Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 5.0, maastik 2.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Aarde otsimist alusta pildilt. Edu!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (4), 2020_aasta_aarde_kandidaat (2), ujumiskoht (1), pliiats_kaasa (1), lemmikloomasõbralik (1), ilus_vaade (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC90CQP
Logiteadete statistika:
50 (98,0%)
1
3
0
0
0
0
Kokku: 54
Selle õhtu peaeesmärk. Mõistatus sai lahendatud paar nädalat tagasi. Valisin lähenemistee mida varem olen kasutanud paari teise aarde otsimiseks, aga kunagi pole nii kaugele sealt kaudu läinud. Hämmastavalt mõnus ja kena rada viis kohale. Koht oli väga ilus ja temaatiline. Tänud!
Mingi aeg tagasi sai see lahendatud. Täna oli ilus ilm ja väga mõnus oli teha üks jalutuskäik. Esimese hooga vaatasin kohe õiget kohta aga jalutasin edasi. Natuke uudistamist ja jõudsin samasse kohta tagasi ja panin nimed kirja. Aitäh.
Kes seda enam mäletab, kuna see kodutöö tehtud sai, aga igatahes koordinaat oli mul olemas ja ootas oma aega. Korra olin isegi luurel käinud, aga siis oli kiire ja jätsin vaid sobiva lähenemistee meelde. Seekord jätsin 4 ratast keelumärki valvama ja jätkasin viiendal peaaegu aardeni. Eks neid auke siin oli, úhel hetkel hakkas siiski ka topsik silma. Aitäh peitjale.
Vaat see oli aare, mida Mirjam minu eest varjas ja ta tahtis seda minuga võtma minna minu sünnipäeval, aga selleks ajaks ei jõudnud ta valmis lahendusega. Mina arvasin, et pole hullu miskit, jõuab ka hiljem. Nüüd siis tulimegi, täpselt nädal hiljem peale õiget päeva. Kant ise on väga ilus, kena vaade jne. Aga aare irvitas meile ikka pikalt näkku, kuni lõpuks tabasime tema peidukohta vaadata. Mina olin veel kõrgemale roninud ja püüdnud sealt midagi leida, aga ei miskit. Ma olin veel õigesse kohta enne vaadanud ja aare hakkas ninna kinni, aga ikka ei näinud. Geopimedus... kolmandat korda kontrollisime siis juba kahekesi ja oligi mure lahendatud. Tagasiteel jutustas Mirjam mulle oma lahenduskäigu ära ja mina ainult imestasin, et peab inimesel ikka tahet, jaksu ja motivatsiooni olema, et sellistest pähklitest end läbi närida.
Mul oli suur soov viia Märten tema sünnipäeval logima mõnda mingis mõttes erilist aaret. Olgu see siis huvitav maastikukogemus või miskit muud kui tavaline linnakas. Seetõttu hakkasin juba mõned päevad enne tegema eeltööd, et just see õige punkt üles leida. Selle punktini jõudsin tema sünnipäeva hommikul, kui üht hoopist teist asja üritasin lahendada - sattusin selle aarde lahenduskäigu vihjele peale. Hakkasin tööl koosoleku kõrvalt innukalt lahendama ja esimene etapp sai üllatavalt kiirelt läbitud.
Teine etapp võttis aega täpselt 2 tundi ja 52 minutit. Umbes poole peal sain aru, et sel päeval asjaga lõppu ei jõua, mistõttu andsin selleks korraks alla ning leppisin tõsiasjaga, et tuleb miskit muud juba lahendatud mõistatust logima minna (selleks valikuks jäi tookord samuti üsna meeleolukas Vääna astang).
Päev hiljem jõudsin teise etapiga lõpuni ning jõudsin omadega kolmandasse. See läks õnneks kõikidest etappidest kõige kiiremini, üsna kohe pealevaadates sai aru, mida teha tuleb. Õnneks olid ka vajalikud tehnilised oskused olemas.
Neljas etapp. Nii, nüüd läks asi pea puhta vedamise peale. Teada oli, et kust ja mida, kuid kui palju ma ka neid võimalikke punkte kaardile maalisin, kontroll minuga ei nõustunud. Lugesin veidi logisid, panin paika natuke kitsama ringkonna ja lasin edasi. Frustratsioon oli selleks hetkeks juba üsna laes - õige koht ju lausa käeulatuses!! Mõtlesin juba, et lähme siis kirvetama, kui järgmine kontroll mulle rohelist põhjalaskmist kuulutas. Juhhei ja jipperii, täitsa üksi ja ilma abita tegin 5.0 mõistatuse ära!
Täpselt nädal peale Märteni sünnipäeva tegin siis lõpuks ettepaneku siia logima tulla. Tema oli autojuht, kuid ma polnud talle öelnud ei aarde nime ega asukohta, mingi üllatusmoment pidi ju siiski jääma. Jätsime masina nii raja äärde kui saime ning liikusime mööda veepiiri aarde suunas. Alles täitsa nullis suutis Märten minust välja pigistada, et mida täpselt me siis logime.
Oh oleks siis nii, et välitöödel lihtsam kui sisetöödel, kuid suutsime ka seal mõnusalt aega veeta. Kammisime läbi kõiki auke ja mitteauke ja muid augulisi asju erinevatel tasanditel, kuid ei miskit. Mõtlesin juba, et mida nalja, ei saa ju nii keeruline olla, kui lõpuks instinkti kasutusele võtsin ja esimesest ilmselgest kohast topsi nähtavale tõin. Uhkusega panime nimed kirja, topsiku tagasi ning saime enam-vähem veel enne pimedat rannaliiva pidi tagasi autoni jalutada.
Aitäh ja kniks ja kraaps, minule meeldis nii koordinaatide väljapusimine kui aarde lõplik asukoht. Hea on lahendada midagi, mis närve (väga) mustaks ei aja, olgugi, et ajamahukas oli see protsess otsast lõpuni küll.
Lahenduses tuli 1 pool palju kiiremalt kui teine. Igatahes oli lahendus ammu käes, aga kartsin maastikku. Täna õnnestus aare kenasti muguvabalt leida. Tore koht. Olin siin esmakordselt. Tänan kutsumast!
Selle mõistatuse lahendamine võttis küll aega aga lahendatud see sai. Lahenduskäik oli põnev, kõik ette tulnud takiostused sai lahendatud ise ilma vihjeabi küsimata. Meile see pusimine meeldis :) Aitäh peitjale põneva mõistatuse ning aarde eest, mis kokkuvõttes juhatas meid jalutama väga ilusasse kohta!
Mõistatusega sai ikka pikemalt tegeletud. Mida tegema peab oli suht kogu aeg selge, kuid kohati jäi oskustest lihtsalt puudu. Lõpuks olime punkti kaardile paika pannud ja oma aega ootama jätnud.
Täna ühelt sündmuselt teisele liikumise teekond viis sobivalt õigest paigast mööda ja loomulikult sai väike vahepealne jalutuskäik ette võetud ning aare lõplikult üles otsitud.
Selline hea mõistatus, mis lasi end taiplikuna tunda ja ka lõpp oli toredalt temaatiline.
Tänan peitmast.
See mõistatuse kompott sai kahe peale mingi aja jooksul lahendatud. Rohkem leidnutel on siin ilmselt mõningane eelis.
Lõpuks jõudis aardeni mineku aeg ka kätte. Kohale jõudes avanes täitsa kena vaatepilt. Minu poolt paika pandud koordinaadid polnud küll kõige täpsemad, aga õnneks oli keeruline mitte märgata sobivat otsimispiirkonda. Paar hetke veel ja oligi aare leitud. Aitäh!
Mõistatus on kindlasti selline, mille mõjutada inimesi ja võita sõpru. Kaks neist on teenitult lausa AA kandidaadi sildi lisanud. Meil läks esimese osa lahendamine üsna ladusalt. Teist etappi lahendas Marje 4 tundi ja 51 minutit. Kolmandagi jäimegi jänni, ju siis peitja eriti ei taha, et see inimlikult lahenduks. Või on minu mõttelend lihtsalt nii palju piiratum, et me erinevad raketiteooriad ja/või tehniline võimekus/võimetus sellele peale ei hakanudki.
Täna vanemaid külastades oli see igatahes lähim aare. Kui detsembris käisime lihtsalt kirvetamas (takkajärgi palju õnne ürituse eest), siis nüüd oli mul omajagu imestamist, kui sel aardel oma koordinaati silmasin. Nullis tegin veel igaks juhuks ühe katse, et kas ikka pädeb - täitsa kehtiv. Kuidas see sinna sai, võin vaid oletada ja meenutada püüda. Nullis oli ka üks näkineid kivi peal raamatut lugemas. Kõikidest neist lõpututest kohtadest, mis siin valida on, pidi ta just nüüd aardest napi paarikümne meetri kaugusel näkki mängima. Õnneks ei läinudki iidkaua aega, kui mingit topsi silmasime ja kui nägi silmad raamatus olid, sai potsik ka pihku. Mis ma oskan kosta - lõpp hea, kõik hea. Vist. V.a. osa mõistatusest. Aitäh Jaanikale kaunisse ja tuttavasse kohta kutsumast!
Kuulub aarete hulka, mis ammu lahendatud ning ootab külastamist. Ja kohe tõega ootas külastamist, sest on kohad, kuhu on alati rõõm tagasi tulla ning neid uuesti avastada ja rõõmustada selle koha ilusa mõnusa looduse üle. Täna veel vedas ilmaga ka, natuke vihmane. Seega oli rahvast vähevõitu. Kohtasin oma eksirännakutel vaid kahte jooksjat. Aitäh!
Mõistatuse osa oli täiesti tehtav, aga võttis ikka omajagu aega. Päikselise ilmaga oli mõnus jalutada. Kuna punkt kaardil polnud kuigi täpne, siis võtsin Carolysilt rõõmuga vastu täpsustava vihje. Silver aitas topsi välja võtta ja pärast tagasi pista. Tänud siia kutsumast, mõnus rahulik paik.
Ma alguses ei vaadanud peidukoha taset. Nelja mõistatuse vahel tundus see kõige lihtsam :) Tuli välja, et on tõesti lahendatav aga palju aega võttis. Vahepeal tegime Maiga kordamööda, siis koos ja lõpuks saime lahendatud. Hakkasin mõõtetöid tegema, õnneks Mai näitas lihtsalt moodust. Õppisin selle aardega erinevaid lahendusi. Aitäh! Väga ilusas ja ägedas kohas on aare.
Jess, ei läinudki 3 aastat ignoorimist ega kulunud paari päeva-nädalat enda hulluks mõtlemist, et see 5.0 ära lahendada ja ka nimi vihikusse panna. Kuigi mul on palju vigu, pean siiski üheks oma plussiks tähelepanelikkust, põhjalikkust (kui 18. advendika lõpu ära vormistan, siis kirjeldan, mis see täpsemalt tähendab) ja hoolikat reeglitest-juhistest kinnipidamist. Aga vaat auklikuga läks nii, et pidin peale esimest etappi peitja poole pöörduma, kuna minu tulemus oli osaliselt selge ja arusaadav, aga teisest otsast väga segane. Nojah, kui ülesande ülesehitus ja abivahendi "ametlik" juhis erinevad, siis ega minu jaoks sealt head nahka loota olnudki. Peitja andis õige otsa kätte ja siis veetsin järgmise etapiga meeldivad tunnikesed, eriti meeldis mulle see toon, mis on all paremas nurgas - kellele rohekas-sinine, kellele sinakas-roheline, mina näen seda Harju keskmisest ju teisiti. Kolmandas etapis sain kohe aru, mis tegema peab, aga nii paljudeks minutiteks tähelepanu keskendamiseks mul jaksu ei olnud, seega võtsin abivahendi manu. Aga abivahend oli selline poolpidune: osa andis ludinal ette, osa puhul tegin vaid möhh ja mähh ja endal hakkas viimase kolmandiku peale juba kõrvades helisema, kirjutasin siis varemleidnule, et numbreid täpsustada, kuna see, mida ma paberile olin kribanud, tundus uskumatu. Kuna saadud vastusele vastasin omakorda "joppenpuhh!", siis mõtlesin, et nojah, aga 5.0 ei peagi ju koheselt rohelist tuld näitama. Tegelikult tegin paar punast pauku eile õhtul ära ka, aga kuna piirkond oli teada, siis usaldasin vaistu ja läksin täna jalutama. Ligikaudse koha olin kaardile märkinud ja ilmselgesse lõppu kohale jõudnuna nägin, et vaid 7 meetriga möödas.
Veetsin sealkandis mitu mõnusat tundi, turnisin kõrgemal ja madalamal, sh proovisin ühte seni lahendamata aaret veel kirvetada, aga sellega nii hästi ei läinud. Küll aga tuvastasin, et olen nt veepiiskade kukkumist ca 50 pildi jagu jälginud. Praegu on seal jää tõttu väga ägedaid vaateid. Tänan peitjat nii aarde kontseptsiooni kui veidikese abi eest!
Mõistatust sai vahelduva eduga pikalt puretud.Polnud sellist kannatust ,et ühe jutiga ära lahendada.Kui kaardilt ka sobiv lähenemistee välja vaadatud oligi pisikese geotuuri plaan kokku pandud.Kohapeal sai mõnusa jalutuskäigu.Aitüma juhatamast
Annil oli aare lahendatud enne kui ma märkasin, et selline aare üldse olemas on. Ausalt öeldes ma ülemäära palju aega GP avalehel ei viida ja kõik mu RSS feedid on ajaga välja surnud.
Auto jätsin tuttavasse parklasse, et saaksime Exega korraliku jalutuskäigu teha. Algul tundus mereõhk külm, kuid sellega sai ruttu harjutud.
Esmapilgul olin veidi nõutu kuna polnud täpne koordinaat, kuid süstemaatilise lähenemisega õnnestus topsi silmata.
Arvasin korra, et kurikuulus "ERAMAA - Läbikäik mööda kallasrada" on vale pidi, et peaks olema aia poole, kuid silt on mõlemat pidi sama sisuga. Ehk et päris korralik rannaomamime käib siin.
Kodupoole sõites selgus, et igal pool mujal va seal kus ma jalutamas käisin paistis samal ajal päike.
(705) Aitäh!
Mõtlesin, et mis mõistatuse täna lahendan ja see tundus päris tore. Ma ei märgnud raskusastet sellel :D 6h hiljem ehk südaöösel sain aru, et ikka ei lahenda seda ühe päevaga ära.
Kehv päev oli ja Miki otsustas mu mõtted mujale viia. Kõigepealt oli üks plaan ja siis äkki tuli juurde teine plaan. Vaidlesin küll vastu, et mis aarded ja ärme lähe otsima, aga rääkisin nagu seinaga. Varsti parkisime auto ja hakkasime nulli tatsama. Ma ei tea kuidas see Mikil õnnestus, aga kõik lombid käis läbi. Paterdas nagu part ühest lombist teise, lõpuks võtsin tal kratist kinni ja vedasin kuivale maale. Nullis saime pimesikutada. Seekord oli minu mõte õige ja Miki leidis. Aitäh!
See mõistatus tuli kuidagi tuttav ette ning seetõttu lahenes ta mulle ebakohaselt kiiresti. Nüüd viimaks sattusin ka kohapeale. Korralik nostalgia laks. Seal sai lapsepõlves ja ka kooliajal loendamatuid kordi kõnnitud. Mere poole vaadates haaras nostalgia. Siia samasele sai kunagi koolipoisina ridaõngi pandud, tuli nii ahvenat, säinast ning vahepeal ka angerjat. Veidi lääne pool paistis kunagine igaõhtune ujumispaik, kus kunagi oli ka vene piirivalvurite torn. Kuivõrd auto jäi nullist miskid sajad meetrid ida poole, siis kõndisin mööda mereäärt. Seal samas oli kivirühm, mille pealt poisikestena ahvenaid õngitsesime, ja sealt sain ilmselt ka oma elu esimese neist. Järgnevalt siis lapsepõlvest tuttavad kivikuhilad - 1. , 2. ja kolmas rahn, mis kunagi ammustel aegadel olid suured kivimürakad olnud, aga Vene sõjaväe poolt õhiti, kuna takistasid mere valvamist. Kõndisin mööda ka rannalõigust, kus päris pisikese poisina koos venna ja emaga päevitamas käisime ja kaasa tehtud võileibu sõime.
Maa-poole vaadates aga tekitas tuska - kõik need kohad, kus varem muretult mereäärde sai kulgeda, on aiaga piiratud, üks eramaa silt ajab teist taga. Isegi kallasrajale on pandud silt, et tegemist eramaaga ja ainult mööda kallasrada saab läbi.
Seepeale võiks kohalikud eramaalased arvestada Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 lg-ga 3, mille kohaselt, kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks kahe meetri laiune kaldariba veeseisu piirjoonest. Seega siis peaksid nad kevad- ja sügistormide ning muul kõrge veeseisuga ajal olema võimelised oma eraomandit piiravat tara vaikselt merest eemale vedima.
Muidu nagu talun seda eraomandit, aga lapsepõlve mälestuste pinnalt tegi vaatepilt seekord mõnevõrra nukraks. Aga no eks vallarahvas ise sellised sellid volikokku valis, kes sellistesse kohtadesse ehituslubasid jagasid.
Peitjale aga tänud jällegi tuttavatesse paikadesse kutsumast!
Selle lahendamine oli päris põnev. Ühe osa tegin ära teel Pärnusse kunagi, siis sai miskit kodus pusitud,siis veidi muusikat kuulatud. Ning siis jäi veidikeseks ootele, sest algne mõte laideti maha ja olime sattunud ummikusse. Ühel õhtul aga otsustasime ikkagi oma esialgset mõtet proovida ja see viiski tulemusteni. Ei tasu ikka päris kõike uskuda , mida ümberringi räägitakse. Kõik tuleb järgi proovida. Geokontrolli roheliseks päris ei saanud, õnneks sain kinnituse, et ka meie koordinaadiga on võimalik leida. Sattusime otsima pimedas, lund sadas ja jalad said märjaks aga õnnelik leid tuli. Tänud
Kuigi selle mõistatusega sai tegeletud ammu, siis meeles on, et tundus täitsa lahendatav ja huvitav see mõistatus. Igas punktis said aru, mis teha on vaja ning kõik see viis täitsa mõistliku ajaga sihile. Ei kulunud paarikümmet tundigi kui lahendus oligi käes! :)
Täna sai jalutuskäik aarde juurde ette võetud. Oli küll külm ja tuuline, aga eks selle jaoks soojad riided ongi mõeldud, et neid kasutada. Teadagi, ei ole olemas kehva ilma! Kuna erinevalt eelmistest otsijatest oli meil olemas täpne asukoht, siis me asjatult ei lonkinud ning jalutuskäik päädis ikka leiuga. Lisaks muidugi ka väikese kaotusega, mõned kalorid kindlasti ka kaotatud sai. Täname aarde eest!
Kuna meile meeldib looduses kõmpida, jätsime ka täna Ilusa vaate sildiaaret otsima tulles auto Ninamaa neeme poole ja matkasime paar tundi mööda mereranda ja metsaradu. Püüdsime Tarmoga sarnaselt sedagi aarde võimalikke asupaiku kirvetada, sest loodetavasti viimast, juutuubi-etappi lahendada ei taipa. Leidsime päris mitu toredat ja ilusat peidupaika, millest neli olid ka täitsa ohtralt auklikud. Pärast saime möödasõitnud Airi-Simone-Kristjani tiimilt teada, et seda aaret olevat koordinaadigagi raske leida. Arvata võib, sest ega see ju lihtsalt leidmiseks ja mängijate rõõmustamiseks ilmselt mõeldud ole. Eks uuel aastal uue hooga.. Aitäh Jaanikale lisakilomeetreid pakkumast ja ammusest a'ast tuttavaid kohti taasavastama kutsumast! 2-3 kohta väärivad täitsa uusi aardeid. Loodetavasti Tarmo tegeleb selle nimel :-)
Kõik oli auklik, arusaamine kohalikel kallasrajast, meil arsaamine nullis , et kust tasub otsida, ja tagasiteel kaardilugemisevõime oli eriti auklik. Nojah eks loodus oli ka veid auklik
Tegime sellise mõnusa jalutuskäigu. Nulli lähistel oli mitu väga vahvat peidukat, a aare tuli nõks mujalt välja. Tagasiteel märkasin, et üks vastutulnu näeb välja täpselt nagu wingman, aga selle asemel, et tervitama minna, vaatasin silmanurgast ja hiljem logide põhjal veendusin. Tervitused tagantjärele :)
Täitsa lõpp, kui lahedaid urkaid ja peidukaid siin oli. Kahjuks vist pole need nii olude kindlad kui aardepeidik, aga lahe olid neid uudistada siiski. Suvel oleks väga mõnus jalutada, praegusel aastaajal polnud ka viga, aga kogu lahedust ei saanud nautida. Mõistatusest tegin osa ise ära, osa sai tiimi abil tehtud. Oli tore jalutus ja tervitused vastu tulnutele :)
Selle mõistatuse lahendamisega oli nii, et mu kaaslendur võttis enamuse löögist enda peale ja oh - oli see alles löökideseeria. Vahepeal olime nurgas looteasendis ja nutsime :D - no ei tahtnud edeneda see lahendus kuidagi ja kui lahenes üks etapp, siis järgmine algas ikka valuliste oietega.
Aga noh - finaal oli väga kaunis ja ilm oli täna võrratu - uskumatu, et novembris nii soe ja ilus veel olla võib. Leid tuli kohapeal kiirelt. Aitäh!
See lahendus pani mu proovile, enamusest närisin läbi, üks asi jäi oskuste puudumise taha. Asi jäi seisma pikaks ajaks. Alles pärast ühte teist aaret lahendades sain aru, mida siin on vaja teha, et tükkidest tervik saada. Ka siis veel ei läinud kergeks, sest ühte punkti vajalikust ei teadnud. Õnneks pommitamisega tabasin ja pärast sain boonusena veel ühe aarde roheliseks.
Meeldis, et teema oli läbiv, nii lahenduses, kui ka lõpus. Ajaliselt oli lahenduse leidmine muidugi jõhker. Mulle meeldis koht kuhu mind juhatati, polnud varem seal jalutanud ja sain juurde ühe uue oskuse. See on täiesti väärt FP-d.
Hea tunne on selliseid asju ilma välise abita lahendada (nagu näiteks ka Vasak silm), see annab jõudu ka teisi raskemaid pähkleid edasi pureda.
Võimalik, et aardele lähenedes tulid vastu eelmised logijad. Kõiki ei ole ju võimalik näo järgi tunda, pealegi ajaliselt olen vähe mänginud. Kui nii oli, siis tervitan. Aitäh!
Siin kulgesin vooluga kaasa. Põnevat vaatamist oli siin ja seal. Üllatusi, vaatamisväärsusi jagus teel siia juba ka mitmed kilomeetrid eemal. Tänud peitjale.
Mõistatuse algus läks ludinal,edasi sujus ka kenasti.Enne lõppu jooksin aga ummikusse,väikse abiga lahenes seegi.Aardekarp kaunis kohas.Aitäh!
Minu jaoks selle aasta lemmik mõistatusaare. Kohe väga mõnus oli seda lahendada etapi haaval. Oli parasjagu keerukust, kuid kordagi ei olnud üle võlli. Vaikselt nokitsedes jõudis sujuvalt õigete tulemiteni.
Välitöödele minnes olin hädas google'i navigeerimisega. Kaks korda juhatas mind täiesti valesse kohta, kust poleks ka parima tahtmise korral saanud aarde poole läheneda. Lõpuks vaatasin maa-ametist parima variandi ise välja ja tegime sealt ühe mõnusa õhtuse jalutuskäigu. Aardele oli leitud ka äge auklik paik. Huvitav, kellele see hiiglaslik maatükk mega magusas kohas kuulub. Kahtlustasime, et võib vabalt olla seesegune maalapp, mis kingitakse mõnele kõrgele poliitikule hea töö eest kui pensionile minek. Niiöelda vaikimise tasu :P. Selles kaunis kohas aarde otsimine väga kiirelt ei käinud, kuid mõningase jõllitamise tulemil tuli aarde konteiner pigem üllatavalt lihtsast kohast välja.
Aitäh meeldiva aarde eest!
Minul kahjuks mõistatuse lahendmise kogemus puudub, ma olen lihtsalt koguaeg tööl. Karl lahendas mõistatust ja andis mulle igast etapist ülevaate, kus mida tegema pidi. Lõppu jalutasime mööda metsarada. Ei osanud nii vaikset, rahulikku ja ilusat kohta eest leida. Aitäh!
Taaskord mõistatusaare, millega alguses kuidagi suhestuda ei osanud. Ja ausalt öelda ega pikalt see teema meid painama ei jäänud ka, palju muidki lahendamata aardeid ootel.
Siis aga osalesime suurema seltskonna ühisel Topelpatarei aarde vallutamisel ja seal rääkisid peaaegu kõik selle aarde lahendamisest. Kaasa midagi rääkida ei osanud, kuid saime aru, et lahendamine on tehtav, kuigi vaevarikas.
Egas siis midagi, kui kõik tegelevad sellega, asusime siis meiegi pusima. Selle mõistatuse lahendamisel sai ikka õpitud üksjagu uusi oskusi ja avastatud endas võimeid, mille olemasolust polnud teadlik. Geopeitus on elukestev õpe, pole midagi öelda.
Meie jaoks olid selle aarde lahendamisel kõige nauditavamaks need hetked, mis tulid välitöödel veeta. Arvuti taga veedetud tunde kogunes natuke liiga palju. Sellise silmade piinamise peale on nüüd vist vaja uusi prille minna hankima.
Kaks nädalat järjekindlat pusimist ja tänaseks olime jõudnud hetkeni, mis lubas minna aardekarpi otsima. Rohelist geokontrolli me tegelikult kätte ei saanud, kuid peale väikest konsulteerimist olime siiski oma lahenduse õigsuses veendunud.
Õhtul jalutasime kohale, vaatlesime natuke ja oligi aare leitud. Oh, milline rõõm meid valdas! See oli meie geokarjääri teine aare, millel peidukoha raskusaste 5.
Tänud peitjale selle takistusraja välja mõtlemise eest!
Esialgu tundus, et ees ootab selline pikk ja piinarikas arvutis pusimine, tegelikult aga lahenes mõistatus koos väikeste kõvahäälsete aruteludega üsna kiiresti.
Tänane päev algas lõbusalt Järlepas sulistades, mõnus sügisilm lisas entusiasmi teha veel üks tore jalutuskäik. Mis seal salata, geokaardil olev leidmata aare või lahendatud mõistatus annavad sageli hea suuna ette, kuhu kanti “niisama” jalutama minna. Isegi mugusõber ei imesta enam, kuidas meil ikka ja jälle “täiesti juhuslikult” enne väljapakutud sihtkohta üks karbike teele tekib või tee kuskilt mingi ootamatu jõnksu teeb.
Seekord ei varjanud oma plaane ja vormistasime kõigepealt ametliku osa ära, st käisime leidsime oma topsi, et saaks rahulikult edasi “niisama” jalutada.;) Metsas sügislehtedes jalgu sahistada oli tore, aga võtsime siiski suuna mere äärde õhtupäikest nautima. Lustimist jätkus kõigile, üks laps pidas täiesti normaalseks keset oktoobrikuud paljajalu liivas ja merevees jalutada, teist köitsid rohkem parkuurimislaadsed tegevused. Erinevaid auke nägime ka. Aitäh peitjale.
Õnneks oli mõistatusest selgelt aru saada, mida teha vaja on. Iseasi oli see kuidas sellega hakkama saada. Kuidagi siiski õnnestus.
Täna käisime Vabaõhumuuseumis laadal ja peale seda kulus väike jalutuskäik ära. Selleks sobis ideaalselt üks auklik koht ära. Kohapeal kõigepealt uudistasime kohti kus polnud aaret ja siis ka kohta, kus tops leidus. Tänan.
Esialgsete plaanide ümbermängimise tulemusel sattusin päeva eelviimasel tunnil jalutama hoopis Aukliku juurde ja tagasi. Lahendamiskäiku sain ka piiluda, jupikaupa ja hoopis tüdrukute chatiaknast :). Asjatundjatele kindlasti põnev mõistatus murda, mina nautisin kohta... Nii seda õiget kui ka hulka valesid, kus ka enne leidu tallutud sai :D. Aitäh Jaanikale aarde ja Reigole otsingule kaasakutsumise eest, siin oli ilus :).
Mõistatuse osaga läks arusaadavalt aega aga sellest ei saa siin rohkem rääkida. Aarde piirkond meeldis meile väga ja lastel jagus siin tegevust kohe pikemaks ajaks.
Tegelikult oli täna plaanitud suurema seltskonnaga Nõmmel sportlik ronimine. Päev aga tegi oma korrektiivid. Nii ei jäänudki hilisõhtul muud üle kui tuli üks teine ?-karp leida. Marisel oli sama mure, kuid me ei leidnud kuidagi ühist, mis mõlemale sobiks. Nii tuligi siia tulla. Kuna mõistatus sarjast "Lahenda enne mu teisi mõistatusi", siis ise seda koordinaati siiani pole saanud. Aga on häid inimesi, aitäh! Koht ise ju kena, alles ma siit mööda jalutasin, siis oli valge. Täna tuiasime ikka mõnda aega kuni peidukas silma jäi. Tehtud!
Kus see oli alles mõistatus. Alguses ei saanud mitte midagi aru ja ei osanud kuskilt alustadagi. Siiski tasapisi hakkas asi hargnema. Lõpuks kujunes lahendamise protsess igati meeldivaks ja kohati ka päris meeleolukaks protsessiks ja mida muud siin tahtagi :) Päris aardega läks veidi ikka aega, et see õige pesa üles leida, aga juba see oli suur boonus, et aardel puudus "puu otsa ronimise" atribuut :D
Kogu asi seega kokkuvõtlikult täitsa mõnus asi, igati ühte FP-d väärt :) Aitäh peitjale!
Jaanika uued aarded said määravaks kuhu me see laupäev perega seiklema tuleme. Piirkonnas ju varem käinud küll ja tegemist ju ilusa looduskauni kohaga. Mõistastus oli omamoodu pähkel, kuid gängi peale lahendasime selle päris kiirelt ja edukalt ära. Õnneks oli ju palju korduma kippuvat ja arusaadavat. Poisid pakkisid kodus nii palju kola kaasa, et tekkis küsimus, kas seda kõike vajagi on paari tunniseks matkaks ja kas ikka jaksate tassida ka? Küsimus oli õigustatud, kuna tõesti peale kirveste ja puldiautode jäi muu jura kotti ning kotid nii rasked, et tagasiteel olid need juba ema õlul. Kui juba aardele õige lähedale olime jõudnud, paistsid vastu tulevat õige tuttavad näod. Tarmo ja Rihardi olid just logimast tulnud, kuid ei pidanud vaevuks seltskonda pakkuma ja uuele ringile suunduma. Toppisime poistega kordamööda neid päid igale poole, aga õiget asja silma ei tahtnud jääda. Ja siis hetk hiljem muuseas jutu keskel vahib mulle konteiner vastu. Mina asusin logima, pere aga sättis ennast mugavalt sisse, et üks piknik maha pidada ja jõudu koguda kännuämblikule külla minemiseks.
Tänud.
See oli küll üks mõnus mõistatus, alguses ei tahtnud minema saada, aga kui esimene takistus sai ületatud, siis edasi läks üsna ladusalt, kuniks geokontroll ei tahtnud kuidagi saadud tulemusega nõustuda. Eks ma tagantjärgi sain aru ka kus see viga sisse tuli, kõik sai nagu õigesti tehtud, aga et maa-ameti vanem versioon selliseid vigureid teeb, seda poleks küll osanud arvata. Igatahes lõpp hea, kõik hea, kontroll sai roheliseks ja võiski kohale jalutada. Topsi endaga läks kärmelt, ühed mugud tuli mööda lasta ja siis saigi logima hakata. Tänud aarde eest!
Ma ütleks, et parim mõistatus aare ever! Kuna sellised arvuti taga tuulamise aarded pole väga meeltmööda, siis see oli supper äge. Selline, et umbes tead kuidas teha aga et sinna jõuda on vaja veidi tööd teha, supper hea töö! Minu poolt kindlasti lemmikpunkt aardele :) Suur aitäh :)
See pusimine mulle väga meeldis. Ei olnud selline üle vindi keeratud õelustükk vaid justnimelt selline omamoodi maitsekas nokitsemine. Igasugu fännidele miskit ;) Madisele on isapuhkus hästi mõjunud. Isegi 5.0 mõistatusi FTFitakse puusalt st tuusalt BD. Siinpool kulus ikka mõni õhtupoolik ära et lõpuks täpp kaardile saada. Tunnistan ausalt et käisime poisiga tegelikult avaldumisõhtul nac kirvest ka heitmas. Ühest küljest lootuses et äkki läheb õnnex ja teistpidi lootes et üks enda väljavaadatud hubiobjekt on veel tühi. Ja nagu arvata oli naasesime koju tõdemusega et tuleb ikka mõistatust edasi pusida. Aga õnnex pusimine oli mõnus varsti oligi teada et mis ja kus. Täna tulimegi siis poisiga väikesele rattatiirule. Vaevalt saime potsiku tagasi panna. Hakkasime just kiivreid pähe panema kui meid tabas teolt Silveri pesakond. Oli neil siin ka just piknikuplaanid ja ka Rihardile ulatati pirukat. Poisi jaoks igati kordaläinud aardejaht ja veel sõbrad ja süüa ka :D Ja see ei jäänud täna viimaseks teolt tabamiseks. Tervitused ka Trallsidele ja Priidule ;) Ja muidugi tänud peitjale meie kodukanti peitmast. Siia mahub iga kell veel ;)
Mõnus loogiline mõistatus. Alguses jäime veidi jänni, aga avastasime siis vihje, millest edasi läks asi enam-vähem sujuvalt korda-mööda. Lõpupoole suutsime jälle jänni jääda, midagi seal ahastasin ja Jasper ütles selle peale "Kutsu superauto appi!", aga paraku superauto ei tulnud ja pidime oma peadega hakkama saama. Tundub, et meil oli natuke õnne ka, sest Madis sai siiski geokontrolli roheliseks. Pakkisime lapsed autosse, leidsime vist parima võimaliku lähenemiskoha ja tegime mõnusa jalutuskäigu aardeni. Aitäh toreda mõistatuse eest ja koht oli ka ilus!
Vahetult enne Jasperi lõunaund üles tulnud mõistatus andis põhjuse seda lahendama asuda, kui Jasper magama läks. Päris ärkamise ajaks valmis ei saanud, aga olime Liisiga kahe peale päris kaugele jõudnud ning palju ei kulunud pärast Jasperi ärkamist, kui saime teele asuda.
Mõistatus läks üllatavalt lihtsalt, kui esimese tehtud saime. Viimase puhul saan tagantjärgi aru, et ikkagi üks tükk jäi puudu, kuid mingi nipiga õnnestus sellest hoolimata geokontroll esimese katsega põhja lasta. Vedas seekord.
Aarde asukoht on tore valitud ning tänase ilmaga oli seal lust käia. Jasper oli mul kukil, Roberta Liisil kõhukotis ja vantsisime vaikselt. Kui muidu ei näinud kedagi, siis täpselt aarde juures oli keegi. Mõtlesin, et geopeitur, aga meid nähes jalutas ta edasi ning kui õhk oli puhas, saime aarde välja võtta. Logiraamat oli tühi, nii et ju siis oli mugu. Panime esimese logi kell 16:18 kirja ning vantsisime tagasi auto juurde. Aitäh aarde eest, täitsa jõukohane tükk teine!