Mütsiga Manni

Olime juba valmis pikemaks otsinguks, aga juba esimesest piilutud kohast vaatas aare vastu. Tänud siia toomast.

Kunagi vaatasin seda mõistatust ja no midagi ei saanud aru. Isegi mustrit ei suutnud tuvastada. Nüüd, uuesti ette võttes, sai ilma mõistatusetagi umbes kant paika pandud, aga selle põhjal kuusemikrot olekski otsima jäänud. Õnneks oli tehnoloogia ja minu mõistus veidi arenenud, ning suutsin lõpuks ka kodeeringu lahtu harutada. Nõudis omajagu näpuga järje ajamist, aga lõppkokkuvõttes tasus end ära, sest suunas õigesse kuuse punti. Kaaslane lähenes õigelt poolt ja tegu mu elu sellega eriti lihtsaks. Aitäh peitjale!

Pimedas läks ikka omajagu aega, enne kui aare sisse lülitus.

Tänan peitmast.

Mõistatust olen kunagi ilmselgelt vaadanud, aga no lahendamata oli ta siiani ja nüüd ilmselt jääb ka. Mainisin kaaslasele, et kui me juba niikuinii siinkandis oleme, siis võiks ju aarde oletatavas asukohas kirvetamas käia, kui see muidugi muguvabaks osutub. Suureks üllatuseks osutuski, kuigi tukiving oli veel nii värske ja tugev, et mugud olid ilmselt äsja lahkunud. Vaatasime vihjet, lugesime logisid ja ei kulunud vist 10 minutitki, kui kaaslase terav pilk aarde tuvastas. Sellise toreda kirvega oli hea väikest kodukandi geopäeva lõpetada. Aitäh peitjale!

Aitäh aarde eest! Koht, mida tasub tulevaste retkede jaoks meeles pidada.

Läksin kirvetama aga ei leidnud. Vaatamata vihjeabile. Aga vähemalt seeni sain ja õhtul sai seenekastet. Tänan!

Leitud Jõgevamaal suveseigeldes. Tee viis siitki mööda ja heade abiliste suunamisel sai kenasti draiv-ini tehtud. Koht oli meeldiv ja inimtühi, aga kell ka veel vähe. Kui Kaidole meeldis, jätan ka ka ise tulevaseks meelde. Mõistatus endiselt mõistetamatu. Aarde eest aitäh! Okkad krae vahel.

Suveseikluse käigus sai ka siit läbi põigatud.

 1 

Siiamaani ei suuda aru saada nendest jälgedest, pori või tindiplekkidest pildil. Kas neist kasu peale eksitamise olla saab? Google pildiotsing ja AI jäid ka sõnatuks. Tuli aeglaselt logisid lugeda ja ümbruskonna kaarte uurida. Nii jäigi silma üks koht kuhu võiks ka kirvest loopima minna. Sobis teele Selgise rattaraja poole. Found it: 20.Jul.2024 10:24 Mütsiga Manni. Päris korralikult võssi peidetud RMK plats. Pole ime, et seal keegi käia ei taha. Napilt mahtus meie bussike laua lähedusse. Dix uhas ühe vihjelise poole minema ja üks hetk karjatas ja hüppas. USS!! Rästik jäi teele ja peaaegu jala alla. Aga veidi müta-müta ja patsu-patsu maapinnale ning suunasime silmad uuesti nääripuudesse (mitte jõulupuudesse!?) Tops ilmutas end ja saime logida. Keda tänada? Keda kiita? Aare korras! Aitähh!

Mõistatuse lahendasin paar õhtut tagasi. Kuna väljatrüki võimalus puudus, siis läks natuke kauem aega, aga siiski lahenes kõik minutitega ja jäi külastust ootama. Täna see päev saabuski. Aga kohapeal läks ikka aega. Kõigepealt vaatasin õige koha (hiljem selgus, et õige) üle, ei miskit. Siis tuiasin ümbruses ja kuna ikka kutsus sinna õigesse, läksin nuhkisin seal veel. Ikka ei miskit. Siis lugesin logisid, vaatasin kriitilise pilguga ringi ja suundusin juba kolmandat korda sinna õigesse kohta. No peab ju olema, aga nüüdki läks ikka aega, enne kui nägijaks sain. Õnneks polnud läheduses inimhingelistki ja muudest elusolenditest vingerdas vaid üks must tegelane puhmaste vahele varju. Aga tema mind ei seganud. Aga peitjale tänud mõistliku mõistatuse ja aarde eest.

 1 

Mul õnnestus samuti vingerdavat tegelast kohata, kuid mitte musta värvi vaid vaskset. Oli lahe kohtumine vaskussipojukesega.

Ussitatikas

Kuna aarde nime ja reaalset kohta kokku panna pole just keeruline, vähemalt siin kandis varem liikunutele, siis käisin siin kunagi talvel kirvest loopimas. Ma päris pikalt raiusin siin põlvili lumes kuni lõpuks pimedaks läks. No ja pimedas kirvega lumes sahmerdades on üsna keeruline aardele pihta saada :D Tookord kulmineerus otsing kakao keetmisega. Seekord sai mõistatus muundatud numbriteks ning täpne asukoht ka kaardile. Talvel ma mööda ei pannudki - sai ka seda kuuske raiutud :P Aga seekord siis nimi ka kirjas logis.

Tänud!

Mõistatus sai guugli abiga lõpuks lahenduse, aga kohe tekkis ka mõte, et kuidas ja miks seda tehnikat siis päriselt kasutatakse ja kas üldse. Koha peal oli täna hea ja rahulik, kuigi temperatuur oli oktoobri keskpaiga kohta üllatav +16 ja oleks täitsa saanud siin ka sihtotstarbeliselt aega veeta. Meie otsisime nääripuude seast selle kõige kaunima välja ja logisime aarde. Aitäh!

Mõistatus oli lahendatud ammu, täna vaatan pilti nagu siga uut aiaväravat aga tänapäeval olen kaval ja märkmete kast on täidetud, sest kunagi ei või teada, millal kastisisu kasudega maha müua tuleb. Nujh, oleks mingitki kodutööd teinud, siis võibolla saaks ka kirvega aga ma pole kunagi kirveviskes tugev olnud.

Tänud, lahe idee aardel ja koht ilus ja mõnna ja ajas naema ka!

Kunagi avaldumise hetkel üritasin lahendada, aga visuaalseid vasteid leidsin pooltele ja nii ta jäigi. Täna Alatskivilt tulles avastas Carmen telefonist huvitava juhtlõnga ja kohe otsustasime peatuse teha ja kontrollida. Tõsi ta oli, ning Mann mütsiga oli kohe päriselt olemas.Tekkis kohe kiusatus kirvest loopida ja kuskil 20 min. pärast naeratas ka õnn.Eks vihje aitas kuigipalju kaasa ja logi panime kirja.Meenub, et Paide kandis leidsin kunagi samuti aarde mis kirjade järgi oli tol hetkel mitte leitav.Igatahes meile oli tore üllatus.

Leidsin märkmetest aardeid millel logiraamatus nimi kirjas aga arvutis mitte. Leidsime. Tänud peitjale

Topsik ei tahtnud alguses ennast meile ilmutada. Ja siis kui peidust välja tuli, said ka nimed kirja panna. Tänud peitjale aarde eest.

Jätsime auto suure tee äärde ja sumpasime läbi paksu lume aardeni. Aitäh.

Aitäh! Leitud!

Läks aega aga leidsin. Aitäh!

Jailbreak 22

12034.

Juba rühkimine tee äärest nullilähedale oli pingutus, mis korralikult hingeldama võttis. Sellele järgnes aardeotsimine üle põlve lumes, kus iga liigutuse peale pudeneb peaaegu samapalju lund kaela ülevaaltpoolt...
Oli meil ikka kannatust mitte loobuda vaid otsida leidmiseni. Seekord siis sedasi. Aitäh!

 2 

Viimase jupi tegime ikka jalgsi. Lumi ulatus mõnes kohas sinnani, kus jalad kokku saavad ja nii oli liikumine vääääga vaevaline.
Aarde leidmine on puhas ime. Olime kindlad, et naaseme suvel aga siis mõtlesin, et prooviks kaevata... See lõppes sellega, et nüüd on nimed logiraamatus.
Aitäh!

 2 

Ilmataat on seda maanurka korraliku lumekattega õnnistanud. Seetõttu meenusid kohe Tunki tegemised. Õnneks lumikate veel nii paks ei ole ja korralikud rajad tallasime ka sisse. Ehk ei pea järgmised seal nii palju rassima ja auto saab ka kergemalt liikuma.

Lumine puhkekoht

Rajad metsas

Selle mõistatuse lahendas Anna ammu-ammu ära. Täna olime siin kandis liikumas ning käisime kontrollimas, kas saadud tulemus vastab tõele. Vastas küll, aare ootas meid täpselt õiges paigas. Aitäh.

Mäletan, et sel kevadel kunagi vastu südaööd sain selle aarde lahendamisega päris kiiresti ühele poole. Oli meil tuur just plaanis, aga selle aardeni ei jõudnudki. Küll oli tore, et nüüd sügisel sai see ära tehtud. Tanel sai natuke koordinaate veel lihvida ja olime täitsa õiges kohas. Mulle mõistatus meeldis :) Aitäh peitjale.

 1 

Vahtisin seda mõistatust nagu kits kinokuulutust ja ei saanud mitte mõhkugi aru. Õnneks hakkas naiselik loogika hädast välja. Minu osaks jäi veidi peenhäälestust teha asjale. Ega päris kindel ju ka olla ei saanud, sest geokontrolli ju polnud, aga vähemalt koht tundus paljulubav. Igatahes laagerduma ta jäi ja lõpuks jõudis kord ka välitöödeni. Eks muidugi on ka lihtsamaid ülesandeid kui taskulambivalgel ja hüppava GPSiga kuusikust kuusemikrot otsida, aga lõpuks ta mingi ime läbi siiski silma jäi. aitäh peitjale.

Ikka mitu tiiru tegin jõulupuudele ümber. Enamus olid sellised rääbakad aga üks neist tõmbas pilku küll. Uurisin teada siit ja sealt aga aaret ei leidnud. Olin juba käega löömas ja enne lahkumist otsustasin veel infotahvli üle vaadata. See, mis tahvlil kirjas ei tea ma siiani. Külla aga köitis mu tähelepanu numbritega paberitükk, mis tahvlile jäetud. Algas see nii viis__ kaheksa__ jne. Edasi läks koordinaatide võrdlemiseks ja ma olin saanud täpselt samad arvud. Jällegi leidsin ma end tuttava jõulupuu juurest ja seejärel sain kohe nägijaks. No leidus sellel puul veel üks koht kuhu ma varem ei vaadanud. Aitäh!

See mütsiga daam avaldas oma asukoha üsna kiirelt. Nüüd jõudis järg välitöödeni, mis läksid samuti ladusalt. See jäi päeva viimaseks. Tänud peitjale!

Mannile sai müts pähe tõmmatud kohe peale avaldumist ja nüüd oli sobiv hetk kohal ka käia. Tänan.

Mõistatus sai juba talvel ära lahendatud teadmata, millal me kunagi selle aarde juurde jõuda võiks. Läks ainult pool aastat ja täna olimegi siinkandis. Üllatuslikult tabasime end Rally Estonia toimumise piirkonnast. Tee äärtesse oli paigaldatud ohtralt igasugu viitasid ja märke ja aedu, kuid ükski neist ei takistanud meid otseselt aardeni liikumast. Auto jätsime ikkagi maantee äärde, sest seda metsateekest polnud soovi läbida madalapõhjalisega isegi kesksuvel. Pisike jalutus ja leidsime end täitsa vahvalt kohalt. Kiiresti määrasime potentsiaalse objekti ja tähelepanelikul vaatlemisel oli aare hetkega leitud. See läks küll nüüd ootamatult kiiresti. Aga ega kauem poleks aega otsida olnud ka, sest vihma hakkas üha tihedamalt sadama. Auto juurde tagasi jõudes uurisime kaarti, et kuidas edasi või tagasi saab, sest meie teele jääv sild on remondis ja tee suletud. Äkki peatus meie kõrval üks rallikorraldaja ja uuris, kas valvame? Kui vastasime eitavalt, siis küsis, et mis me siin siis teeme? Kogu ala peaks olema rally tõttu suletud ja sõbralikult suunati meid tagasi avatud teedele.
Aitäh toreda aarde eest!

Tänan aarde eest!

Tore mõistatus. Tänud

 1 

4 kuud ja 21 päeva peale esmakülastust - peale vaevarikast teistkordset otsimistuuri, kui Herki juba suurejooneliselt vahutades :D loobus (ja ma võin kinnitada, et Herki loobub siis kui Chuck Norris magab), juhtusin olema õiges kohas ja õiges asendis. Hoirassaa ja hurraa, tõepoolest! Herki astus siis ligi, et mind konteineri tühjendamisel aidata ja räuskas rõõmu ja muude ägedate tunnete vallas :D

Aga mul on hea meel, et esmaleid läks ikkagi pisikese boonusena sisuliselt koos aardega hanges öö veetnud Tunkile :D Aitäh!

 1 

1.jaanuari hommikul lahendasin mõistatuse ära. Kuna selle päeva tavaliselt uimerdame maha ja taastume raskest õhtust, siis seekord otsustasime jõhkralt pika tripi kasuks. Lõpus sai poleeritud jõhkralt kaua, korraks kaheldud ja lähedal veel ühte kohta külastatud ja siis alla antud. Positiivne oli asja juures see, et Tunk sai endale põneva 2. jaanuari. Leiu puhul võibolla ta poleks kohe tulnud seda aaret otsima ja oleks jäänud ilma mõnusast seiklusest.

Tänaseks olid haavad paranenud ja otsustasime veidi väänata teed Tartusse selle aarde pärast. Mingi jube leviauk on seal. Jälle kiskus asi kiiva ja kuna telefon kaastööd ei teinud siis tahtsin tegelikult lahkuda sellest kohast ja unustada aarde aastakeseks. Õnneks kuulsin eemalt Catibergi hüüatust - vist leidsin. Jommajoo! Türi, Paide, Järva-Jaani! Seisin jaanuaris aardest poole meetri kaugusel nii umbes 5+ korda. No ei joppa selliste aaretega üldse ja tavaliselt päästab kaaslane mind siis hädast välja. Aitäh, see otsing jääb meelde!

 1 

Matsimäe käbikuninga juurest orbiidika poole sõites tuli see Merikese viimane mõistatus jutuks ning ühte õhku visatud teooriat tundus siis täitsa sobiv nende plekkide murdmiseks ka katsetada. Toimiski, ühe kahetäpilise errorimomendiga siiski... Aga kui sellega samuti selgus majja sai, polnudki muud kui tiir aarde juurde ära teha, ei seganud enam ka see, et vihma taevast katkematult tilkus :). Väga üllatav finish, aitäh Merikesele näitamast ja koivasirutustiiruks põhjust andmast, kulus ära ;).

Mina neid lärakaid pildil läbi ei hammustanud. Õnneks on mul Karl, kellele meeldib erievaid mõistatusi pureda. Eest leidsime täiesti üllatava kha, mida oli põnev uudistada.

Aarde mõistatuse tõlkisin endale arusaadavamasse keelde ja siis pusisin koordinaadi välja. Talvekuudeks oli mõnus lahendamine. Nüüd saabusime välitöödele. Väga ootamatu koha leidsime. Ei oodanud siit sellist uhket puhkekohta avastada. Keegi RMK vihkaja oli jätnud oma poliitilise sõnumi laua talale lugemiseks. Pärast seda jalutasime eemale ka aaret otsima. Pärast natukest tiirutamist leidsime otsitava üles ja panime nimed kirja. Aitäh mõistatuse ja koha näitamise eest!

Leitud tänan

Mõistatus lahenes üpriski kiiresti ja nüüd mõnedki kuud hiljem sai ka logi kirja pandud. Tänud.

Mõistatus oli huvitav, sellised pusimised mulle meeldivad. Täna oli tee tugev ja kinnijäämisohtu polnud. Aaret tulime mütsiga lööma, nagu enamus aardeid. Pisut aega tiirutamisele kulus kuni õige koha leidsime.

 1 

Nii kui raskusastmeid korrigeeriti, sai mõistatus ära lahendatud ja rohelise mütsiga ootele pandud. Nüüd sattusime logima ja tegime mälumängu, et kus juhtus episood sarjast ,,Tunki seiklused maal ja merel". Väga pead ei murdnud ja läksime vihjekohta revideerima. Oeh, võttis ikka aega, ma seisin tükk aega pea okastes ja üritasin õiget kohta tabada. Ei tabanudki, hoopis Kaupo päästis päeva.

 1 

Õhtu oli ilus ning kui teised väiksele geoõhtule kutsusid, ei suutnud ma ei öelda. isegi hiline viipekeele konsultatsioon sai ilusti kusagil maanteeääres tehtud. Need nutikooli võlud ka vahelduseks :D
Aarde juures oli Reino juba korra käinud, kuid minul oli alles värskelt selle tripi jaoks lahendatud. Lähenesin mõistatusele kilplaslikult ja seekord isegi viis ilusti sihile. Kohale jõudes tulid kohe silme ette talvised pildid nii tunki kui teiste logidest. Täitsa deja vu tunne! Aarde endaga nii lihtsalt ei läinud. Reino koordinaat oli minu omast mitmekümne meetri võrra erinev ning ega mulgi seal metsa all just kõige täpsem telefoni geps polnud. Siiski saime paarikümne minutiga nimed kirja.
Tõesti tore koht, kuhu juhatatud. Mina polnudki kordagi käinud. AItäh!

Teisel katsel selgus, et koordinaatidesse oli näpuviga sisse lipsanud ja tegelik null paarkümmend meetrit eemal. Seal vihjepuu ja aare täitsa olemas. Tänud peitjale, huvitav mõistatus.

Eelnevatest polaaruurijate mälestustest tulenevalt olid ootused kõrgemad. Kohalejalutamise vaev, eks siis vast vedas.

Esmapilgul tundus mõistatus jube keeruline ja jätsin selle kohe kõrvale. Poleks vaja olnud, sest kui nüüd asja täpsemalt vaatama hakkasin selgus, et pigem jäi see minu jaoks isegi lihtsamate poolele. Kohapeal avastasime, et olin salvestanud endale lahenduse asemel hoopis nulli koordinaadid. Veidi otsisime umbkaudses piirkonnas, kuid see ei andnud tulemusi. Mis siis ikka, kui uuesti lahendama hakata. Teine kord läks palju kiiremini ja peagi olime jälle puude vahel tuuseldamas. Leid tuli kiiresti kohast, kuhu enne isegi põgusalt vaadanud olime. Tänud peitjale!

Kui aare avaldus, siis andsime nooremale generatsioonile palve, et ära lahendaks. Täna siis oli aega minna tulemust kontrollima. Oli lume alla teine peitunud. Imelik oli see, et telkimisalal oli mingi auto, aga jälgi, peale lumesaani omade. mitte. Ka telk oli püsti pandud. Tegutsesime veidi eemal vaikselt edasi. Aitäh.

Mõistatuse lahendamisel keskendusin alguses liialt digiotsingutele, paberi-pliiatsi abil sai koodinaatidele palju kiiremini jälile. Üks kriksatrull on siiani välja nuputamata, aga see ei seganud aaret leidmast. Aitäh, küll siin kandis ikka saab kohti valida!

Siin aarde juures juhtus jälle see, mis aeg ajalt juhtub. Parkisime auto teeserva ja imelikul kombel tegi eelmine auto täpselt sedasama. Niikaua kui kohmitsesime olid esimesed juba jõudnud mööda rada astuma hakata. Metsavahel saime siiski jutule. Külli oli tulnud oma kaaslasele tutvustama seda vahvat peidus olevat puhkekohta. Meie käisime sipsti põõsas ja logisime aarde. Tänud peitjale!

Teel Peipsi äärde sõidan siit tihti mööda ja enamike metsapeatuskohtadega olen ka tuttav, ometigi polnud siin käinud. Suurim tänu!

Mõistatuse lahendus tuli kenasti. Kohapeal andis tulemust järjerkindel tegutsemime. Tänud!

Huvitav lahendus tõi seni käimata kohta. Lund leidus mõnuga me teel. Lume teisaldusega sai igaüks tegeleda ja lõpuks ka leidus otsitav. Tänud peitjale.

Siit leidsime eest toreda kohakese.Aitäh!

 1 

Lahendus tuli kenasti. Täna jõudsime toreda seltskonnaga pärale. Alguses me aaret ei märganud, aga pärast ohtraid lumeteisaldustöid nii vales kui õiges kohas sai aare õnneks leitud. Aitäh!

 3 

Sellele aardele alguses väga tähelepanu ei pööranud, kuna ikkagi Tartust kaugemal. Aga pärast esimest mitteleidu hakkas huvitama. Hakkasin siis mõistatust lahendama ja kuna mina koodiga midagi peale ei oska hakata, siis lahendasin nö paberi ja pliiatsiga. Ja väga kenasti tulid koordinaadid kätte. Hommikul lugesime tunki logi ja otsustasime ikkagi aaret tulla otsima. Lastele saime tädi lapsehoidjaks ja panime plaani ka mõned teised lähedased aarded. Kui me lõpuks aarde peidukoha lähedale jõudsime, oli tee ääres juba 3 autot. Esimene mõte oli, et kõik on geopeiturid, aga kui aardele lähenesime, siis vaatasime, et ikkagi mugud. Kõndisime neist siis enesekindlalt mööda. Jälgi oli siin palju ja nääripuid oli palju. Aga tegelikult ei läinudki meil kaua, kui Tõnu aarde leidis. Ja oli täpselt koordinaatidel. Lihtsalt paks müts on peal ja lumega veel paksem. Eks me muidugi lootsime, et äkki oleme esimesed, aga tunki nimi oli juba kirjas. Panime siis end teisena kirja kell 14:50. Väga ilus koht ja just talvel lumega eriti maagiline. Täname!

 30 

Mõistatuse lahendasin aasta esimesel õhtul ära - hiljem kuulsin, et vale meetodiga küll, aga noh, toimis. Plaan oli säherdune, et sõidaks lõuna poole nädalavahetust veetma. Vaikselt lootsin valget lund ka, aga kõva häälega ei julgenud sellest mõtelda, muidu kui ilmataat teada saab, siis hakkab jälle kiusu ajama. Et mitte niigi nappi päevavalgust pikale sõidule kulutada, hakkasin vastu ööd linnast liikuma, unetunnid võiks näiteks kuskil Tartumaal veeta.

Mida lähemale aardele jõudsin, seda rohkem hakkas täide minema unistus uuest valgest lumest. Eriti heldelt hakati seda andma siis kui autost välja astusin. Ilus kohev kiht kogunes kohe kiirelt okstele, kergelt sula, seetõttu kuhjus ka kenasti. Kottpimedas lambiga otsides jäi kõige paremini silma loomulikult pimestav-valge lumi, aga mitte otsitav mikroaare. Tunnike kulus kui tuuletiivul. Vahepeal käisin kohaliku vaatamisväärsuse juures mõtteid kogumas ning hingeauru pildistamas. Vaikse ja niiske ilmaga saab pimedas lambi kohal ähkides päris imelist vaatemängu nautida. Pärast otsisin veel veidi, ja siis veel pisut. Muuhulgas tekkis ka üks alternatiivne idee, mida käisin jalgsi 200 meetri kaugusel kontrollimas. Maastik oli seal tibake krõbedam ja asukoht pigem mitte selle peitja esimene valik. Aaret muidugi ei leidnud, küll aga paistsid lume sees võrdlemisi hiljutised jalajäljed. Oletasin, et wingmani omad. Kuna otsingud vilja ei kandnud, siis pöördusin auto juurde, et edasi Tartu poole sõita. See üritus sai tagasilöögi vaid 5 meetrit enne maanteele jõudmist. Tund aega hiljem olin juba palju kaugemal, lisaks praktiliselt ristiasendis tarviliku sõidusuuna suhtes, lootusetult kinni. Üldiselt varsti oligi aeg magama sättida, mõne korra 15-minutiste vahedega üritasin veel natuke, aga sest ei muutunud enam midagi.

Kui umbes 3 tundi hiljem kargu alla ajasin, oli suur valge väljas juba. Päevavalge ja lumevalge, viimast öisest veelgi rohkem ning aina sadas juurde. Kui mulle paks lumi meeldib, siis madala kõhuga ühesillaveoline säärasel pinnal liigutama eriti ei soostu ning kipub hoopis talveunne suikuma. Üldiselt mõlkus meeles 4x4help.eu, aga enne tahtsin ise kaevamist proovida. Sapöörilabida abil autoaluse maastiku kujundamine korrigeeris sõiduki asendit sentimeeterhaaval. Räme püherdamine, kuid kuna mingi tulemus justkui oli, siis pooleli ei jätnud. Tund hiljem sai lõpuks saavutatud uskumatu - auto oli metsateel sõidusuunaga paralleelselt ning vastu maad puutusid vaid rehvid! Kiirelt käsipidur peale, lisaks käik sisse ja süüde välja. Nüüd oli lootust. Tasandasin maasse kaabitud lohud ja lükkasin suurema lume laiali, et põhi kohe uuesti vastu ei hakkaks käima. Maanteeni oli mitukümmend meetrit ülesmäge, kõik see tuli paksust sulalumest puhtaks ajada. Sapöörilabidaga vehkimine tundus täielik kilplase töö. Kasutasin jalgu kolmnurkse sahana ja käisin sedasi tibusammul läbi kogu tõusu. Jälle terve tund hiljem julgesin viimaks autot liigutama hakata. Kõva kümme korda võtsin hoogu ja sõitsin rada sisse, iga korraga mõne meetri võrra kaugemale, ise kramplikult rooli hoides, tehes vaid nano-liigutusi sõidusuuna korrigeerimiseks. Uhh, juba enne lõunat horisontaalsel teel ja polnudki välist abi vaja seekord! Olen üsna veendunud, et 4x4help.eu teenuseid jõuan selle aasta jooksul ikkagi veel kasutada :o)

Aga kuhu see siis kõlbab, et peale aarde juures ööbimist leiuta minema tõttad... Otsustasin teha veel ühe viimase katse, max tund aega, ehk päeval näkkab paremini. Skoda jätsin sedapuhku maantee serva hinge tõmbama ning sumasin kohale jalgsi. Päevavalgel mõjus muinasjutumets kindlasti tugevamini, isegi Manni andis näole, muide, kell 12:16! Müts küll silmini tõmmatud, aga loomulikus valguses on ikka kergem leida kui lambivihus kiiskavat lumist loodust kammida. Kõik parimas korras ning koordinaat täiesti täpne. Asukoht laiemas plaanis lausa maagiline, talvemuinasjutumaa meeleolu sobib siia perfektselt, aitäh!

 1 

Sama seis, aga vähemalt sai sellise mõnusa 7 km jalgsimatka lumistel radadel.Küll ma millalgi tulen veelkord uuesti siit läbi.

 8 

Manni ja tema mütsiga läks umbes samamoodi nagu wingmanil. Ainult et vaatamisega ma päriselt ei piirdunud. Lisaks õnnestus madalakõhuline ja kitsarehviline kallakule viltuasendis kinni istutada... Loodan siin vaikselt, et äkki keegi tuleb ennelõunal aaret otsima ja ehk tal on juhtumisi kaasas keskmisest pikem puksiirköis :P

Edit: Miski ime läbi õnnestus oma jõuga välja ukerdada. Suksu on mul ikka tubli :o)

 2 

Sain koordinaadid kätte poole päeva ajal, otsustasime vaatama minna. Seekord piirdusime vaatamisega. Manni ei reetnud enda asukohta.