Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aare kutsub teid matkama Viitna maastikukaitsealale Nabudi järve juurde. Nabudi järv on üks Viitna järvedest. Järve pindala on 0,6 ha. Ujumine ja kalapüük on siin keelatud.
Võimalik on valida lühem matk ümber Nabudi järve või juba tuttav 7 km matk Viitna loodusõpperajal.
Aare on peidetud 2020. aasta detsembriseeria 26. detsembri aardena.
Vihje: pole
Lingid: https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/pohja-eesti-puhkeala/1289
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Parkla | 59° 26.2230' 26° 1.0070' |
![]() |
Parkla | 59° 26.8510' 26° 0.8430' |
Aarde sildid:
lumega_leitav (2), lemmikloomasõbralik (2), advendiseeria_2020 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC938JF
Logiteadete statistika:
79 (100,0%)
0
1
0
0
0
0
Kokku: 80
Siin on nii mõnusad metsad ja rajad. Tore ronimine ka. Aitäh peitjale!
Leid #119 Võru-Tartu-Puurmanni-Pedassaare-tiiru viiendal päeval. Viimane geokuuspakk veel enne sõprade kogunemist Pedassaares. Hakkasin siit pihta. Siin rajal ja metsas oli täitsa mõnus, polnud vist aastaid käinud. Aardeni jõudsin vist napi 6 minutiga, aga metsas sain olla ikka meeldivalt pikalt. Aitäh peitmast! Aardega kõik asjalood korras.
Metsas käidud. Lähenesime raskemat nõlva pidi, edasi liikusime mööda matakarada. Karp oli pungil. Aitäh!
Jõululaupäev.
Vanaema juures on mõnus, kaminas tuli, liha ahjus, ilm on imeline – päike särab, puud härmas, lumi sädeleb. Minu meelitused “lähme metsa”, “lähme ujuma” ei toiminud, vastuseks sain vaid, et mine-mine metsa, meil on siin oma hoovis ka mõnus talv :)
Eks ma siis läksingi, sest plaan oli vanas heas Viitna metsas üks jalutuskäik teha ja ka läänevirukate ujumiskoht üle vaadata. “Korraks vaatan, kuhu homme tulla” peatusest kujunes tore kohtumine jääaugu peremehega ning ega ei jäänud siis ka mõnus päikeselise talveilma sulps tegemata.
Edasi muidugi metsa uitama ka. Läksin oma rada, nii sain mõnda aega sumbata vaid kitsekeste jälgede kõrval. Jupike uitasin mööda matkarada, kuni põikasin jälle kõrvale, rebase jälgedes aardeni.
Mõni aeg hiljem.
Pärast laudakülastust ja ristisalus hea inimene olemist otsustan ka vanaema sooja kamina ette naasta.
Kuid Viitna metsast kostub väike appikarje, olen jälle hea inimene (jõulud ju!;)) ja päästan eksinud hädalised metsast välja. Kuna niikunii sõidan mööda, siis käin neid ka tervitamas, ühel oli metsikus Viitna metsas seiklemisest lausa nina verine;). Tuju oli õnneks kõigil hea ja tundus, et vigane jääb ka ellu;) Oli tore trehvamine!
Peitjale tänud aarde eest. Viitna metsa tulen hea meelega jälle (juba homme tulingi), siia mahub aardeid veel.
Tekkis võimalus laste ja vanaemaga üks kvaliteetne päev mööda saata ja just metsa me suundusimegi. Valisime lühema matka parkla, kuna päeva oli plaanitud ka muid tegevusi. Järve tipust meil õnnestus siiski mööduda. No mis teha, juba siis hakkasid varbas sügelema, et sinna sisse karata. Kuid pidasin kiusatusele vastu ja jätsin selle tegevuse tagasiteeks. Seeni polnud siin küll priisata, aga erinevalt teistest metsadest kuhu viimasel ajal sattunud olin, vähemalt siin oli neid. Tutvusime nendega lähemalt. tark nutiseade jagas neile nimesidki külge. Järsku olimegi kohas kus tuli esimest korda rajalt maha keerata ja päeva esimene leid sai ära vormistatud. Selle sarjaga on nüüd lõpuks ühel pool.
Tänud.
Tegime otsimise raskemaks ja lähenesime aardele loodest. Müttamist omajagu
No ei saa minuga rahulikult matkarajale ka minna, ikka on vaja kuskile mingeid kõrvalpõikeid vaja teha. Seekord siis otse mäkke :) vähemalt ka otse aardele peale, aitäh!
Leitud Järvemägede aarde jaoks info kogumise kõrvalt. Sai füüsilist vormi proovile panna. Aitäh.
Nabudi mäe koordinaat tuvastatud, jalutasime algatuseks selle siit läbi. Tänud aarde eest!
Nii nagu paljud teisedki tulime mööda matkarada Viitna oosi juurest. Logi kirjas ja mööda rada edasi. Tänud!
Siia metsa läheme alati hea meelega :) Täname metsa teed juhatamast!
Ilm oli nii super, kui veel olla võis. Metsad olid korilasi ja seeni täis. Õnneks ei hakanud otse oosile forsseerima, saime ikka normaalsemalt. Aitäh!
See siin kõlab kui geokultuur. Väga korrektne aardevormistus. Sellist on lihtsalt rõõm leida. Mis siis, et õnnestus aardeni tulla hoopis kummalise nurga alt.
Eks siin kandis ole jalutamas käidud küll, kuid see raja madalam pool on kuidagi liiga eemale jäänud ja nõnda oligi see täitsa uus avastamine. Ja oligi täitsa metsas.
Tänan peitmast.
Ah, läksime metsa jah. Ja mis me leidsime? Aarde :D Vaat kui tore, et kutsusite meid siia oosidele turnima :)
Kes see siis seda teadis, et mööda oosi aardeni lihtsamalt saab. Ikka otse, minu võttis tõus hingeldama, koerad - va mägikitsed - ei teinud teist nägugi. Tänud peitjale
Mööda oosi läks mingi rada ja ma otsustasin seda kasutada. Tiia valis suurema tee. Kohati oli see rada ainult aimatav, aga viis otse aardeni. Aitäh.
Matkarajal jalutades sain mina esimese minejana ämblikuvõrkude koguja rollis olla, mis me teele olid meisterdatud. Päike säras, linnud laulsid, mõnus kulgemine. Järve lähistel tekkis meile rohkesti seltsiks pinisevaid-segavaid tiivulisi. Tänud Marisele siia kutsumast.
Loomulikult tuleme metsa, kui saadetakse või kutsutakse ;) Siinse kandi männimetsad meeldivad mulle väga. Olime pikemal matkaringil ja õiges kohas tegime lihtsalt väikse kõrvalepõike. Täitsa kobe rada tõi juba tuttava teostusega aardekastini. Aitäh!
Ei lähenenud küll kõige lihtsamast küljest, kuid edasi läks juba kiiresti.
Mõnus jalutuskäik jätkus Viitna oosi juurest siia. Panime nimed kirja. Kaunis paik ja hea matkarada. Aitäh peitjale!
Saime ka võimaluse offroadi kasutada ja läks igati asja ette. Nägime ühte asjalikku rähni tegutsemas ja pärast väikest ronimist jõudsime ka õigesse kohta.
Jalutasime Viitna Oosi juurest mööda mäeharja kohale ja seal ta oligi. Aitäh peitjale.
Ja hakkabki seekordne ring Viitna mõnusal matkarajal läbi saama. Eks millalgi tagasi.Aitüma peitmast ja metsa ajamast :)
Viimane mine metsa aardesarja leidmata aare. Auto jätsin järve äärde teeserva ja sealt siis jalutasin aarde poole. Algul mööda tee äärt ja siis mööda matkarada tagasi. Tänud peitjale!
Ah, tulin metsa ja jõudsin just siinse aardekarbi avada kui telefon kuulutas värskelt avaldunud aardest, mis kutsus Nabudi mäele :D Vahest potsatab ikka tõesti üsna nina alla. Päris magavale kassile esmaleid kohe suhu ei jookse, mistõttu lülitasin kiirema käigu sisse ja marssisin üsna otse läbi metsa uue aarde nulli püüdma.
Aardekarbis leiduv Canoni standardi järgi objektiivikatik oleks veel paar aastat tagasi minu jaoks ihaldusväärne väga vahetusnänn olnud, sest enda oma kadus kuhugi ära ja sobivat asemele ei leidnudki. Praeguseks on see vana mudel oma aja juba ära elanud ning Nikon asemele hangitud. Igatahes, kel Canoni peegelkaamera standardobjektiivi katet vaja, siis siit saab :o)
Viitna viimaseks aardeks jäi mine metsa aare. Tore oli eest leida tuttav karbike.
Viimaseks Viitna matka aardeks põikasime korra teerajalt metsa. Tore oli näha, et kingitud karbike oma sisuga on leidnud endale eesmärgi ilusas metsas. Aitäh peitmast!
Neliku viimane täpp. Metsas käidud ja tuju hea. Tänase seisuga on üks selle seeria aare veel leidmata.
Järve vaates tulles nägime georada aarde suunas ning õnneks viiski kohale. Kuna siit auto suunas lõigata ei osanud, siis tulime rajale tagasi ning läksime mööda matkarada autoni. Oli väga ilus jalutamine lumises metsas, mis võttis natuke üle tunni. Välja tulles oli juba valgemaks läinud ning enam taskulampi vaja ei läinud. Kadrinasse sõites oli ilus päiksetõus ees.
Jõulude ja aastavahetuse paiku sai palju maal metsas oldud. Täna oli mõte premeerida Hennyt ja ennast vähe kaugema ja suuremate pinnavormidega metsaga. Peab ütlema muidugi, et päris võõras see mets ei ole, isegi Henny on oma lühikese elu ja geokarjääri ajal siin käinud. Airi, tema muidugi tuleb metsa. :) Kui saabusime tundus siin päris vaikne, vaid paar autot parklas. Henny pääses varsti lahti ja jalutasime aarde poole, aga juba tulid esimesed inimesed vastu ja koerad ka. Õnneks pidasid kõik ennast uue aasta puhul viisakalt üleval. Aare ilmus kenasti meie võetud rajal nähtavale. Aitäh, peitjale!
Hoolimata värskelt sadanud lumest läks aardeni korralik geomaante ja logiraamatust selguski, et olime siin täna juba kolmandad. Aitäh!
Kutsun ise teisi metsa ja tulen ka kui välja pakutakse. Taavi jäi õiges kohas seisma ja küsis kas siit. Nõustusin - siit! Selleks ajaks kui aardeni jõudsime, olid mul näpud jälle sooja saanud, et uus karp avada ning nimed kirja panna. Samal ajal kui mina tegelesin aardega, seletati koertele kuidas oksa pealt lund langeb. See lõppes muidugi sellega, et koerad tahtsid puu küljes olevaid oksi närida... Üks aare veel, siis olen tuttav kogu Ah, mine metsa seeriaga :) Aitäh! EV J: donotiit
Ah, kui läheks õige metsa :) Mis muu saaks geopeituri kõrva veel paremini paitada? Muidugi metsa, alati metsa! Hing see kisub sinna alati sõltumata sellest, milline on ilm, tähtede seis või riigikord. Täna oli aga vist kõikjal üle kodumaa lai lumi maha sadanud, mis maalis selle metsa eriti kauniks ja mul oli korraks isegi pisut kahju, et see aare nii lühikese jalutuskäigu järel leitud sai. Aitäh!
3 aastat tagasi jõulude ajal sai seda sama oosi pidi kapatud, aga siis ei olnud veel midagi leida. Seekord siis oli ka põhjust vahepeal pikemalt peatuda. Aitäh!
Päris hämaras siin matkarajal olles õnnestus veel ka see aare leida enne koduteele asumist. Metsa all oli ikka pime küll ja ilma lampideta oli raske. Telefoni lambi valgel sai siiski aare üles leitud. Aitäh.
Jälle tuttav koht, siis saanud kümneid kordi käia. Tänud peitjale
Siin polnud eksimisvõimalust kuna kordinaadid olid täpsed.Üles oosile jõudes tundsin kuidas pulss tõusis ja eks nii vis tpidigi olema.Aitäh.
Aitäh. Täna oli siin kirjeldamatult kaunis. Ülitore jalutuskäik. Aitäh.
Tõus, tõus, tõus, aare. Lumi tegi ümbruse erakordselt ilusaks, aga raskendas järgmise aarde otsingut. Kuna aega rohkem polnud, siis seekord jäi ainsaks leiuks sellel raja. Aitäh!
Oli küll tööpäev ja peale enda tegemiste oli vaja asendada veel kolme inimest. Aga kell kaks pm ei suutnud ma enam seda päikselist talveilma aknast vaadata. Võtsin Hundu kutsika ja läksime metsa, tööpäeva lõpuks olin kenasti arvuti taga tagasi. No ja seal metsas oli muidugi muinasjutt. Suured tänud!
Meie tänase matkaringi esimene aare selles imekaunis talvises metsas.Aitäh!
Saime oma toreda seltskonna taas kokku seekord Viitna kõrtsu ees, et suunduda imekaunile talverännakule. Mets oli erinevaid radu ja kordades enam kulgejaid täis. Kulgetud teed ja kohad olid küll ju tuttavad ja varemgi käidud, aga nii võluvat metsa siinkandis näinud küll polnud. Aitäh
Ei oska mina nii kaunilt sõnu ritta seada nagu meie matkakaaslased.
Oli taas tore põhjus siia imeilusasse talvisesse metsa tulla.
Suured tänud kutsumast!
Tahtsime meiegi siis seda talvemuinasjutumetsa kaeda.
Ahh meil matkast rõõmus meel,
palju rahvast liikus lumisel teel.
Väike rada keeras metsa,
kuniks mägi risti teel,
mäe otsa jõudes, kõigil vestil keel.
Tõmbasime siis hinge, üks ja kaks,
nimed kirjas niks ja naks.
Valisime pikema matkaraja. Kohe raja alguses oli Viitna järve jäässe raiutud taliujujate ujumisrada. Kahjuks ei olnud ajaliselt sellise võimalusega arvestanud! Aga väga tore oli imelises lumises muinasjutumetsas lihtsalt matkata ja aardeid leida! Aitäh aarde peitjatele!
Millest alustada? Kas sellest et kerge häälestus eelmisel õhtul, et Lääne-Virumaale uus aare tuleb. Või hoopis sellest, et Raikoga täna kella üheksaks kohtingu kokku leppisime. Kui olin jõudnud Rakverre, tegi telefon häält, korraks vaatasin, aga sõitsin edasi, sest olin hiljaks jäämas. Paari kukkesammu jagu hiljem, helistas Raiko ja ütles otse, et mitte ühtki laastu ei lenda, kui metsas pole käidud. Mis mul üle jäi, auto Kadrina poole ja jalad risti ajama. Aga ikka ei kannatanud lõpuni, tuli teha suitsupeatus. See oli täpselt nii pikk, et teised järgi jõudsid. Sai arutatud kuhu autod jätame, et siis metsastuda. Siis sõitsime veidi veel edasi, parkisime autod ja metsa. Selle aardeni jõudsime läbi lume, enamvähem radu pidi. Ja lõpuks kui nimed sisse kirjutasime, oli (FTF) kell 9:56. Tänud peitjale aarde eest.
Hommikul hakkasid sõbrad uurima, kas FTF tehtud ja mina alles magasin. Ilm oli muidugi imeline. Auto ei paistnud lume alt välja ja kogu ilm oli lumest valge. Lahe jõuluilm!
Tormama me ei hakanud, enne said kodused tööd tehtud. Aga ilm muutus veel ilusamaks. Küsisin Siimult, kuidas oleks, kui... "Ah, käime ära!" tuli rõõmus vastus. Nüüd läks kiireks. Sisestasin aardekohad gepsu ja otsisin Viitna kaardi üles, Siim lükkas auto lumevabaks ja läksimegi. Ütlesin, et parkigu suurde kurvi. Lobisesime niisama, peagi tõmbas Siim auto teise parkiva auto taha. Ronisime välja ja jäime Merlele vahele. Tema aaret otsima ei tulnud, kulges seal niisama ;)
Saime veidi mööda metsa astuda. Siht läks õiges suunas ja puha... ja siis avastasime, et pagan, valesse kurvi parkisime. Kell oli juba täitsa palju, pimedasse ei soovinud me jääda, nii et kobisime autosse tagasi ja sõitsime järgmisesse kurvi. Seal jäi meile vahele Maris. Temaga koos oli lõbus aarde poole astuda. Gepsu me jätkuvalt ei kasutanud. Kaart on seal palju väljendusrikkam. Aarde lähedal jõudsime Marisele ja Indyle peaaegu järele. Nemad olid just loginud. Aga ootasid meid kenasti ära. Indy käis veel kontrollimas, kas meiega on kõik hästi. Tubli koer! Oli küll kõik korras. Nii meie kui aardega. Suur tänu! Aitäh, et sa Maris meie geoelu rikastad! Ja seda tunduvalt enam kui kohalikud ;)
Sellise ilmaga on lausa lust aaret otsida, lastele sai ka kelk kaasa võetud. Leid tuli kiiresti. FTF 9.56. Aitäh peitjale.
Tulime põhjast mööda oosiharja. Seal on rajake mida paljud ei tea. Kast jäi kenasti teele. Aitäh!
Poole kolme ajal ei mahtunud enam isegi esimolmikusse :). Vinge ilm sattus küll aarde avaldumise päevale, nautisime sajaga seda astumist siin. Tulime LK110 aarde kaudu ja pressisime ennast karbini mingist elujärsust nõlvast; Indy oli küll rahul, mina ka, kui hingamine normaliseerus... :D. Aitäh metsa toomast, meeldis väga see suur aare :)