Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Viljandimaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Elu pillutab meid tihti omatahtsi erinevatesse paikadesse ja nii on vahel hea sattuda väga erilistesse kohtadesse, kus veetsid enda lapsepõlve kõige õnnelikumad hetked. Lapsepõlveradade aarded tutvustavad minu lapseaja parimaid paiku.
No milline väike tüdruk poleks igatsenud olla printsess ja elada suures lossis! Minul on vedanud, sest olen saanud printsessielu elada. Nimelt resideerus minu lapsepõlves lasteaed just Olustvere mõisa peahoones ja see on küll tõeline loss. Sisse sai nurgauksest, paremal asus lasteaia köök ning rühmaruumid olid teisel korrusel ja osaliselt kolmandalgi, kuhu sai mööda kõrgeid treppe ning pimedaid koridore. Pisut oli hirmus ka, eriti kui pidid ülevalt alla suurde saali minema, vahepealne koridor oli kottpime… Lossi peasaalis toimusid lasteaia peod, seega saime mõnikord uhkes kleidis kroonlühtri all tantsida.
Miks just Pipraprintsess? Sest keskkooli ajal olin ma väidetavalt täitsa pipar tüdruk, mille tõestuseks kooli kõige popimad poisid, kel oli oma bänd ja puha, tegid minust laulu. Käigu pealt tehtud lõbus looke jutustas piprast tüdrukust, kes armastas üle kõige tantsida. No saladuskatte all võin öelda, et enda elu esimese päris suudluse sain selle lossi peatrepil ühelt sellesama bändi poisilt…
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lahe_teostus (11), soovitan (6), vaatamisväärsus (5), lastesõbralik (4), lumega_leitav (3), lastekäruga_ligipääsetav (2), muguoht (1), lühem_matk (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC927M9
Logiteadete statistika:
118 (97,5%)
3
3
0
0
0
0
Kokku: 124
Kiire mõisatiir tehtud ja nimed ka kirjas. Tänud!
Läks veidi aega, et paks roostekiht maha raputada. Aitäh peitjatele. Hoiatus järgnevatele ,et pliiats on täiesti nüri.
Siin kõnetas küllalt harva esinev nimi Heti, kes on ka mu armas lähisugulane, ja pärast aarde logimist kohalikust sööklast saadud maitsev karamellkissell - täielik lapsepõlve nostalgialaks! Suur aitäh!
Sai leitud ilma peata printsess. Tänud peitjale.
Caro oli nõus häid aardeid veekord külastama ja jalutada oli meil nagunii vaja. Printsess oli ulakalt pikali ja kahjuks ilma peata. Muud elemendid olid siiski kuivad ja korras. Täname!
No kui pisut ebasündsalt seeliku saba alla pilk heita, ei piparda see printsess enam midagist ja näitab kõik oma aarded kenasti kätte.
Hämaras võttis aarde otisimine natuke aega. Null on täpne. Aitäh peitjale!
Natuke sain tiirutada, enne kui nulg oma pipardamise lõpetas ja konteinerit näitas. Tänud!
Kiskus juba hämaraks, seega polnudki nii kerge seda pipraprintsessi kätte leida. Aitäh peitmast!
Natuke peitusemängu pargis lehekoristajatega ja tops leitud. Tänud peitjale
Kena mõis ja ümbrus, mida siin täna mitmed mugudki imetlemas käisid. Leid meil väga kiirelt ei tulnud, ikka mitu head tiiru sai enne tehtud, kui aarde üles leidsime. Aitäh peitjale!
Peaaegu juba loobusime, aga siis saavutas üks meist printsessiga silmsideme ja aare sai logitud. Väga kena paik!
Esiti kõndisime kõik peidukast ükshaaval mööda, kuid siis ilmselt vedas - eemalt õige nurga alt vaadates peegeldus valgus täpselt õigest kohast ning printsess oligi käes. Aitäh!
Otsitavast tekkis ligikaudne ettekujutus, aga kahjuks ei leidnud. Seeria idee ja paljud teostused on huvitavad, aitäh!
Brokrogaini matkal Peipsi järve äärest, Ninast Vilsandi poole, sai aare auväärse hoone juurest leitud ja regatud. Leidjaks meie seast Jaana, kellel teada tuntud terav silm.
Tore leid ja kaunis päev. Olustvere on sügisel eriti ilus.
Leitud. Sai jalutatud ka mõisapargis, mõis kahjuks pühapäeval suletud. Aitäh.
Kena jalutuskäik ja kena pipraprintsess mõisapargis :)
Aitäh peitjale!
On minulgi olnud õnn lossipreilit mängida ja lossis ballidel käia. Tore meenutus lapsepõlveradadel. Tänud
Loss juba varasemast ajast teatud ja tuntud! Aardeleid tuli kiirelt! Tänud!
Printsess ei pipardanud pikalt ja andis end üsna ruttu kätte.
Aitäh peitjale!
Suure kuumaga oli siin pargis väga mõnus jalutada. Piisavalt varju ning sääsed ei kiusanud. Täna leidsime aarde kiirelt. Aitäh!
Vaatama tulime tegelikult mõisa. Aare oli lihtsalt boonuseks. Kohale jõudes oli seal ikka meeletult autosi ja rahvast. Tuli välja, et tulime samal ajal, kui seal toimus pargipidu. Õigesse asukohta jõudes jäi õige asi koheselt silma, nüüd oli vaja ainult oodata hetke, kui keegi ei näe ja nii ta logitud saigi. Väga vahva kujundus oli. Aitäh!
Olustveres tuli ühelt bissilt teisele ümber istuda, aga busside vahel oli umbes 20 minutit aega ja aardeleid mahtus kenasti sinna vahele. Tänud peitjale!
Väga omapärane printsess oli. Leidsime ta pea alaspidi olekus. Logisime siis nimed ära ja jätsime ta vähe paremasse asendisse, et veri ikka pähe ei valguks.
Lisaks mõnusale kirjeldusele oli siin ka laheda teostusega topsik! Täitsa naer tuli näole. Aitäh peitjale, kõiki seeria aardeid läbi pole veel käinud, aga kui nostalgiahoog taas peale tuleb, siis võib julgelt neid juurde tekitada!
Valisime juhuslikult geopeituseks vist veebruari kõige tormisema ilma. Tuul oli pargis pärastlõunaks juba palju pahandust teinud ning seda ja libedust trotsides oli vaja printsess üles leida. Õnneks ta peale väikest otsimist end ilmutaski. Tänud!
Väga huvitav ja kaasahaarav aardekirjeldus siin, mis kisub suu suisa muigele. Kui mööda uisuväljakut meenutavat teed kohale olime uisutanud ootas meid tõepoolest printsess ees. Selliseid aardeid on ikka tore leida. Meie täname!
No päris tore peitja lapsepõlve- ja noorusaja meenutusi lugeda. Tänud!
Olustveres oli kunagi käidud küll, aastake tagasi, alt märga Orav Olgat silitamas. Nüüd aga esimest korda täiesti asjalikel alustel. Seoses sellega, et mul kogu üle-eelnev põlvkond suutis aasta jooksul manala teed minna, siis toimusid mitmed muutused. Aasta alguses kolisin vana-vanatädi tallu Haapsalu lähistel, oli mu vanaema tädi siis. Paar talu eemal, vaid paarisaja meetri kaugusel, kust mu emapoolne suguvõsa kõik pärit, suri ära vanaonu, jättes maha põlvkondade töö - mesila. Mõned mesilastarud nii vanad, et seal vähemalt 80aastat järjepanu mesilased sees olnud ja olid praegugi. Hingehoidjat neile aga polnud. Vanaonu enda matustel aga tõsteti klaasi ja teatati valjult, et nüüd saab minust selle pärandi elushoidja. Ja kus sa enam põgened siis. Et mitte suurt ringi sisse teha, siis nii ma Olustverre sattusingi. Esimene põrgulik hooaeg mesilastega vastu peetud, 17 peret elus ja kobedad. Mõnisada kilo mett ka saadud ja nii ma istusin komisjoni ees ning andsin aru nagu Agu Sihvka.
Ausalt öeldes on see Olustvere kool ikkagi popp. Pole midagi, et kõik saavad sisse. Ei tea, palju neid vastu lõpuks võeti, kuid 60 kandideerijat oli. Ja mind vaatas komisjon üle ja kobises kohe, et kui ma 100% ei saa kohal käia, siis pole mul siia asja. Ja ma ütlesin, et ega siis on nagu on, mu elus sellest midagi seisma ei jää. Et ma saan ka omal käel asjad selgeks ja lähen teen ikkagi praktika ära tuttava suures ettevõttes ning mesilastega tegelen ma sellest olenemata, et õppeprogramm on jäik ja ei luba puudumisi. Aga kuidas täis töökohaga ja mesilaspargiga ning 116 aastase talu värskelt kättesaanuna ma peaksingi saama siin käia nädal aega jutti iga kuu? Võimatu. Aga lõpuks nad said aru, et ma vist suvaline soe kartul pole, ning hakkasid leiutama, kuidas ma ikkagi kooli saaksin. Ja tegime kohapeal kokkuleppe, et venitan selle õppe paari aasta peale, käin aga praktikal sel aastal ära, et järgmisel päris õppeaastal käima ei peaks ja siis saan õppetööle pühenduda puhtalt ning tehakse mulle erikokkulepe, et võin ka iseseisvalt osad õppetunnid läbida. Nii jäigi ja tulin võidurõõmsalt tulema sealt komisjoni eest.
Ning siis otsustasin, et on nii kena ilm ja muudkui sajab, ja et jalas on mul klassikaline kets, et teen ikkagi geopeituse tiiru ka. Ausalt öeldes viimasel ajal jääb muude tegemiste kõrvalt väga väheks seda. Ning otsustasin, et peab ikkagi mõnusatele tegevustele ka elus ruumi andma.
Nii ma jalutasin siia esimese aardeni. Mõelda polnud midagi, kus ta olla võiks. Aga tabada oli ikkagi üsna keeruline. Keegi istus lähedalseisvas autos ja jälgis olukorda. Aga no tulgu ja vaadaku, mis siin põõsas siis on. Lahkub tühjade kätega, ma arvan. Ja kes viitsikski siia tulla.
Peitjat tänan küll - väga huvitav tekst iga aarde juurde kirjutatud. Ausalt öeldes tekitas täiesti tunde, et oleks nagu ise neis situatsioonides olnud ja siin elanud. Väga väga hea tunne kogeda midagi, mis pole oma elu, kuid millest justkui natukene aimdust saad. Kuidas siin oldi ja suureks kasvati. Äge ringkäik ja mõnus kogemus. Aitäh. Ka vihm ei varjutanud seda kogemust.
Elupuu võrdub minu jaoks kuusega, et ühed okkad kõik kraevahel ja kui puu juhtub veel suur nagu siin, siis andis ikka tuustida. Leidsime jh tühja konksu aga kuna ma kavatsesin jätta nagunii selle aarde sälensiaukude tarbeks, et hea lähedal tulla logima, siis väga ei problanud. Teistel muidugist mõtetu uuesti sõita ja nii me maas tuustisime kuni leidsime. Augud said täis veel lähemal olevate aaretega ja nüüd 2 aastat hiljem paras logi kirja panna.
Tänud, lahe teostus, meile meeldis!
Printsess pipardas täiega. Tegime mõlemad vast oma kolm tiiru objektile peale, kuni viimaks märkasin tühja kinnitust. Seejärel ei läinud enam kaua, kui lehehunnikust printsess välja tuli. Surusime teise pärast logimist omale kohale tagasi ja jääme lootma, et ta uuesti plehku ei pane. Aitäh!
Mitteleid, aga ilmselt pigem sellepärast, et otsisin valest kohast ja eelnevate logide tõttu ka mitte väga hoolikalt. Hiljem logisid sirvides sain aru, et oleks pidanud lihtsalt hoolikamalt otsima.
Vähemalt ei jäänud printsess peitu. Leidsime kauni printsessi. Väga ilus ja kihvt lahendus. Aitäh peitjale!!! Merly & Mart
Põnev lugu pipraprintsessiks saamise loost. Kuid nüüd kuuleks ka seda bändipoiste versiooni. Mõis ise ilus. Olen alati kadestanud neid õpilasi, kes saavad ja on saanud mõisakoolis käia. Printsessi leidmiseks kulus meil üle 10 minuti. Täna oli vist pipardamise tuju. Õnneks Mairele ta ennast avaldas ja seeliku alt logiraamatu välja ka tõmbas. Aitäh aarde eest!
Lugesime kirjelduse läbi ja tundus täitsa põnev käia sellises lasteaias. Pipraprintsess jäi meie eest ikka päris pikaks ajaks peitu. Vahepeal uudistasin jälle seeni ja siis otsisin edasi. Väga tore aare!
Enne oravaga peituse mängimist tegin soojenduseks printsessiga tutvust. Printsess õnneks liiga pikalt ei pipardanud ja andis end ruttu kätte. Panin nime kirja ja suundusin oravaga peitust mängima. Aitäh peitjale.
Mulle pole võimalust pakutud lasteaias käia, aga koolis õnnestus ise ka mõisas käia. Sugugi mitte nii uhkes kui see siin. Minu puhul oli tegemist ühekorruselise puust U-kujulise hoonega, kus said esimesed üheksa klassi läbitud.
Aitäh, tore teostus!
Juba olime Orava Olga juurest auto juurde jalutanud, kui geokaarti avades otsa ringi keerasin ja parki tagasi marssisin. Siin on üks aare veel, teatasin Svenile. Varem jäi see mul ilmselgelt märkamata, kuna just täna oli peitja kenasti selle taastanud ja uuesti avanud. Väga nunnu aare, aitäh!
Printsess on jooksu pannud.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Kui mälu ei peta, siis on mul õnnestunud siin lossis ühel pulmapeol viibida. Igati tutvustamist väärt mõis ja park. Vahva teostusega aare ka, tänud!
Hea, et koduteele põike sisse tegin. Väga armas lahendus. Aitäh! Tänane 6.aare
Ei olnud ju raske, aga ikka tegin paar ringi enne kui leidsin. Printsessid mulle meeldivad vaid siis kui nad pirtsakad ei ole... Aitäh!
Pargiga tutvumise tuuri vahele sai printsessi juures ka nimi kirja pandud. Tänud aarde eest!
Tutvusime Olustvere mõisapargiga ja ütlesime tere Pipraprintsessile. Tänud!
Selle aarde logisime juba uude päeva. Natuke saime oodata ka oma visiidi kirjapanekuga, kuna hakkasime 23:58 parklast minema ja ainult 10 sammu oli minna… :D. Ka selle aarde juures jälle äge lapsepõlvelugu, neid laulusõnu oleks samuti tore lugeda, vb lisada kirjelduse juurde? ;). Aitäh Printsessiaarde eest ja Marisele ka, ööseiklusele kaasa tulemast, oli tore käik.
Toredad lapsepõlveradade lood Olustveres. Lasteaed mõisahoones, kindlasti tundub tagantjärgi väga helge ja muinasjutulise ajana. Meie sattusime siia parki seekord südaööl, et noppida üks aare ka juba uues päevas. Printsess osutus selleks väljavalituks. Õnneks ei pipardanud ja saime logi ilusti kirja panna. Väga vahva teostus. Aitäh!
Olustvere hetkel viimane mittepirtsakas aare. Üleüldse viimane otsimata aare. Lasteaed on küll uhke, pole ime, et pipraprintsessil siin meeldis. Moori lapselapsed käivad ka Faehna uhkes mõisas lasteaias-koolis. Igaühel võiks olla selline võimalus.
Õnneks oli täna lasteaed inimtühi. Saime rahus vanades jälgedes lumes aardepuudeni tatsuda. Kuninganna Marje leidis aarde ruttu, mina olin vale rakursi valinud. Ei näinud isegi järgmise kümnekonna sekundiga. Aga kui nägin, oli leid tore, uudistamist väärt. Imetlesin veel tükk aega. Ja saabuski aeg tiksuda edasi läbi Mustla Tõrvasse.
Täname peitjat/peitjaid nende toredate paikade eest Olustvere kandis! Sellegi aardega kõik kombes. Eks saame naasta, kui siia uusi aardeid tuleb. Lapsepõlveradu ju kindlasti jagub (-:
Olustvere olustikuga olen olude sunnil varasemaltki tutvunud. Täpsemalt küll soodsate olude kokkulangemise sunnil, sest siin on ikka äraütlemata kenasti hooldatud paik. Lapsepõlve mängumaana küllap veel eriti eriline! Mõni ime, et siin kasvanud printsessid pipardama kipuvad :P Ja ärme seda saladuskatet siis ülearu kergita :o) Laheda teostusega aare, aitäh.
Viimane otsitud ja leitud karp Olustveres. Konteineri eest topeltpunktid. Täname!
Ma kohmitsesin ennast alles riidesse panna, kui Miki juba kadus. Taskulamp reetis ta asukoha ning sinna ma kohale hiilisin. Miki oli juba printsessi kätte saanud. Imetlesin uhket teostust ja panin nimed kirja. Aitäh!
Huvitava arhitektuuriga mõisahoone. Leid oli loogilises kohas, aga päris kohe ei avaldunud. Aitäh.
Siin olin mina pime. Koordinaatidel valitses tühjus ja suundusin lähedal olevasse loogilisse kohta, aga aaret ei leidnud. Siis hakkasin ringe tegema mööda perimeetrit, selle aja jooksul Catiberg leidis aarde loogilisest kohast. Aitäh!
Äge printsess ;) Aardega läks kiirelt ja aare korras.
Kas peitja on tööõpetuse õpetaja või midagi? Väga vahvaid aardeid tuleb tema nõelasilmast. :)
Natuke tiirutasime pargis ringi, sest koordinaadid näitasid umbes 15 meetrit eemale, kuid loogika suunas meid siiski õigesse kohta. Väga nunnu tegelane ootas meid ees. Ja väga huvitav taaskasutusprojekt, meile meeldis. Aitäh!
Talvepuhkuse leid # 87. Leitud, logitud, tänan! Null on möödas, aga ega seal ülemäära palju kohti olnud, kus see printsess end varjata võiks.
Järjekordne äge kirjeldus aardel ning kiire leid kohapeal. Sellega on praeguseks ka kõik lapsepõlveseeriasse kuuluvad aarded leitud. Ootan huviga järgmisi :)
Orav Olgat olen siin kandis juba taga ajanud, täna tulime kiirele külastusele. Pisut aega läks leidmiseks kui ka topsika kätte saamiseks, sest näppude jaoks pole eriti ruumi ning nii ei ole jõudu tõmmata. Lõpuks siiski õnnestus, vaatasime printsessi üle ja panime Viljandi ajama.
Viimati sai Olustveres oldud 1980-dal aastal. Jeekim kui ammu see oli. Malevas, arheoloogilistel väljakaevamistel peale küllaltki suurt mündileidu. Nüüd on meeldiv tõdeda, et mõisakeskus on ikka kenasti korras ja uudistamist väärt. Tänud peitjale
Leitud. Tänud peitjale
Mõnikord lihtsalt juhtub , et pargime viisakalt peitja poolt märgitud parklasse. Lihtsalt ma mäletan seda umbes paar aastat tagasi külastust, kui sai pargis kõik oravad üle loendada. Seekord ajasime siis taga pipraprintsessi. Kui lõpuks see tüdruk leitud sai, peaks mainima, et eriti pipar ta küll ei olnud. Tänud peitjale aarde eest.
Nii ilusa lossi juures võib ikka ja jälle jalutada. Isegi siis kui ennast printsessiks mõtelda ei oska. Mulle meeldib lihtsalt ilusaid korras arhitektuuripärle ka vaadata. Aitäh!
Kuna käru oli taga, siis koduteele oli vaja leida aare, millel on suur parkla. Taavi sõitis parklasse, parkis ära, mõtlesin veel, et kas kavatsebki nii laiutada aga ta oli ära unustanud, et käru taga on. Jalutasime siis koeraga edasi ja Taavi parkis vähekene paremini. Võtsin suuna sinna aga ei koordinaat on ju siin. Oleks ikka pidanud kõhutunnet kuulama ja kohe sinna vaatama. Kui juba õiges kohas siis märkamata ei jää. Ma küll nägin ainult kukalt aga asi seegi. (598) Aitäh!
Mina läksin kaardi järgi ja teised sisetunde järgi. Nemad jõudsid imekauni aardeni ja mina tühjusesse, aga vähemalt vaatasin seekord kaarti õigesti :D
Jälle aitäh nii aarde kui ka ülitoreda taustaloo eest!
Hihi, eks nende bändi poistega ole endalgi huvitavaid seikasid selja taga :P Lemmikumaks on vist ööd, mida seltskonnaga prooviruumides mööda veeretasime ja alles hommikul koos päikesetõusuga suuna koju võtsime. Ja no millise tiineka unistus pole lava ees näppu visata ning elumere lainetel end kanda lasta. Igavesti kaif. Aarde teostus oli tore ja taustalugu meeldib ka väga. Aitäh jagamast!
Mulle meeldib, kui aarde esitlus on terviklik. Algusest lõpuni. Kiidan ja tänan!
Meie tänane geotuur algas Olustvere pargist, kuhu on alati tore tulla. Ka aarde ülesehitus oli vahva, aitäh.
Lastesõbralik oli teostus tõesti, plikale väga meeldis. Peitjale tänud!
No tõesti üks imearmas aare ja vahva teostus! Kohe väga meeldis ja soovitame! Aitäh! :)
Sain enne tööpäeva lõppu sõnumi: kodu lähedal olla KOLM (!) uut aaret. Kuna november senini kõige viletsam otsimis- ja leiukuu, ei saanud kõiki kolme kohe ära raisata, aga ühe FTFi siiski endale lubasin. Printsess jäi näppu kolmveerand nelja paiku, oli väga kaunis teostus. Pisut ettevaatlik võiks edaspidi otsimise ajal siiski olla, sest müüri taga on bussipeatus, kus koolipäeva lõpu järel palju uudishimulikke silmapaare. Aitäh!
Olime teised. Tulemata ei saanud ka jätta. Töölt koju, kõht täis ja Olustvere poole kimama. Ilus lahendus topsi ümber. Tänud ????????
Leidsime kolmandana, Kaabu oli siit just lahkunud logi järgi... Teostus ilus ja teema kohane ning ega kõiki aardeid ei peagi kaua otsima. Tore on ka kiirelt leida ja veel sellist aaret. Siin kõrval mõisas oma nooruspäevil ikka pidus saanud käia. Ilus hoone nii sest kui ka väljast ja tasub vaatama tulemist. Pargis ka palju erinevaid puid , nii et tasub tulla valges, siis toredam ringi vaadata. Aitäh peitjale vaeva eest!