja edasi olid juba lõksud paremini nähtavad. Olles poolel teel aardeni, nägime et auto juurde saabus seltsilisi. Mul oli kohe 2 teooriat varnast võtta. Kas turvamees või geopeiturid. Me jõudsime kenasti aardeni ära kobista ning äragi logida, kui meid jälitanud taskulambid kohale saabusid. No loomulikult polnud need turvad, ikka geopeiturid. Tauno ja Krissu saabusid. Tagasi läksime juba kambaga mööda rada. Pidasime maha veel minisündmuse jätkusündmuse ning aeg oli koduteed jätkata.

Sadam on mulle tuttav kuna see on vanem kui mina ja juba poisikesena vaatasin suviti onu juures käies, et mis monstrum seal küll kauguses paistab. Tänud.

 1 

Kõik räägivad oma olematutest aga siiski läheb teisiti plaanidest aaret logida. Mul siis sama, et ei olnud plaanis aga kuna oli sinna kanti toimetusi siis sai see asi ettevõetud. Väiksest kraavikesest sai aja puudusel suht keeruline takistus. Õnneks sai ikka üle. Tänan

Aitäh! :)

 1 

Peale üllatuslikku 1980.2 aarde FTF-i läksime huvi pärast ka seda aaret vaatama. Praegusel aastaajal lühimat teed ei valinud ja läksime ringiga. Aarde leidsime kiiresti ja panime nimed kuhugi üpris üles kirja. Aitäh! :)

 3 

Tegelikkuses ei olnud täna üldse plaanis aardeid otsima minna. Ainus kindel plaan, mis oli, et ma tahan meie perele saada LED lambiga mütse. See, et foorumis oli Madis kirja pannud, sain ma teada alles mingi 20.30 ajal ja mul olid plaanid tehtud. Alustasin oma mütsi otsingut Torupilli selverist, sealt sain ühe mütsi, siis Pirita selverisse ja lõpuks 10 minutit enne 21.00 Viimsi selverisse, kust ma lõpuks soovitud mütsid saingi. Läksin rahulikult auto poole, kui kuulen, et telefon heliseb- ise veel podisesin, et raudselt Priit, kes tahab meile öelda, et aare tuli meie lähedusse. Ei reageerinud, sest autol oli klaasipesuvedelik otsas ja olin ninapidi kapoti all. Kui lõpuks said toimetused tehtud, näitas kell 21.05. Hea küll vaatan, kes helistas -see oli Krissu ja ütles, sa ei saa ju ometi nii lähedal olevat aaret logimata jätta. Punnisin vastu, aga kui mulle öeldi, et pargi auto aardest edasi ja siis mööda kraavi serva tagasi, mõtlesin hea küll, eks ma siis vaatan kuhu see aare tuli. Logisin GP lehele sisse ja suundusime aarde poole. Aarde kõrval jäin korraks seisma, et vaadata kui lai kraav on ehk ikka ei pea ringi minema. Samal ajal tulid Helen ja Salme, ütlesin lähme edasi, siit üle ei saa. Parkisime autod ära ja vantsisime aardeni. Meil Annabeliga ei olnud üldse georiided seljas, pidime vaid poodi minema mütse ostma. Õnneks viis aardeni ilus rada ja täna ostetud LED lambiga mütsid läksid kohe kasutusse. Aitäh geosõbrad utsitamise ja mõnusa seltskonna eest. Peitjale tänud peitmast FTF kl.21.40

Tänane kurjajuur

 1 

Leitud ja logitud. FTF kl.21.40 Tänud peitjale.

 5 

Täna polnud üldse plaaniski geopeituda. Kui aga Madis andis teada õhtul ilmuvast ajaloo seeria aardest, siis pisuke huvi asja vastu siiski tekkis. Salme õhutusel hakkasin isegi natuke uurima ja lugema, et ära arvata, mis teemal Madise aare tulla võiks. Ma küll ei tea, kus mu mõtted sel hetkel olid, sest millegipärast hakkasin uurima hoopis 1983 aastal juhtunud asju. Kui olin umbes 5 huvitavat fakti sellest aastast leidnud, siis alles märkasin, et Madisel ju hoopis aasta 1982. Ja sinnapaika see teema siis jäigi.

Natuke enne üheksat lugesin Salmele ette ka pika rea igasuguseid tingimusi, näiteks max kui kaugele ma kodust oleksin üldse nõus sõitma ja millistele peidukohtadele ja raskusastmetele ma kindlasti ei reageeriks. Kell üheksa pikutasin mina veel diivanil, kui Salme andis valida, millisele aardele me reageerime, sest temal oli juba kindel plaan midagi otsima minna. Kiirelt peale vaadates tundus see aare selline lihtsamat sorti linnariietes jalutus ja seepärast saigi suund Muuga poole võetud.

Teepeal arutasime, et küll keegi Lasnamäe või Viimsi kandi inimestest on juba jõudnud reageerida ja ilmselt ei ole järgmise aarde peitmise pärast muretseda vaja. Liiklus oli mõnusalt hõre, kuid pikal sirgel teelõigul nägime enda ees liikumas ühte autot. Ja kui selle auto pidurituled süttisid täpselt seal, kus võiks olla aare, olime kindlad, et saame kellegagi koos otsida. Lähemale sõites nägime Ethelit ja Annabeli. Parkisime autod ära ja hakkasime koos aarde poole liikuma. No polnud see midagi kõpskingadega astumine, üsna libe ja mudane rännak pimeduses oli hoopis.

Õiges kohas aare ennast kaua otsida ei lasknud ja logiraamatut avades leidsime eest tühjad lehed. FTF sai kirja 21.40. Tagasi tulime vähe mõnusamat teerada, ilmselt valgel ajal oleks seda võimalust kohe märganud.

Kokkuvõtteks oli tore õhtune virgutus ja vahva kohtumine Annabeli ja Etheliga. Aitäh!