Tüüp: Mõistatusaare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.5 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Tõenäoliselt on kõik tuttavad Tallinna Vana Tooma ja temaga seotud legendiga. Kuid kes on kuulnud Läänemaa Vana Toomasest? Kui ka tema kohta rahvajutt olemas on, siis mina kahjuks seda ei tea. Võib-olla läks Vana Toomas rändama sarnaselt filmile "Varastati Vana Toomas" ning Tallinna Raekoja tipus on hoopis tema koopia.
Kuna Läänemaa Vana Toomas ei ole enda asukohta laiemalt levitanud, on sobilik, et selle teada saamiseks tuleb lahendada (lihtsamat sorti) mõistatus. Mõni kohalik oskab ehk ka kirvega õigesse kohta visata.
Läänemaa Vana Toomas asub koordinaatidel:
N oh° om.avs'
E vm° ov.avv'
NB! Lõpus ei ole vaja ega tohigi ronida, on alla kukkumise oht! Objekti omanik on aardest teadlik, aeg-ajalt kohal käivad rentnikud aga ei pruugi olla. Kui objekti lähedal näete sinises, hallis või laigulises riides tegelasi ringi liikumas, siis ärge nende tegemisi segage.
PS: algkoordinaatidele pole vaja minna!
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Lõpp-punkt | Geokontroll 56/183 |
Aarde sildid:
soovitan (3), mahajäetud_ehitis (2), muguoht (1), liikumispiirang (1), ettevaatus_vajalik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8YJQZ
Logiteadete statistika:
57 (100,0%)
0
3
0
1
1
0
Kokku: 62
Hooldusvajadus enda jaoks üles. Vajab kuivatamist ja tõenäolisemalt veekindlamat lahendust.
Ohtla pritsukuuri ees lahendasime mõistatuse ära. Vähemalt teadsime, kuhupoole sõitma hakata. Kohapeal hämmastusime meiegi, selline kummituslinn. Aare ennast väga lihtsalt kätte ei andnud, oleme vist roostes. :D Karp oli niiske ning logiraamat ka, kuigi mitte väga hullusti. Karuonu piilus kuuri või garaaži ukse vahelt ka sisse, seal oli uhke peoruum hoopis. Kummaline koht, aitäh siia toomast!
Kodutöö oli mul tehtud. Seega tuli vaid kohale vurada. Kohapeal toimisime nagu nii mõni teinegi geopeitur enne meid. Kõigepealt panime nime logiraamatusse ja seejärel kiskus mingi vastupandamatu jõud mind korterelamuga tutvuma. Margus tuli järgi ja oligi kohe palju julgem tunne. Mnjaa, mida kõike me seal ei näinud. Eriti imelikke tundeid tekitavad korterid, kus asjad pilla palla, nagu oleks seal kunagi elanud inimene poest piima tooma läinud ja mitte kunagi enam naasnud. Oh neid asju, mis me kõik ise loonud oleme, mis meil ühel hetkel nii väga vaja on ja siis korraga on see rämps. See mõtetu kola, mis ometi jutustab nii palju meie tegevuse ja käekäigu kohta. Jah, sellised kohad tekitavad minus palju mõtteid ja segaseid tundeid.
Aga aarde eest tänan. Karbis oli vesi sees ja logiraamat vajaks tuulutamist, üsna niiske oli.
Lapsena sai ikka maal naaberkülas olles tädi binokkel kapist võetud ja seda Toomast uuritud. Elu siis Toomase ümber käis ja minumeelest ehitati viimane maja kolmest juba taasiseseisvuse ajal. Nüüd oli aga olukord üpris masendav. Koledad tühjad majad ja Toomase manu pidi lausa läbi sodi ja rämpsu ronima. Ega sellel mehel pikka pidu ka enam ei ole. Üks kinnitustross juba katkenud ja vundament lagunenud. Hea kui kohe pähe ei kuku! Aarde jõudisin küll logitud aga kohe ilmus ka Toomase turvistes ametivend kes mind minema ajas. No tõepoolest, tegelt on suur plakat üleval "territooriumil viibimine keelatud". Tundub et selline koht ei ole legaalne, turvaline ega kena geopeituse aarde jaoks! Vähemalt siis kui te seal parkivaid autosi näete.
Mõistatus sai kodus lahendatud ja kohapeal ei kulunud ka ülemäära aega. Ei teadnudki, et selline koht eksisteerib. Tundub, et lahkujatel on olnud ülikiire sest ühe nüüdseks tondilossi aknale olid jäetud kaktused ja teised toataimed.
Sõitsin lapsega koolist koju ja mis ma näen - Vana Toomas. No aardest olin lugenud, aga et nii mõnigi kord mööda sõitnud ja pole märganud. Ma siinkandis suht uus ka. Täna tulime aarderetkele ka logisime ära.
Peetri pargi feilimise järel tuli midagi muud välja mõelda. No kaugel see Toomas ikka olla saab? Selgus, et Läänemaa oma võttis siiski piisava ajaressursi. Tundus noorem kui Tallinna oma, aga kui noor v vana? Aitäh. aare korras!
Et kuhu siis edasi Ohtla poolt? Lugesin aardekirjelduse ette kõva häälega, et äkki mõni vaatabki aknast välja. Ei saanud D suurt hoogu üles kui kisama pisteti, et "seal", "ma näen midagi" Found it: (4166) 28.Feb.2021 Läänemaa Vana Toomas. Läksime vaatama. Oligi! Täname! Täitsa heas korras.
Esmalt läksime tutvusime Vana Toomasega ja panime oma nimed kirja. Kuna Karlil on alati kange tahtmine igale poole mahajäetud hoonetesse sisse ronida, siis nii tegimegi. Tutvusime lähemalt ühe kortermajaga, mille uks oli lahti. Uudistasime mitut korterit ja mõtlesime, et kuidas küll nii mitu kortermaja täiesti tühjaks on jäänud ja mis nendest inimestest saanud on.
See paik mulle kohe väga meeldis. Täiesti sürr. Alguses käisime Vana Toomase juures ja panime nimed kirja ning siis suundusime ühte majadest lähedamalt avastama. Üllatavalt suured korterid. Seest leitu alusel võis täitsa ette kujutada, kes seal viimati elas. Isegi uhked mantlid rippusid veel riidepuude peal. Kahjuks oli ka omajagu laamendatud. Tekkis aga küsimus, et miks seal nii palju elanikke kunagi oli? Koha põnevuse eest soovitan silt ja ka +1FP. Aitäh!
Väga tore mõistatus. Täiesti mahajäetud koht siin. Tänud
No mis koht, sellist ootamatut pleissi siit küll oodata poleks osanud! Aitäh Markole vaatama toomast ja objektide sihtotstarbelist kasutamist rentnike poolt oleks ka kord hariv näha :)
Tavaliselt ma lahendan kodulinnast kaugemal olevaid mõistatusi alles siis, kui kindel plaan kuhugi kanti geotiirule minna. Algses päevakavas meil polnud tegelikult plaanis siia tulla, kuid õhtu lõpetuseks sai siiski väike kõrvalepõige põhimaanteelt tehtud. Ja siis oli küll mõnus tunne, et see mõistatus mul kunagi (ilmselt peale avaldumist) lahendatud oli.
Täna uuesti kirjeldust vaadates ei meenunudki esimese hooga lahenduskäik ja kui õige kummalisse kohta hakkasime jõudma, siis teised isegi autos küsisid, et kas ma olen kindel, et mul see koordinaat õige on? Jäin siiski endale kindlaks ja kui tondilosside vahel pilgu lasime ringi käia, siis oli ka Vana Toomas nähtud. Uhh, õnneks olime ikka täitsa õiges kohas :)
Kohapeal tuulutasime natuke paksus lumes, piilusime siia ja sinna ning õige varsti märkasime ka karpi. Aardega oli kõik ilusti korras. Kahjuks ei saa seda ümbruse kohta öelda, isegi lumevaip polnud katnud kogu seda prahti, mis ümbruses vedeles.
Aitäh kummalisse kohta juhatamast, täitsa põnev oleks teada, mis asjaoludel see vanamees sinna ikkagi sattunud on.
Selle aardega said mul kõik Eesti Vana Toomased leitud. :D
Aitäh!
Taaskord lahe koht :) Maastiku raskusaste tundub olevat ainult väga üle pingutatud...Tänud!
Selle aarde olin ka ammu kodus ära lahendanud. Küll ei tea siiani, kuidas a ja s kätte saadakse, eriti s. Sestap ka mõned vildakad geokontrollid. Kuigi olin kindel, et ka ilma viimase komakohata leidnuks aarde üles. Leidsimegi - üllatavalt avalikult kohast. Asukoht ise oli omamoodi huvitav ja tänuväärne, laiguliste mängumaa. Ja Vana Toomas oli ka täitsa olemas, positiivselt üllatav temagi. Tervitused Tallinna venna peitjalt! :-) Aare korras.
Selline tontla piirkond siis nüüd ka pimedas külastatud. Karp leidus koordinaatidelt, jätkasime sõitu kodu poole. Tänud peitjale.
Meie jõudsime Toomase juurde kottpimedas.Lasi lahkelt meil nimed kirja panna.Aitäh!
Lahenduse leidmine läks kiiresti. Kohapeal oli mu lemmikuks lause, et ronida pole vaja. Kahju, et igale poole prahti veetakse - ka siin leidus seda, kuigi saabusime pimedas ja nägime vaid seda, kuhu kükloop suunatud oli.
Aitäh aarde eest!
Päris mitu aega tagasi sai null välja rehkendatud. Nüüd sattusin sinna kanti ja panin logi kirja. Üsna veider vaadata selliseid suuri mahajäetud kortermaju. Aitüma!
Korra oleme Toomast põgusalt kaemas käinud. Siis toimetasid aarde lähedal mugud ja jäi teiseks korraks. Täna siis tegime kordusvisiidi. Geps navigeerima ja tuld!
Kui Toomase asukohta teadsime juba varem, siis nüüd saime teada seda ka, kuhu auku null on topitud. Oli teine triiki vett täis ja jäätunud :)
Kätsingus olid jäänud minu aarde koordinaadid muutmata ja nii see geps meid sinna juhatas. Ikka juhtub.
Pimedas oli paras toniloss, õnneks pimedas liikuvaid ega häälitsevaid asju näha polnud ja sai kiiresti aare ülesse otsitud :D Aga muidu tundus põnev seal :)
See aare sai lahendatud kunagi hoo pealt. Esimene mõte oli kandev ja roheliseks sai geokontrolli kiiresti. Aga logimiseni läks veel veidi aega. Ja kui kohale jõudsin, siis oli selline ahhaa hetk. Sest ka ise olen siin rohelist mehikest mänginud, majade vahel linnalahingut pidanud ja samal ajal ühes neist majast veel 6. korteris elasid elanikud sees, vahtisid meid jalga üle põlve kõlgutades, samal ajal, kui meie roomamise ja jooksmisega tegelesime. Siis veel meenub, et ühes neist majadest on kohalike kunagiste noorte oma peokorter, diskokera jms kõik veel sees, seal siis ööbisime ja lahke tütarlaps oli meile öömaja soojaks kütnud. Oijah, ilusad ajad :D
Ja lõppkokkuvõttes polnud minul mingit mälestust, et siin oleks vana Tomm. AGa oli. Ja korralik. Uhke ja kõrge. Risu ka ümber palju, kuid tore, et omanikul pole midagi selle vastu, et siin aare on. Otsisin esimese hooga hoopis teisest kohast, arvasin ilmastiku eest rohkem varjul olevat. Aga noh, küll ta peab. Tänud Markole aarde eest.
Kurb on näha selliseid mahajäetud kohtasid. Mingi tegevus seal aeg ajalt ikka käib, sest ümbruses vedeles rohkesti peintballi kuule. Silma hakkas veel ühe garaažiboksi ees olev läikiv lukk, mis mitte kuidagi ei sobitunud ümbritsevasse keskkonda. Mis aga aardesse puutub, oli see kiire leid. Aitäh.
Vana Toomas valvab ausalt, aga kas ka tuulesuunda näitab, jäi vaatamata. Tänud
Mõistatusega läks õnneks kiirelt. Aga koht ise paneb küll kurvastama. See eest Vana Toomas vaatab uhkelt ringi ja tervitab tulijaid. Tänan.
Mõistatusega tuli ikka natuke vaeva näha. Ja ega kohapealgi just kõige kiiremini läinud. Koht oli igatahes huvitav, tänud.
Enne miniatuursele ringreisile suundumist üritasin endale ja muidugi ka teistele kindlalt väita, et hiljemalt kl1 öösel on kindlasti vaja mõnusalt kodus külg linade vahele keerata. Siia jõudsime aga vahetult enne südaööd ja taaskord kustus naiivsuses tärganud lootus :D
Egas muud ei oskagi öelda kui et püha müristus - ongi Vana Toomas! Koht ise oli mõnusalt räsitud ja ajahambale jalgu jäänud. Samas märkasime majade peal küllalt tutikaid SATi panne, mis justkui andsid elutegevusest märku. Aarde endaga läks toredalt, vaatasime siia ja sinna ja igalepoole mujale ka ning lõpuks tuli karp välja nina alt. Selline pimedus siis :):) Aitäh aarde eest!
Siit on palju mööda sõidetud ja Toomas oli kuskil mälus olemas.Tänasel möödasõidul keerasin korraks sisse.Minu mäletamist mööda ei ole siin suuremat elu enam ammu olnud.Tänud peitjale.
Kohale jõudes, ei saanud algul aru, et mis ja kus on Vana-Toomas. Kuna olin ise roolis ei pannud algul tähelegi, aga tõesti oligi Vana-Toomas. Tänud peitjale.
Mingi aeg tagasi sai selle mõistatuse kallal veidi pusitud. Kuigi kohe alguses kontrolli roheliseks ei saanud, siis mõne aja möödudes näitas see siiski rohelist tuld. Täna siin kandis olles tulime Toomast vaatama. Toomas oli muidugi olemas nii nagu lubatud. Lõpu lähedal seisid küll paar autot, aga kuna me kedagi liikumas ei näinud, siis käisime ja otsisime karbi üles. Kõik korras, täname aarde eest!
Nüüd ma siis tean, kus Läänemaal on Vana Toomas! Leitud ja logitud.
Ega päris täpselt mõistatusest aru ei saanud ja geokontroll ka rohelist ei näidanud. Siiski oli loogilisena tundunud koht õige. Toomas on vinge, koht ise masendav. Aitäh!
Oh wow...selle aarde lahendasime ära kohe päris avaldamise alguses aga siis ei saanud läbi sõita ja nii ta siia tiksuma jäi kuniks siis nüüd tundus olevat paras hetl läbi sõita. Vägev on, see et oleme siit mustmiljon korda mööda sõitnud ja no polnud aimugi, et siin selline kompleks asub. Kahju oli, et meil oli tsipa kiire linna tagasi jõudmisega, muidu oleks siin kindlasti kauem aega veetnud ja kogu pakutavaga lähemalt tutvust teinud.
Et oli plaan teha väike tuur Läänemaal, siis lõin mõistatuse lahti ja punnisin lahendada. Ei tea kas sel on ka lihtsam lahendus, aga ühel hetkel laksas paika. Käisin minagi kummitustel külas. Natuke kriipi koht. Tänan peitjat!
Sellel ajal kui kõrvalistmel mõistatus ära lahendati, keerasin mina rooli. Ja roolisin ka vaikselt nulli kui lõpus seisnud autod ära ehmatasid ning kõrvale põikasin. Liikumist siiski ei märganud ja Kaupo julgustuse saatel, julgesin lõpule lähemale sõita. Samal ajal kui mina aarde tuvastasin, leidis Kaupo ka Toomase üles. Kuna märgid ei lubanud, siis kolama ei läinud.
Tänud.
Sellest Vana Toomasest polnud kuulnudki, nii et sai geokontrolli mitmeid kordi pommitatud. Lõpuks näkkas ning tulime kohale. Ees oli kaks autot, aga inimesi ei näinud ja läksime panime nimed kirja. Omapärane koht, aga midagi pole teha, kui inimesi enam maale ei tõmba.
Külast oleks nagu jääaeg üle käinud, vahest ei olnud see siiski Toomase all oleva asutuse süü. Aardega läks ruttu. Aitäh!
Objekti lähedal sinises, hallis või laigulises riides tegelasi ei märganud ja seega läksin/panin nime kirja :) Pärast suurele teele tagasi keerates jäi üks kohalik napsulemb mind küll pika pilguga järele vaatama.
Objekti lähedal nägin sinises ja halis riides tegelast ringi liikumas, tundes temas ära iseenda, ei hakanud segama ja lasin rahulikult logiraamatut täita :o) Paistab, et siia on vedelema jäetud nii mõndagi, mis võiks taaskasutuse kaudu vähemalt osaliselt uue "elu" saada.
Lahe mõistatus, juhib tähelepanu objektile, mida muidu ei taipaks eriti märgatagi. Servast lausa uskumatu sarnasus tõesti. Kas Vanal Toomal oli kaksikvend? Aitäh.
Koduraja eelist mul ei olnud, seega sai mõistatusest koordinaadid välja vaadatud. Sellega õnneks midagi keerulist polnud ja ega lõpuski aardega liiga kaua ei läinud. Kogu selle ülejäänuga läks ikka märkimisväärselt kauem. Tänud aarde eest!
Toomas hakkas juba eemalt silma. aga kõhe oli ümbruskonnas liikuda... Aare ilmutas end kiiresti. Aitäh peitjale!
Jõhkra sajuga sattusime sinna, vihmaga oli ebamugav otsida. Vene ajast on lähedal hullud tondilossid püsti jäänud, võib-olla isegi elab seal veel keegi. Esmalt tegin asja liiga keeruliseks, lõpuks sattus pilk õigesse kohta. Nimi kirja ja kähku autosse. Aitäh!
Lõpus oli mitu võimalust, kus aare võiks olla. Kaaslane märkas õiget kohta. Aitäh.
Aarde ümbrus oli kui Ida-Virumaa mõnede asulate vähendatud koopia, kuid Vana Toomas oli ikkagi ka seal olemas.
Koordinaadi mõtlesime Haapsalu hotellis puhates välja. Koduteel tulime siit läbi. Oli mida vaadata ja mõtiskleda.
Logivõlgade likvideerimine (29.12.22) Täname aarde eest!
See oli mingis mõttes rabav üllatus küll. Mitte niivõrd koht, kuna möödasõites on seda Toomast nähtud ennegi....aga see vaikus....Ma mäletan selgelt, et siin oli elu - autod, inimesed, lapsed.....imestasin veel, et sellises kohas on selline elu... Ja see polnud eelmisel sajandil või nõukogude ajal, see oli maksimum 10 aastat tagasi :( noja nüüd siis .....vaikus. Täielik vaikus ja mahajäetus nagu kolaks kusagil Ida-Viru kaevandusasulas. Vaat' see paneb küll elu üle mõtlema. Inimesed on....ja siis enam pole. Kõik. Läinud. Lõplikult. Vanadus on see, ma ütlen, mis paneb inimese sedasi ja selliseid mõtteid mõlgutama. Muidu ei teaks ajaloost midagi ja lihtsalt imestaks mahajäetud majade üle eikusagil. Aitähh
Sellised ootamatud leiud kipuvad minul algama sõnadega: "Laisal hommikul unelesin kohvitassi taga ja üritasin samal ajal interneedust läbi lugeda", kui GP-lehel avaldus uus aare ja see mind intrigeeris. Intrigeeris sedavõrd, et ma kohvitassi sinnapaika jätsin ja autole hääled sisse panin.
Ei kvalifitseeru ma selle aarde puhul ei kohalikuks ega tea ma mõistatusest ööd, mütsi ega muhvigi ja sokidki pole Suva, aga ometi teadsin ma väga täpselt, kuhu minema peab. Ei ole ma seal kandiski just ülearu palju käinud...
Nii jätsingi lauale kirja- "Läksin korraks metsa!" ja kadusin. Hall ilm oli hallimast hallim, kuid poolel teel läksid pilved irvakile ja paistma hakkas päikesekiir. Ju siis oli Jumalalegi mu tegu meeltmööda, mõtlesin ma...
Sõitsin ma siis nüüd palju või vähe, aga ühel hetkel olin ma kohal. Täpselt seal, kus ma olema pidingi. Kui aarde kirjelduses mainitud lapilised olid minus pisikese kahtluse tekitanud, et mida neil "sinna" küll asja on, siis kohapeal kahtlused hajusid ja kõik sai selgeks. Ja mida samm edasi, seda sürrimaks see koht muutus. Olid minul ju sellest paigast hoopis elavamad mälestused, rõhk sõnal- ELU! Nüüd aga niiiiii kriipi.. Jumal tänatud, et ma selle aarde avaldumist GC-s ei näinud, sest siis oleks ma siia ju öösel tulnud. BRRRRRRRrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrr...
Nüüd ei kohanud siin aga hingelistki ja sain teisena logiraamatusse end sisse kirjutada. Eks rahul sellegi saavutusega. :P
Ümbrus andis aga palju mõtteainet, kui korjasin üles maas vedeleva ajaloo. Kellegi kirjad, millest paistsid hoolivat vaid vihm ja tuul. Vihm, kes nad maa külge olid kleepinud ja tuul, kes neid siis sealt servapidi laperdama pani...
Tuletab endale meelde, et vist oleks õige kõik oma kirjad noorusajast tulle saata, et samal moel kunagi kuskil ei vedeleks. Kirju trellide tagant ei ole ma aga kunagi saanud, seega oli väga kurb lugeda kellegi lootust vabaneda 15-aasta pärast.. Ja kas tüdruk ikka ootab.. Ja et ei peakski ju ootama, sest tüdruku parimad aastad jäävad sellesse aega.. ja et kole on, kui sõnadest ei piisa ja käed asju klaarivad...
Ja siis mõtled, mis on neist inimestest saanud tänaseks? Rohkem, kui 50 aasta pärast... Ajalugu on hirmutav, huvitav, karm. Kas ka õiglane, selles kahtlen...
Aitäh selle aarde eest!
Ma sain nii palju mõtteainet, nii palju emotsioone, seinast seina. Ja rahulolu endaga, et ma siiski elan veel, kui mõni geopeituse aare mind tavarutiinist ja argielukohustustest siiski suudab kõrvale vedada!
Päike oli teinud ruumi öisele salapärale ja meie istusime ühes Haapsalu hoovis ning uurisime koos siilide ja sääskedega uut mõistatust. Üks mõte siit, teine sealt ja koostööst said paberile täiesti loogilised koordinaadid.
Minule jäi lõpp enam-vähem koduteele ja loomulikult tegin ma selle väikese haagi, et Toomas ikka päriselt üle vaadata. Kohale jõudes nägin teda pimeduses ümbruse üle vahti pidamas ja hiilisin vaikselt lähemale julgemata lisavalgust süüdata. Kuidagi liiga vaikne oli ümbrus.. süütasin tule.. pikad ööised varjud ja eemalt kostev mööduva auto hääl. Koht muutus kriipiks ja ma pidin endale meelde tuletama oma seal viibimise põhjust. See reaalsusesse raputamine seadis sihiku paika tagasi ja andis ka kiire aardeleiu.
Esmaleid sai kirja u. 22:35 :) Tänan peitmast.