Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 2.5, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
LK 110 aardeseeria on rajatud Eesti looduskaitse 110. aastapäeva tähistamiseks koostöös RMK-ga tutvustamaks põnevaid loodusradasid ning geopeitust kui mängu. Lühikese mänguõpetuse leiad aardekarbist!
Aare on peidetud Karusselja pärna vahetusse ligidusse. Karusselja pärn on looduskaitse all 1959. aastast alates. Puu kõrgus on 23 meetrit ja tüve ümbermõõt 3,1 meetrit. Pärnani viib maantee äärest ilus hooldatud rada ja on ka pink, kus jalga puhata ja pärna ilu nautida.
Suured ja väärikad puud peidavad endas alati rohkem elu ja saladusi, kui me oskaksime arvata. Sestap tasub rahulikult vaadelda ja võid näha ka Eesti mõistes täiesti eksootilisi tegelasi siin toimetamas. Kes nad küll olla võivad? Tule, ja leia aare, ning saad teada.
Vihje: Mahalangenud puujuurestiku lähedal.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
lumega_raske (1), lühem_matk (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8XYVG
Logiteadete statistika:
88 (100,0%)
0
1
1
1
0
0
Kokku: 91
Siin oli seiklust omajagu. Teerajale minnes märkasin metssigade tegevusele sarnaseid kohti ja igaks juhuks mõtlesin natuke häält teha, et nedega mitte juhuslikult kohtuda. Prõõkasin siis paar korda jalutamise käigus, kui äkki märkasin kahte inimest teeraja ääres pingil istumas. Esimese hooga mõtlesin otsa ringi keerata, kuid logimise soov oli nii suur, et jalutasin siis nina telefonis neist mööda, mokaotsast tere lausudes. Kaks meest olid vist naiste eest putku pannud ja olid endale lauakese kahevahele üles sättinud. Null oli vast 20 meetrit neist eemal, õnneks istusid nad küljega, mitte päris otse nagu teatris. Nulli jõudes kükitasin maha ja jäin kenasti juurtepuhmaka varju. Arvata võib, mis mina nende arust seal tegin. Kui logitud, tõusin püsti ja kõndisin veel natuke telefoni vaadates sihitult ringi, et jälgi segada ja marssisin siis tähtsa näoga neist uuesti mööda suure tee poole tagasi. Nii ämbrisse pole ma tükil ajal astunud.
Suveseiklus tõi meid siia ja panime ka karpi nime kirja. Tänud! Karussell ja Kärn :D
Mõnus jalutuskäik tihedas metsas . Pärn oli sõbralik , andamit tuli anda sääskedele .
Tulime uhket pärna samuti vaatama ja ma olen nõus, suurtel puudel ON mingi oma salapärane aura ja aukartust süstiv mõju. Varsti õitseb siin puule seltsiks piibelehti nii palju, et jalutama mahtumisega võib raskeks minna ;), aitäh LK eest peitjale ja RMK-le.
Kõigepealt sain suure üllatuse. Olin arvanud, et saame jälle jalutada avaral väljal, sest seda me ju juba kolme esimese aardega olime teinud, aga tuhkagi, seekord viis kitsuke rada metsa. Oi, siin saab olema varsti palju-palju piibelehti ja piibelehe lõhna. Tänud peitjale!
Pärast Matsalu külastuskeskuse eksponaatide ja suurepärase slaidishow vaatamist tulime ka loodust lähemalt kaema. Sinililled õitsesid ja esimesed selle kevade liblikadki sai ära nähtud. Ene leidis aarde kiirelt. Tänan.
Siia oli vaid kohalejalutamise vaev. Vastupidiselt kartustele oli metsaalune kuiv. Aardega kõik korras. Tänud peitjale
Lund oli siinkandis vähe. Sarapikust leidsime pärna ja rohelise. Tänud peitjale.
Väike jalutus lumises metsas.Imetlesime puud ning logisime.Aitäh!
Kahtlane puu - ühe sildi järgi karusselli, teise järgi karu selja järgi nime saanud (Karuselja vs Karusselja). Vägev puu igal juhul!
Aardega probleemi polnud, see oli lubatud kohas kenasti meid ootamas. Aitäh!
muidugist kui juba piirkonna tyhjendamiseks läks siis v6tame täiega :D Samme sai täna se päeva jooksul meil k6igil mitme päevanormi jagu ja ega siis kyll kyllale liiga tee. Tänu peitjale
Pärast öist linnuvaatlust oli taas väike mõttepaus, kas auto nina kodu poole või mitte. Mõttepaus jäi õige lühikeseks, üsna ühehäälselt tuli otsus, et pole veel nii hilja, jõuame küll veel natuke Matsalus jalutada. LK seeria selle kandi esimene. Väike jalutuskäik, karp käes ja sai nalja.
aitäh peitjale.
Eeltööd tehes kaardilt rada kuidagi leida ei suutnud. Kohale jõudes oli asi kohe selge kuskaudu ligi saab.Samme oli meil tänasega juba kõvasti kogunenud ja saime siitki näpuotsaga juurde. Igasugust nalja sai seal aarde juures tehtud, aga vist ei ole sünnis peitjale avaldada. Kui just näiteks geojaanil ühise laua taga.
Tänud.
Lehtedeta pärnale pilk peale visatud ja aare kirjeldatud kohast geokuhja alt välja võetud. Kiire leid. Aitäh peitjale!
Päev jätkus Arvo aarete radadel, see neist esimene. Pärn oli võimas. Sama võimsad olid ka kümned viinamäe teod, kes aardeni viivat rada palistasid. Palun pange telefon käest ja vaadake jalgade ette. Puu man eksootikuid ei silmanud, aga murdunud oksaaugud on küll peagi paslikud linnupesad. Ja nii paljud viinamäe teod tundusid ka piisavalt eksootilised.
Aare korras, evej. Aitäh Arvole LK110 seeriasse siinmail panustamast! Oli meeldiv.
Eksootilisi tegelasi ei näinud, küll aga jäi karp kiirelt näppu. V: mingi mänguasja, J: mingi mänguasja. Peitjale tänud!
Kõigepealt leidsin teel pärna poole rajalt 20 senti ja seejärel üllatusin milline vanakooli LK 110 siin on. Pärna märkasin ka. Aitäh!
Väike rada viis uhke pärnani. Null näitas eemale, aga vihje suunas kiire leiuni. Ühtegi ebaskorpioni ka ei näinud, õnneks! Jätsime karpi helkuri ja mängujuhendi.
Saime Kullamaa järve ujutud ja edasi võtsime suuna siia. LK aarete puhul on teada, et kaua ei lähe ja kiiresti leitavad. Nii oli ka siin. Vaatasime pärna üle ja liikusime edasi. Aitäh!
Kell oli päris palju, nii siis tegime kiire peatuse. Jalutasime puuni, imetlesime ning logisime aarde. Üle pika aja üks LK 110 aarde leidmine.
Koht, kuhu varem pole sattunud, kuulnudki polnud, aga kena metsarada viis kohale, nüüd Karusselja pärn nähtud, ja ka aare kenasti leitud ning logitud. Aitäh peitjale!
See on klassikaline näide kohast, kust ilma geopeituseta lihtsalt mööda sõidaks. Lubas juba vihma, aga esialgu kõik veel ilus. Aitäh.
Pelgalt aarde nime järgi ei osanudki arvati, mis meid siin ees ootab (kes siis ikka kirjeldust loeb!). Kui aga auto tee äärde ära parkisime ja infotahvlit nägime, oli asi selge. Tõesti võimas oli see pärn, mis meid ees ootas, tasus tulla. Karbis olevast infost saime teada, et meil Eestis elab tegelikult väga palju skorpione, nad on lihtsalt väga väikesed ja ilma astlata. Hariv teadmine, täname aarde eest!
Mitmes kohas on siin täna laulupidu ja rokk-kontsert, kuid mitte siin.
Sinililled õitsesid, aga kõik muu oli veel tolmuhall nagu kevadel ikka, enne seda rohelist pauku, kui kõik nagu sõrmenipsust puitunud toonidest roheliseks plahvatab.
Puude lehetuses tabas meid ka keskpäevane kuumalaine ning nägime ka eksootilist olendit, kelle kohta tõesti ei teadnud, kust sihuke välja kargas. Tegelikult ikkagi teadsime - eks see oli ikka meie endi poolt metsa jalutama toodud Wingmän, kelle seljast koorus aina uusi ja uusi riidekihte. Leitud. Aitäh!
Esimene aare sel aastal, mis otsitud ja logitud palja ülakehaga. Mõnus oli sellist ilma nautida. Aitäh!
Ootamatu peitmisviis. Aitäh.
Sai veidi selga sirutatud ja koeri tuulutatud. Ka matkaja jõudis siin meie motoriseeritud tiimile järele. Tänud peitjale aarde eest.
Kevadise ilmaga väga mõnus jalutuskäik :), aare kindlalt paigal :)
Leitud. EV, J: 2 draakonit, Smurfinna ja mingi kollane tulnukas.
Puu imetletud, logisime ehtsa vanakooliaarde. Aitäh!
Kollane Lego kott paistis kuhja alt. Veidi oli ni kott kui ka karp vett kogunud. Kuivatasime. Found it: 27.Feb.2021 14:12 LK 110: Karusselja. Enne edasi suundumist, korraks tagasipõige. Autotee oli libe ja porine. Auto meil vahetas värvitooni hallist porihalliks. Siinpool LK aarded on veidi "teise käekirjaga". Samas siiski LK leitavad. Täname juhatamast ja kohti tutvustamast.
Auto jätsin teeäärde ja suundusin Pärna poole. Veidi vaatlesin puud ennast, seejärel keerasin ennast ninaga oletatava peidupaiga poole. Sealt ka kollane kilekott silma hakkas. Logides märkasin silmanurgast, et üks roheline karp vedeleb mõniteist meetrit eemal. Käisin korjasin selle üles ja pistsin kollase koti selle sisse. Sulgemise mehhanism oli mäletamist mööda rohelisel karbil veidi katki, aga no vast ajab asja ära. Tänud!
Eelmist logi lugedes tekkis kahtlus, kas leiamegi üldse midagi kui karp puudub. Õnneks paistis kollane kilekott geokuhja tagant silma ning lumi ei takistanud leidu. Kogu varandus oli kenasti veekindlas minigripis kuiv ja peab esialgu oludele vastu. Tänan.
Vajab esialgse olukorra taastamist. Peidukoha juurest leitud ainult aarde logiraamat ja aarde kirjeldus. Karp oli kadunud või siis kusagil eraldiseisvalt lume all. Leitud aarde osad on hetkel veidi suuremas minigrip kotis, mis omakorda väikesesse kilekotti paigutatud ja asetatud vihjele vastavasse kohas.
Kõigepealt vaatasin pärna üle ja alles seejärel asusin aaret otsima. Kuna lund ikka veidike oli, siis hetkeks tekkis kahtlus, kas ikka leian aarde üles, eriti kui vihjeks on juurte lähedal. Aarde leidsin aga midagi on sellega vahepeal juhtunud. Kõigepealt jäi kerge lume kihi alt silma aarde kirjeldus ja seejärel selle kõrvalt minigripis logiraamat koos harilikuga. Karbist ei olnud jälgegi. Otsisin küll veidi aga ei leidnud. Kuna leitud logiraamat oli täiesti kuiv, siis panin selle koos aarde kirjeldusega omakorda autos olnud veidi suuremasse minigripi ja asetasin tagasi leitud kohast sammu kaugusel, sinna kus ka vihje viitab. Aitäh.
Leitud, koht kohe tõmbas tähelepanu ja sellepärast otsustasin kõik teised võimalikud kohad ennem läbi tuhnida. :)
See oli meie esimene LK 110 seeria leid Matssalu rahvuspargis. Kuna igal peitjal oma käekiri, siis ootasime huviga, millega meid siinkandis üllatatakse. Kahjuks ohoo-efekti see peidukoht ei tekitanud, pigem selline kindel vanakooli aare, kui vaid temaatiline karbike välja arvata. Hetkel oli aardega kõik korras. Loomulikult vaatasime ka suurt pärna. Täname siia jalutama kutsumast!
See lühike jalutuskäik möödus näiteks Mikil väga kirglikult teistele puu otsast vett krae vahele raputades. Oli ka lubatud puu ja muidugi leidsime aarde. Aitäh!
Kerge jalutuskäik autost aardeni. Ka siin hakkas õige asi kiiresti silma, tänud.
Jälle üks uus koht ja uus info ka karbis. Eelmisel päeval olid aaret külastanud LK110 Soomaa aarete peitjad. Jätsime omad tervitused täpselt nende alla. :)
Leitud ja logitud. Puu oli võimas ja mõnus jalutuskäik sinna boonuseks.
Suvilas olles niisama tsillida ei viitsinud.Tegin hoopis mõnusa tuuri Matsallu uute LK 110 seeria aarete juurde.Seda põneva nimega kohta külastasin esimesena.Aitüma juhatamast!
Kell lõi südaööd ja mina tohtisin siia pärna juurde sammuda. Tee läbi sarapiku tundus kodune. Pärn ise oli nigelavõitu, ootasin suuremat. Aarde leidsin kiiresti, lugesin jäetud infot ja saingi targemaks. Aitäh!
Tasus külastamist. Eriti väärt lugemist leidus lisalehel. Ei teadnudki, et ka sellised "putukad" Eestis elavad. Omalt poolt jätsime aardesse rännuputuka.
Geopäeva alustuseks veel teinegi oluline verstapost. Kätsingu andmetel oli see tavaline aare järjekorranumbriga 6000.
On ennemgi kohaga saanud tutvuda ja aarde peitmisegi mõte olnud, aga head kohta ei leidnud.Tänud aarde eest!
Kuna geokuhi oli üsna hõredavõitu, siis paistis karp juba kaugelt kätte. Tänud aarde eest!
Olen seda rajaotsa varemgi näinud, nüüd siis sain teada kuhu tee viib. Äge!
Pärn oli muidugi võimas ja vääris oma silmaga üle vaatamist.
Kahjuks oli keegi kohalik aardekapi maitsnud ja nüüd on kaheldav, kas see sama hea tervise juures kevadet näeb.
Täname!
Esimene mandri LK. Siit mõned korrad varem mööda sõidetud aga seni ei ole mahti olnud peatuda. Nüüd sai see viga parandatud. Kena, korralik taim. Tänud!
Märkamatult oli Saaremaalt lahkudes saabunud uus päev ja seega tekkinud ka värske soov üks aare leida. Kuna see jäi piisavalt teele, siis sõitsimegi siia. Pimedas läks natukene aega, aga mingil hetkel langes valgus õigesse kohta. Ilmselt aardekarbis olevas tekstis kirjeldatud tegelased olid karpi närinud ja sinna augu tekitanud. Logiraamat oli õnneks kuiv.
Pimedas saime siin ikka tükk aega keerutada ja lampidega vehkida, enne kui aare silma jäi. Mingi pisinäriline on karbist ampsu võtnud ja niiskust see enam ei pea. Pärn tundus varjude mängus kohe eriti suur ja salapärane olevat. Tänan.
Mulle nii meeldivad need RMK karbid. Suur pärn on ikka vaatamisväärsus omaette. Ma pole vist nii suurt enne näinudki. Aitäh!
Pärn oli uhke aga karp vedeles suvalises kohas kummuli maas. Aitasime ta vihjele vastavasse kohta. Aitäh!
Vot sellest pärnast polnudki nagu varem miskit kuulnud, suur ja uhke oli ta küll aga meiekandi haabade vastu nagu päriselt ikka vist ei saanud :) Igasugu putukate ja mutukate kiuste tuli leid kiiresti ja nii kui nimed kirjas nii sööstsime ka kiirelt autosse tagasi, et mitte rohkem end süüa lasta :)
Kui Soomaa uusimate aaretega lõunaks lõpule jõudsin, siis polnud esmaleiuspordipäev veel sugugi lõppenud. Oletasin juba ennegi, et lääneranniku loojanguvaated jäetakse päeva viimaseks paragrahviks "110. leheküljel". Eks ta nii läks ka. Kinnituseks avaldus Karula komplekt kell üks, kui ma olin parasjagu poolel teel Soomaalt Matsallu. Sõitsin siis otse "letti" külastuskeskuse parklas, vaatasin kella ning leidsin paraja aja keha kinnitamiseks. Kui kinnitamised kinnitatud, jäi ikkagi veel 20 minutit üle. Mida muud selles situatsioonis ilusa ilmaga teha kui niisama kirvetada. Jalutasin käed taskus ringi, kontrollides mõnesaja meetri raadiuses loogilisemaid variante - päris sääraseid peidukohti ei pakutud nagu Soomaal ja ega ma ma midagi geopeidulist esiti leidnudki. Enne täistundi pöördusin tagasi autosse ning plõnni kõlades tõmbasin kõik uued aarded gepsu. Edasi läks tegutsemiseks.
Teistele autodele ebaviisakalt teetolmu üles keerutades, tegin jalgratturitele siiski lugupidava 10 km/h erandi - eks ole isegi lenkstangi tollel poolel istutud, silmad tolmust kuivad ja paekivipuru hammaste vahel :P Seetõttu polnud ka põhjust piinlikkust tunda kui väntaja-paarikesega Karusselja vaatamisväärsuse juures taaskohtusime. Geohuvilised nad polnud, vähemalt antud hetkel mitte. Vaatasid pärna sadulast maha tulemata üle ja kütsid aga edasi.
Aarde otsimist alustasin täitsa õigest kohast, aga ei osanud kohe õigesti vaadata. Kui muud loogilisemad kohad välistatud, siis uuel ringil sain nime kirja. FTF 14:07. See ju täitsa ehedakujuline vanakooli klassika! :o) Aitüma.