Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 5.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Taaskord avaneb võimalus noppima tulla lihtsamat sorti 5.0 aaret. Kui huvi suur aga kätte ei saa siis võib julgelt ühendust võtta, edu.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
ronimine (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC933HN
Logiteadete statistika:
42 (95,5%)
2
1
0
0
0
0
Kokku: 45
Kui köiejumal on armuline, siis tuleb kõik võimalused ära kasutada. Drooni juures tuli jutuks, et siinne tops on võibolla kadunud, eks tulime ise kontrollima. Oli väga sujuv ronimine, meeldis kõrgus, ei tekkinud ronimise tunnetki. Ja tagatipuks oli tops ka ikka olemas. Panime selle veidi paremini tagasi, et järgmised ikka teaksid, kuhu ronima peab. Aitäh seltskonnale ja peitjale!
See oli üks tore kiire ronimine. Meie saabudes hakkas Margus köit sättima, Herki ja Raul olid juba kohal. Aaret ennast kohe ei näinud, seega tuligi minna kontrollima, kas on alles. Mirjam oli esimene, kes üles läks. Tops oli ilusti alles. Hiljem tõstsime ta sellesse kohta, kus väidetavalt on ta varem olnud. Ise käisin kohe peale Mirjamit üleval. See oli vist kõige kiirem ronimine, mis ma teinud. Isegi mingit ärevust ei tulnud peale. Aga olgu, olgem ausad, kõrgus ei olnud ka võrreldav nagu mõndade puude otsa peidetud aarete puhul. Aga aarde eest tänud.
Visuaalselt ei näinud midagi. Lootsime, et aare on ikka kuskil ja kuskil ta oligi. Vahelduseks üks kiire ronimine. Enne pimedat oli kõigil käidud. Tundus, et veokijuhtidel on siin mingi signaalitamise koht. Päris mitu korda lasti täie rauaga signaali. 1214. 20 veel minna. Tänud Margusele ja aitäh aarde eest!
Kui ma avastasin, et selle aarde logimiseks ei pea nööri otsas kõlkuma, siis võtsin Leelo kampa ja tulime asja uurima. Nikerdamist oli omajagu, aga kätte me ta saime. Tagasi panekuga pidime jälle natuke vaeva nägema. Tänan.
Seda aaret on saanud kaua kiibitseda. Ootamatult tekkis aga mõte küüned taha ajada. Planeerisime korraliku varustuse ja läks üllatavalt lihtsalt.
Nüüd logides avastasime, et GP lehel pea aasta leidmata aare. Vot siis!
Teeme algust siis täna selle hooaja esimese ronimis otsimisega. Kuna mul varustsust ronimiseks ei ole ja sellise lihtsa aarde juurde nagu ei taha ka peremest hakata kauplema, siis otustasin laenata redelit nädalalõpuks. Samas on ka redelit vaja mõndedeks muudeks ronimisteks. Seega saab kohe mitu kärbest ühe hoobiga. Proovisin endale ka seltskonda kaubelda, aga see ebaõnnestus mul täiega. Kohapeal sain ilusti ise hakkama ja nagu muuses oligi logi kirjas. Peremehele suured tänud aarde eest ja nii muuseas vihjan, et kavatsen sellel aastal sind tüüdata mõne ronimisega, millel mul endal jõud üle ei käi.
Tore oli oma tuttavat kodukandi silda teise nurga alt näha ja katsuda. Aitäh aarde eest! :)
Kärt sai kaks korda ronida - üks kord aarde alla tuua ja siis teise koha pealt aarde õigesse kohta tagasi viia. Eks saab seal vist jah igasuguste abivahenditega ja selle raskuastme aaretega peab leidlik olema, aga tundub, et see aarde asukohta muutnud, sest nüüd tänu peitja varustusele, õpetussõnadele ja valvsa pilgu alla sai aare algselt mõeldud kohta tagasi pandud. Valges ja sellisel kõrgusel, vaatamata kõrguse kartusele, tekkis endalgi väike huvi ronimise vastu, aga kuna selg ikka jaurab praegu ja täitsa valus on, siis ei julgenud proovida veel. Tekkima hakkas aga arusaam ronimise süsteemsusest ja tehnika pool ning selle toimimine uudishimu tekitas. Peitjale suur aitäh aja ja energia ning aarde eest ka loomulikult!
See ronimine vajas juba erivarustust, mida peitja lahkesti lubas kasutada. Üles läks kiiresti ja samuti alla tagasi. Vahepeal nihutas Sander köit, et aare tagasi õigele kohale saaks. Siis jälle kõik jubinad külge. Seekord sain ise panna ja vaadati üles ja tehti väiksed parandused. Tagasi üles läks veidi aeglasemalt, kuna jõud oli pisut raugemas. Seekord aare õigele kohale ja tagasi alla. Isegi Mail tekkis soov proovida aga kuna tal selg haige ei hakanud ta riskima. Väga tore kogemus ja sai jälle ronimist harjutada. Aitäh!
Ah või redeliga võetakse… läksime ja vaatasime ka üle ning meie omaga küll kätte ei saa.
Teel pealinnast kodu poole sõites otsustasime uuesti konteineri kättesaamist üritada. Silla all kinni pidades tõdesime,et aia kõrgus ei luba meil selle nurga all läheneda.Jääb jällegi otsimine tulevikku ootama. Saime autol hoo juba sisse,kui äkki kõrvalistmelt info,et kuule:aed läks madalaks. Pidurit,tagurpidi tagasi,tuled vilkuma,autost abivahend,kraaviületus ja suund silla poole.Abivahendiga naks,aare käes,logitud,tagasipanek keerulisem. Korra ka vaadet imetletud sillalt ja tagasi koduteele. Tänud!
Rikun ilusa leidude rea ära. Ei hakanud akrobaatikaga tegelema algavas vihmasajus. Mõni teine kord.
Sõbraga sai poole ööni tööd teha ja mis sa koju tagasiteel ikka teed.... Autosid vähe ja see aare nii pikalt ootel olnud. Logisid lugedes tekkis lootus, et saan ilma köitega ka selle kätte. Kohale jõudes vaatas aare nii armsast vastu ning mis muud, kui sammud auto poole ja abivahend välja, tilluke abivahend kotist ja käes ta oligi. Hea kui 3D printeriga hea läbi saamine on,saab eri evaid asju abiks teha. Esimene 5 astme aare, kui õigesti mäletan. Selline mõnus sutsakas ja jalad maas tehtav. Aitäh peitjale!
Järjekordne maastik 5 aare sellelt tüübilt, kes gravitatsiooni ei tunnista :o) Tavaliselt jäävad need täpid mul sobiva varustuse (ja oskuste) puudumise tõttu kõrvale. Kuid logidest jäi silma, et siin käiakse logimas ka ilma arboristi köieta ning tuletõrjeredelita. Tulin igaks juhuks kaema ja täitsa tehtav tundus tõesti. Redelist me ei räägi, sest minu ainus transpordikõlbulik eksemplar on napilt piisav toas kardinapuu kinnitamiseks :P Aga kõrvalt võsa alt korjatud ridva abil sain purgi vähese vaevaga kätte ning pärast tagasi panekuks tuli tööriista täiendada vaid tüki teibiga. Tore, kui logimiseks vähemalt mingeid alternatiivseid variante leidub, aitüma. Tänud ka videolingi eest, eelmise silla lugu ei teadnudki.
See pidi olema Eesti esimene biolagunev sild. õigemini eelmine versioon sellest. Koduteel tegin váikese kõrvalepõike, et üle vaadata, millega siin tegu ja kuidas rünnata. Üllatuslikult piisas geokotis leiduvast, polnudki vaja raskerelvastust autost válja koukima hakata. Ära sõites tundus kaardil, et tee viib natukese maa pärast suurele teele tagasi. No eks ta viis ka, aga kas see just tee nimetust välja kannatab... Georont sai vähemalt hakkama, aga parem idee oleks olnud natuke maad tagasi sõita. Aitäh peitjale.
Otsustasin siis ka ühe maastik 5.0 aarde ära võtta, et kui ta juba lihtne on, siis peab proovima. Eks ta selline õpipoisi asi oli, üksi oleks ilmselt hätta jäänud ;)
Isiklikus plaanis sellistesse kohtadesse peitmised mulle ei meeldi.Liiga avalik koht, möödasõitjatele kindlasti kummalist "meelelahutust" pakkuvad etteasted mida siin silla küljes rippudes tehakse.Meie saime kamba peale jalad maas logitud.
5,0 aare logitud ilma nööride ja redelita. Jälle uus kogemus. Tänud väljakutse eest.
Abivahend välja, logi kirja, abivahendid autosse.
Leitud ja logitud. Tänud peitjale.
Leitud ja logitud. Tänud peitjale.
Kuidagi käigu pealt tekkis Vaida sild plaani, mis avaldumise päeval jäi vaja-leida-tavaline-aare-muidu-suren väljakutset ootama. Kristjan viskas liini esimese korraga paika ja üsna pea suundusingi topsi järele. Seejärel teostasin lühikesevõitu laskumise, logisime all ning Kristjan viis topsi üles tagasi. Kui ta lõpuks uuesti maapinda puudutas, selgus et jäänud on veel 5 minutit uue aarde avaldumiseni ning hetkeks mõtisklesime, kas jõuame piisavalt ruttu varustuse kokku pakkida. Aga lõpuks jäi lausa 2 minutit üle. Istusime autosse, tegime veidi aega parajaks ning kui uus aare avaldus, võtsime suuna hoopis paaripäevase eptileptikute disko poole.
Õhtu edenedes õnnestus ka teist korda Vaida silda külastada - seekord küll veidi suurema kamba, auväärse FTFija ning peitjaga isiklikult. Aitäh meeldiva seljasirutuse eest!
Kui Peetri pargis visati õhku mõte minna Vaida silda logima, siis olime igati selle poolt. Varustus oli Silveril kaasas, õhtu alles noor ja seltskond igati suurepärane. Kiire telefonikõnega meelitasime veel kohale Kristjani ja Simone ja loomulikult liitus meiega ka peitja ise. Nii, et kohalejõudes oli varustust vaat et rohkem, kui ronimishuvilisi. Kiirelt sai igatahes kaks köit üles tõmmatud ning Madis ja Salme asusid ronimisharjutusi tegema. Peitja valvsa pilgu alla sai nimed kirja pandud ning julgemad köie otsas veel kiikuda.
Aitäh kõigile, kes öisel ajal silla alla kogunenud olid!
Kuna Silveril oli ronimisvarustus kaasas ja osadel Peetri pargi aarde otsijatel oli see leidmata, siis jätkus õhtu siin. Tuleb ikka linnaluba maksimaalselt kasutada, eriti kui on võimalus 5.0 maastikuga aare logida. Köied pandi paika ja ronisin üles, et aare alla visata. Seejärel jõudis Salme teist köit pidi üles, kõõlusime seal veidi kuniks all logid kirja pandi ja saime topsi tagasi üles. Aitäh, ronimine täitsa käpas juba :)
Peetris leppisime kambakesi kokku, et lähme teeme selle Vaida silla ära. Nii saigi mindud- kasutasime Silveri ja Kristjani varustust. Madis ronis kõige pealt ja viskas topsiku alla, me siis panime nimed kirja. Salme viis topsiku ülesse. Kristjan ärgitas küll, et Ethel davai mine ka ikka ülesse, jätsin siiski sel korral vahele, aga kes teab ehk ikkagi järgmisel korral julgen ronida kuskil mujal. Tänud peitjale.
Õppind mehed, Rootsi riistad - nii see aare kätte saadi. Tõsi, riistapikendust ja natuke konstrueerimist läks ka seekord vaja, aga ikkagi sai topsile 1:0 tehtud. Meie täname.
Korraliku varustusega oli see mõnus kiire sutsakas, tänud aarde eest!
Ootamatu telefonikõne pakkus mulle võimaluse saada kaasa Sandri tutikat silda logima ja arvake, kas Indy sai siis taaskord näha üht jippi-jippi-jippiiiiii!-tantsu peale seda, kui kõne oli telefonis kinni vajutatud ning vajadus selge hakata kähku oma georoobasid selga ajama ning Vaida poole sõitma :D.
Ma olen Alexiga nõus, see on nullõeluseindeksiga viiekas, peitja on siin asjad väga mõnusalt lihtsad ja mugavad hoidnud :). Edaspidi vaatan päris kindlasti seda silda siin möödasõidul uue pilguga, mine tea, keda õnnestub köies rippumas või redelil kõõlumas teolt tabada ;). Sandrile tänud aarde eest, oli meeleolukas käik. Ja Merikesele ja Alexile kaasakutsumise eest, seda maastik5 ära skoorida oli teiega koos puhas fun :).
See on vist lihtsaim ja kiireim 5.0 aare :) Muidugi ilma ronimisvarustuseta oleks ilmselt oluliselt keerulisem nimi kirja saada. Aitäh!
Selle silla vallutamisel tegin elu kiireima laskumise.. ei soovita järgi teha.
Pärast veel arutlesime, kuidas siia oleks saanud mõistatusena paraja õeluse kokku keerata.. aga nii hulle mõtteid pole ka mõistlik levitada.. nii et kokkuvõttes oli lihtsalt tore ronimine.
Tänan peitmast.
Vurasime autodega nulli ja panime köie ronimiseks paika. Mina käisin esimesena topsi alla toomas, Inge ronis niisama silda altpoolt uudistama ja Marko viis viimasena topsi üles tagasi. Kella ei vaadanud aga selle aasta lihtsaim maastik 5 vallutamine toimus väga kiirelt.
Kui aare avaldus, istusin mina tähtsa näoga büroos ja olin hästi asjalik. Mingi hetk tuli info, et seda kirssi niisama kaardile marineerima ei jäeta ning minnakse ja nopitakse ära. Kaups läks NKT-ga ees ja võttis saksapreilnale georiided kaasa. Minul aga tulek venis ja venis, sest iga hetk, kui tundus, et nüüd tuleb õhtu kätte, sain natuke veel nokitseda. Kui päev läbi, korjas Mikipatrull mu peale ja võtsime esimesele ekipaažile sappa. Esimesed olid aga nii kiired, et selleks ajaks, kui me jõudsime, olid nad juba läinud, nii et ühtegi jälge nende tegevusest alles polnud. Vaatasime aaret ja leidsime, et minu puhul on see täiesti kontsade ja kleidiga tehtav. Nii et ronisin sillale ja nagu kaskadöör upitasin ennast allapoole, natuke nõidusin ja olingi serva peale kõõlumas... Või siis tegelikult tõime autost nuia ja võtsime aarde jalad maas alla. Eks valige ise, kumb versioon rohkem meeldib. Üks võttis, teine pani tagasi. Peale seda korjasime põõsast mu georiided ära ja lugesime 5.0 maastiku lõpetatuks. Aitäh peitjale vahva väljakutse eest!
Avaldumise ajal olin mina kusagil tugevalt vooliumitatud ruumis ja sealse levipuudumise tõttu tulid ka kõikvõimalikud sõnumid piiikkka viitega läbi. Mingi hetk nägingi messengeris üleskutset Vaidasse minna. Aga lisaks sellele et täna oli töö juures megakiire, pidin õhtul veel poisile järgi jõudma ja praakisin esimese hooga tänased geoplaanid kõrvale. Siis aga läks korralikult lapesse. Töö juures kadus ajataju ja ühel hetkel kimasin juba poisile järgi. Kella vaadates nägin et jään oma tubli 10 minutit hiljaks ja helistasin lasteaeda ette. Kui siis lõpuks poisi kätte sain oli selline tunne et ah trumm läks, mingu siis pulgad ka. Ja otsustasin et kui juba, siis juba ja nii me veeresimegi Vaida poole. Kohale jõudes oli plejäänud tiim juba seal ja ka õhuliin paigas. Samal ajal kui teised õhuliini väisasid, katsetasin paari teistki lähenemisteed aardeni. Pmst saab ka ilma abivahenditeta, aga erinevalt vigride spast ei ole siin kukkumist pehmendavat vett. Nii et alternatiivmeetodeid siiski ei soovitaks. Sanderile muidugi tänud järjekordse seljasirutuse eest ja meie geoõhtu alles sai hoo sisse ;)
Oli tavaline teisipäeva ennelõuna, mil toimus vaikne plaani tegemine nädalavahetuseks tassikese kohvi kõrvale. Kui mingi osa plaanist sai paika pandud, oli minu edasine plaan tavapärasele jooksutiirule minna. Dress oli juba seljas, kui äkki juhtus midagi, mis mu südame kiiremini põksuma pani ja jooksule minek lükkus õhtusse.
Vahel lihtsalt juhtub nii, et oled õigel ajal õiges kohas ja vajutad kogemata õigele nupule ning lõpuks sikutad õiget niiti või oli see hoopiski köis?
No tegelikult oli siis nii, et pikemalt mõtlemata loopisin peitjale ilma igasuguse viisakuseta välja lause, et miks ta küll nii ahvatlevaid aardeid peidab. Tema aga vastas, et ikka selleks, et ma saaks seda küsida ja siis ronima minna. Pildusin naljapärast edasi, et lähme kohe, aga seda ma ei osanud küll oodata, et see kohe ka tegelikult tehtav on. Vau!
Enne, kui arugi sain, olin juba koos peitjaga sündmuskohal. Alustuseks ootasime, mil mugud ära jalutavad ja arutasime, mis lähenemisviise aardele siin veel kasutada saaks. Ilmselt mõned vapramad sellid siin abivahendeid ei vaja, aga mina nende hulka ei kuulu ja ei sooviks seda näha ka. Võibolla oleks adrenaliini mõttes põnev, aga süda jätaks ilmselt hulga lööke vahele.
Sander loopis nööri paika, tõmbas köie üles ja saingi üle hulga aja mõned sirutused silla all kõikudes teha. 14:30 paiku tuletasin meelde, mis need kolm tähte olid, mis esmaleiu puhul kirjutatakse ja sodisin esilehe suuremal osal täis. Sander klõpsutas samal ajal pilte teha. Ükski auto signaali ei lasknud. Võibolla nad üldse ei märganudki mind, mina neid igatahes mitte.
Kummastav, aga Kristjani ees tekkis süümekas, nagu oleks teda ronimisega petnud, sest see oli mu esimene ronimine, kus ma ei kasutanud tema köit. Kui õhtul info geosõpradeni jõudis, kes siin aarde juures FTF-imas käis, sain Simonelt ja Kristjanilt kõne, kus paluti sellest täpsemalt rääkida. Kokutasin ja podisesin midagi ning parim kaitse on rünnak kisendas mu sees peituv geokurat. Armsad geosõbrad, mis ma oskan kosta: Palun vabandust, ma olen sõltlane!
Mõnusalt nopitav aare! Päris mitu sõltuvust sai siin selle aarde logimisega pisut leevendust.
Sügav kraaps Sandrile!
Ei olnud minulgi tänaseks mingit geoplaani. Nojah, eile samuti polnud. Ometi said kaks aaret juba avaldumispäeval leitud.
Täna ei pannud uut aaret esialgu tähelegi, aga varsti kostus siit ja sealt hõikeid ning pilk geokaardile tõi selguse. Sinnapaika see aga jäi. Õhtul selgus, et ühele mehele ei andnud uus aare siiski rahu. Kaupo on ju teada meie seltskonna parim tuuriplaanide koostaja, täna sai see veelkord tõestust. Umbes viisteist minutit arutelu ja kõik meie, kes me päeval passiivseks jäime, võtsime suuna sillale. Niipalju siis mõttest, et täna kuhugile ei lähe ja tuleb vaikne õhtune laisklemine kodus:).
Arvasin eest leidvat tänaõhtuse sillavallutamise geosündmuse, polnudki aga kedagi. Tegime siis ise. Logisime ühtmoodi, kuid fantaseerisime veel mitu versiooni, välja jäi vist vaid sillapostide mahasaagimise võimalus.
Tänasime peitjat, et aare nagu kirjelduses lubatud, lihtsamat sorti 5.0;) Kuulsime küll, et järgmine tiim peaks ka varsti saabuma, kuid geoplaani koostamise spetsil oli juba ümbruskonna geokaart üle vaadatud ja sujuvalt tekkiski väike õhtune geotuur.
Oli tore, aitäh kõigile asjaosalistele!
Silver on oma logis kõik ära öelnud. Mulle meeldis, et vahelduseks peidetud üks kerge 5.0 aare, kus hea harjutada. Silver tõi topsi alla, ma viisin üles. Google mapsi järgi arvasin, et mööda sõitvate autode tõttu on ebameeldiv otsida, aga need on piisavalt kaugel ning ei seganud üldse.
Nii eile ega täna polnud üldse plaanis aardeid otsida. Aga nii nagu eile, nii ka täna, oli uus aare korduvalt teemaks ja nii ka õhtuks huvi aina kasvas. Kuna niikuinii oli rahval sinnapoole plaanis minna, lükkasin muud kohustused edasi, pühkisin varustuse kotilt tolmu maha ja liitusin tiimiga. Merle jõudis esimesena kohale ja hõikas, et ei ole siin mingit sündmus. Vara hõikas, peagi olin ka mina platsis ja varsti ka Kaupo ja peagi ka Tarmo. Seni kuni gäng kokku kogunes, sain mina vahepeal varustuse püsti seada. Ja kuna juba hoos olin, tõmbasin ka traksid selga ning enne kui keha soojakski jõudis minna, oli logiraamat näppude vahel. Karta oli, et esmaleid oli õhtuks läinud ja lisasime nimed teisele reale. Arutasime ja praktiseerisime veel kuidas seda aaret ka ilma abivahenditeta kätte saaks. Selle aja jooksul tekkisid ka mõtted, et võiks mõne aarde veel üles otsida ning veel enne seda, kui järgmine gäng kohale jõudis, tegime meie vehkat.
Tänud mõnusalt lihtsa seljasirutuse eest.