Karp loodusest eemaldatud.

Saime meiegi vihje, et täna toimub selle aarde juures ronimine ja logimine. Pakkisime ennast kokku ja seadsime sammud õige puu juurde. Kui meie kohale jõudsime, siis juba ettevalmistused käisid. Kui kõik valmis sai, moodustus ronijatest järjekord, meie tiimist võttis rivvi Karl. Ta käis päris kiiresti ära, meie Klaaraga elasime talle maapinnalt kaasa. Peale logimist ajasime veel veidi juttu ning seadsime sammud tagasi kodu poole. Aitäh!

Kui meie Mai, Freddi ja Mercuru'ga kohale jõudsime olid osad juba aare ära loginud. Ma kunagi üritasin seda lahendada ja võtsin ka programmerimise algkursuse ülikoolis, et paremini aru saada. Kahjuks sellest abi ei olnud. Ühed isegi enam-vähem kordinaadid sain ka. Kasutasin siis inimkontrolli ja sain teada, et täitsa vale koht. Õnneks on geosõbrad, kes aitavad. Väga põnev aare. Aitäh!

Mingi mõte oli aarde lahendamiseks olemas, aga ikka jäi midagi puudu. Sain kuskil üritusel hea müksu, aga nüüd oli vaja leida aega arvutis istumiseks. Suvi selleks ei kõlba. Nädal tagasi, aga tuli kole teade, et kohe läheb aare kinni. Nüüd ei ole enam aega lahendamiseks, vaid kimasin Oravate jälgede järgi puuni. Kohapeal vinnasin end teisena üles ja oligi aare logitud. Igatahes tänud Oravatele ja päälik Margusele ja kõige suuremad tänud peremehele.

Minu mõistus ja oskused jäid samuti vajaka, et nii keerukat mõistatust ära lahendada. Uurisin pilte ja panin tunde järgi piirkonna paika, et kus see asuda võiks. Oligi üsna õige. Sellest aga muidugi ei piisa kui aare isegi redeli jaoks liiga kõrgel.

RailBalticu ehitus andis tõuke, et sügist ronimishooaega alustada just MD5 juurest. Pikka aega olid selle aarde raskusastmed mul viimaseks raskusastmete ruudustiku tühjaks auguks ja lisas seega veel omakorda tahtmist see aare ära logida. Siiski siiski on pärast MD5 äralogimist 1 uus tühi auk tekkinud (4.0/5.0), mida Eestis isegi pole võimalik enam täita :o

Ronimine ise oli selline mõnusamat sorti. Margus ja Airi olid köie sättinud väga osavalt täpselt õige oksa külge, et sai otsejoones karbini minna. Ja aarde kõrgus oli ka täpselt paras, et võhmale ei hakanud ja sai kindla käega kõike vajaliku teha. Nimed kirjas ja tagasi maapinnale.

Aitäh peitjale ja ronimisseltsilistele!

Seda mõistatust minu mõistus ei võtnud. Piirkonna leidsin tänu piltidele. Paar korda jalutasin seal ringi. Peale karbi leidmist sain isegi koordinaadi kätte tagurpidi süsteemiga. Kui nüüd selgust, et siin läheb korralikuks madinaks, siis ronimisklubi organiseeris viimase hetke logimisürituse. Kui vana Glehn veel elaks, siis ta võtaks selle puu maha ja ütleks – seie saagu raudtee. Tellisime aarde juurde austusavalduseks põristama mõned mootorratturhiired. Oli tore nagu ikka. 1186. Aitäh!

P.S. Geopeitus on pandud laulu sisse, täna esimest korda kuulsin.

https://www.youtube.com/watch?v=r1Pcwb_9BnE

 1 

Kui SHA oli nime kirja saanud, liikusime siia. Mõistatamisest niipalju, et võrreldes SHAga oli asi ikka hulga lihtsam ning selle sain ma ülikooli ajal loengus nii suusoojaks ära lahendatud. Küll aga oli puu SHAga võrreldes jällegi kõrgem ja mõneti ka keerulisem. Siin käisime siiski köiega. Selle ülesseadmine võttis küll kolm katset aega ning nii mõnigi motomees jõudis mööda minna ja huviga vaadata, kuid lõpuks sai asja ka. Väga mõnus oli ronida - tagatipuks sai aarde juures isegi Kiili vallas esinenud Anne Veskit kuulata! Alla tulles tulid jälle va vastikud vereimejad kallale, aga ma sain endale kamojope peale seniks kuni Märten ronis. Nii oli täitsa hea!

Aitäh taaskord peitjale ning meeskonnale - teiega on vahva!

 1 

Selle mõistatuse lahendus tuli oluliselt lihtsamalt kätte kui SHA oma. Siin oli vist vaja koodil mõni sekund joosta ning oli vastus käes. Kui SHA juures ronimine oli kergem, siis siin läks vähe kauem. Lõbus oli kah. Köie paika saamine võttis väheke aega, seejärel sööstis Mirjam kõrgustesse. Veidi eemalt oli kuulda muusikat, hiljem saime aru, et Anne Veski annab läheduses kontserti. Väga hea taustamuusika oli. Sääsed taaskord tüütasid liialt, aga polnud häda, sai hakkama. Mirjami järel läksin siis ise üles. Täitsa hea ronitav puu ning ülevalt kostis ka kontsert paremini. Peale meid Airi tegi ka oma ronimise ära ning jäädvustas endast pildi, mis oli täitsa omaette sürreaalne - pool nägu oli peegeldusega kadunud. Me igatahes täname Airit ja Margust kaasa kutsumast. Mõnus ja meeleolukas õhtu oli.

Kuna geokolleegid olid selle aarde juures katsetamas uusi võimalusi kõrgustesse jõudmiseks pakuti mulle välja võimalus oma ronimistehnikat samuti lihvida.Seega taas üks tore õhtupoolik linnalähedases metsatukas koos mõnusa seltskonnaga.

 7 

See aare vääriks lausa kahte eraldi lugu.

Mõistatus

Peale kirjeldusega tutvumist oli hoobilt selge, et nii nagu peitja selle asja on kavandanud, mina ei suuda iial seda mõistatust ära lahendada. Ma ei tea mitte midagi räsist, ammugi siis pole minu maailmas mõistet MD5. Ega Salmegi mingi IT-professor pole, kuid see eest on temal rohkem pealehakkamist ja visadust sellise asjaga tegeleda. Tõsi, arvuti ja igasugu tarkvara jätsime me kõrvale ja suundusime mõistatuse lahendamiseks hoopis metsa ;)
Ma isegi ei tea, kui mitu korda on Salme kõik logid tähthaaval läbi lugenud, avaldatud pildid piksel haaval läbi uurinud ja kogunud ka netiavarustest igasugu muud infot, mis kuidagigi võiks aarde asukohale meid lähemale viia. Kogu selle uurimistöö tulemusena joonistus välja üks piirkond, mis siiski piisavalt suur. Käisime seal jalutamas ikka üsna mõned korrad ja loomulikult oli pilk suunataud enamasti männi latvadesse. Paar esimest ringi edu ei toonud ja mina olin sellisest nõela heinakuhjast otsimisest juba loobumas, kuid Salme ei jätnud ja mingi imeväega õnnestus tal mind veel ja veel jalutama meelitada. Ja siis, ühel kevad-talvisel päeval olimegi oma eksirännakute ja lõputute puuvaatlustega jõudnud õige puu alla. Jah, ka nii on võimalik see aare üles leida. Polnud meil selleks ühtegi koordinaadijupikest ega varemleidnu suunamist.
See leid oli ikka väga magus, kuid peale seda jätsime asja terveks kevadeks ja suveks rahule. Nii mõnus oli omaette muheleda teadmisega, kus see aare täpselt on :)

Logimine

Kuna ilusaid sügisilmu tuleb ära kasutada, siis täna oli kätte jõudnud see hetk, kui logima suundusime. Selle jaoks enam iseenese oskustest ei piisanud, aga ääretult abivalmis Kristjan aitab ikka.
Kokkulepitud ajal ja kohal oli kavala näoga Kristjan oma varustuse laadungiga platsis ja asusime asja kallale. Esimese ronimiseni kulus peaaegu tund. Küll ei tahtnud liin üle õige oksa minna, siis jäi köis kuhugi tüüka taha kinni. Nii, et selle alla sikutamisega katkes ka liin. Ja jälle tuli kõike otsast alata. Lõpuks oli köis sellises kohas, mis 100% hea polnud, nii et Kristjan pidi kõigepealt üles minema köit paremini sättima. Kui kõik tipp-topp ja Kristjan taas maa peal tagasi, läks üles Salme. Seejärel oli minu kord. Esimene tõusu osa oli üsna ok, kuid siis tuli mingist oksast ennast mööda nihverdada ja see võttis tublisti aega ja energiat. Täna oli Kristjan mind crolli kasutama usaldanud, mis tegi ronimise tunduvalt hõlpsamaks, kuid see-eest tuli üleval sada imet teha laskumiseks. Kui meie Salmega kahekesi nagu linnukesed kasti kõrval kükitasime puu külge aheldatult, siis tuli ka Kristjan üles. Aga see polnud veel kõik. Nüüd paljastus ka Kristjani kavala näo saladus. Nimelt oli tal kavatsus slingidega ronida aardekastist veel kõrgemale puu latva linnavaadet imetlema. Salme võttis sellise ettepaneku muidugi rõõmuga vastu, mina jäin siiski niikaua aardekasti juurde puud kallistama ja üle pea lendavaid rändlinde kuulama. Väga müstiline tunne oli seal pimedas kõrgel oksa peal kükitada ja ümbritsevat kõikide meeltega tajuda.
Kogu selle tegevuse ajal oli päike juba ammu loojunud ja laskumised tuli teha pilkases pimeduses. Natuke närvikõdi see tekitas, sest polnud kedagi ka all vaatamas, kas köis ikka maani ulatub. Oli ju Kristjan seda puu otsas juba mitu korda ümber lapanud, et ladvast mugavalt alla tulla saaks. Kõik lõppes siiski hästi, umbes kolme tunni möödudes olime taas kõik koos maapinnal ja ülirahul ja tänulikud sellise toreda õhtu eest.
Ülilahe trio-ronimine tuli sellest asjast. Ja igati väärikas logimise protseduur nii raske vaevaga leitud aardele. Suur-suur tänu Kristjanile abi eest!

Trio-ronimine

Kaks linnukest puuoksal

Leitud, logitud, tänan!

Kirjutasin heale sõbrale,et kas ta oleks nii tore ja aitaks mind puu otsa. Aga palun, kokkulepitud ajal saime parklas kokku ja käisime üleval ära. Tänud

Kui aare avaldus ja programmi valmis sain, siis oli isegi kerge pettumus, kui see tulemuse lausa mÕne sekundiga mulle välja sülitas. Nüüd oli aeg kohapeal asi ära vormistada. Protseduuri käigus möödusid mõned motikad ja jalgrattad, aga ei seganud nemad mind ega mina neid. Kirjutasin all kleepsule kuupäeva ära, et üleval lihtsam oleks. Kui aardeni jõudsin, siis selgus, et siin hoopis mikro ja kleepsuga pole midagi peale hakata ja kirjapulk oli ka muidugi all. Õnneks oli topsis kohalik kirjutusvahend olemas ja ei pidanudki kaks korda ronima. Aitäh peitjale.

 1 

Nagu ka SHA aarde puhul piirdus minu infotehnoloogiline panus aarde leidmisesse küsimusega "kust nupust see kompjuuter tööle läheb?" Aga inimene on loodud koostöövõimeliseks, ma olen elav näide. Vastasel juhul minusugune lohmerdis sääraseid aardeid roheliseks ei saaks. Tõtt-öelda piirudusid mu oskused ka nullis pelgalt abivahendi loopimisega. Mis võttis kusjuures suurema osa mõlemast külastusest. Esimesel korral, nagu pantograaf märkis, jäi abivahend lühikeseks. Maapinnalt vaadates kipud ikka ülesandeid alahindama. Abivahend ise, mille pantograaf hoolikalt valmis nikerdas, oli kodukootud meistriteos, mis ei vajanud sugugi vähem erioskuseid, kui koodi murdmine. Teisel korral läks abivahendi heitmine teatud põhjustel hõlpsamalt, kuid kompensatsiooniks kukkusin ma viske järgselt kraavi. Karma. All turvateenust pakkudes vaatasin, kuidas kaaspeitur ladva suunas ukerdades üha väiksemaks täpiks kahanes. See aare kujunes omaette väikeseks eesmärgiks, mille logimine sai meile põhimõtte küsimuseks.

Minu kustumatu tänu!

 5 

See aare oli väljakutse! Mulle on nii legendaarsete briti koomikute kui Indoneesia kohvisaare mõjutustega suhtlusvahendid tuttavad, küll aga on võõras näiteks selline termin nagu „slingid”.

Olime geoloogiga juba tutvust teinud sama autori aardega „SHA”, mille lahendamise tarvis sai valmis treitud väike koodijupp, mida andis mõningaste kohendustega selle aarde koordinaatide väljaselgitamiseks taaskasutusse võtta. Kui SHA-256 kallal kulus arvutil ragistamiseks aega oma ööpäeva jagu, siis MD5 suppi oli koka armust sool sisse segamata jäänud ja nii läks arvutil – tõsi küll, natuke ka juhusejumalanna abiga – mõistatamiseks ei rohkem ega vähem kui 2,29 s.

Kuna „MD5” ei asu „SHA-ga” võrreldes just teises Eesti otsas, siis käisime geoloogiga samal õhtul ehk 07.01.2021 kohe ka „MD5” juurest läbi. Pidasime plaani ja nädal hiljem olime kodukootud abivahendiga kohal. Paraku osutus see aga alamõõduliseks ning nii pidime veel nädala jagu adra seadmise aega võtma. Pärast abivahendi ning initsieerimisvõtete täiustamist saime lõpuks aardekõlbulikuks ning nimed logiraamatusse kirja. Peitjale selle seikluse eest soojad tänusõnad!

Tervitused maa pealt

 1 

Peaaegu oleks sellest kinost siin ilma jäänud kuna esialgse plaani järgi pidime perega Lõuna-Eestis olema aga tänu plaanide muutusele olime Oliveriga 4 minutit enne kokkulepitud aega MD5 lõppkoordinaatidel ja ootasime Ingat ja Hannot. Aja sisustamiseks tuvastasime õige puu ning peagi laekus ka ülejäänud seltskond, lisaks eelpool mainitutele veel Triin ja noormees, kelle nime ma kahjuks ei mäleta (vabandust piiratud mälumahu pärast).
Kuigi ma ise polnud kindel kas ma isiklikult lähen nii kõrgele siis millegipärast teistel sellist küsimust ei tekkinud ja peale Hanno stiilinäidet ning kiirkoolitust ukerdasin topsi suunas. Tavaliselt ma kõrgustes end liiga kindlalt ei tunne aga siin amatöörina köie otsas kõlkudes oli päris julge tunne tegelikult. Enne kui laskuma võisin hakata, lasti mul natuke seal pekitihase positsioonil rippuda ja alt läbi kimavaid rattureid jälgida. Tagasiteel auto poole joostes suutis Oliver jälle kuskil porilombis matsu panna aga väga palju end häirida sellest ei lasknud.

Esimese hooga üritasin murdmatut koodi ise murda, kuid tuli välja, et tegemist on päris kange tegelasega. Edasi söötsin lahendamiseks IT gurule. Nu mis teha, kui ise ei oska/taha/viitsi, aga ronida tahaks ikka. Puu oli mõnus ja toreda seltskonnaga veetsime seal terve õhtupooliku. Tänud!

 2 

Kerge jalutuskäik tuttavas metsas. Paar sirutust sai ka tehtud ja valmis. Aitäh! Aitäh! Aitäh!

Edit! Täpselt nii võib juhtuda logi kirjutamisega, kui ronimisaarded saavad liiga sagedaseks. Või mis on liiga sage? Esimene taoline sai ronitud 4.sept. 2020 ja see siin on täna 12-nes turnimine. Eks igaüks otsustab ise, kas see on piisavalt harva või hoopis liiga sageli. Mina olen lihtsalt vooluga kaasa läinud ja igat võimalust ära kasutanud. See aga pole niisama sutsakas metsa ja ühe puu peale kulub tihtipeale paar tundi kuni kogu õhtu. Vahel tekib juba kahtlus, kas peaks GeoOlümpia edasi lükkama, sest ronimise haigus aina süveneb ja vaktsiini pole veel leiutatud.

Oh ärge arvake, et ma nurisen. Kindlasti mitte. Olen selle võimaluse eest väga tänulik ja küll see üritus ka tehtud saab.

Lõpetuseks toetan igati Kallo logi siinse aarde juures. Mulle meeldib, kui on keegi julge sirge seljaga, kes ütleb välja asjad, nagu nad tegelikult on.

Peitjatele tänud ronimisaarde eest!

 3 

Püütonist tean ma täpselt nii palju, et selline madu on kuskil olemas. Lahterdasin mõistatuse mõistmatute ülesannete hulka, las kogub tolmu. Aga siis hakkas asi huvitama, et kuidas seda excelis lahendatakse? Võtsin väikese selle teemalise kursuse ja tuli välja, et polegi raketti teadus. Peale umbes kuut miljonit koordinaati oligi tulemus käes ja ei läinud aastatki. :)

Täna oli minu graafikus geovaba päev, aga kui Kristjan teatas, et teda võib ühe teatava puu all kohata, siis ei jäänudki mul muud üle kui oma senised plaanid kõrvale lükata ja kohale tormata. Õnneks jõudsin kohale esimesena ja seega sain esimesena ka turnima asuda. Mäletan veel liigagi hästi kuidas ma Kapuu all pabistasin.

Tänud peitjale, tänu kellele ma jälle midagi uut õppisin ja Kristjanile, kes on alati valmis jälle kuhugi metsa oma varustusega kohale tulema.

 3 

Kella kahe paiku selgitasin telefoni abil välja, et Kristjanil õhtuks plaane pole. Seega siis pakkusin talle ühe välja. Kui mina kohale jõudsin oli köis juba üleval ning Kristjan läks seda slingidega õigele kõrgusele viima. Nii, et ka siin tehti see ronimine mõnusalt turistikaks - st, et endal jäi ennast mööda köit logiraamatuni sikutada ja pärast alla ka. Mis mõistatust puudutab, siis õnneks on selliste IT-teemaliste asjade jaoks mul õemees olemas. Peale temale vastava abiteate ja mõistatuse saatmist läks u 2 minutit ja koordinaadid koos miski u veerand lehekülje pikkuse programmikirjete jupikesega saabusid minuni. Aitüma peitjale!

Selle mõistatuse läbi hammustamine oli käkitegu võrreldes SHA-ga. Ei tea kuidas mõned Exceli enda kasuks tööle panid, mina kasutasin Pythoni abi ja õige koht oli kiiresti peale aarde avaldumist teada. Koha peale jõudsime aga alles nüüd, siis kui juba väljas pime oli. Inge ja Sander said köie õigele kõrgusele ning seejärel ronisin ma logiraamatuni. Aitäh, oli mõnus mõistatus ja ronimine.

 3 

Lahenduse sülitas ussike uskumatult kiiresti välja, kuid varustuse puudumisel jäi kohal käimine paremaid aegu ootama.

Täna peale Maa ja taeva vallutamist oli energiat veel üle ja nii me selle puu alla ritta võtsime. Pimedus oli juba saabunud ja fookuse kergelt nihkesse ajanud, kuid peale pisut pikemat viskeliiniga sahmimist oli Sandril peagi liin üle sobiva oksa ning teerajamine kõrgusesse võis alata. Peale viimase sõlme kinnitamist, tõmbas Marko vöö ümber ja aare saigi vallutatud. Öös on asju. Tänan peitmast.

 1 

Mis siis nüüd öelda? Õhtu oli muidugi tore selles seltskonnas ja milline au sellele männile veel osaks sai. Tema oli keskpunk ja õhtu juht! Ilmselt ümberkaudsed kõik kadestasid, sest meie silmad kuulusid vaid Temale! Mõistatusele meist enamik nii palju tähelepanu ei osutanud, see oli Merikese soolo. Aga mul oli heameel, et mind kutsuti ronimisel abistama ning kui muidu viskan ma ebameeldivad ja võimetele mittevastavad mõistatused kõrvale ning eriti ei põe nende täppide pärast, ega kauple, siis täna tulin suurima rõõmuga siia kutsutud koordinaatidele. Sest mänd on ju ilus puu ja sõbrad olid toredad ja samuti üks ilusam kui teine :) Aitäh, Teile!

 1 

Kõvemad sulesepad on siin kõik paremad mõtted juba kirja pannud. Lisaks veel nii palju, et geopeitus on mäng ja ühised jõupingutused ongi need, mis sihile viivad.

 17 

Alles see oli kui päevad olid veel pikad, suvi kestis, sügis oli kaugel. Siis tuli september, algas kool, möödus pööripäev ja... nüüd siis juba septembergi läbi ja algab porikuu. Päike loojus kell 18:56. Aga see selleks.

Tegelikult on selle aardega küll natuke see lugu, et kui muidu:

"Geopeitus on rahvusvaheline mäng, mis viib sind tihtipeale senikäimata kohtadesse, mitmete vaatamisväärsuste juurde või muidu looduskaunitesse paikadesse ja tutvustab sulle nii mõndagi uut" ja

"Geopeitus on värskes õhus mängitav aardeotsimismäng, milles osalejad kasutavad GPS-i või muid navigeerimistehnoloogiaid või täpseid kaarte, et peita ja otsida spetsiaalseid geopeituse aardeid", siis kas see, et enne loodusesse minekut tuleb sul midagi programmeerida, (kümneid) tunde (mõttetuid ühevärvilisi) puslesid kokku panna või mittemidagi ütlevaid peitja sokivärvi äraaravamise mõistatusi lahendada, on kuidagi seotud geopeituse tegeliku mõttega: mõnus mäng looduses liikumisega? Loomulikult tahab peitja teha väga vinge aarde, sellise mida teised teinud ei ole ja mis geopeiturid/otsijad ahhetama paneb, aga kui ikka mõistatus on väga üle võlli, siis tegelikult lahendavad ise selle mõistatuse ära vähesed ning järgmised juba kauplevad-ostavad-müüvad-vahetavad: kas sul selle aarde lahendus on, ma võin sulle pakkuda selle oma... ja ongi see keeruline mõistatus lahendatud seda tegelikult lahendamata ehk et peitja soovitud tulemus ei ole see, mis peaks. Pigem otse vastupidine.

Siinkohal saab selliste aarete puhul muidugi endale meelde tuletatud, et:

a) geopeitus on rangelt vabatahtlik ajaveetmisviis ning

b) igaüks valib ise endale sobivad abivahendid aarete leidmiseks.

Nii ka selle aarde puhul, lahendamiseks sai valitud sobiv abivahend, aga looduses viibimine oli nauditav. Mõnus seltskond, hea ilm, ühistegevus ning nii see tulemuski tuli ja kõik nimed said logiraamatusse kirja. Oli mõnus õhtupoolik, tänud aarde eest!

 9 

Mu geopeituse postkast on viimasel nädalal olnud sama üllatusi täis nagu Forrest Gumpi šokolaadikarp, kus „you never know what you’re gonna get“ :). Ja need üllatused on muidugi ainult supertoredad olnud, sest lisaks Kaja ja Bruno Topeltpatarei kutsele leidsin mõni päev hiljem postist ka kirja ettepanekuga MD5-t ühiselt vallutama minna :). IIiiiiiiihhhhhh, kui ägeeeee ning jaa, midugi ma tuleeeeen oli sellele minu vastus… kirjas küll natuke viisakamalt ja vaoshoitumalt :D. Ja täna siis kogunesimegi ning et ma olin just värskelt Hannolt (aitäh siinkohal talle veelkord ja tervitused ka Vangole :)) saanud teadmised, kuidas kogu selle nöörindusega puu otsas ümber käia, sain ise ka võimaluse natuke kõrgemalt meist kõigist pilte teha :).

Mõistatuse kohta ei oska ma peitjatele midagi öelda, arvutiteadmised piirduvad mul suurel määral Word-programmiga :D. Aga küllap see asjatundjatele on põnev värk murda :). Ronimise kohta ütlen, et jaa, see võib küll kiiresti muutuda selliseks hobiks, kus näpu annad, kõik võtab ning praktika näitab, et päris mitmed mängijad on see meil tõesti ka juba jäägitult ära võlunud. Mis, ma usun, samuti enamikule suurepäraselt sobib, sest need aeganõudvamad logimised annavad ju nii mõnusad võimalused seltsieluks suuremas grupis. Ning see seltsielupool on ju geopeituses mu meelest vähemalt sama palju andev, kui raske aarde äravallutamine :).

Aitäh tänase toreda õhtu eest kõigile, kes kohal olid, aitäh Reigole meie kokkukutsumise ja Merikesele mõistatuse äralahendamise eest. Ma loodan, et peitjad ka ei pahanda, et see logi sai meil kirja nii nagu Palang hiljuti tabavalt logis - kaks näitavad tuld, neli teevad aset :D - sest noh, vastasel korral jääkski veel üht ägedat aaret leidma vaid sõrmedel loetud arv inimesi ning hulk taoliste vahvate kohtumiste käigus sõpruseid ja tutvusi kinnistavat sidumisliimi (juurde) tekitamata… Minu poolt veelkord aitäh nii peitjatele kui kaaslastele, oli väga äge õhtu :).

 3 

No Nupsik... oota sa!

Ma saan aru, et tipud ahvatlevad ja kus üks ees, sinna kohe mitu järele. Aga et selle käigus kolleege niimoodi RÄSIda, oeh! Loomulikult lähenesin ma küsimusele humanitaarselt platvormilt. Etümoloogiliselt, võiks öelda.

Räsi, rädi, rägu - vaimne räsi oli sel teekonnal paraku rängem murda kui füüsiline. Metsaalune oli ausalt öelda küllaltki hästi tallatud ning pikka aega saime kõndida ka Tallinna ümbruse ilmselt kõige tihedamas sihtotstarbelises kasutuses olevat jooksukraavi mööda.

Räsimine - nagu "vihm räsib vilja" ja "vend räsib venda". Selgi puhul võib üks vorm hõlpsasti üle minna teiseks. "Valuhoog räsis keha"; neil, kel raskemad maastikukategooriad võimete piiril - kahtlemata.

Räsima - sasima. No seda viimast sai samuti tehtud. Eriti etapis, kus hoogsalt oksale heidetud köiest väheks jäi ning kastini jõudmiseks pidi mitme oksavahe jagu puud kallistama. Räsima siis, sülitsi seda tüve.

No räsida seal sai. Tänud aarde eest ja veel isiklikult kohale julgustama tulemast ka.

 1 

Mõistatuse pool lahenes täitsa kenasti, excelist täitsa piisas, et koordinaat paika saada. Kuna ma olin tolle puu välja valimises osaline, siis eks see asukoht oli mälu järgi niigi enamvähem teada, aga no päris haltuurat ka ei tahtnud teha. Kohale astusime ikka tunde järgi. Nööri paika saamine läks seekord täitsa ebameielikult, esimese katsega tabas Madis aktsepteeritavat oksa, eks ta vähe madalal oli, aga kuna teisele katsele tuli kiire ei, siis teele ta läks, nime kirja pani ja köie vähe kõrgema oksa peale vedas ka. Sandri pillatud korgi kasti toimetamise au jäi mulle, nüüd siis on seal kastis varukork ka olemas. Täitsa tore õhtupoolik, tänud aarde eest!

 5 

Kuna netilogi kirjutan rohkem kui nädalase viitega pärast füüsilisse logiraamatusse kirjutamist, siis alustuseks sekundeerin täielikult kallo hilisemale logile. Häbenemata tunnistan, et selle mõistatusega läksin minagi kergema vastupanu teed ja kasutasin puhtalt ära seda, et keegi tahab ja/või viitsib. Teades nüüd, et lahendajal kulus 19 sekundit ja minul oleks ilmselt kulunud vääääga palju rohkem aega ekraani taga vahtimisele, olen eriti rahul.
Endiselt eelistan pigem sellist geopeitust, mis võimaldab kaua ja väga kaua vabas õhus viibida, olgu see siis metsas nuputades, vee peal liikudes või kasvõi puu otsa ronides. Aga jah, rangelt vabatahtlik mäng ja aardeid jagub igale maitsele ning õnneks võimaldab see mäng ka koostööd teha, nii saabki keegi pusida arvutis, keegi sumbata sopas ja võsas, keegi ronida puu otsa.

Puuga seotud osa meeldis seega oluliselt rohkem kui mõistatus. Tegelikult oli selle õue osaga ka hoopis teine plaan, aga noh, tulek "Krissu juurest, st tegelt hoopis Krissust" (inside joke);) võttis aega, mis mulle väga sobis, võimaldades terve tunni väärtuslikku lisaaega värvimisele, aga jõudsin ikka veidi varem kohale ja ajatäiteks ma siis lihtsalt natuke proovisin vahendite sobivust. Pakkusin küll poolelt teelt allatulekut ja esialgse mugava plaani juurde naasmist, aga altpoolt soovitati siiski üle vaadata, kas tops ikka on omal kohal. Olgu, vaatasingi. Vanamoodsal viisil konteineri juures käies sain igatahes värske õhu doosi per geopeituse leid kätte ja lõbus oli meil ka. Üksmeelselt leppisime tagasiteel kokku, et raskeim roll oli ikkagi 19 sekundi mehel ja neid puid ilmselt tekib niikuinii veel ja veel, küll kunagi saabub ka see aeg, kus vanad oravad istuvad samblal chateau non-migraine´i nautides kuni noored oravad kõrgustes kõõluvad:).

Aitäh! Metsatukas viibitud aeg oli tore.

teamwork toimis

 1 

GC lehel infot puu alt leitud varustuse kohta.

 1 

Mõistatuse kohapealt pole just eriti palju rääkida aga lõpp oli toredas kohas, õhtul enne päikse loojumist sai kohale jõutud ja köis paika pandud. Samal ajal sahistasid metsas mingid orjenteerujad ringi, ilmselt olid eksinud ja otsisid väljapääsu. Aare oli muheda kohapeal aga seekord minul ei õnnestunud, köis oli ikka nii vaigune, et kohutav. Ülesse minek oli väga karm, üleval suutsin pliiatsi ja korgi alla pudistada :O Pliiats sai leitud aga korki mitte, õnneks autos oli tagavara olemas. Kui keegi peaks puu kõrvalt korgi leidma siis teab kust see pärit :) Väga lahe aare, suured tänud :)

 7 

Koodi murdmine läks üle ootuste kergelt. Kohe tekkis soov seda logima minna ning saigi järgmiseks päevaks aeg kokku lepitud. Pärast tööd tegin kiire õrna õhtusöögi ning sõitsin sündmuspaika, kus Silver juba oli varustuse paika pannud ning läks teele. Samal ajal toimus Männikul orienteerumisvõistlus ning päris palju mugusid jooksis puu alt läbi. Üks küsis, kas oleme putuka uurijad, mille peale vastasin, et meil ka orienteerumine käsil, meie punkt on seal üleval. Teine aga arvas nägevat Silveri punast köit, et see on seotud tema punktiga ning lähemale jõudes laiutas käsi pettumusest. Üllatavalt kergelt jõudsin esimese oksani, siis hakkas väsimus ja kõrguse kartus peale, aga aardeni jõudsin ja nime kirja panin. Meeldis kasti disain, sedasi ei kuku aare välja ja hea käest ära panna.

PS! kõigile ronijatele: kui Silver kunagi ostis rakmed, slingid ja karabiini, siis soovis ta ostu õigustamiseks iga kuu uut ronimisaaret. Nüüd aga on tal ka köis, haarats, grigri, rohkem slinge ja karabiine, mille ostmine vajab veel rohkem õigustamist!

 7 

Paistab, et suunamudijate töö on vilja kandnud ja kõrgustesse küündima panevaid aardeid tuleb aina juurde ja juurde. Karta on, et see ahelreaktsiooni tekitab kui kallist varustust otsimiseks soetad, tekib ju ka võimalus sellega aardeid peita. Kuigi mingi hetk olid juba kõik sedasorti pärlid leitud, siis sai ju endagi varustust vahepeal korralikult täiendatud. Saaks veel selle rakulka ka valmis oleks juba päris hää. Matkapoodidesse võiks juba sisse kaubelda soodustuse kus geopeituse sõna kasutades kukuks kolks ka väike soodustus automaatselt juurde. Igatahes on tore vaadata, et selle suvega on juurde tekkinud palju uusi ronijaid ja neile mõeldud aardeid. Neid siis suisa niipalju, et järsku on mul neid kodu ümber leidmata kujul kogunenud õige mitu. Oli ka aeg seda viga parandada ja välitööle suunduda.

Mõistatuse enda liigitasin esimese hooga kuskile meistermullitaja kõrvale. Pärast avaldumist vaikselt seda näppides ja nokkides, sain sellele kinnitust veelgi. Küll aga oli imestus suur kui hakkasid järjest riburadapidi leiud tulema. Huvi tuli tagasi ja vaikselt asja uurides, jõudsin nüüd minagi soovitud tulemuseni. Eks sai nüüd siseringis uuritud, kas on huvilisi. Kaupole sobis aeg igati, aga Tarmo va kärsitu hing oli ajahädas ning otsustas siia juba varem ehk öösel kollitama tulla. Meil nii kiire polnud ja suutsin isegi töölt varem ära hiilimata päeva lõpuni kasulik olla ning alles siis kokkulepitud punkti poole suunduda. Kohal olin esimesena ja asusin liini paika sättima. Rakulkat ju polnud, aga autost leidsin sobiva kirve mida lennutada. Teisel katsel sain nööri paika ning jätkasin ettevalmistusi. Siis aga hakkas ümberringi kõva ragistamine pihta. Rahvas jooksis igal suunal mööda. Õnneks nina oli neil suunatud kaardile ja ega enamus ei saanud arugi, et nad polnud seal üksi. Üks ragistaja aga astus sihikindlalt minu poole, selleks oli Kaupo kes lõpuks sündmuskohale jõudis. Ma oli selleks ajaks juba nööri külge ühendatud ning tõus võis alata. Natuke pusimist ja juba võisin teatepulga Kaupole üle anda.

Tänud.

 15 

Igasuguste pyytonite, anakondade ja muude vihmaussidega mul igasugune kokkupuude puutub. Aga kooli ajal sai isegi kokku puututud exceli ja VBA ga. Hilisemas elus m6ned korrad actooli kasutanud ja thats it. Eks nyyd oli jälle p6hjust tolmu maha pyhkida ja vanu teadmisi turgutada. MD5 väidetavalt siis murmatu kood, mis see siis geopeiturile ikka ära pole hehehe. Esialgne plaan oli tegelikult täna 6htul tulla, aga selgus et mulle on juba 6htuks plaanid ära tehtud. 6nnex/kahjuks oli aga vaja hoopis täna(esmap) 6htul veel linna erakorralistel p6hjustel tulla. Erakorraliste asjadega paar tundi hiljem sain teada et seoses olukorraga riigis enam polegi 24/7 vastuv6tt, täna arsti polegi ja pean homme uuesti tulema. Eino tore kll oleks v6inud ju kohe mainida. Kuna ka teisipäeva6htused plaanid olid vussis, siis m6tlesin et tulen vähemasti 6htu jätkuks siia tuju t6stma. M6eldud tehtud ja astusingi objektile. Rakulka oli muidugi kodus. Hakkab juba klassikaks kujunema. 6nnex selles autos oli vähemasti rakmed ja slingidekomplekst kaasas. Aga 6ues oli juba korralik kottpimedus ja korralikku lampi mul kaasas polnud. Asusin siis kaasasoleva seasilmaga puid uudistama, aga silm ei suutnud mitte kui midagi tuvastada. Vaatasin siis telost nulli javalisin lihtsalt tuimalt k6ige tummisema ja raskema puu välja ja t6uk asus teele. Kui ei näe maast, siis k6rgustest peaks ikka nägijaks saama. M6ne aja pärast istusingi ladvaoksal, aga aaret netu. Valgustasin ka ymberringi olevaid lähimaid puid et vbl on naaberpuu otsas vms. Aga kohe mitte kui midagi ei hakanud silma. Jo%#$n puhh kll. Kui olin piisavalt seal okste peal k6lkunud, sain aru et nyyd oligi juhtunud see mida olin esialgu lykati juures peljanud. Ehk siis t2itsa vale puu otsa roninud. Kui jalad jälle lapiku maa peal tagasi, siis vaatasin uuesti telosse. See arvas nyyd hoopis et ma v6iksin paarkymmend meetrit edasi liikuda. Esimine kaine m6te oli et aitab kll. Peaaegu kesköö ka juba, aga siis tabas mind geopeiturlik m6tlemine ja juba olingi paarkymmend meetrit eemal uue kandidaadi juures. Nagu ka eelmise puuga ei näinud ma oma seasilmaga siit alt mitte kui midagi. Aga k6hutunne ytles et it must be the one. Aga see oli ikka selline tykk et pidin vahepeal autos käima abivahendeid juurde toomas. Korra veel auto juures m6tlesin, et jätaks tänaseks katki kuna pole ju 100% kindel et seegi 6ige puu on. Aga... juba roniski yks t6uk m66da puutyve tähtede poole. Mingilt maalt hakkas ka laegas silma. Ohh jess. vahepeal oli ka kell uude päeva tiksunud. Edasistele otsijatele siis väikeseks lisavihjeks et kui leiate selle puu millel on omajagu koorepudi ymber, siis see ei ole arvatavasti see 6ige ;) Peitjale aga tänud sirutuse eest

 1 

Aarde koordinaadid tulid ludinal ja eks oli Tallinna tripi üks plaan ka leida keegi varustusega abiline. Asi läks kuidagi nii, et plaanitud päeval sattusime tänu Kristjanile hiopis teise puu otsa ja see oleks jäänud peaaegu järgmiseks korraks. Aga juhtus nii, et õhtuks olime jällegi pundis ja koordinaatidel. Kristjanil asi täitsa käpas ja köis sai üles. Tänane ronimine läks juba palju ladusamalt ja kõik see tundus juba täiesti kodune. Logi sai kirja ja allatulek oli puhas nauding. See kõlkumine on aaja viinud nüüd selleni, et tavapärane on asjaoli, et brauseris on lahti matkamaailma või matkaspordi leht ja üritan end veenda nende jubinate ebavajalikkuses.. ei tule hästi välja.. Jätkuval suured tänud Sportlasele ja pane edasi samas vaimus! Aarde eest ka suured tänud, paluks ainult keerulisemaid :D!

peesitamas

Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Tegelikult ei olnud üldse plaanis siia tulla veel niipea, aga Madis suutis kuidagi ümber veenda, et ikka peaks nüüd ja kohe minema. Tegelikult oli täitsa huvitav sellise asjaga keset ööd tegeleda, tänud.

 3 

Sellised mõistatused on ägedad. Teoorias olid tekkinud mõtted, kuidas seda lahendada, aga kahjuks praktilise poole teostamiseks ei olnud mu suhted veel ei Hr. Püütoni ega Mr. Exceliga piisavalt soojad ja asusin hoopis mõningaid teisi niite tõmbama. Mõne aja pärast oligi lahendus käes ja otsustasime Ovega, et Käsmust, oma 10km ringilt tagasi tulles lähme logime selle ka kohe ära. Kohale jõudes ootasime suurt laulupidu ning et ronimine juba täies hoos, aga oh ei - täielik vaikus hoopis, ei hingelistki, hoopis hämarduma juba hakkas. Köis sai enam-vähem õigest kohast üle neljandal katsel, aga kuna vahepeal tegelesime hoopis ammu rulliku hingeelu uurimisega, siis ronima asudes oli väljas Juba kottpime. Kuna köis oli üle natsa kaugelt, pidi Ove puu otsas veel lisaks jõu- ja ilunumbreid tegema. Tänud aarde eest!!!

 3 

Tagasiteel Käsmust linna tekkis mõte, et võiks värske ronimisaarde ka üle vaadata. Puu juurde saabusime veel valges aga selle aja peale kui köis üles sai oli väljas juba kergelt pime. Kuna köis sai tüvest kaugele, siis tuli üleval köit veel veidi ringi paigutada ja seejärel pääses juba mugavalt kastini. Peale laskumist ei õnnestunud algul köit kuidagi puu otsast alla saada kuna olin puu otsas seda ringi paigutades köie otsad lasknud langeda all olevate vahepealsete okste erinevalt poolt. Juba olin valmis uuesti puu otsa ronima aga lõpuks õnnestus köis siiski puu otsast alla meelitada.

 15 

Tahaks, et Python oleks minu sõber ka, aga mulle ei meeldinud ülikooli ajal programmeerimine ning meie sõprussuhe jäi väga üürikeseks. Ühe aine raames olime küll sõbrad, aga et ma pärast ülikooli isegi ei teretanud Pythonit ega viibanud talle linnas kohates, siis tänasel päeval ei ole minust enam seal keskkonnas asja.

Ülikoolis tekkis mul aga hea klapp Exceliga ning kuna töö nõuab vahepeal päris tihti seal toimetamist, siis igasugused sedasorti geopeituse mõistatused saavad ka seal lahenduse. Kuna aga Excel standardfunktsionaalsuses ei sisalda MD5 räsi arvutamist, siis tuli leida selle aarde jaoks teine moodus. Jõudsin 6 miljonit kohta kontrollida, kuid kasutatud meetod ei olnud just ideaalne lahendus minu jaoks. Seejärel otsisin parema vahendi ning kulus ainult mingi 0,5 miljonit koordinaati lisaks.

Koordinaat käes, viskasin pilgu kellale, mis oli vahepeal 1 öösel saanud. Vaatasin, kes online on ning nägin seal Kristjanit. Alguses ta polnud küll kindel, kuna oli alles Narva poolt tuurilt tulnud ning plaanis magama minna. Motiveerisin teda burgeriga, mida võiks pärast leidu süüa ja seejärel öeldi, et kui ma ta peale korjan, siis ju võib.

Kohapeal läks kottpimeduse tõttu veidi kauem aega, kui tavapäraselt, aga 3:15 olime sealmaal, et Kristjan oli aaredega alla jõudnud, panime FTF logi kirja ning minu ülesandeks jäi see tagasi toimetada. Päris mõnus niimoodi pilkases pimeduses tähistaeva all puu otsa turnida ja nööri otsas kõlkuda. Selliste ägedate hetkede pärast ma kunagi ei kahetse, et ma oma öid millelegi muule raiskan, kui magamisele.

Magama sain kell 4:30 ning kell 7 ärkas Jasper üles. Magama minnes kartsin, et ta ärkab kell 6 nagu enamasti, nii et tunnike halastati mulle. Natukene kahetsusi on unisuse tõttu, aga ei midagi hullu.

Aitäh peitjale aarde eest!

Ühinesin ka lõunaune tegijatega :D

Sõber püüton andis koordinaadi ja võimalik, et liigume täna õhtul ka sealkandis ringi. Siltide ja maastiku järgi tõenäoliselt oleme varustuse suhtes veits jännis. Kui on keegi huviline, kellel puudub koordinaat, aga on maastik 5 vastav ronimisvarustus, siis äkki kirjutab ps ja äkki saame ühiselt logi kirja.

Testleitud.