Kolme karu uisuväljak

 1 

Selle aardega tegin natuke sohki. Pusle ilusasti lahendatud kuid kodune ülesanne jäi minul tegemata. Võtsin siis logides peituva info ja oma geniaalse mõistuse ning geokontroll tunnistas selle õigeks. Isegi tulemus käes ei osanud minu geniaalne mõistus 16 abil õigeid kordinaate saada. Lõpp hea, kõik hea.

Kui eelmine kord käisin oli aare kadunud, täna kõik korras. Aardeni viib korralik rada, ainult lõpp on vesine. Aga kummikuga lihtne. Aitäh!

Tänud aarde eest!

 2 

Tänaseks olid hoopistükkis muud plaanid, aga kui hommikul arvuti lahti tegin, muutusid need Marx'i logi nähes silmapilkselt. Mina ka, mina ka tahan selle uisuväljaku ju üle vaadata. Olin täitsa unustanud. Kui aasta alguses rahvas siin massiga löömas käis, vaatasin mõistatusele tõsisemalt otsa ja lahendasin selle lihtsama poole ära. Edasi tekkis error, aga niisuguste olukordade läbimiseks on meil ju tarkpeadest sõbrad-tuttavad. Igatahes sai see täpp paika ja hakkas arupidamine, et kas ja kui, siis kuidas. Täna polnud enam mingit arutamist, vat tahan ja lähen. Ja otse loomulikult oli Lissist kaaslane otsekohe päri, polnud vaja küsidagi, aitas kui endale jope selga ajasin ja tema rihma riiulist võtsin. Tema otse loomulikult lustis täiega ja kogus kordades rohkem kilometraaži kui mina. Aga tal on tegelikult neli jalga ka, nii et jalgade kohta kilomeetrid ära jagades polnudki ma väga palju viletsam. Finiš saabus ootamatult ruttu, eilsed külastajad olid jätnud lausa geomaanteelaadse jäljerea, nii et telefoni polnud vaja välja võttagi. Riputasin oma kutsa rihma kõrvaloleva puu otsa, et saaks segamatult logida ja sinna ta jäigi. Oma kaotuse avastasin alles järgmise aarde juures, nii et otse alguspunkti rihtimisest ei tulnud midagi välja, tatsasin aga omi jälgi mööda tagasi rihma järgi. Tänud peitjale toreda mõistatuse ja rappa kupatamise eest. Tore oli

 2 

Täna oli kaks plaani. Ema juures tehnilised vidinad korda sättida ja siia rappa tulla. Ajastus oli suurepärane. Kui ilm veidi pilvealusem oli, asjatasime toas. Kui õue jõudsime, tuli päike ka välja.
Tegelikult olen aardepeitmise ajast saadik graafikul silma peal hoidnud, kuid sellist päeva, mil mina Tallinna kandis olen ja legaalselt rappa minna võib, selle aja jooksul esinenud pole. Kui selleaastane suur rongkäik aardesse suundus, sattusin Ingega mujal teisi põnevaid aardeid jahtima. Eks siis nüüd tuli üksi asi ette võtta. Siim oli õnneks käpp ja teatas, et põnevatesse paikadesse võib ta meeleldi kaasa tulla. Nii me siis sõbralikult kulgesime ja vahepeal laskmise helisid kuulsime, kuigi täna polnud mingeid harjutusi plaanis ette nähtud. Õnneks lõppes laskmine enne meie laugastele jõudmist, edasi oli ilus ja mõnus. Siim oli veidi kurb, et ta uiske kaasa ei võtnud. Mõned laukaservad olid pehmed või isegi veealused, aga üldiselt kandis jää hästi. Oli tore laupäev. Aitäh!

Kamp kogunes kell 10 hommikul. Ma olin veidi veel uimane ja üritasin teistega sammu pidada. Pärast tuli välja, et ma ei olnudki viimane. Ilm oli mega ilus. Kohapeal loomulikult minu pastakas oli jääs ja ei töötanud. Aga sellest ei olnud hullu, kui sul veel kamp inimesi, siis kellegile ikka töötav kirjutusvahend on. Oli väga tore seiklus. Aitäh!

 1 

Äkiline hommikune kutse rappa. Rappa mineku parklas muljetas uisuväljakul käinud seltskond. Sättisime ka endid raba peale kulgema. Geomaantee viis meid lookleva kergusega läbi männiku raba peale ja aarete juurde. Fantastiliselt ilus talveilm, päike soojendas mõnusasti selga, tuult ei esinenud. Kaunid talviselt sillerdavad vaated. Tore keskpäevane matk. Tänud kaaslastele, maantee rajajatele ja peitjale.

 3 

Juba detsembri alguses sai välja hõigatud mõte, et võiks siia vaatama tulla, kuid soodsad olud selle teostuseks saabusid sel nädalal. Mõte leidis palju positiivset vastukaja, seega polnud muud, kui vaid kohale minna. Wingmän, kellel nii see kui positiivsete atribuutide aare leitud, oli teejuhiks ning ülejäänud läksid riburadapidi järele. Väga mõnus astumine oli - raba oli oma karges talvehommikus kena ning isegi külm ei pugenud naha vahele. Aarde juures tegime väikse pausi ning ootasime kõik kohaletulnud ära, et koos atribuute vallutama minna. Aitäh!

 3 

Ca kuu või natuke rohkem käis chatis läbi üks mõte, et kui suuremad miinuskraadid tulevad ja rabal kaas peal, siis võiks ühe matka teha ja mõned sealsed aarded võtta. Nüüd hiljuti Mirjam tegi siis uue huviküsitluse, mille tulemusena sai kokku päris arvestatav hulk inimesi. Hommikul kodust lahkudes oli temperatuur veel -15, aga parklasse jõudes -22. Eelmisel õhtul olime Decathlonist isegi soojendusega kummikud ja meriinovillast sokid ostnud omale, et jalg kindla peale kuivaks ja soojaks jääks. Seltskond jagunes omakorda väiksemateks gruppideks, vastavalt tempole. Rohkem võtsime aega imeilusa karge talveilma nautimiseks. Aare sai leitud ka ilma suurema vaevata. Uisuväljak ise oli kindlasti kõva kaanega ja oleks meid kannatanud küll. Aitäh aarde eest!

 3 

Kolmas kord, kui siia üritan tulla, seekord siis ka saab leiuga lahkuda. Külm ilm ei hirmutanud, eile sai samasugusega palju pikemaid hullusi ette võetud. Peale eilset õudust kartsin hullemat astumist aga selg ja põlved pidasid ilusti vastu. Rabas oli meil väga imeline see ilmake. Tänud kaaslastele, lõpuks said need täpid sealt pühitud. Aarde eest ka tänud.

 3 

Pakun, et sellest tuleb selle talve üks meeldejäävamaid mälestusi. Roman küll hirmutas oma ilmaennustuse piltidega, aga mõtlesin läbi, et oleks õigesti pakitud riidesse ja olingi stardiks valmis. Autosse istudes, näitas temperatuuri näidik -19 aga kui kokkulepitud parklasse jõudsime, oli näidik vajunud - 24 juurde. Nu ei tea, kas kui välja lähen, külmun kohe ära. Ega väljas kohapeal seista keegi väga tahtnud. Alustasime kohe kiiret liimumist aarde suunas. Loodus oli tõesti sellise külmaga fantastiline. Udu tõusis, päike siras ja tempoka liikumisega sai kohe sooja sisse. Mulle meeldib liikuda rohkem looduse järgi ja kui isegi oleks kuskil valesti läinud, kontrollis Wingman meie liikumise suunda oma nutiseadmest. Paar korda õnnestus natuke läbi lume vajuda, aga need olid väiksed asfaldiaugud tees. Kohapeal saime selle aasta FTF-i Wingmani ja Liisiga kirja. Teised liikusid edasi järgmise aarde juurde, mina võtsin suuna auto poole, et sellega järgmine aare üles otsida. Enne veel kui autosse istusin, tegin veel väikse poetiiru ja poetasin kaaslastele väikse magusa topingu kojamehe vahele. Aitäh toredale seltskonnale ja peitjale.

 9 

Hommikul oli veel natuke külm kuni päike tõusis ja valgustas kogu seda ilu, mida rabal pakkuda oli. Mina jäin juba alguses seltskonnast maha, kuna ühel hetkel otsustasin, et keeran tagasi ning viskan räätsad autosse. Uuesti teele asudes vajusin ühel hetkel ATV tekitatud roopasse nii, et saapas jäi kuhugi vee alla ja ma pidin ta kahe käega kõhuli visates august välja tõmbama. Edasi läks kõik sujuvamalt, aarde tops oli omal kohal ja geopeiturite seltskond ulatas abikäe ainukese selle külmaga toimiva pastaka näol. Kusjuures, peab tunnistama, et yr.no ilmaennustus on taas läinud täppi nagu alati. Aitäh geopeiturite seltskonnale, aarde omanikule ja selle taastajale (logide järgi tundus nii)!

Kodus aknast vaadates nägi tänane ilm nii välja

Veidi hiljem tiris päike ennast külma trotsides üles

 5 

Kui meie parklasse jõudsime oli esimene seltskond juba rabamatkalt tagasi,näod härmas aga õnnelikud.Saatsid meid parimate soovidega teele.Ilm oli juba soojemaks läinud ja päike paistis mis juba soojendas mõnusalt.Rada oli meile uhke ette tehtud,isegi nooled näitasid mis suunas liikuda.Nautisime võluvat raba,tegime pilte ja juba olimegi karude uisuväljakul.Aitäh!

 8 

Paar kuud tagasi sai Messengeris idee välja käidud, et võiks koos karudega uisutama minna, kuid minekuni jõudsime alles õnneks nüüd. Hommikul näitas ilmaennustus -20°C ja korraks ulgusin küll Kaupole, et külmun kringliks, tema aga korrutas, et see on kõigest tunne. Vabakale jõudes märkis Kaupo, et näe, tänav on täiesti tühi, ükski autoomanik ei aja autot sellise külmaga välja. Nentisin vastu, et autoomanik autot välja ei aja, aga geopeitur ajab naise küll rappa.

Geoparklas saime väikese ootamise järel teele asuda. Hakkasime Herki ja Janariga ees teed rajama ja üsna pea tundus mulle, et siin rabas on tee aardeni märksa käidavam, kui Tallinna linna tänavad jalakäijatele. Samuti oli hea meel, et paar kuud varem ei hakanud tulema, sest täna oli minek tõesti kerge ja ca 20mintsa pärast panime juba nimesid kirja.

 5 

Lennuk polnud veel maandunudki kui meil olid plaanid juba tehtud, kuhu sammud seada. Kuna päev on sel ajal juba arvestatava pikkusega siis ei tekkinud ohtu, et võime pimeda peale jääda :)
Oli üks imeliselt kaunis talveilm, mis tegi selle kulgemise eriti nauditavaks.
Aitäh, Arvo!

 3 

Vabadus on hea tunne. Sa võid hommikul rahulikult Hollandis ärgata ja sama päeva lõunal leida end Eestis kaitseväe harjutusväljaku rabast kohati kuni põlvini lumes rühkimas aarde poole, mida aastapäevad tagasi veel polnudki enam seal ja nüüd pidavat taas olema. Konteinerist leiad aga üsna värske logiraamatu, mis algab sõnadega "Greetings from Latvia". Elaksime me endiselt selle sibulstani okupatsiooni all siis poleks miski sellest olnud võimalik. Nüüd oli.
Lasime päikesel end paitada, järgisime kas komapssi suunda, kitse-, suusa- või inimtekkelisi radu, mis kõik omal kohal sadu meetreid täpselt aarde poole suundusid ja siis kuhugi mujale põikasid nii, et aarde ümbrus oli täiesti neitsilikult puutumata lumavaibaga.
Toimekale päevale iseloomulikult saime pikalt enne pimeduse teket välja ja päeva mahtus veelgi mitu omamoodi toimetust. Võtan aga veelkord vabaduse ja jätan nendest siin kirjutamata.
Aitäh.

 1 

Mina küll ei hooldanud, kuid korras siis jälle, eks taevamannased käed on hoolitsenud selle eest, et aare oleks jälle leitav. Rõõmu otsijatele.

Ei olnud plaanis siia aardeid võtma tulla. Tegelt sai lähistel pisikese mootorsaaniga test sõitu proovima tuldud aga siis meenus, et 2 kõrvuti lahendatud mõistatused ka siin siis sai väike kõrval põige tehtud. Alles pärast tagasi tulemist vaatasin, et vajab hooldust ja konteiner kadunud. Aga kohapeal oli konteiner oksa küljes rippumas suht värske logiraamatuga...

Natuke kahju et ei leidnud, vaevalt et ma siia uuesti tulen. Tänase rabamatka kolmas. Otsisin puude otsast ja puude alt, maas oli kohati veel lund, no ei ole. Õnneks jäi koht järgmise aarde juurde minnes kenasti tee peale.

Kuna viimased otsijad ei leidnud, siis on alust arvata, et on kadunud see logiraamat. No proovin minna peale lume sulamist, et kindlaks teha, kas on alles või mitte. Korra võiks proovida ju taastada.

 2 

Peaaegu kõik läks viltu juba algusest. Tegelikult polnud seda külastust üldse plaanis. Olid plaanid olla siit 100pluss km idapool või lõunas. Inimene plaanib jumal otsustab. Nonii otsustas. Meie plaanisime siis väikest matka, valisime koha välja, sisestasime koordinaadid seadmetesse. Taas inimene plaanib ja kõigevägevam otsustab. Seekord sai siis sedasi, et alguses sammusime minu kindlal juhtimisel mõnuga päises toodud nulli. Veidi enne kohale saabumist (nii paarkümmend meetrit), sain mina aru oma juhmistatusest. Paar minutit sõnu, mida siia kirjutada ei saa ja rõõmsalt ikka edasi nüüd lõpplahenduse ja logimise poole. Taas inimene plaanib ja soovib, jumal otsustab... Nullis ei leidnud me ühtegi PETi, ei lume pealt ega alt. Kui juba külm hakkas siis suundusime tagasi (muidugi plaanitud otsetee asemel saadeti meile kulgemiseks selline peaaegu täisnurkne träkk.
Ega sellega asi piirdunud. Mõlemad olime sisse lülitanud rajasalvestamise, plaanides mõõta oma tänane rännak... inimene plaanib, jumal otsustab... Minul tuli meelde oma rajasalvestamine sulgeda alles kodus õllepudelit avades.

Jah, kõigevägevam võib meie kulgu muuta nii nagu tema seda õigeks peab ja tegelikult peame selle üle olema rõõmsad, sest küllap on nii olnud vajalik. Aga ka selline justkui äpardusi täis päev oli ilus ja väga mõnus oli see matk räätsadega poolkülmunud rabas.
Aitäh kõigile, kes mulle selle päeva sellisena pakkusid.

Tänud peitjale! Täna oli tööl natuke väsitavam päev ja rabamatk kulus marjaks ära. Hea, et mul miski teekonda ei salvesta, sest päris mitu vale pööret sai ka tehtud. Ja peidukani väga suurte ringidega mindud. Käisin vist isegi peidukal väga lähedal ära, aga vale pöörde tõttu kõmpisin vastassuunas. Aga ei kurda, mõnus oli.

 1 

Mõistatus sai lahendatud kohe avaldumise järel, pusletamisega on nagu on, edasine oli mõnus lihtne. Esimene mõte oli, et pealelõunal oleks täitsa hea mõte kodukontori ja distantsõppe tuulutus teha, aga pilk Kaitseväe lehele tõmbas kohe pidurit, sest harjutusväljal oli liikumine keelatud. Jäi ootele.

Jäi kauaks ootele, sest ega neid vabu hetki siin väga polegi. Õnneks on Kaupo, kes jälgis silmanurgast selle piirkonna lubasid. Nüüd kostuski signaal, et tuleb minna, järgmist võimalust annab jälle oodata.
Lootus oli, et saab veel talviseid olusid nautida, sest ausalt öeldes see raba siin just väga ahvatlev pole, atv-jms jõuliste sõidukite poolt ära rüüstatud koht. Rabamatka naudin väga, aga õnneks leidub meil palju meeldivamaid kohti.

Kevade teisel päeval oli siin veel hulganisti lund ja lompidel jäädki, aga astumist see väga lihtsamaks ei teinud, enamasti oli vaja lumes sumbata. Kohale me sumpasime ja edasigi veel, sest Kaupol oli ka naaberaarde juurde asja. Aitäh, tunnike täitsa toredat müttamist.

 2 

Männiku harjutusväli on uskumatult hõivatud, mis tõttu pole palju võimalusi otsima tulemiseks. Täna oli see võimalus ja kuna lumi veel kannab, siis kasutasime võimalust ära. Parkisime autot Neste juurde ja hakkasime vantsima. Mul GPSi polnud kaasas ja telefoniga on ikka palju tüütum, aga mõistlikult saime kohale. Jää kandis hästi ning kõikidest laugastest/järvedest sai üle mindud, mis teele jäid. Neist kõige suuremale on keegi hull suusaringi teinud. On alles tahtmist suuski läbi metsa siia tassida, et 100m pikkust ovaali järvel sõita. Kolm geopeiturit läksid üle uisuväljakute positiivseid atribuute vaatama. Kes leidma, kes veenduma aarde olemasolus.

 1 

See mõistatus sai lahendatud ikka üsna kohe kui aare avaldus. Küll aga on problemaatiline olnud selle aarde leidmine ehk selle juurde minemine/tulemine. Selleaastast talve oleme aktiivselt kasutanud erinevateks üle jää käimisteks küll rabades, järvedel ja ka merejääl. Vist olemegi selle aasta kaks kuud igal nädalavahetusel olnud kuskil kaugemal seiklemas ja talve nautimas. Nii ongi see suhteliselt kodulähedane aare jäänud tähelepanuta. Nüüd aga kui üks sulahoog üle käis ja suurema osa lund ära sulatas, otsustasime, et tuleb ikka siin ka ära käia, kuniks olud seda veel võimaldavad.

Nädala sees kõik päevad toimuvad aga siin Kaitseväe harjutusväljakutel ja lasketiirudes õppused ning seega tuli hoolega valida, millal siia tulla saab. Otsustasime, et täna teeme selle retke ära. Graafik näitas, et täna lõppevad õppused kell 22, nii siis selleks ajaks end raja algusesse sättisimegi. Kui alguses sai liikuda kummikutega, siis metsavahele jõudes saime aimu, et see lumekoorik siin ikka ei kanna ning pistsime räätsad jalge otsa. Nii läks liikumine lõbusamalt küll. Ega ei olnudki sedasi pimedas rabas kunagi käinud, oli täitsa omamoodi kogemus. Kuigi lootsime, et saame ka üle mõne lauka liikuda, siis tegelikult olid laukaservad lahti sulanud ja jää peale me ei saanud. Mis siis ikka, jalutasime metsa all sihtkohta, panime nimed kirja ja siis taas tagasi. Oli huvitav ja omamoodi väike matk. Täname aarde eest!

 1 

Pidupäeva puhul läksin külla kilukarbiga. Miki lubas vastu üritust ja viis mind raba uudistama. Ilm oli nii ja naa ehk midagi sadas koguaeg. Miki tatsas räätsadega ees ja mina kummikutega tema järgi. Vahepeal sai naerda mind, sest nii kui jalg sügavamale vajus, nii ma kiljusin. Varbad jäid kuivaks ja aardeni jõudsime ilusti. Väga mõnus matk oli. Aitäh!

Tänan aarde eest! :)

Täna sain rabatiirule koos Merikese ja Alexiga ning koos naaberaarde logimisega sahistasime räätsasid seal terved kaks mõnusat tundi :). Rabast väljudes tulid juba järgmised külalised ka karude uisuväljakule, popp sihtkoht täna ;). Enelile ja Arvole aitäh põhjuse andmise eest tulla, oli väga tore käik.

 1 

See raba pole enam võõras, ent siiski eelistan pigem teisi. Ühelt poolt segavad keeluajad, teiselt poolt ATV-de poolt sisse sõidetud vaod. Kolme karu väljakute piirid olid sel korral umbmääraselt aimatavad, suuresti lume paksuse tõttu. Kuna märgi kohti kohtasime teel aardeni ka päris mitmeid, siis igaks juhuks väga lagedaid kohti ei ületanud.

Aitäh!

 1 

Kui laskmist ei toimu, tuleb võimalust kasutada. Nii see teekond ette võetud sai. Mu meelest tuli aare enne, kui maastik mõnusaks rabaks muutuda jõudis. Maastik hetkel pigem raskema poolne oma paksu lumekihi ja selle all oleva üsna pehme raba pinnaga, mille sekka ka lausa lahtist vett.

Tänan peitmast.

 1 

Võtsime plaani uisuväljakule minna kuskil umbes lõunast, siis on kindlasti rada juba ette tehtud. Ja me ei pidanud pettuma, varajased aardekütid olid raja aardeni juba rajanud ning meil ei jäänud muud üle kui jäljekütti mängida. Tänan.

 2 

Imeilus hommik, kui päikegi madala taevaserva alt korraks välja vaatas ja värske koheva lume sätendama pani... kõndisime omapäi, kuni rada laiemaks läks (seekord tuli meelde ka "Teolt tabatud" ära vormistada) ja eelkäijad lahkelt teenõu jagades nähtavale ilmusid. Tõepoolest, oli seal kohti, kuhu astuda polnud kuigi tark, aga tarkust neid kohti üles leida alati ei jagunud. Sain mina korra põlvesügavusse auku astuda, leidsid ka mõned kaaslased oma mülkad üles, aga uisuväljak ise oli lõpus kõva ja kobe - tänud juhatamast!

 2 

Sellel päeval oli "Kolme karu uisuväljak" vägagi populaarne sihtpunkt.Topsi leides sirvis Maris välja mitmeid lehekülgi sama kuupäeva logidega. Teel aardeni ei paistnud kuidagi välja,et geopeiturite hordid on siit juba läbi käinud.Korra viis üks suusajälg mis läks küll vägagi otse aarde poole meid ka "tupikusse".Libatrassi autor paistis ka peatselt kelleks osutus minu tuttav soomlane Mikko kes oli tulnud siia rappa üldsegi mitte geomängu eesmärgiga :) Püüdsime teda küll meelitada tohutu varanduse leidmisega,kuid ta kurivaim ei tahtnud kuidagi vedu võtta :)

Aitüma peitmast!

 2 

Kuna autotehnika otsustas ootamatult, et tuleb piirduda linnalähedaste aaretega ja militaargraafik ka kenasti vaba päeva lubas, siis leppisime Madisega bussipeatuses kohtumise kokku ja hakkasime sealt tatsama. Tankla juurest oli juba kena rada sisse tallatud, suts maad edasi saime teemeistrid kätte ja edasi oli juba täitsa mõnus astumine mööda värsket räätsarada. Tänud aarde eest!

 7 

Millest alustada. Sellest, et ma ikka veel ei harju, et geopeiturit võib kohata kõikjal. Aarete läheduses on muidugi konsentratsioon suurem, aga juhtub ka mujal. Nii juhtuski, et vaikselt parklasse vurades ja end platsi sättides, mõtted hoopis ees ootaval rabamatkal, leidsin korraga Kristjani ja Simone kõrval olevast autost :) Ha-dii-ha. Hullult naljakas oli olla. Eks ta ole, et parklad on mingil ajahetkel mängijate kogunemiskohad, aga rohkem nagu advendiseeria ajal. Küsisin, mis teoksil, aga sain hoopis vastuseks, et nemad parasjagu jätavad seda rabamatka vahele. Nujah, eks krõbedama külmaga ongi rabas mugavam astumine. Täitsa nõus selle mõttega. Korraks astusid masinate vahele ka Dauno ja Krissu ning siis nad läinud olidki. Sain selle lühikese hetkega selgeks rohkem minu jaoks uusi nägusid, kui vahel terve pika sündmuse jooksul. Parklakoht oli vaba ja siis mu matkakaaslased saabusidki. Relvastasime end vajalikuga ehk kolme peale kahed räätsad ja ühed kummikud ning asusime aarde poole teele. Wingmanil on oma logis puha õigus - nagu laulupidu oleks selles rabas. Aga geolaulupidu. Esimene geopeitur (loe Wingman) tuiskas meile metsas vastu lausa jooksusammul. Omandasime matkatarkust - kiirelt joostes ei jõua jää talla alla jäätuda. Rabamaastik oli üsna eriilmeline, kohati juba kepiga toksides mõnusalt vastu kõmisev ja samas veidi kaugemal täiesti tüma, rõõmsalt nõus tervet jalga oma mudasesse embusesse haarama. Täpselt nii see matk kulgeski. Esialgu ekslesime selles raba pehmemas osas. Vahepeal nikerdasime end suht ummikusse, ümberringi kõik tüma ja auguline. Siis läksime otse üle lauka ja kohe läks astumine tummisemaks. Siksakitades jõudsime esimese aardeni ja edasi oli kõik lihte. Edasi järgmise aarde juurde viis juba geomaantee. Selle täna rabas toimuva geolaulupeo nimekirja avastasime esimesest aardest. Olin juba konteineri sulgenud, kui Ingrid midagi küsis, mille peale avasin logiraamatu ja hakkasin vaatama eelmise logikande kuupäeva - 17.01 - sellest eelmine - 17.01 - sellest eelmine - 17.01 - keerates lehte - ikka 17.01. Meie ees oli sama kuupäevaga neli logi. Hea, et olime poolest lõunast alustanud, sest nagu öeldud, siit algas geomaantee. Jah, rohkem me rabas kedagi ei näinud, suur raba. See-eest saime lugeda jäljeraamatut. Räätsajäljed, kummikujäljed, ka suusajäljed vilksatasid kuskil. Oli tore matk.

Tänan peitjaid! Eraldi tänan toreda pildiga pusle eest. Aitäh!

 5 

Parasjagu krõbe ilm, et enesega rappa minna. Sedapuhku siis mitte üksi, vaid kambaga. Alguses oli meid 3, aga siis liitusid veel 2. Mina ja räätsad. See vajab eraldi peatükki, aga praegu ei jõua ja siin pole selle kirjatüki koht ka mitte. Raba peal meenus, et viimane kord räätsadel jääb mitme aasta taha ja toona sai samuti koos Kaja ja Brunoga kuskil õõtsuval pinnasel tümpsatud. Igatahes - tiiru lõpuks oli mul see räätsasahistamine jälle päkas. Mulle ei meeldi selline vetruv ja salakaval pinnas. Õnneks on lumi maas ja aru ei saa, kuhu täpselt see jalg satub ja mis seal lume all täpselt on. Seekord sattus hästi ja Kaja, kui kõige kergem, saatsime enda ees laukajääd proovima. Kui kandis Kaja, noh, siis ... Aare oli seal kus ta olema pidi. Tasub tatsamist - vaadete pärast just praegu, talvel. Lasketiirust kostuvatest valingutest rääkimata. PS loodetavasti nood 2 orienteerusid, pärast rabas hargnemist, tagasi tsivilisatsiooni :)

K laukajääl

märg jäljepõhi

vot nii ilus ongi

 8 

Mõnes mõttes jäime veidi hiljaks selle aarde külastamisega. Etendus oli juba lõppenud ja uisuväljakule oli valge vaip peale tõmmatud.
Napilt olime metsa jõudnud, kui jalg juba läbi valge vaiba vajus. Panime siis talla laiendid alla, kui metsa vahelt hakkas hääli kostma. Kaks matkaselli arvasid, et tuleb jalutuskäik pargis. Räätsad olid nad poodi unustanud. Nii me siis hakkasime neile rada sisse tallama. Taaskord, salakaval oli see raba. Kena valge vaiba all oli hulgaliselt ootamatusi.
Igatahes kohale me jõudsime. Aarde ümbert tallasime otsingute käigus lume ilusti ära. Järgmistel on hea, mugav otsida.

Träkk

Teerullid

Ilus lumine jalutuskäik rabas. Uisuväljak oli, ühtegi karu täna ei olnud. Küll oli palju ATV jälgi, mida sai kasutatud edasi jõudmiseks. Varsti peab jälle tagasi tulema, kuna täna rohkem ei jaksanud. Aitäh!

 7 

Kui eile päeval peale Naisteraba matka mõtlesin, et võiks täna geopeituses puhkepäeva teha või midagi lihtsat möödaminnes otsida, siis õhtul peale Ove ja Airi logide lugemist oli uus plaan tänaseks paigas. Lisaks avastasime, et Kaitseväe harjutuskalendris tänane kuupäev üldse puudus ning siis polnud enam kahtlustki, kuhu täna minek on.

Mõistatus oli meil lahendatud tiimitööna üsna kohe peale avaldumist, Salme tegeles puslega ja mina nuputasin edasi. Pisukest süvenemist nõudis, kuid täitsa paraja raskusastmega ülesanne, et aju ära nikastama ei pidanud.

Auto jätsime meiegi Neste juurde, kaasa võtsime igaks juhuks räätsad ja mööda värskeid/tänaseid jälgi asusime raba poole teele. Mingil hetkel jäljed kadusid, rabas võtsime siis oma suuna aardele ja räätsad all oli päris mõnus "suusatada". Umbes kolmveerand tunni pärast jõudsime uisuväljakute juurde. Kuna me väga täpselt polnud gepsu jälginud, siis selgus, et oleme valel pool õiget väljakut. Esimese hooga jääle ei julgenud kohe minna ja tegime ringi ümber sileda lumise platsi. Õiges kohas vaatasime natuke ringi ja oligi aare leitud. Peale logimist otsustasime siiski ka jää tugevust katsuda. Tagusime niikaua, kui matkakepi otsast hakkas juba pilpaid lendama, kuid jää ei näidanud mingit purunemise märki. Siis juba läksime üsna julgelt laukale ja tegime seal räätsadega mõned piruetid.

Väga ilus koht, lume ja külmaga ideaalne vaikust nautida ja lihtsalt kulgeda. Aitäh peitjale, et meid siia rabasse meelitasid!

Karupoeg räätsadega piruette tegemas

 3 

Lahendus oli kerge, olin Tartus suvel just purenud samasugust ülesannet. Nii, et Vahemere asemel läksime veidi lähema veekogu äärde. Inimesed on seal käinud ja ellu jäänud. Otsustasin ka proovida. Veendusin, et sõdur puhkab pühapäeval (ma loodan, et vaenlasele infot ei paljasta).

Ühe käe peale võtsin Catibergi, teise käe peale Girlti ja mobiili hammaste vahele. Ujuma ei saanudki, kirvest polnud kaasas. Uisutamist ka ei julgenud proovida, küll aga logisime aarde, millest algul mööda panime, nagu paljud eelmisedki. Ei saa öelda, et maastik kerge oleks olnud. Habe nägi lõpus välja nagu oleks kümme kilomeetrit suusatanud. Muidu väga super matk.

Aitäh!

Ujuma ei saanudki :-)

Habe härmas, .........

 7 

Kui geonaabrimees Ove eile uuris, kas mul võiks olla huvi täna selle aarde juurde minna siis ei kahelnud ma hetkegi. Nii ehk naa võiks ju vähemalt ühe aarde päevas otsida, see hoiab meele rõõmsana ja väike liigutamine on tervisele ainult kasulik. Mõistatuse osa oli aga kusagil poole peal ja nüüd tuli end kiirelt kokku võtta, et seegi puretud saaks. Imetlen ja imestan tihtilugu millise (võibolla on see näiline) kergusega teistel kaasmängijatel need mõistatused lahendatud saavad. Killuke siit, teine sealt ja nii sain minagi lõpuks selle asjaga hakkama. Ilm oli täna väikseks rabamatkaks justkui loodud. Mõõdukalt külm ja tuulevaikne. Tatsasin Ove kannul, kes oli eeskujulikult kummikud jalga pannud ja sinna otsa veel räätsadki. Kekslesin matkajalanõuga mättalt mättale püüdes märjemaid kohti vältida. Üldiselt tuli see üllatavalt hästi välja aga energiat kulus ja soe hakkas. Algul võtsin kindad käest, siis sikutasin salli ära. Lõpuks oli nii palav, et võtsin ka mütsi peast ja tõmbasin jope luku lahti. Tunde hiljemgi annab veel tunda, kuidas põsed õhetavad. Kui olime nulli jõudnud panime aardest hea hooga mööda ja hakkasime siis otsima. Tükk aega sõelusime edasi/tagasi midagi nägemata, kuni Ove lõpuks logisid lugema hakkas. Selle järgi kõlas, et tegime täpselt sama lükke, nagu Madiski. Ove astus pisut tagasi ja vaatas aardega tõtt ning meil oli küllaltki keeruline aru saada, et kuidas me seda siis kohe ei näinud. Nimed kirjas astusime siit edasi veel positiivsete atribuutide juurde, kuna Ove väitis, et jää on täna piisavalt tugev. Aitäh siia kutsumast!

Jää tugevuse kontroll

 2 

Täna oli ilus ilm rabamatka jaoks. Auto parkisime Neste tankla juurde ja sealt võtsime otse suuna aarde poole. Talvine lumine raba oli väga ilus ja peagi olime aarde juures. Topsi otsimine võttis veidi aega kuna olime sellest esimese hooga lihtsalt mööda sammunud. Tagasiteel tegime põike ka naaberaarde juurde kuna Airil oli see veel logimata.

 4 

Oma aastavahetuse pidustustejärgse ihunuhtluse plaanisin täna just siin ette võtta. Hea koht kus sisse luristatud ja pugitud mürgid välja põletada. Pealegi tänu pühadele haigutas treeningprogrammi infotahvlil tühjus. Seda võimalust lausa tuli ära kasutada. Korra siin rabas juba käidud ja korra isegi raba servas oma aardele asukohta vaatamas käinud. Seega päris võõra kandiga tegemist ei olnud. Hiilisin masinaga nii ligi kui sain ja asusin tammuma. Olud olid siuksed, et uisutamiseks polnud lootustki, aga ega minu varustuses selliseid vahendeid niikuinii polegi. Kuid selle aarde peitmise kuupäeva olusid mäletan ma väga hästi. Sai ju samal ajal Läänemaal merel, lihtsama liikumise nimel, ikka mõned kilomeetrid uisusammul kirsades edasi liigutud. Täna aga tuli silmitsi seista vesiste oludega. Kuigi laugastel oli jää küll peal, siis seda testima ma minna küll ei julgenud, kes mind siit mülkast ikka päästma tuleb. Kui enam polnud aardeni palju jäänud, kuulsin kedagi lobisemas. Mingi hetk seisatasin, et tuvastada kõnelejate suund, kuid saabus vaikus. Ei teagi kohe, vist kuulen luulusid. Logiraamatus oli samuti viimane logi Tarmo oma. Riietusega olin seekord kõvasti puusse pannud. Kogu selle retke vältel ülakeha kuumas, aga varbad kummikutes külmetasid. Hea teada, saab vastavad korrektuurid teha, et mõnel järgneval pikemal rännakul ennast mugavamalt tunda.

Tehtud, nähtud ja tänud.

 5 

Kui m6istatuse osa seljatatud ehk siis kolm kausitäit putru sisse vitsutatud, oli kohe kibe plaan logima tulla. Aga omajagu raskusastmest moodustab ju hoopis see millal siia lubatakse tulla. Oleks tahtnud muidugi seda üürikest jääaega enda kasuks keerata, aga eks sellega läx nagu läx. Vähemasti sai paari teise pähkli juures seda loodusj6udu täiega nauditud ;) Pühade ajal oli sammumeeter nagu seisma jäänud ja nüüd oli viimane aeg midagi ette v6tta. Kuna meil lund polnud, siis otsustasime seda kusagilt kaugemalt otsima minna. Siseinfo ytles et Saku kandis pidavat lumevaip maas olema. Jaa nii oligi et iga kilomeeter mis kodust kaugemale j6udsime, muutus lumekiht valgemaks :D Esialgne plaan oli saku m6isaparki jalutama minna, aga vaatasin nii igaks petteks ka mida mil kaart näitab. Ohoh täitsa 6ppustevaba periood praegu. Ega seda akent ei saanud nüüd ju kasutamata jättaja nii tegimegi kiired korrektuurid jalutuse osas. Auto jätsime juba tuttavasse parklasse ja asusime kand ja varvas teele. Igaks juhuks pakkisin kaks paari kummikuid ka koti külge kaasa. K6ige pealt sai Leanne jalad märjaks ja kuna tema kummikud olid nii madalad siis tema jalga läksid kuivad sokid ja hoopis minu k6rged kummikud. Matkasaabas pidas väga hästi kuni hetkeni mil kaotasin valvsuse ja astusin poole p6lveni vette. Nooh ikka juhtub. M6nisada meetrit ennem aaret korjasime ka värsked räätsajäljed yles mis juhatasid otse aardeni. Kes see teine siin ikka jalutab kui geopeitur. Aga vot v6ta näpust. Logiraamatus oli viimane sissekanne 14.12 Ju siis keegi käis uisuväljakut imetlemas :D Kaan oli kll peal aga kandej6udu ei hakanud seekord igaks juhuks testima. Täitsa viisakas uisuplats teine. Tagasi minnes v6tsime jälle räätsajäljed yles. Täitsa gepsuta saime tsivilisatsiooni tagasi. Lumi andis ka niipalju valgust et lampe polnud vajagi. Uisutamine jäi kll tegemata aga m6nus 5 km rabas kulgemine oli. Tänud peitjale

 6 

Tükk aega jalutasin Robertat magama ja kui ma ta magama sain, avaldus uus aare. Võtsime kohe lahendamise ette, et saaks oma hommikuse õuetiiru mugavalt ära teha. Magava lapse autosse saamine oli muidugi eriline kunsttükk, sest talvekombega ju last autosse panna ei tohi ja nii ma siis kuidagi käte värisedes ta autosõidukombesse pakkisin, ise ka ei suuda uskuda, et õnnestus. Madis veel vaatas, et praegu kindlasti tohtis sinna minna, aga hiljem saime info, et vist ei tohtinud? Kas piirang kehtib ainult sellele alale, kus harjutus toimub, või kogu alale? Oleks kindlasti oluline seda infot teada ja see ka kirjeldusse lisada, kas keegi targem oskab kommenteerida?

Kohapeal oli parajalt karge see olemine ja jää kandis suurepäraselt. Jasper oli väga õnnelik - "Jassu on jääs! Lähme sinna jäässe ka!" ja muudkui uisutas. Kuidagi väga mõnus ja rahulik oli see koht seal, aga kaua olla ei saanud, sest Robertal hakkas peagi Zoomis beebivõimlemise tund - ikkagi 21. sajandi beebi ju!

Auto juurde jõudes olime Madisega omadega päris läbi, lapsi tuli ju ka kaasa tassida, aga natuke selline mõnus pingutuse tunne oli ka :) Seega kiireks sutsakaks ei soovita, pigem võttagi omale eraldi eesmärgiks see aare, ehk veidi pildistada ja miks mitte ka uisutada.

Aitäh aarde eest!

Suundume matkale

Assu on jääs!

No need peavad küll FTFivate geopeiturite jäljed olema. Või hülge?

 7 

Olid need vast kolm vahvat karu. Avaldumise hetkel sattusin meili vaatama ning asusime kohe tegutsema, et saaks karudele külla minna. Pusle koos ja koordinaadid välja nuputatud, vaatasime kõigepealt, et oleks õppuste vaba aeg ning et ikka minna tohiks.

Mõmmid olid sellised natukene häbelikud, kisast-kärast eemale läinud, et saaks rahulikult uisutada. Liis võttis Roberta kõhukotti ja ma viskasin Jasperi kukile ning nii me siis aarde poole sammuma asusime. Maapind oli selline enam-vähem, jalad sain veidi küll märjaks, kuid ei midagi hullu.

Aarde juures tegelesid Liis, Jasper ja Roberta uisutamisega ning mina otsisin aaret. Olime tast mööda läinud ning tema märkamisega läks veidi aega. Mäkerdasime logiraamatu ära ning veidikese uisutamise järgselt liikusime auto juurde tagasi.

Selline mõnus matk oli, nahavahe sai märjaks ja tunne oli hea, kui olime auto juurde tagasi jõudnud. Aitäh peitjatele aarde eest, meile meeldis!