Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Üks äärmiselt oluline geopeituri abivahend on taskulamp. Igal endast vähegi lugupidaval mängijal on see kindlasti olemas, kui mitte lausa mitu. Ka selle aarde otsimisel mängib see abivahend olulist rolli. Aga kui palju sa sellest leiutisest tead? Las ma valgustan sind natuke.
10ndal jaanuaril 1899 patenteeriti taskulamp. Leiutajaks oli briti päritolu David Misell, kes töötas, tõsi küll, USA firma American Electrical Novelty and Manufacturing Company heaks.
Miselli taskulamp, meenutas tuubi, mille tagumisest otsast sisestati patareisid, esimeses otsas olid aga pirn ja reflektor. Kui leiutis oli tootmisküps, kinkis firma esimese partii taskulampe New York City politseile, mis võttis pakkumise lahkelt vastu. Paraku polnud esimesed taskulambid siiski nii suured abilised, nagu nende tänapäevased edasiarendused.
Toona töötasid lambid patareidel, mis ei suutnud toota pidevat elektrivoolu. Nii tuli lamp iga natukese aja tagant välja lülitada, et patareid end koguda saaks. Teine häda oli pirniga, mis oli energiakulu poolest võrdlemisi ebaefektiivne.
Nii saigi lampe kasutada vaid väga lühikesete perioodide vältel. Siit ka nende inglisekeelne nimi “flashlight”, mis viitab üksnes valgussähvatusele.
Allikas: novaator.err.ee
Teekond algab nullist.
Aare on peidetud 2020. aasta detsembriseeria 18. detsembri aardena.
Vihje: abivahend vajalik, mm.mmm
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 42/49 |
Aarde sildid:
soovitan (18), lahe_teostus (17), 2020_aasta_aarde_kandidaat (7), välimõistatus (5), advendiseeria_2020 (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC93AQ0
Logiteadete statistika:
47 (90,4%)
5
1
0
0
0
0
Kokku: 53
Jätsime selle viimaseks, et oleks ikka piisavalt hämar. Veidi võttis kohmetuks aga õnneks kaks aju suutsid ikka välja mõelda :) Aitäh, FP!
Eelmise aasta alguses käisin nullis aga ei osanud nende pannkookidega suurt midagi peale hakata. Tegin asjades foto ja lahkusin. Hiljem saatsin ka Ingale, et äkki kahepeale saame jagu aga kahjuks nii hästi ei läinud ja nüüd tean ka miks. Kuna ma polnud alguses eriti entusiastlik selle lahendamise suhtes siis jätsin Inga neid asjandusi uurima ja ise vaatasin natuke laiemalt ringi juhuks kui meil midagi veel leidmata on. Mingil hetkel tegi Inga kas teadlikult või kogemata õige liigutuse ja seejärel hakkas ka mul loogika tööle ning ütleks, et mõistatus lahenes suht kiiresti. Meile omaselt üritasime asja ikka natuke keerulisemaks mängida kui väikse typo tõttu õige tulemus valeks loeti. Hakkasime juba lambikate teooriatega jätkama aga õnneks see tsirkus kaua ei kestnud ja Ott tahab tuppa vol2 siit ei tulnud. :D Lõpetuseks väike jalutuskäik ja oligi vormistatud. Tänan.
Mnjh, vihjeid oli hulgim, aare aga punnis vastu, no lõpuks saime ikka logima. Konteiner oli aimatav aga lahe ikkagi. Tänud, koht ka lahe leitud!
Ei mina enam mäleta, mis ime läbi peale lõunast matka, olin nõus veel õhtul uuesti aardele minema aga vot olin ja osutus ürpis edukaks see. Auto pargitud ning ka alguse leidmisega probleemi ei olnud. Siis aga hakkas ikaldus kuid lõpuks tekkis ka õige mõte ning peale seda kui esimene katse sai näpuveaga kontrolli sisestatud, olime üsna nõutud. Õnneks sai ka screen tehtud ning märkasin viga. Teine kontroll oli juba vigadeta ning jõudsime edukalt ka aardeni. Aitäh!
Pimedat aega tuleb õigesti ära kasutada ning otsida taskulampi vajavaid aardeid. Võtsime siis ühe sellise ette. Jalutasime nulli ja hakkasime uurima. Ikka päris lootusetu tunne tuli peale. Oleks suurem laps kaasas olnud, siis oleks vist kiiremini numbrid kätte saanud. Õnneks tuli õige mõte Carolysil ka pähe ja peale natukest pusimist saime juba logiraamatu juurde jalutada. Lahe teostus! Aitäh!
Väga põnev asi on valmis meisterdatud. Natukene aega oli vaja ikka nuputada ja natukene otseses mõttes õige nurga alt läheneda, et valgustatud saada. Seejärel sai lambivalguses lõppu jalutatud ja nimed kirja pandud. Aitäh!
Tulime lampidega kohale ja hakkasime kahtlasi vidinaid uurima. Uuritud sai nii ja teisiti, isegi olematut puuduvat detaili otsitud.. mis tegelikult siiski aitas lahenduse poole liikuda. Midagi justkui oli ja samas ei olnud ka, kuni lõpuks matemaatik minus pead tõstis ning tekkinud mõtet kontrollides täiesti lubavad koordinaadid välja joonistusid. Oi see oli hea tunne, kui geokontroll roheliselt vastu säras ja jalutuskäigu kauguselt aare vastu vaatas. Väga lahe lambikas.
Tänan peitmast.
Rohkem kui kuu aega tagasi käisin siin aarde juures esimest korda. Oskasin nullis teha isegi õigeid asju ja finaali jõudmiseks jooksin lõpuks kogu krempliga autosse katseid tegema :D. Aga pusserdasin ma seal, mis ma pusserdasin, koordinaati ma endale arusaadaval viisil väljaloetavaks lõpuks ikkagi ajada ei suutnud ja kuna muud päevaplaanid pressisid ka peale, põrutasin tol korral oma kohustuslikku aaret leidma hoopis Salmistusse. Kodus vaatasin veel seda asja (mul pool telefoni just Lambika pilte ja videosid täis :D) ja arutasin teemat targematega ja täna tulime siis lõppaarde juurde :).
Mina ei tea... Hädasti oleks vaja AA_kandidaadi valimisse rohkem kategooriaid ja aknaid, mul ei mahu ära sellesse nappi arvu kõik need ägedad, mida tahaks esile tõsta :D. Aitäh Silverile Lambika eest, kvaliteetaardele ka minu poolt südamed ja sildid.
See aare ei olnud meil algselt üldse plaanis, aga otsustasime enne koju minekut Kiiult läbi minna ja veidi midagi hamba alla võtta. Sööki tulime siia parkalsse järama ja kui kõhud olid täis saanud, siis läksime aaret uudistama. Leidsime kaks detaili, aga läbi ei hammustanud, mida on vaja teha. Sõrmed hakkasid külmetama ja otsustasime abi küsida. Suht lamp, et ise sellele ideele ei tulnud.
Pärast väikest geopäeva oli tegelikult suund juba kodu poole aga natukene ennem Kiiut tuli mõte, et võtaks äkki šašlõkid kaasa ja teeks lambika juures väikese pikniku. Mõeldud, tehtud. Sättisin parasjagu matkatoole ja sööke üles, kui järsku oli parkla motokrossi tsikleid täis. Sooviti meile head isu ja suunduti järgmist küngast vallutama. Me nosisime oma sööki ja siis silmasime, et vee ääres on ka mingi härra, kes liikus oma autosse jahirelv (vist) õlal. Oli natukene kahtlane aga tegime oma toimetused lõpuni ja suundusime oma küngast vallutama. Võis täitsa ette kujutada kui lõbus võiks siin krossikaga ringi vurada. Me läksime mööda nende rada sinka-vonka aarde poole. Leidsime kettad ja hakkasime keerutama. Nii ja naa. Genereerisime ideid ja lugesime logisid. Proovisime veel mitut moodi. Vahepeal tuli uus idee ja jooksin autosse paremat abivahendit tooma aga ka see jättis meid hätta. Külm hakkas juba näpistama ja olime oma ideedega lootusetus tupikus, siis palusime abivihjet. Seejärel oli oooo.. ja veelkord oooo.. äge! Ma ei oleks sellise idee peale niipea tulnud ja ei oleks arvanud, et see üldse võimalik on. Edasi suundusime aarde juurde ja panime nimed kirja. Minigrip oli auklik aga logiraamat oli kuiv. Sellega lõpetasime oma geopäeva ja suundusime koju. Tänud aarde eest!
Avaldumispäeval kahjuks reageerida ei saanud aga ega ma selle pärast tegelikult kurb polnudki. Massiga peale oleks nagunii pool v6i enamus emotsiooni saamata jäänud. See on ju ette teada et selle vabriku toodang on kvaliteedimärgisega ja tasub heaga aega varuda. Meelega hoidsin ennast ka logisid lugemast et kohapeal ikka täitsa puhtalt lehelt saax alustada. Kohta vaadates oli see vaid aja kysimus millal töö iseärasuste t6ttu siiakanti satun ;) Jalutasin siis rahuliku meelega nulli ja asusin uudistama. Mõni hetk oli peataolekut aga ysna kiiresti hakkas m6te 6iges suunas liikuma. Numbrid tundusid nii konkreetsed olevat et ei hakanud isegi geokontrolli katsetama vaid jalutasin sealt otse edasi. Ja eks ta klassika ole et otse läbi v6ssi kohale ja siis pärast m66da rada tagasi :D Pärast tagantjärgi lugesin nac logisid ka ja ntx Kaupo ja Liisi oma v6ttis m6nusasti muigama. Taipohh kui helistate :D:D:D Eks v6tsin isegi seal kohe heaga m6nusa isteasendi sisse, aga tegelikult väga pikalt lesida ei saanudki. Igati kvaliteetne vigur jälle valmis meisterdatud Silveril. Soovitan soojalt ja tänud ;)
Nullist leidsime huvitavad vidinad,millega algul ei osanud midagi tarka peale hakkata.Lõpuks kui saime aru mida teha andis abivahend otsad,jõudsime ainult pool koordinaati lugeda.Saime siis hea mõtte kuidas abivahendit asendada ja see toimis.Oli tore kulgemine.Aitäh!
Täna jälle ei osanud. Peitja küll õpetas aga ka sellest ei olnud kasu. Ju aiis ajude kärbumine juba. Vähemalt oli mõnus rattasõidu ilm.
Täna jälle ei osanud. Peitja küll õpetas aga ka sellest ei olnud kasu. Ju aiis ajude kärbumine juba. Vähemalt oli mõnus rattasõidu ilm.
Mokaotsast sai Sillule eelnevalt mainitud, et plaanime mingi hetk lambitama minna. Ootuspärase ,,Väga äge, muidugi minge" asemel saime vastuseks ,,Taipohh kui helistate" :D Pakkusin välja, et ega me ei pea siis peitjale helistama, on teisigi toredaid geosõpru, aga seegi keelati karmilt ära. Schade. Nüüd olime siis lõpuks siia jõudnud ja tuvastasime kohe vajaliku ning natuke pidime nuputama, et kuidas sellest ainult info kätte saada. Kahe peale saime mõistliku aja jooksul vajalikule jälile ja ei pidanudki kellelegi tirtsama. Lõpus läks ruttu ja saime nimed kirja. Aitäh peitjale, tase endiselt kiiduväärselt hea!
Teades peitjat, siis ei pidanud kartma, et antud aare mõni lambi pask võiks olla. Täna oli vaja vanematel puuriita ümber laduda ning kui juba siia kanti sai tuldud, siis otsisime selle aarde üles. Parklast nulli jalutades oli kohe üks hea tõus ees ning tuli meelde enda esimene rattamaraton - Jõelähtme. Mõtlesin enne osalemist, miks küll võitja keskminekiirus nii madal on võrreldes Tartu rattamaratoniga. Kohapeal selgus, et seal olid sarnased laskumised, mitte küll nii ime kitsad, aga muidu sarnased. Lisaks ka mustikapõõsaste vahel lihtsalt surin 13km/h sõites, rohkem ei läinud välja. Siin aga oli hea meel jalutada mööda rada. Nullis oli algul suur hämming, aga eilseid peitja sõnu meenutades ei hakanud helistama ka :D. Õnneks mõne minuti pärast hakkas info jooksma ja siis Liis pusis õnneliku lõpuni. Panime otse lõpu poole minema, tagasi tulime mööda teed. Lõpus oli hea vaade ning kohalik kraav oli 2/3 ulatuses veel jääs. Aitäh hea aarde eest.
Teisel katsel viis koostöö meid aardelaekani :)
Meie täname!
Meile teine külastus. Esimene lõppes eelmine kord nii, et autostki välja ei saanud. See, mis tookord taevast alla tuli, tegi isegi autoga siit põgenemise raskeks. Nüüd oli õhtu sumedam ja olime just hämariku ajaks nullis. Ei saanud kohe aru, mida on vaja teha. Siiski oli hämmastav, kuidas algsed valed mõtted, siis ühe leidlikkus ja teise sekundeerimine, viisid päris kiiresti õigete lahendusteni.
Lõpu külastamisel oli juba väljas pimedus. Siiski olime lõpuks niipalju efektiivsed, et suutsime viimasel hetkel ka linnaäärset poodi eesmärgipõhiselt läbida. Kokkuvõttes oli päris mõnus kulgemine.
Tänane esimene ilusa ilmaga jalutamiseks. Seljakott sai ühes, kohapeal siis selgub, mida kõike tollest vaja läheb. Esines juba päikese poolt sulatatud pehmet maapinda, varjus vesiseid jääolusid ja puudealust lumekattega. Sinilillede asemel leidus raja ääres hulgaliselt miskit mulle tundmatut rohelist väikest kapsalist. Okkalise juures ketast loopima me ei asunud. Puurisime ja uurisime ja keerutasime neid. Ikka omajagu aega, kuniks tuli mõte, et teeme hoopis nii. Äkitsi oli justkui kuldne kuu ja päike ja tähed taevas säramas, võta või jäta. Veel mõned näpuharjutused ja geokontroll tunnistas esimese katsega rohelist. Mõnus kevadine jalutamine sai tehtud lõpu suunas. Vahva teostusega jupstükk, mis oli just tänaste pluss kraadidega meile sobilik lahendada. Mulle meeldis, tore algus tänasele geopäevale. Tänud peitjale.
Oleks lambaaju asemel aju kaasas olnud, oleks palju kiiremini hakkama saanud. Paraku polnud ja aega läks. Ikka mõnuga. Tundsin puudust mõnusast istumiskohast, siis oleks seal väga vahva olnud. Nüüd liigutasime abivahendit ja ajurakke, kuni viimased tööle hakkasid ja koordinaadile pihta saime. Esimese katsega muidugi. Peaasi, et ise tehtud. Lootust veel on ;) Lõpp oli täpselt seal, kus olema pidi - suur tänu laheda aarde eest! Soovitan mõnuga!
Mnjaa.Nii ongi,et kui kirjeldust hakkad alles aarde nullis endale selgeks tegema kirud ikka iseennast.No keda siis veel :) Lambikas värk noh. Vihjes veel kirjas,et vaja abivahendit kah.Väga hea.Ainult gepsuga pole siin samuti midagi teha,normaalne...... Võtsin seega jubinad kaasa,et autos hea tõsisema pilguga üle vaadata.
Lõpuks läbi häda sain koordinaadi välja loetud, ilma abivahendita seejuures. Tähtede seis oli lihtsalt soosiv.
Aitüma peitmast.Ja nõrganärvilistele hoiatuseks,et parklas on metskitsest maha jäänud kehaosad mis ka loomadel hamba all karjuvad!
Kuna vanade võlgade "koristamisega" täna veel hakkama saada "ei tahtnud" ja õues oli juba pimedaks läinud tunduski igati sobilik lamp haarata, et Lambikaga tutvust teha. Silveri kaubamärgiga vigurivänt vaatas meile nullis otsa. Heitsin sellele mõne juhmi ja arutleva pilgu peale aga kuna kohe tuluke ei süttinud siis lootsin hoopis heale geoõnnele. Pole mul kannatust kohapeal passida. Hõikasin Marguse ka endale seltsi, sest ma lihtsalt kardan pimedas üksi liikuda. Kusagil teadmata kohas, kui Margusel hakkas miskit koitma tekkis meil arusaamade konflikt ja me läksime algusesse tagasi. Seal tegime nüüd kõik täpselt nii nagu vaja ja õige oli. Tulemust kontrollides sain esimese katsega kohe rohelise tule ning õige pea selgus ka tõsiasi, et olin täiesti lambist aardest kõigest 75 meetri peal juba ära käinud. Igati viks ja viisakas teostus, nagu ikka Silveri aarete puhul oodata on! Täiega unistan, et selliste aarete nullis võiks olla näiteks kiik, millel istudes saaks mõttepallikest veeretama hakata. Aitäh ka toreda kirjelduse eest!
Eks seal alguses oli ikka tükk aega täitsa möhh, aga mingi hetk hakkas asi arenema ja arenes kohe lõpuni välja. Tänud aarde eest, väga äge pusimine oli.
Tänased muud tegemised võtsid oma aja, aga mõnusalt kevadine ilm meelitas ikkagi ka linnast väljas üht jalutuskäiku tegema. Välistasime mõned linnalähedased sihtkohad tõenäolise suure rahvarohkuse tõttu, super ilm meelitab ju paljusid täna välja. Kohe meenus siinne piirkond, tundus sobilik koht täna. Oligi väga hea valik, kogu jalutuskäigu ajal nägime vaid paari jääl kükitavat kalameest ja juba lahkudes ühte seltskonda, kellel sildid seljal reetsid, et tegemist on geopeituritega, kes eelhäälestasid end lambikaga tutvuma minemiseks.
Ühel toredal talvisel õhtul me matkasime siin rajal, olid vahvad tunnid, aga lambika lõpuni me tookord ei jõudnudki. Kodus kirusin külmaga koostöö lõpetanud tehnikat veel pisut, seejärel panin saba seina, koukisin märkmiku välja, kust pooleldi mittekirjutanud pastakaga tehtud märkmeid tuvastades sain geokontrollilt rohelise tule.
Aardejahi tegime seekord siiski algusest lõpuni korralikult läbi ehk alustasime ilusti nullist, sest Taavi jõudis ees kiiremini lipata ning ilma leidis tuttava kuusepuu üles ning ootas meid selle all järgi. Näppisime meeldetuletuseks veelkord vahva vidinat ning jätkasime jalutuskäiku. Meil läks päris hulk aega, aga pärast lõbutsemist jää peal, veel leiduvas lumes ning arvukal hulgal tehtud samme jõudsime lõpuks ka ka aardeni.
Vahvalt temaatiline aare. Algusest lõpuni lahe teostus. Aitäh!
Peale õhtuseid asjatamisi linnas oli vaja midagi logida, et tänapäevasele geopeitusele vastavalt päev kirja saada. Olime seni seda lambikat ikka edasi lükanud, aga no, kaua võib. Pealegi, väljas oli sobivalt pime ning tundus, et see on selle aarde leidmise võti.
Nii haarasimegi sõbrad kaasa, et saaks tulemuses kindel olla ja saaksime kindlalt skooritud. Läbi lume murdsime end sündmuspaigale, aga siis hakkas ikka ikaldus. Vahi mis sa vahid, ei tahtnud mingid numbrud meil välja joosta. Peaaegu hakkasime juba Madise leiumeetodi poole liikuma kui siis ma sirvisin logisid ja lugesin kõva häälega mõned ette kui äkki naistel käis klikk ära ja kõi sobilikud numbrid hakkasid jooksma. Need polnud seekord küll loto jackpoti numbrid, aga sobisid meile hästi. Läksime ja kasseerisime kohe oma võidu sisse aardeleiu näol.
Hea idee ja teostusega aare, meie täname!
Hunnik maha sadanud lund veidi peletas seda aaret otsimast. No kes see viitsib seal lumes sumbata. Siis aga saabus särav mõte päeva aarde noppijatelt ja oligi minek. Aga lund seal ikka on. Keegi hea inimene oli augu parklasse sisse loopinud ja siis mõnuga hullanud. Meil oli soov pigem aaret logida, kui tanki lumest välja kaevata, seega väga sügavale targu pressima ei hakanud. Tallasime sinna hulgi vajalikke jälgi ning ka mõned mittevajalikud. Kokkuvõttes mõnus talvine sumpamine, huvitavas kohas. Täname.
Silveri lambiaarded on mõne aastaga juba talviseks traditsiooniks kujunenud. Nagu viimane jõulumuinasjutt, mille nautimiseni jõuan oma rütmiga reeglina ikka alles uue aasta algul. Põlvini lumes sumpasin pimedas kohale, seal vehkisin lambiga täitsa lampi õige mitu minutit, enne kui tarvilik silma jäi. Täpsemini pool tarvilikust esialgu. Vahtisin seda korraks niisama juhmilt, edasi juba õigemini, aga ikka juhmilt. Alles mitu aega hiljem märkasin poolkogemata teist detaili, mis muutis mõistatuse juba oluliselt mõistlikumaks :o) Natukese nohisemise järel sain usutavad numbrid kätte, õnneks meeldisid need ka geokontrollile. Siis jälle väheke lumes kahlamist ja saigi nime karpi. Aitüma! Huvitav teada ka sõna "flashlight" etümoloogiat, polnud mõelnudki sellele varem.
Abivahend oli olemas, pime oli ka. Ometi suutsime päris pikka aega teha täitsa valesid asju ja muidugi arvasime, et äkki on kuskil mingi komponent veel. Lõpuks, kui kõik valed asjad said tehtud, tegime lõpuks ikka selle õige liigutuse ka :) Vahva originaalne mõisatus. Tänud!
Pühapäevane isa-poja aeg ning seadsime auto nina selle aarde poole. Kohale jõudes läksime mööda kenasti sisse tallatud rada aarde suunas ning õiges kohas pööras ka rada sobiliku kuuse suunas. Vajalik jäi kiiresti silma aga sellega edasi teha ei osanud mitte midagi. Esimese hooga ei tahtnud abi küsida, mõtlesin talve võlusid ära kasutada ning rada mööda edasi minna. Jälgisin hoolekalt, kas kuskil on teelt ära pööratud ning üsna pea jäigi jäljerada silma. Natukene uurimist ja järgmine hetk vaataski aarde vastu. Vedas seekord :-)
Pärast leidu helistasin ka peitjale ning uurisin, kuidas seda aaret peaks lahendama. Saadud tarkusega läksin algpunkti tagasi ning midagi hakkas koitma, koordinaati siiki välja ei võlunud.
Tagasi auto poole minnes nõudis Jasper tee ääres vedelenud rehve uurida ning tegime nende juures mõneks ajaks peatuse. Tema uuris rehve ja mina tegin paar pilti.
Aitäh peitjale aarde eest!
Miki vedas mind metsa jalutama. Silveri aare tekitas elevust ja veidi aukartust, kas saame jagu. Samas, kaasas on ju Miki. Vahepunktis vaatasime alguses väga juhmide nägudega üksteisele otsa, kui äkki käis klõps ära. Miki jagas ühe triki ära ja mina sain numbrid. Saime rohelise tule ja lumine mets ootas meid. Miki klõpsutas pilte, ma nautisin niisama. Nullile lähenesime erinevate nurkade alt ja aare jäi korraga silma. Aitäh!
Selle aarde juurde oleme ükskord juba täiesti planeerimatult sattunud. Tol korral jäi meil aare otsimata, sest esimene punkt osutus alistamatuks. Ei tea, kas viga oli eredas päevavalguses või lihtsalt meie oskamatuses abivahendeid käsitleda.
Täna saime kodus liikuma siis, kui hakkas juba hämarduma ja otsustasime mõnusat lumist metsa nautida just sealkandis. Prügila teelt maha keerates saime tunda ka lume võlusid teises võtmes- siis kui auto hange kinni jääb. Õnneks tõdesime, et väiksel Yarisel on ikka oma võlud ka, sest tuleb välja, et 2 naisterahvast suudavad ta probleemideta lumest välja nügida ;) Igatahes andis see vahejuhtum motivatsiooni kohe õhtul lumelabidas autosse tõsta.
Sumpasime lumise metsa all tuttavasse kohta ja asusime mõistatust lahti kodeerima. Väljas läks aina pimedamaks ja enam ei saanud päevavalguse kaela süüd veeretada. Aretasime igasugu ulme teooriaid, kuid lõpuks võtsime väikse konsultatsiooni varemleidnult. Tänu Jürgenile saime asjale veel ühe vaatenurga ja siis oli kohe pilt selge. Esimese katsega saime geokontrolli roheliseks ja võisimegi liikuda aarde poole. Väga mõnus seiklemine pimedas ja lumises metsas viis meid lõppu, kus ootas igati temaatiline aare.
Suur tänu peitjale, väga vahva asi välja mõeldud ja teostatud! Aardeleiust oli rõõmu samavõrd kui mõnusast õhtusest lumes sumpamisest.
Kutsuti korraks metsa. Oleks pidanud arvama, et tegu saab olema väga pika korraks-metsas olemisega. Aga kui täiesti aus olla, siis peale hetke, kui autotuled kustusid ja kogu silmale avanev maastik kümbles seepiakarva lumevalguses, ei olnud mingist kahetsusest, juttugi. Nii jube ilus ja fotogeeniline oli lihtsalt kogu ümbrus ja mets. Pole nii kaua-kaua lumega pimedas olnud :D
Sukeldusime metsa. Pildistasin terve tee. Leidsime kettad. Keerutasime. Kettaid. Aju. Iseendid. Lampi. Ümber X telje, ümber Y telje... Tegin mõned pildid veel. Sundisin Wingmäni mingid numbrid välja valima. Õnneks teine valik oligi õige. Wingmän keerutas ennast lumes ümber X-telje. Sellest pilti ei teinud. Mõni pilt las olla peas. Mälestuseks. Kõike ei pea läbi fotosilma vaatama.
Läksime edasi. Ilus rada oli. Lume all ja aimatav, aga ikkagi. Lõpus leidsime temaatilise konteineri. Logisime. Tulime tagasi. Pilte ei teinud enam. Põhimõtteliselt ei teinud. Kõik kaadrid läksid mällu. Pole siin midagi laristada nende talvevaadetega - pole neid igal aastal niimoodi ohtralt näha ja vaadata.
Aitäh!
Seekord lugesime kirjelduse läbi, varustasime ennast kõige vajalikuga ja läksime õigel ajal nulli. Peitjale kohaselt ootasin jälle tulukesi, aga seekord oli midagi muud. Isegi nii midagi muud, et kohe ei saanud midagi aru. Lõpuks, järk-järgult, sain kõik loogika abil paika. Siis oli vihjest suur abi, muidu oleks sinna vist väga kauaks aretama jäänud. Algul sain ühed loogilised numbrid, siis teised. Päris kindel järjekorras ei olnud ja siin oli abiks geokontroll. Teine sisse söödetud variant oli õige. Lõpp oli vahvalt temaatiline. Viimasel ajal on nii palju FP kandidaate, et puudus tekib juba. Aga sellele üllitisele ei saa andmata jätta. Tõsiselt hea välimõistatus. Aitäh!
Kes siis ööaaret valges otsima läheb? Mõni naiivselt läheb:). Vaatasime uhkete ehetega kuusepuud, harjutasime natuke koolivaheaja lõpu tähistamiseks peastarvutamist, keerutasime vidinaid ja iseenast, tegime mõned järeldused ja läksime jalutama.
Äge koht siin, vist ei olegi siia sattunud varem kondama. Tegime täna kohe pikema matka, tutvusime ümbruskonnaga. Teekond viis aardest aina kaugemale, lustimist jätkus mitmel nõlval ja üksteisele lumedušši tehes.
Lõpuks hakkas pimenema, nüüd sai ka taskulambi kasutusse võtta. Lumehanges piknik väga kaua ei kestnud, sest tee jahtus kiiresti. Lumesadu tihenes ja metsavaikus oli pimedas lummav, meie muidugi rikkusime seda pisut oma jutuvadaga.
Vaatasime pimedas ka veel ilusa kuusepuu üle, kirusime tehnikat, mis keeldus külmas koostööst, natuke kirusime oma lollust ka ja lugesime tänase matka lõppenuks.
Parklasse tagasi jõudes oli möödunud kolm tundi, mis oli mõnus aeg lumises metsas. Tuleme teinekord jälle siia jalutama, täitsa äge koht. Aitäh.
Kuna meie tänane väljasõit jäi pärastlõunasse ja eelmiste aaretega läks piisavalt kaua aega, siis oligi juba suur pime käes ja võis Lambika poole teele asuda.
Nulli jõudes leidsime toredad kettad ja põhimõtteliselt teadsime ju ka, mis nendega peale hakata, aga lahendusest jäi puudu üks väikene detail. Ega ei osanudki midagi tarka välja mõelda, aga kuna kohale tõi igavene lai geomaante ja edasi läks samasugune, siis mõtlesime rada mööda edasi minna, et küll see tee meid aardeni viib. Tervelt pool kilomeetrit sai mindud, aga siis hakkasid jäljed hajuma ja aaret ei märganud kuskil. Ega siis midagi, lähme tagasi nulli ja pureme seda mõistatust veel. Tegime tehteid vaatasime tulemusi, ei midagi tarka. Keerutasime kettaid, sama targad kui enne. Aga siis tegin kogemata ühe liigutuse ja uues valguses hakkas info ka jooksma. Nüüd polnudki enam muud kui vana tuttavat rada mööda uuesti teele asuda. Igati äge mõistatus, meile meeldis. Tänud!
Kohale jõudes oli juba natuke pimeda võitu aga õnneks oli taskulamp kaasas. Väikse tiirutamise järel leidsin mingid huvitavad vigurid aga ei osanud nendega seal midagi peale hakata, nii et jääb järgmiseks korraks.
Nulli liikusin mööda Jõelähtme sinkut kus kellegi rehvimuster oli lumel teed juhatamas. Nullis jagus pusimist päris pikalt enne kui geokontroll edasi lubas liikuda. Peale aardeleidu tekkis soov siia rattaga tagasi tulla, polegi neil sinkudel ammu sõitmas käinud.
Tore, et vahel saab statistikat ka täiesti lambika leiuga täita. Täna tundus paslik Silveri aardevabriku uusima toodanguga tutvuda ning kui esimese hooga olime auto mõistatuse nulliga 90 kraadi ära parkinud, siis kiire pilk kaardile pani kulmu kortsutama. Kuna otse ei oleks niikuinii saanud, sõitsime veidi edasi ja avastasime lausa parkla ning rajakesed. Väga meeldiv!
Kohapeal jäi õige asi kohe silma, aga edasi oli müstika. Vaatasime sellele esimese klassi matemaatikale peale, kuid kiiruga ei saanud ööd ega mütsi aru. Endalegi üllatuseks hakkas asi võrdlemisi kiirelt lahti hargnema ning peale paari lohakusviga tulistasime geokontrolli kolmandal katsel sõelapõhjaks :P Lõpus läks kiirelt, soliidne konteiner ootas meid kenasti omal kohal. Matk oli mõnus. Lambikas oli ka täitsa lambikas. Minupoolt sildid külge, aitäh!
Kuna ma olin päeval juba tublisti ringi liikunud ja mõistliku koguse leidusid vormistanud, kibeles Lauri ka midagi keerutama, tõin ta siis metsa. Noh, ütleme nii, et vähemalt ei ähvardanud ta peitjaga telefonis rääkides neid kettaid discgolfi mängimiseks kasutada, aga ma pidin teda veidike tagasi hoidma ja õigele teele suunama, sest esiteks oli minu megalamp see, mis toimis ja meile valgustatuse tõi, kuid kuna naisi ju ometigi ei saa kuulata (st minu peas oli täpselt sama lahendus nagu Silver ette nägi, kuid mind keelduti kuulamast ja arendati jumal teab mis ulmelisi matemaatilisi ja uudseid loogikalahendusi)... Lasin tal siis veelgi kauem seal pusserdada ja mulle erinevaid koordinaatide võimalusi pakkuda. Tegelikult noppisin üle õla vaikselt numbreid ja mõne geokontrolli järel teavitasin, et paneks nüüd instrumendid kokku ja lähme jalutame raamatuni. Kui lörtsilaadset asja ei oleks alla langenud, oleks meie väga hilisõhtune kükitamine seal puude all kindlasti palju rahulikum olnud, aga eesmärk täidetud ja mulle väga hästi see süsteem seal kokku meeldis, aitäh!
Tundus keeruline aga peale paari vihjet oli asi selge ja tekkis mõte, et miks küll ise selle lahenduse peale ei tulnud. Ju siis ajupotensiaal ei luba. Tänan
Kohale jõudes oli plats puhas ja liikumist ei näinud. Tatsasime siis rahulikult nulli ja hakkasime kukalt kratsima. Läks ikka suht pikalt enne kui koitma hakkas ja siis veel pikemalt enne kui aru saime. Tegelt ei saanud isegi aru mida seal nii kaua tegime. Arvutused olid võimete kohased ja kui numbrid välja arvutatud said saime edasi liikuda. Peale matka kunagi hiljem saime ka lõpuks logi kirja. Tegelt oli täitsa äge ;) Supper, aitäh :)
Kuna aarde avaldumispaika kohale tulin koos peitjaga, siis aarde avaldumisel ftf-ile ei pretendeerinud. Ootasin ära esimesed kohaletormajad ja kappasin koos nendega metsa aaret lahendama. Väga äge idee ja super teostus, kiidan ja tänan peitjat küüti pakkumast!
Jälle väga lahe aare Silveril siia kokku keeratud. Aitäh
Ootasime kahe autoga jõelähtme olerexi parklas. Aare avaldus ja kõigest 10 minuti kaugusel. Kohale saabudes ootas meid Silver ja Jaanika. Pisut juttu parklas ja asusime kõik koos nulli poole teed. Pisut hiljem liitusid kaks geopeiturit ja lõpuks kui saime kätte õiged kordinaadid asusime aaaret otsima. Nimed kirjas ja vahepeal jõudis Silver mainida, et tal on autos talvepuhkusele minev aare. Vägev "boonusaare". Aitäh toreda õhtu eest !
Peitja vihje tänase aarde kohta oli umbes selline, et Harjumaa vihje avaldub Harjumaal, aga sellegipoolest suunas kõhutunne meid õigesse suunda. Plaanisime startida Maardu järve äärest. Kahjuks tuli sada asja vahele ja jäime stardiga hilja peale ja seega olime avaldumise hetkel veidi kaugemal. Kui parklasse jõudsime, leidsime eest mitu autot, kuid inimesi enam mitte. Hakkasime nulli poole matkama. Esimesena tervitas meid peitja mandariinide ja kommidega. Seejärel küsisime, et kas peame järjekorda võtma või võime liituda. Kuna pusitud oli juba jupp aega, kutsuti meid ka kampa. Tehti kiire ülevaade, mis leitud on ja mis mõtted tekkinud on. Viskasin lisaks ühe mõtte õhku, mille peale peitja selja taga rõõmsaid hääli tegema hakkas. Logiraamatu määrisime seitsme nimega kell 21.45. Tänud peitjale lambika aarde ning ka “boonusaarde” eest!
Lähtekoht oli meil täna päris hea valitud, Jõelähtme Olerexi tankla (Dauno idee oli see). Mis siis ikka hakkasime kahe autoga nulli sõitma. Saime kokku veel Jaanikaga ja peitjagi ootas meid mandariinide ja kommidega parklas. Läksime kõik koos nulli, vidinad leidsime ruttu, aga mis nendega teha- oli meil igausuguseid ideid. Peitjal oli muidugi nalja nabani meie teooriate peale. OLime vast mingi 10-15 minutit igusuguseid teooriaid proovinud, kui tuli Jürx ja MLH, siis olime peaaegu õige ideeni jõudnud. Kui lõpuks lahenduseni jõudsime, tuli peitja poolt kommentaar kõigest 20 minutit läks teil aega. Nagu ikka Silveril lahe teostus oli, arvan pimedas isegi parem lahenduseni jõuda. Tänud laheda seltskonna eest ja peitjale laheda aarde eest. FTF kl.21.45