Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
LK 110 aardeseeria on rajatud Eesti looduskaitse 110. aastapäeva tähistamiseks koostöös RMK-ga tutvustamaks põnevaid loodusradasid ning geopeitust kui mängu. Lühikese mänguõpetuse leiad aardekarbist!
Tuhu on omapärane, praegu suurelt osalt tühjaks jäänud põlisküla endisel soosaarel. Teed sinna hakati ehitama alles 1920.-30. aastatel häda-abitööde käigus, kuid lõplikult sai tugev kruusatee valmis alles maaparandustööde ajal 1970. aastal. Tee on ainulaadne selle poolest, et see ehitati edasi otse üle Tuhu soo ja Tuudi raba vahelise loodusliku seljandiku. Tundub, et tee on rajatud otse sohu ja jagab selle kaheks.
Aarde leidmiseks pead jalutama veidi mööda uut ja ilusat laudteed läbi raba. Kohas, kus saad jalga puhata, leiad ka aarde.
Vihje: Ära laudteelt maha mine!
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
ilus_vaade (2), soovitan (1), rabamatk (1), lühem_matk (1), laudtee (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8XYW2
Logiteadete statistika:
112 (96,6%)
4
1
0
0
0
0
Kokku: 117
Tuhu matkarada on varemgi väisatud, kuid siis ei tednud ma geopeitusest veel suurt midagi. Tänud peitjale jälle siia juhatamast!
Lihtne leid! Karp oli vett täis. Kuivatasime ära ja asetasime tagasi.
Karp kenasti olemas ja logiraamat korras. Aitäh rappa saatmast!
Kui arvestada, et aare on nii lihtne, et ka 4 aastane laps selle ülesse leidis suvel ja aardessurus on normaalne nig teelt maha minna ei tohi. Siis kahtlustan, et aaret pole enam või on jää all,sest 10 minutiga seda ülesse ei leidnud. Küll aga võibolla, me lihtsalt pimedad????
Õnnestus isegi ühel rattal kohale veereda siia, eks natuke ole juba kogemust ka sellega. Kena koht. Aitäh peitjale.
Öine rabaretk tõusva müstiliselt punase kuu saatel. Kuna pliiats krbist puudu, ja mina ka pliiatsivaba, siis teen fotologi.
Leidmine polnud raske, selle leidis 4-aastane laps. Kuna olin perega looduses ja geopeitus oli juhuslik kõrvaltegevus, siis juhtus nii, et kirjutusvahendit polnud kaasas. Pärast matka kui kogu pere peal, jätsin sõiduki perega ootama ja silkasin tagasi aarde juurde. Nimi kirja ja kiiruga tagasi. Õnneks mugusid polnud seal, ehkki parkla autosid täis. Tänud! Aare heas seisus, aint et kirjutusvahend puudub!
Eelmise aasta kevadel kui siin eelmine kord viibisin, oli vett nii palju, et vesi ulatus laudteeni ja kohati mulistas astudes teelegi. Igatahes oli sunnitud leiuta lahkuma. Täna oli hoopis teine asi, vesi oli taandunud ja aare kergelt leitav. No tõele au andes küll roomasin ja piidlesin seal natuke aega, aga see jäi kõik viisaka otsimisaja piiridesse. Logiraamat oli oma üleelamiste nägu, märgumise kuivamise vaheldumine käib vist tema puhul muudkui vaheldumisi. Sellele vaatamata kõik kenasti korras, praegu kuiva raamatu periood. Tänud peitjale sohu saatmast, kena siin keik.
Peidukas oli hea otsisin päris pikalt. Kummikutest oli kasu.
Tuhus on üks väga vahva matkarada. Lookleb looduses nagu oleks maanteest hästi kaugel, kuigi tegelikult teeb vaid väikse looke raba peale. Täna oli eriti mõnus astumine, sest ainult meie olime rajal. Saime rahus toimetada. Sain ikka püksipõlve enne käputamisest märjaks, kui üks detail silma jäi. Mulle meeldivad karbiga aarded. Mõnus leid. Ja huvitav lisalugemine. Tänan RMK-d ja peitjat!
Väga vahva aare, sellised RMK konteinerid on hästi mõnusad! Võtsime ühe reisiputuka ka kaasa :)
Geojaanile tulles tegime enne oma geopõike just siiakanti. Esmalt mitteleidsime naaberaaret ja tulime reipal sammul siia. Mina olin taas pimestatud, kuid naine suunas õigesse kohta. Ja seal ta oligi. Päike oli küll veel kuum, aga parmud olid meie saabumise ajaks juba kadunud.
Tänud.
Teeme aega parajaks, kuni geojaanilised saabuvad. Kuum, parmud ja siis ei leia ka veel. No see pole nii raske aare, kui pärast mõtled aga siis jooksis küll kõik kokku. Õnneks ikkagi lõpuks tuli see leid ära. Roostes vist oleme. Aitäh!
Andis ikka otsida aga aare täitsa olemas , kuiv ja korralik .Lisasime TB
Väike Tuhu matk tehtud ja tuttav karbike ka leitud. Aitäh!
Eelmisel korral oli see laudtee päris mädanenud ja kohati uppunud. Nüüd aga oli uue aarde lisamisega taaskord siia asja ja rabarada täiesti korralik. Tänud
Ka siit olen mööda sõitnud aga nägi kahtlane välja ja ei viitsinud sumpama minna. Seekord sai käidud ja ei mõista mis mul eelmine kord viga oli. Supper hea tee aardeni ja tagasi, väga vinge toestus, aitäh :)
Ma jäin eemale pildistama ja mõtlesin, et kui kohale jõuan, on teistel aare ammu leitud. Tegelikkuses leidsin nõutud näod ja upakil kered. Siis jäi Jaagule näppu asi, mis Eval juba näpus oli olnud. Seega topeltleitud aare ja saime logid kirja. Aitäh mõnusa jalutuskäigu eest!
Hea tuttav koht. Märkasin kiirelt õiget asja kuid miskipärast jäi karp ikka vanempeituritele enne kätte. Tänud.
Kunagi olin siis tornis juba käinud, aga sel ajal alles ehitati laudteed. Nüüd oligi jälle põhjust sellesse toredasse kohta tulla. Tänan.
Meile jalutas vastu kolmik pisilapsega. Ilm oli nii kenaks muutunud, et võtsime läbivettinud joped rappa kaasa tuulduma. Ja meeldivalt kiirelt ning soodsalt sai ka Soovälja bussipeatuses asuvas rehvitöökojas Birgiti trahteri parklas susisema hakanud tagumisest rehvist nael välja võetud ning nööriga paigatud. Seetõttu tegimegi ringi hoopis teistpidi, aga liidetavaste summa ei sõltu ju liidetavate järjekorrast. Nii et lõpp hää, kõik hää.
Aaret otsisime ikka väga kaua. Aga seda kauem said joped kuivada :) Tänud Arvole laheda koha ja hea aarde eest! Soovitan. Muguvaba pealekauba.
Saime siin väikse jalutuskäigu teha. Aare end ka kaua ei peitnud, kuigi suutsime enne ka mujalt vaadata. Tore oli taas siin olla. Aitäh!
Mõlema siinse aarde puhul päästis päeva meie pesakonna noorim, kelle geovaist on kordades paremini arenenud kui meil. Tänud peitjale!
Esimene koht kust vaatasime, osutus õigeks, sarnast peidukat oleme teisel rajal juba kohanud :) Aitäh! V: halli ingli J: helkuri
Lihtsusest hoolimata pidin ikka veidi aega otsima, enne kui ôige asi silma ning kätte jäi.
LK pidanuks lihtne leida olema, aga mina sain laudteel püsides ja turnides naha märjaks. Ja ei leidnud! Nii juhtub, kui telefon suunab mitu meetrit eemale. Laiendasin otsinguala, siis sai isu täis ja helistasin varemleidnud tütrele... Selgus, et täitsa lihtne koht minu otsinguala piiril, aga olin korra seda ka kombanud, miskipärast kätte ei jäänud. Tänu abistajale sai leitud-logitud. Aitäh abistajale! Aitäh peitjale!
Arvasime küll, et LK aardeid sel tuuril rohkem ei kohta, kuid siiakanti sattudes otsustasime selle siiski ära korjata. Tuvastasin karbi, jätsin Kaupo logima ja rändasin ise mööda laudteed edasi. Arvasime, et kõrvalaardesse jõuab autoga kiiremini, kuid tegelikult jõudis jala täpselt selle võrra kiiremini, mis Kaupol logimiseks kulus.
Igatahes Tuhuga said tõesti selle tuuri LK-d leitud. Praeguse seisuga on neid leidmata veel 12 57-st.
Tuhuvapuhus olin juba käinud, aga edasi rajale ei läinud toona. Nüüd sai ka rada proovitud ning täitsa mõnus oli. Jalutasime koos aardeni, logisime ja edasi läks Liis Tuhuvapuhusse, mina tagasi auto juurde. Kui geopeituri automobiilid on kõik kahe kohalised, sest ülejäänud auto geonodi täis, siis siin tuli autost 5 täiskasvanut mugu ja 2 lapsmugu välja.
Tuhu rappa olime juba ammu tahtnud tulla, et see kuulus "Trepp" üle vaadata aga nii lühikese raja pärast pole kunagi viitsinud nii kaugele tulla. Nüüd on see koht ka siis nähtud. Jätsime auto meelega tornist kaugemasse raja otsa ning käisime raja läbi. Teel olles leidsime ka Tuhu aarde. Meie täname.
Peale pikka autosõitu hea jalutuskäik ja mõnus võimlemine.
Saime Saaremaalt tagasi mandrile reisides väikese vahepeatuse teha ja jalgu sirutada. Võttis veidi rohkem kui oleks oodanud, aga vähemalt on meil nüüd üks äärmiselt naljakas ja meeldejääv fotoseeria, mis Mardo meist otsimise ajal klõpsis :D
Torni juurest suundusime mööda laudteed rabaretkele. Hea et enne otsingute alustamist sai ka kirjeldus läbi loetud, muidu oleks alustuseks küll valest kohast pihta hakanud. Väheke võimlemist ja oligi käes. Väike mõnus jalutuskäik ilusa ilmaga ilusas kohas. Tänud peitjale!
Tutvustasin noorele huvilisele otsimise põnevust. Noormehed on veel kõneoskamatud aga äkki kui sirguvad, ühinevad ka :)
13 veebruar käisin ja siis peitja kindlasti luksus, sest aaret kätte ei saanud. Üleni jääs. Krigistasin hambaid ja kirusin. Asjas siia kah ju ei ole, tookord olin kurb.
Täna selgus, et ka kaaslasel leidmata ja oh siis seda rõõmu, kutsaga silkasime ees ja oli juba logitud lui teinetelefonikõne lõpetas. Näe tulingi tagasi, koht imeilus ja peitmisviis hea. Aga enne oli vaja ikka kiunuda. Tänud kutsumast, meile meeldis väga!
Siin matkarajal olen läbi aegade üsna mitmeid kordi käinud. Seekord kogu matkarada läbi jalutama ei hakanud. Tänud jällegi siia juhatamise eest!
Võttis ikka natuke aega, algul ei vaadanud vihjet ka, tahtsin ikka jalaga maad puudutada aga tegelikult polnud see vajalik, veidi võimlemist ja käes ta oligi.
Natuke ootamist mugude järgi ja siis leitud. Ilus koht. Aitäh!
Selle raja teises otsas olev aarede juures sai paar aastat tagasi käidud, nüüd siis otse keset sood/raba. Õnneks oli laudtee olemas ja kapitaalne pink. Natuke uurimist ja peidupaik jäigi silma. Tänud peitjale. Edasi praami peale
Järjekordne LK 110 leitud. Jalutasin veidi laudteel ja nuuskisin pingi juures. Nimi kirja ja praamile. Tänud!
Pole varem sellise pimedusega sellistes kohtades sellisel moel käinud.
Hea et siin laudtee oli, sai pimedas aimu kuhu minna. Kiirkõnnil aaredeni, nullis väike otsing, nimi kirja ja juba taas autodes. See on kui taskulampi kaasas pole. Tänud peitjale aarde eest.
Lapsed otsisid esialgu natuke valest kohast, kuid õnneks peagi hakkas miskit silma ja kaua poleerima ei pidanud. Tore koht ikka :)
Kõigepealt lasime lastel otsida, kui nad midagi leida ei suutnud, siis käskis Laur mul ühte kohta vaadata ja seal see karp oligi.
Väga ilus koht, mulle meeldib! Aitäh!
Juuksed soovette kuurile ja korras. Praegu üsna niiske aga jääga võitlema ei pidanud. Nalja sai palju.
Teisel korral õnnestus aare leida tublide kaaslaste abil. Aega läks aga asja sai. Aitäh, nimed kirjas :)
Siin oli nii palju jalutajaid, et andis parajat otsimishetke oodata. Tänud!
Leitud, aga aega läks palju. EV, J: kaks draakonit, keegi kollane tulnukas.
Soojad ilmad on karbi lahti sulatanud. Uuel laudteel on lausa lust kõndida, see-eest autotee oli nagu oleks sõitnud kartulivagudel. Aitäh!
Laudtee oli aus ja uhke, sookured andsid õhtust kontserti. Aga autotee oli paras songermaa: pealmine kiht pori on lahti sulanud, all kelts. Päris põnev oli seal sõita, tegime seda kohe mitu korda. Aardega kõik korras, aitäh!
Peale OOo aaret tulime siia aga arvatavat asja meil jääst lahti murda ei õnnestunud
Nädal tagasi käidi siin, no siis leiab ju kindlasti. Tutkit, sest sellise aardepeidiku ma ju välistasin. Peale mitut telefonikõnet sain teada täpse asukoha ja ka nägin. Kuid nägemiseks siin geomängus ei piisa. Aare oli ehtsas jäävangis ja enne kevadel teistel sinna asja ei ole.
Kahju kahtlemata, et aare leidmata jäi, siia ju niisama mul asja ei ole ja geomängu pärast ma 1-e aarde eest autot enam välja ei aja.
Ega paks lumi seda otsimist meil kergemaks ei teinud. Aga ega meie ka jonni ei jätnud... ;)
Aitäh aarde eest!
Kõik oli siin aarde juures tagurpidi ja pöördes. Alustuseks eelnev, siis oli me kõndinud merel ja seal oleks võinud astuda kuhu tahad, oleks osanud oleks võinud ka polonesi tantsida. Siin kõnni nagu õrrel, samm valesti ja kohe vajalik ühele põlvele laskuda. Aarde juures alul ei näe, ega mõista miskit, siis näed ja kätte ei saa. Kõik neljakesi pidid oma kehasoojust loovutama, et eesmärk saavutada. Ja siis kõnnib mööda veel mingi kamp noori kes võttis meie üle nalja vista!, endal näpuvahel hädine risling, ei osanudki muuga vastata kui tõdeda valjul häälel et ega ikka veiniga jahil ei käida.
Kui saime Hassalaiul-Oosäärel käidud päris nobedalt ja valget aega jäi veel mehe moodi üle, siis muidugi vaatasime veel ümbruskonnas ringi geopeituri näljase pilguga, et mis siin veel võtta on. See aare oli täpselt selline, mis meil kõigi leidmata. Eks põhjus ka selles, et LK-seeria ju üsna värske ning peale selle ilmumist me siia Läänemaale sattunud ei olnudki.
Ilmastikuoludest ehk lumevallidest tingituna sai auto pargitud laudtee alguses lihtsalt tee äärde, parkimisega polnud vaja vaeva näha, seda polnud võimalik kuidagi paremini parkidagi. Õnneks teel laiust oli ja kõik pääsesid mööda, kes tahtsid. Kuigi võiks arvata, et kes siin ikka liigub, siis tegelikult oli liikujaid omajagu sel ajal, kui me jalutamas olime.
Aarde poole liikudes ja ka aaret otsides püsisime kenasti laudteel. Kui aga kõikvõimalikud kohad said järele vaadatud ja karpi ei kuskil, siis tuli ikkagi mõnel korral astuda ka laudtee kõrvale sügavamateks vaatlusteks. Õnneks peagi saatiski meid edu ning karp sai leitud. Ometi ei teinud see meid palju õnnelikumaks, sest leidmisest üksi on vähe kasu - karp on vaja ju ka kätte saada. Vot sellega olime kaua hädas. Siin ei olnud talv meie sõber, lumi ja jää segasid ikka palju. Tegime tükk aega tõsist tööd ning selle peale saatiski meid edu. Karp tervelt ja kadudeta käes ning tööriistadki jäid terveks. Jah, eks see talvine geopeitus ole omamoodi oma nüanssidega. A lõpp hea, kõik hea. Tänud aarde eest!
Vaatetornist aaret avastada ei õnnestunud. Siin läks aga lihtsalt. Tänan.
Kohapeal hämmeldus, kuhu on võimalik sellises suuruses karp peita?! Aga oli võimalik ja väga meeldivalt! Tänud.
Sügisene päike paitas soojalt meie põski ja nii me rõõmsalt mööda laudteed jalutasime. Tõdesime, et sügis on ikkagi imeline aeg geopeituseks. Matkarajad ja muud looduskaunid kohad on täiesti inimtühjad. Pole mingeid segavaid mugusid ega lendavaid tüütusi. Aardega oli kõik OK! Täname pisi-pisikese rabamatka eest!
Kui tavaliselt jääb öösel aardeid otsides kõik hea nägemata, siis selle koha külastuseks ei oleks osanud paremat aega tahtagi. Tõmbasin kampsuni kõrvuni ja asusime mööda laudteed kõndima. Alguses vehkisin taskulambiga, kuid Miki soovitusel kustutasin tule õige pea. Edasi astusime kuuvalgel imelise tähistaeva all. Kui välja arvata paar üksikut lindu, kes kuskilt mätaste vahelt korraks häält tegid, siis oli ümberringi nii vaikne, et võttis kõrvus lausa vilisema. Logi läks kirja kl 4:59. Imetlesime veel taevast ja kobisime vaikselt tagasi autosse. Suur aitäh ja soovitan teistelgi siia hoopis öösel kolama tulla :)
Siin olen varem juba olnud, aga koht ilus ja vääris igati taaskülastust, tänud.
Oleme siin korra varem käinud. Meie õnneks jäi õhtuks isegi vihm järgi ja päike tuli välja. Tänud peitjale.
Tuhut tean vaid loetust ja möödasõidul nähtud siltidest. Ise pole seni siia rajale sattunud. Eks ta liiga lühike ka, aga sobib hästi lastele ning saab aimu soo arenguetappidest. Jalutasin läbi ja möödakõnnil kiire leid. :)
Sellise toreda ilmaga sai Tuhu matkarajal jalutatud ja aaregi leitud. Tänud!
Korra varem olen selle pisikese laudtee jupi läbi jalutanud ühel palaval suvepäeval koos orhideede vaatlemisega.Nüüd siis väikese LK 110 geotuuri raames uuesti kohal käidud.Aitüma peitmast
Koha nimi tundus kuidagi tuttav. Toona oli veetase nii kõrge, et lausa üle mõistuse. Seekord jõudsime kuiva jalaga ka matkaraja teise otsa. Aarde leidmine, ilma laudteelt maha astumiseta on muidugi omaette kunst, aga nimed me kirja saime.
Tulime Allikalt orienteerumast (uus kaart ja rada Pärnu neljapäevakutel) ja kuna Tuhu soo ei asu sealt kuigi kaugel, siis otsustasime teha väikese kõrvalepõike koduteel. Tore oli kohapeal näha, et matkaraja teine ots on korda tehtud ja nii oli lausa lust aarde poole astuda. Kuna Tuhu oli mul esimene aare sellest seeriast, siis ei teadnud mis mind ees ootab. Sain teha igasuguseid kummardusi enne kui õiges kohas vaatama juhtusin. Aitäh.
Taevas hakkas juba kole kahtlaseks kiskuma, aga õnneks saime siiski kuivalt raja läbitud. Tänud aarde eest!
Kiire leid jalutuskäigul :) Leidjaid oli palju, peale meie veel Sigrid, Kaimar, Sandra, Mari, Mario, Eva, Kriss, Mia, Tambet, Maris, Marii ja Ketter
Pärast Hassalaiu ja OOO aarde logimist tuli veel see täpike roheliseks värvida. Aitäh!
Pisike jalutuskäik kahe kajakiretke vahele tasakaalustas kenasti keha koormust. Mulle tundus see rada pisut kahtlane ja selline tegemise pärast tehtud olevat, kuid eks selliseid ole ka vist vaja. Väga positiivne selle juures muidugi on võimalus aaret otsida. Tänan peitmast.
siin rabas oleme juba korduvalt käinud. Küll ühtpidi ja siis teistpidi läbi jalutanud. Nüüd tulime LK 110 aarde järgi. Jalutasime taaskord terve raja läbi. Raba oli kanabriku lõhna ja mesilaste suminat täis. Aarde leidsime kiiresti. Aitäh peitjale.
Eelmisel korral siinkandis sai vaid tornis käidud, rajale ei läinud, nüüd see viga parandatud. Kusagil umbes poole raja peal sai ka selle aasta esimene rästik ära nähtud, siiani ainult nastikud silma jäänud. Peitjale tänud!
Saarelt tuleku ja telki pugemise vahele jäi parasjagu aega. Otsustasime lähedal asuva aarde üles otsida. Auto jätsime tee äärde ja hakkasime kõndima. Peale kiiret aardeleidu jalutasime vaatetornini ja tagasi. Mõnus rahulik õhtu oli.
Saartelt tagasi mandrile jõudes oli parasjagu aega, et Oosäärel käia. Paadiomanik aga arvas, et me võiksime pigem hommikul minna, muidu äkki jääme pimeda peale. Ei hakanud vaidlema ja läksime siis lihtsalt läheduses asuvat LK110 aaret otsima. Olen sealt mõne korra mööda sõitnud aga raja lühiduse ja naljaka kaardus kuju pärast pole rada senimaani veel läbinud. Nüüd põhjust seda viga parandada meie esimese LK110 aardega siin Matsalu RP piirkonnas. Auto jätsime aardepoolsesse matkaraja otsa ja jalutasime raja kaks korda läbi. Vahepeal panime aardesse ka nimed kirja. Laupäeva õhtu puhul olid nii puhkekoht kui ka vaatetorn hõivatud niisama chillijatega. Laudteel jalutajaid oli peale meie teisigi. Aitäh siia lühikesele rajale jalutama suunamast!
Matkasime laudteel, leidsime vajaliku, tervitasime vastutulijaid, esines pingil istumist ja nautisime ilusat päikselist suve. Tänud peitjale.
Mööda laudteed kohale,väike peatus ja siis tagasi.Aitäh!
Hassalt tulles otsustasime Tuhuga tutvust teha. Torn oli kõigil käidud, seega alustasime seekord teisest otsast. Tuttav karp oli Kristal käes enne, kui teised otsingutele asuda jõudsid. Aitäh!
Pool juhuse läbi sattusime täna uuesti peale eelmise nädala LK sarjaga algust tegemist Virtsu kanti ja tulime korjasime ka Tuhu soo aarde ära mis väsimusest eelmisel nädalal tegemata jäi. Ja kui juba siis kõmpisime ka kogu raja läbi :D ja kuna tagasitee mööda asfaldit tundus eriti nõme siis kõmpisime mööda rada tagasi ka :D 28 kraadises lõõmavas päikeses ise kergelt tõbised :D oh seda geopeitust küll - see aarde leidmise tung on tugevam ka igasugustest haigustest :D
See Matsalu lahe äärest kaugemal asuv uus punkt oleks peaaegu üldse kahe silma vahele jäänud. Muidu täitsa käidud koht, isegi geopeituse raames. Parkisin laudtee lähema otsa juurde astusin sealt nulli. Otsida sain ikka ka. Vihjet järjekindlalt silmas pidades võimlesin mitut pidi ning võtsin asendeid, mis kõrvaltvaatajale kindlasti koomilised oleks paistnud. Hea, et publikut pole - jõudsin just mõelda, kui sõidutee poolt kostuvad hääled reetsid ühe tsikli ja ühe auto parkimist minu oma kõrvale. TBin ja veel keski lisaks? Õige mitmeks minutiks jäi see mõistatuseks. Leidsin vahepeal mõnusalt peitu pistetud aarde üles, aitäh kvaliteetse ning rabasõbraliku teostuse eest! Kui nime kirja panin, näitas kell 16:35, mulle täna 13. ja ühtlasi viimane FTF. Esmaleiuspordipäevana see algas, eks väike hasart oli sees ikka, et näha millise skoori suudan teha.
Istusin pingil ja ootasin arvatavaid STF-ijaid. Aga nii see muide üldsegi ei olnud. Täitsa mugud sattusid just samal ajal just sealtpoolt Tuhu laudteele tulema. Kuulsin juba kaugelt - Andrus Vaariku iseloomulikku häält pole lihtsalt võimalik kellegi teisega segamini ajada :o)