GC lehel on aare arhiveeritud

23-11-2023 /mihkelmihkel/

Vabastan asukoha ja annan võimaluse kellelgi teisel siia aare panna (näiteks virtuaalne).

Mingi müstiline jõud viib seda aaret ära. Värskelt taastatud konteiner kohe kadunud. Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Tund kahekesi otsimist. Ei midagi. Lugesine logisid. Saime vihje. Ikka ei midagi. Kurb.

Lõpuks nimi kirjas.

Tänan peitmast.

 1 

Teist korda kohal ja sai korralikult otsitud nii koordinaadidelt kui ka objekti juurest, kust varemleidja leidis. Üpris kindel, et kadunud. Koordinaadid vajavad ka korrigeerimist umbes tosina meetri võrra ida suunas. Nullis pole suurt kuhugi peita.

Aaret polnud kodus..

 4 

Me ei olnud logisid lugenud. Neid loed ju tavaliselt siis, kui on viimane õlekõrs näpu vahel ja mitte kuidagi ei leia. Vaatasime lihtsalt kaugelt seda ilusat mäge ja olime kindlad, et ei, täna 30 kraadise palavusega ei ole see teema. Vaatame lihtsalt et kuidas sinna ligi saab.

Sai muidugi üsna lähedale ja kui nina vastu mäge parkida, siis oli 100m aardeni. 100 meetrit!! see on ju siinsamas, proovime? Kõigepealt proovisin autoga, kuid see ei suutnud üle paari meetri mäkke ronida. Okei, 100m võib ju jalgsi ka visata. Leidsin Simpsule mingid pagassis olevad varumatkasaapad ning vahetasin ka enda plätud saabaste vastu. Käime sipsti ära, eks. Esimese neljandiku peale oli võhm väljas, saapad tuhka täis ja kaasa tassitud veepudel tundus tinaraske. Poole mäe peal oli seis juba veel hullem. Mägi muidugi ise läks järjest järsemaks, raip. Viimane veerand, Simpsu on juba peaaegu tipus, kui lihtsalt ei vea enam üles, küüned mäenõlvas kinni, kuid ikka lohiseb madalamale tagasi. Saapad on mingit teravat tuhka ja kiviprügi täis, hingata pole midagi, silmad kipitavad ja sada häda veel. Mingid linnud haistsid vist lihtsat saaki ja hakkasid pea kohal tiirutama ning päike kõrvetas nii, et tahtis pildi eest võtta. Närune paarkümmend meetrit aardeni ja tuli lihtsalt turvalisuse kaalutlustel loobuda, kuna sealt alla sadamine võis juba üsna valus olla. Ainus, kellele see oleks ilmselgelt meeldinud, olid need, kes pea kohal tiirutasid. Lasksime kõrvad lonti ja tulime alla tagasi.

All. Vaatasime mäkke, et "kuule, see on ju mingi närune 100m ainult hahaaa" ja "mäletad, me pidime täna ainult lihtsaid draivinne võtma, mäletad jah.. kas sa ikka mäletad jah?" Aga me ei jäta seda siia! Ning sõitsime sinna, kus mingi ekskavaator parkis, saime inimliku raja peale ja see teekond oli täpselt "kerge sörgiga nulli". Logisime. Ronisime tippu ja lihtsalt logelesime seal. Kuna me olime nüüd lindudega samal levelil, siis nägime, et pea kohal tiirutavad linnud olid tavalised pääsukesed. Maastikuvaade oli imeline. Kerge tuul puhus ja jahutas.. Sellist kontrasti nii lühikese aja jooksul varasemast ei meenunudki. Lõpuks tuli siiski kodinad kokku korjata ja edasi liikuda. Geopeitus on ikka lahe.

Sõrad

Leitud, logitud, tänan!

Ei olnud mõnus turnimine... Mida kõrgemale, seda kitsamaks tundus rada minevat, ja tuul oli ka tugevam. Siiski jõudsin koordinaatideni ja sai enda arvates kõikidest võimalikest kohadest otsitud, aga ega neid palju ei olnud. Kui just sellelt kitsalt rajalt kõrvale kallaku peale ei pidanud minema. Vaatan, et leiulogid on ka viimasel ajal sisuliselt olematud, kas on ikka alles?

Igatahes lõpuks loobusin ja võtsin ennast veel nii palju kokku, et käisin päris tipus ka ära, et siis juba pilti ka teha.

Oi, see oli kõige hullem aare täna. Dauno jäi alla autosse ja manitses, et oleksin ettevaatlik. Seda siin vaja läheb. Üleval tahtis tuul koguaeg minema puhuda, teerada oli nii kitsas. Üles jõudes ajas iiveldama. Tükk aega kogusin end. Aaret otsides pidi olema ettevaatlik, et miskit alla ei veereks või tuul ära ei puhuks. Tehtud sai. Isegi pildid lipu juures. Tänud

Õhtul enne Tallinna sõitmist tundsin, et on veel natuke energjat üle, et võtta 1 aare veel. Kuna siin kandis oli mul ainult kaks varjanti. Kas see suur tuhamägi kus lumelauda sõitmas käijakse või siis see aare. Kuna teine tundus liiga karm, et niisama pimedas kohale ukerdada sai valitud see aare. Teise proovin talvel ära teha kui lauda sõitma lähen, pean mainima, et oli ammu plaanis sinna aare panna. Teha mingi kast valmis ja kooskõlastada Kiviõli seikluskeskusega. Aga paraku läks nii, et eelmine talv ei jõudnutki sellele mäele sõitma.

Selle aarde juurde ligipääs oli üllatavalt hea, kahjuks oli väljas juba täiesti kott pime aga ilm oli see eest ideaalne. Oleks tahtnud mäe tipus ka fäänsisi pilte teha aga ei teinud ühtegi. Tipus olles oli küll selline tunne nagu oleks Mount Everesti vallutanud :D Servadest alla vaadates nägin all lihtsalt pimedust. See hetk tõdesin, et pean siia kindlasti veel tagasi tulema valges. Ja kui tulen siis päris lahe oleks mäe otsast alla joosta köiega :P ja samal ajal drooniga video teha (H)

Aarde otsimisega läks ikka veidi aega aga tegelikult oli asi viisakamast viisakam. Kui ülesse minnes pidi ikka paar peatust tegema siis alla tulla oli nagu puhkus :D

Igati vinge mägi, järgmine kord juba tulen piltide ja videodega lagedale :) Aitäh :)

Mööda jalutades ja rongi oodates oli kena jalutuskäik, ja muidugi ka vaade :) Ja ka aare tekitas elevust :) :) :)

ronisime ülesse ja nautisime vaadet. meeleldi oleks tahtnud ka logi kirja saada, aga aare ennast ohututes kohtades ei avaldanud ja turnima ei hakanud, pole enam selles eas

Leitud,logitud,tänan

Sa püha püss, mis koht! Ma lubasin, et kui teist korda üles ronin, siis tulen logiga alla. Nii läks. Täna oli palju meeldivam otsida, tuul ei üritanud mind sealt alla puhuda. Tõsiselt äga koht ja tulen võimalusel siia veel tagasi. Elaks siin lähedal, siis oleks mõnus koht treeninguks. FP, aitäh!

Head taasiseseisvumise 30. aastapäeva!

Vau, vau, vau...au! Konteiner peaaegu kukutas mu mäest alla. Leitud. Aitäh.

Tänan aarde eest!

 2 

Mu kadunud vanemal ikka meeldis rääkida lugusid, mis siis, et ma olin neid korduvalt kuulnud. Üks neist oli selline. Et kui tema kunagi Sonda koolis töötas siis tuli tema klassi uus poiss. Paluti siis tal tutvustada, et kes ta on? - Pauk. Ja kus sa tuled? - Püssist.

Tänud.

Kilomeetrite kauguselt ei tundu Ida-Virumaa mäed suured, aga kui neid tuleb jalgsi vallutada, siis annavad ikka tunda. Ma salamisi lootsin, et sõidan kunagi ka ise siia tippu mööda lauget külge, aga jalgsi läbides matsin lootuse maha, see oleks liiga riskantne. Videost tundub väga lihtne, aga tegelikkuses saavad vähesed sellega hakkama. Jalgsi oli ka tore ning just tipus valitses tugev tuul. Aaret sai pisut otsitud ja õnneks ka leitud.

Teise geopäeva esimene leid.

Kohale jõudes läksid silmad ikka päris suureks, kui takseerisime külge, mida tunk üritas vallutada. Isegi praegusel aastaajal ei tahaks ma sealt läheneda :D

Niisiss valisime lauge ja spetsiaalselt tippu jõudmiseks mõeldud raja. Mina jälle ähkisin ja puhkisin ja mõtlesin, et ilma leiuta ma tõesti ei tea, mis motiveeriks minusugust laiskvorsti niiviisi mäest üles kablatama. Aga kui sinimustvalge järjest selgemalt vastu hakkas vaatama, siis ei porisenud isegi mina rohkem ja samm läks järjest kergemaks.

Õnneks olin eelnevalt logisid lugenud ja olin teadlik, et konteiner on omapärane. Sellist lahendust poleks tõesti osanud oodata. Tavaelus on mul kombeks selle peale mõttes või siis natuke valjemalt röögatada.

Leitud, aitäh!

 1 

Kihvt koht aarde jaoks! Tuul oli väga tugev. Jalge alt tuhka lendas kui tippu sai kulgetud. Huvitav kuidas see tuhk üldse nii hästi koos püsib ja laiali ei lenda. Lähenetud sai kõige laugemat külge moodi ja imestasin tunki talvist katset kõige järsemast kohast otsejoones üles saada. See motika mees on aga puhta hull. Mul võttis jala värisema juba mõte ühest sammust järsaku peale. Peidukoht oli hästi valitud. Loodetavasti püsib kaua ja ei vaju nii pea mööda tuhanõlva alla. Tänud aarde eest!

 1 

Mägi number 2. Kohale jõudes oli miski kohalik ülejõe kaader parajasti laskumas, seega ootasime ära, kuniks nood alla jõudsid ja asusime ise teele. Täitsa viisakas astumine, aarde leidmisega ka pikalt ei läinud. Tänud aarde eest!

Miljonivaade 1 juurest paistis see tuhamägi nii armsa nupsikuna, et otsustasime ka seda vaatama tulla. Esmalt jõudsime selle järsema küljeni ja tõdesime, et ikka liiga järsk. Kruusatee viis edasi ja ja kui olime laugema külje juures, siis ei jäänudki muud üle kui ronima asuda. Väga mõnus astumine, tuuleke puhus parasjagu ja mitte ühtegi putukat. Ainult hallikat tolmu keerles tohutult jalge ümber. Kohale jõudes leidsime esimesest vaadatud kohast aarde. Väga lahe konteiner. Peale logimist ka kohustuslikud pildid lipu juures, natuke vaate nautimist ja oligi aega laskuda.
See oli väga äge mägi ja lahe aare. Suured tänud!

Vaatasime objekti kohapeal üle - ignoorlisti!

Sai öösel tippu ronitud. Oli ilus vaade. Tänan

Autost aardeni 188 meetrit, seega kergem kui Miljonivaade. Aga tee kuradima kitsuke. Kitsekesed panid tippu ajama, mul võttis üleval jala veidi tudisema. Pidin pisut julgust ja jõudu koguma,et kõige hirmsam koht joostes ületada. Tagasi alla minnes hoidsin mehe selja taha ja kõrvale ei vaadanud. Aaret tõesti nõrganärvilistele ei soovita, isegi Mikk tegi naljakat käginat, kui topsiga ninapidi kokku juhtus. Aitäh!

Tõus on lühem kui naabertuhamäel, aga see-eest ekstreemsem. Konteiner pole tõesti nõrganärvilistele. Aitäh.

Nii paljas mägi tuule käes. Need puudki, mis mingi aja jõudsid seal sirguda on kõik maha võetud. Paras kitserada viis otse üles ja boonuseks oli aardeke kenasti leitav. Tänud peitjale.

Jõge pidi olen siin sõitnud ja juba siis tundus see paras väljakutse olevat mäe otsas ära käia. Teised sedasi ei arvanud, nii et asi jäi ootele. Ootas see mägi mind päris pikalt. Nüüd siis sai Krista jälgedes üles rühitud. Tuul veeretas kivikesi ja üsna ebakindel tunne oli üles minna. Vahepeal vaatasin s-kurvina kasvavat puud ja mõtlesin, kui palju lihtsam mäkketõus oleks, kui mäe veerul puud sirguksid.
Üleval oli tuul muidugi veel tugevam. Konteiner oli Kristale juba silma jäänud, tema tegeles logimisprotseduuriga. Ma proovisin midagi telefoni kaamerasse jäädvustada.
Aitäh väljakutse eest! Oli põnev ja meeldejääv!

Tänud aarde eest!

Vägev koht. Kahjuks konteinerit ei leidnud, mis teha, minu jaoks ongi 1,5 peidukas kõige raskem. Ülesminek oli mõnus, väikese sörgiga. Tippu jõudes tõmbas kopsud täitsa tühjaks. Allaminek oli hirmus, aga teinekordki ja siis tulen alla kindlasti logiga. Aitäh ja vägev video!

Veidi tuuline

Oh jeebus tänase tormiga oli üles minek ja seal olek ikka üsna huvitav. Vahepeal väga palju puudu ei jäänud, et tuul mäeharjalt maha pühib. Kõigele lisandus vahepeal ka väike rahesadu ning lõppematu tolmutuisk. Kohapeal suutsin ümber objekti üsna mitu tiiru teha, kuid aare silma ei jäänud. Siis läksin eemale ühe teise objekti taha tuulevarju logisid lugema. Seejärel vaatasin taas õige objekti poole ja märkasin juba eemalt midagi silmatorkavat. No ei saagi nüüd aru, kuidas see esimesel tiirul juba silma ei jäänud. Konteiner täitsa tore. Aitüma peitjale! Alla sain juba üksjagu kiiremini.

Aardeni oli väga vahva teekond. Tipus oli veel eriti uhke vaade, ilmaga vedas, nägi väga kaugele. Aitäh toreda aarde eest.

 9 

Püha püss! Assa, kui äge koht! Aitäh kutsumast, soovitan soojalt!

Kuna ma olen geopeitur ja nulli eelistan võimalusel ikka otse liikuda, siis esimese lähenemiskatse tegin läänest mööda järsku nõlva :o) Paks lumi seda täna üldiselt soodustas, kuid tipust oli tuul muidugi kõik lahtise minema puhunud, nii et lumekiht asendus tasapisi lihtsalt libeda jääga. Säärasel pinnal hakkas kaldenurk juba minu vastu mängima. Ei aidanud ka nelikveo kasutamine. Lipust tipus jäi puudu veel vaid napid 15 meetrit kui gravitatsioon päris põhjalikult hõõrdejõu ületas ning libisesin tubli tüki maad tagurpidi tagasi. Ega jäänudki muud üle kui tuli alla vanduda ning vandudes alla pöörduda, et kaarega idast laugemat nõlva pidi läheneda.

Tõesti võimsad vaated, tänud veelkord!

Nii lähedal, samas nii kaugel

Georondi jätsime teeraja algusse ootama ja asusime tõusma. Tundus üsna lauge, aga ometi võttis korralikult hingeldama ja mitu korda tuli puhata enne kohale jõudmist. Väga napilt, nii paarkümmend sentimeetrit, jäi vaid trahviringist puudu. Lahe koht, polnudki varem sattunud siia. Aitäh peitjale.

Võtsime siis jõululaupäeval tuhamäe vallutamise ette. Päris normaalne rada kulges ülesse. Südame pani kiiremine lööma küll. Väikeste vahepeatustega me seal üleval varsti olimegi. Väga kena vaade avanes. Nüüd siis aaret otsima. Vaatasin ja hakkas midagi aarde moodi silma. Võtsin ma siis aarde välja ja see lendas :D Meenus eelmise õhtu üks kummine aare :D Liiga värske emotsioon! Küll oli tore, et see allapoole ei lennanud. Õnne on ka ikka vaja! Minu puhul kindlasti sai peitja oodatud emotsioonid :D Aga lõpp hea, kõik hea. Tore oli seal tipus ära käia. Meie nimed on kirjas. Aitäh peitjale laheda elamuse eest!

Hetkel ei sadanud aga eile oli küll terve päeva olnud õhuniiskus 100 pluss protsenti, seetõttu oli jah väga libe. Ülesse minnes ma sain aru, mis laskumisel toimima hakkab ometigi ma ronisin tippu välja. Proovisin isegi pitidel positiivset nägu teha. Aga minus on evolutsiooniga omandatud kõrgusekartuse geenid ikka väga homosügootselt esindatud, seega olin esimene kes laskuma hakkas. Laskumisel said tõusmisel kardetu tõeks. Mina läksin mitu korda mõlema silla veo peale üle, mitu korda libisesin päris ohtlikult ja kogu aja kartsin ka. Päris hea oli lõpus groundzerol üks sigaret läita. Aga koht kindlasti aaret väärt ja tänud

Päris korralik hommikune sörk kõrguste poole ;)
Eriti lõbusaks oleks siis läinud kui konteiner näppude vahelt veerema oleks pääsenud ( seda ta korra isegi üritas :D )
Meie täname!

 4 

Kui hommik möödus kohvitass peos teleka ees, siis siin saabus tegelikult äratus. Pulss keerati lakke ja lihased täitusid verega. Päris uhke asi.
Kui mööda kitsast rada üles tippu lähete, siis kujutage ette, et kahel pool on nii paks udu, et maad ei näe. Kuulete vaid, kuidas ookean all möllab. Nii otsitakse aardeid Norras ;)

Võitjad

Tõus kõrgustesse

 1 

Eks mõtteid siia mäe otsa ronida on varemgi olnud, aga no kuhu geopeitur ikka niisama ilmaasjata läheb kui seal aaret ees ei ole. See oleks ju puha raiskamine, eriti veel kuna igal pool mujal on nii palju kohti, kus ka aare ootamas.

Seega, sai see õige aeg ära oodatud ning nüüd sai ühendatud meeldiv kasulikuga. See aare sai valitud kohe hommikul esimeseks, et puhanud jalgadega oleks hea ronida. Mäe pinnas oli selline kohati märg ja libe ning see võttis veidi tempot maha, aga üldiselt selline mõnus astumine. Tuuline loomulikult, aga see tuul on seal üleval ilmselt igal ajal. Ka siis, kui maapinnal on tuulevaikus. Üleval olid muidugi kenad vaated igasse ilmakaarde. Aardest õnneks midagi maha ei pudenenud, seega ei pidanud kahte korda üles-alla käima. :) Mäe küljed on küll sellised, et kui midagi seal üleval veerema pääseb, siis see enne ei peatu kui alles päris all servas.

Täname aarde eest ja mäe otsa kutsumast!

Väga huvitavalt peidetud!

 2 

No andis ikka ronida ja tuulega sõda pidada. Kui midagi veerema läks, siis ikka veeres. Topsi pidi ka poolenisti jõuga kinni hoidma, et tuul lendu ei viiks. Aga tore oli, nunnu tops ;) ja uhked vaated.

Aitäh!