Kiips

Naabruses pidas üks seltskond lõunapausi, aga üksteist me ei seganud ja nimed said kirja. Tänud.

Jalutasime siia, vaatasime selle Pisa torni üle ning panime nimed kirja. Peitjale tänud!

Tore jalutuskäik

Leidsin. Kuradi nõme , et nii kaugel pole pliiatsit aardega kaasas. Jalutasin tagasi auto juurde ja tõin. Uuesti aarde juurde jõudes siis avastasin, et telo jäi autosse. Läksin tõin ära. Teloga aarde juurde jõudes oli pliiats auto katusele ununenud. Kõndisin tagasi parklasse. Õnneks sai kõik kaasa ja logisin ära.

Kaunis, kaunis. Ilus, ilus. Teekond siia oli pikk, aga mitte nii vaevarikas kui karta oli. Ja tasus vägagi ära.

Nüüd istun kodus, vaatan pilte ja mõtlen, et tahaks tagasi.....

Aitäh peitmast!

No tegelikult tulin mõistatuse pärast ka. Ei kahetse. Väga kena kant. Jalutuskäik oleks liiga kaua aega röövinud, võtsime rattad. Itaallased olid juba täna loginud. Aitäh!

Tänane päikeseline ilm oli kõndimiseks tore. Õnneks gc's konto ja saime koordinaadid

Tegelikult oli täitsa tore astumine. Vähemalt aarde suunas. Tagasitee oli juba natuke liiast, füüsiline vorm kehvake ja neid kilomeetreid oli juba tänasel päeval ennegi kogunenud. Aga käidud me saime, olgugi, et mu mugust sõbranna püüdis täiega sõrgu vastu ajada ja leiutas mustmiljon põhjendust, miks me siia tulema ei peaks. Tühi vaev, tulime ikkagi. Tore et tulime, koht kena ja mul oli tegelikult juba ammu siinsetele aaretele pilk peale pandud, et vaja külastada, kui asjaolud soosivad. Täna soosisid, torisev aga samas ikkagi tore kaaslane, pea tuuletu ilm ja jalutuskäigust ilmselgelt vaimustuses olev geokutsa. Tänud peitjale siia kutsumast ja aaret peitmast.

Leitud, logitud.

Tasuline aare, märgin mitteleidmisena.

 3 

13751.

‘

 1 

Tore matk.

Tänan aarde eest!

Ilus

Ajasime Kuressaares oma olulised asjad korda ja võtsime väikseks preemiaks paar ilusa ilma aaret. Tänud peitjale.

Tegime paar aaret ilusas kandis ilusa ilmaga, aitäh!

Kuna rattad olid nagunii Saartel kaasas, siis tegime sõidu ka siia. Umbes 400 meetrit on vahepeal liivast ala.Siis sai rattaid käekõrval lükatud. Tagasiteel peatusime lõkkekohas, et jalad liivast puhastada ja veidi näksida. Tänud

Parklast siia oli ikka tükk astumist. Viimasest korrast ka aegu möödas ja tundub, et majakas end taas veidi rohkem püsti ajanud. Matkarajal oli hoolimata viletsapoolsest ilmast paras laulupidu. Tänud, sai sõbrad ka esimest korda siia meelitatud.

Suursaarte koolivaheaja reisike. Seni kuni kiipsaare tippu kõndisime kuivatasime ka tuules ja päikeses logiraamatut. MIdagi on seal topsi või selle asendiga valesti. Aare oli ligumärg. Found it: 27.Apr.2022 17:12 Kiips. Kuivatasime

 1 

Matk oli päris pikk ja mingi hetk hakkas ikka jalg jala ette tõstmine väheke tahtejõudu nõudma. Eriti vastikud olid need liivased lõigud. Seevastu metsavaheteed jälle mõnusad astumised. Umbes tunnike ja natuke peale ning olimegi majaka juures. Esmalt otsisime üles aardetopsi. See oli kahjuks väga nukras seisus. Logiraamat täitsa märg ja hallikirjuks end hallitanud. Istusime ja tuulutasime seda päikese käes, aga ega ta kuivaks ikka ei saanud. Vajaks natuke veekindlamat konteinerit. Kui jalad puhatud, tuletorn vaadatud, siis jälle matkama. Õnneks tagasitee on alati lühem ;)

 7 

Ilusasse päeva üks mõnusalt pikk matk. Tuult oli omajagu, kuid polnud viga, jõudsime kenasti kohale ja keegi minema ei lennanud. Kohapeal oli omajagu uudistamist ning tegime ka vastava foto :)

Veel enne kui päris tippu jõudsime, tegime siingi kiire peatuse ära. Kummalisel kombel võttis otsimine omajagu aega. Üks teine vigur tõmbas enda poole liiga palju tähelepanu. Kuid peitu ta ei jäänud ja kergelt niiskesse logiraamatusse sai nimedki kirja. Ja nüüd oli lõpuks aeg pärast pikka teekonda korraks aeg maha võtta.

Tänud.

 8 

Tõsi ta on, et täna tulime siia aarete pärast. See pole ka üldsegi halb põhjus ju? Aarded juhatavad sageli väga mõnusatesse kohtadesse. Mina tulen sellistesse kohtadesse aga ka hea meelega ilma aardeta või juba leitud aardega. Viis aastat tagasi käisime siin ka telkimas, veetsime mõnusalt aega tookord ja nautisime paika ka täna.

Tuul oli kõva ja lisas matkale lisakoormust. Mõnus päikeseline ilm ja tore seltskond lisasid lisaväärtust.

Jälgisime lainete möllu, arutlesime tuletorni teemal ning käisime kaugeimat tippu mõõtmas.

Aitäh.

Talvematk Saaremaa moodi, samal ajal kui kodukandis on hiigelhanged ;)

Saaremaa talv :)

Tipus

 1 

Kiipsaare külastamine 5 aastat tagasi jalgrattaga on hästi meeles. Siis oli tee palju liivasem, praegu on tee palju parem jalgratturite jaoks. Aga täna oli jala ja tegime mõnusa matka. Vahepeal läksime randa suuri lained imetlema. Kui teaksin, et mõnel päikselisel päeval +18 kraadise veega samasugused lained oleksid, siis tuleks uuesti kohale. Kahjuks märkan selliseid laineid ikka külmade ilmadega. Kohale jõudes sai tunda tugevat tuult ja tugevat üllatust, kui kaugele majakas jäänud on. Eelmisel korral oli maja osaliselt vees, nüüd juba päris kaugel kaldast. Vee möll oli võimas, kahjuks piltidelt see välja ei paista. Ainsaks arusaamatuks asjaks jäi metsaraie sellises kohas.

Auto juures mõtlesin, kas võtta joogivesi kaasa või mitte. Äh, pole vaja. Ajalugu on näidanud, et taolisel matkal taolise ilmaga on see veepudel pigem lisaraskuseks. Matkatee oli tuttav, mõni aasta tagasi olen viltuse majaka juures käinud. Peale liivase osa läbimist hakkas mõte vaikselt autosse jäänud veepudeli poole minema. Aare sai leitud, väikse tünga sain ka. Vaatasin veel kohalikku pisa torni ja hakkasin tagasi liikuma. Janu andis järjest rohkem tunda, hakkasin kibuvitsamarju närima. Selle käigus vaatasin neid põõsaid ja marju lähemalt ja tundub, et tee ääres võis olla isegi neli erinevat tüüpi kibuvitsa. Samas võib-olla ka vähem, ehk on mõned erinevused tingitud erinevatest kasvutingimustest. Igatahes, olid enam-vähem kera kujulise viljaga, kus pisikesed okkad olid ka vilja peal. Proovisin ka paari tükki - okkaline ja maitset polnud. Siis olid sellised pikliku viljaga. Need olid kõige paremad. Vili oli pehme ja isegi võib öelda, et magus. Lisaks veel olid midagi eelmiste vahepealset. Kergelt pikliku viljaga, viljal okkaid polnud, maitse enam-vähem. Ja siis veel osa põõsaid õitsesid. Nende marju millegipärast ei tahtnud üldse proovida. Vahepeal läks ka pool peotäit kadaka marju. Kokkuvõttes huvitav matk oli, tänan juhatamast!

Jep. Siin oli illusioon täiesti purustatud, et see koht lähedal võiks olla. Raip, ma mõni aasta tagasi siin käisin ja siis mõtlesin,e t järgmine kord jala enam ei tule, jalgrattaga kindlasti. Ja millega ma siis jälle siin olin, võeh. Aga selgus, et aeg praamile hakkas selga pressima, pmst terve tee tagasi jooksime. Siis hiljem praamile jõudes selgus, et terve tund oli ikkagi aega üle ja otsisime aardeid ja tegime aega parajaks.

Siin elektrikule kohe ütlen ära ka, et polnud võimalik, et ta 4 liiki kibuvitsu siin näris. Eestis on 3 liiki kibuvitsu - Kurdlehine kibuvits, näärelehine kibuvits ja metskibuvits. Seega need seened, mis ta vahepeal ära sõi, ikkagi jätsid oma jälje :D

No oli see alles matk, nii pikk. Ehkki tundus, et juttu meil jagub, selgus, et ikka olime vahepeal vait ka. Oii kuidas seened olid tee ääres väga ahvatlevad aga no ei hakka ju 300km kauguselt noid tarima.

Aaret otsisime kaua, no ei arvanud, et sellisesse kohta mingi tavaline Pet pudistatakse. Tänud, koht vääris aret!

Tänase päeva suur eesmärk oli matkata Kiipsaare tuletorni juurde. Kuressaare ööbimiskohast jõudsime parklasse 13 ajal. Toomasele rentisime kergemaks kulgemiseks ratta. Ilm oli vihmaeelne ja Kiipsaare tornini jõudes jäime täitsa korraliku äiksevihma kätte. Oli väga vinge ja väärt matk, soovitan! Aare korras, aitäh! Tagasi autosse jõudes olime küll läbimärjad, kuid rahul.

See majakas oli meie reisi üks sihtkoht. Õigemini selle nägemine, sissemineku jätame teiseks korraks. Matkarajale astusime pisut enne päikese loojumist. Kohati oli väga liivane, tüütuks muutus. Aga retk oli seda väärt, majakas päikeseloojangus oli kena vaatepilt. Ilmselgelt otsisime kõik lähedalasuvad objektid ka üles ja veetsime nende juures veidi aega. Päike oli loojumise äärel, käis võidujooks ajaga, sest kogu teekond tuli ka tagasi kõmpida. Viimasel hetkel saime leitud ja logitud. Aitäh!

 1 

Kui peitja kohe üldse ei soovi, et tema aardeid leitakse, siis tuleb seda soovi austada.

 1 

Suvilas istudes tundus õhtul kell 18.30 jube hea mõttena veel korra Kiipsaare majaka juures ära käia. Mina veel kujutasin ette, et jalutame, kuid targemad pakkisid ikka rattad bussi pagasiruumi kaasa. No see oli ikka tark mõte, olgugi, et kõige raskem osa tuli siiski jala läbida. Koer, va suurikas, isegi ei jaksanud selle palavaga joosta vaid reisis enamuse ajast ratta korvis kaasa.

Majaka juures solistasime vees, Sven ujus ikka korra majakani ja tagasi ka. Kell oli nii palju, kuid üks fotohuviline oli siiski veel kohapeal ning liikus oma kaameraga vaikselt mööda vett majakani. Kokku läks meil edasi-tagasi kodust koduni 4 tundi. Ei olnud päris, käime sups ära retk, aga vähemalt on nüüdseks tehtud. Aitäh aarde eest!

See oleks olnud nagu eelmises elus, kui ma siin viimati käisin aga tegelikult oli see ju vaid 12 aastat tagasi. Siis sai siia jalgsi tuldud ja enamuse teekonnast sadas vihma.

Täna oli lõõskav päike. Iga varjuline hetk või koht kulda väärt. Laenutasime rattad ja vurasime kohale. Vahepeal tuli tõtt öelda küll ratast jalutada, kuna mõni koht on üsna tugevalt liivane ja selle läbimiseks oleks juba fatbike vaja. Logisime aarde, kaesime tuletorni, tegime väikse eine ja suundusime tagasiteele. Midagi poleks selle vastu, et veel ja veel siia tulla. Mõnus koht. Aitäh!

 1 

Parklast leidsime jalgrattad, nendega sai tipus päris kiirelt ja mugavalt käidud.

Kuigi alles möödunud suvel siin käisime, siis ei mäletanudki, et see teekond nii pikk oli. Aga mis siis ikka, liikumine on kasulik, jala liikumine seda enam. Lobisedes möödus aeg ruttu ja peagi olimegi juba parklas tagasi. Aitäh.

 2 

Kappasime koos hordidega kohale ja koos hordidega tagasi. Uskumatult populaarne koht. Arumaeisaa, miks sinna minnakse. Geopeituritel on vähemalt adekvaatne põhjus.

Tema ise

Leitud.

Neljapäevane matk noortega Saaremaal. Teine päev - Harilaiu matkarada. Päeva lõpuks kokku 25 km. Alustasime Kuralase külast Loode Turismitalust ja lõpetasime taas seal. Eelmise päevaga võrreldes oli lausa tuulevaikne ilm. Vahepeal veidi küll sadas, aga see ei rikkunud toredat päeva. Aitäh aarde eest! Väga tore oli matkata ja aaret leida.

Leitud. Täname

 1 

Kiipsaarele minek oli jällegi nostalgiat ja meenutamist täis. Nimelt vaadates geopeituse lehte, siis viimati käisin siin täpselt sama kolleegiga, kellega praegugi ja see oli veidi rohkem kui 9 aastat tagasi (2009 aastal). Siis polnud küll veel koerasi kaasas jalutamas. Igati tore ja mõnus jalutamine ja eelmise korra meenutamine oli. Aitüma jälle siiatulekuks põhjust andmast!

Harilaid on üks ütlemata maagiline koht. Risti-põiki seda läbi käies ja iga võimalikku nurgatagust uudistades komistasin muidugi Kiipsaare aarde otsa ka. Aitäh!

 1 

Ma olen seda viltust tuletorni tahtnud vaatama tulla juba ammu, sellest ajast saadik, kui ostsin endale ühe ägeda tuletornide raamatu (Eesti majakamaailm) ja seal selle pilti nägin. Mis oli vähemalt 10 aastat tagasi, raamat on välja antud 2006. Täna siis lõpuks jõudsime, vedas mul, et Levia siia selle uue aarde kiusatuseks torkas :). Natuke otsisime topsi taga ka aga liiga kaua ei läinud, seejärel klõpsisime hulga pilte... Väga äge koht kõrvalises kohas, aitäh peitjatele aarde eest ja pikemale jalutuskäigule toomast.

 1 

Hakkasime aga rõõmsasti parklast 11 paiku astuma. Eks see rada majakani ja tagasi üks paraja pikkusega matk on. Mõnus oli teha kõrvalepõige laguuni kaudu ning avastada minu jaoks veel käimata radu. Edasi käisime vahepeal piki merepiiri ja püüdsin tabada fotodele lainete rullimise mängu. Teadagi on mere mängu pildile raske saada. Mis looduses on imekaunis vaatemäng, jääb pildile vaid selline tuhm hetkeseisund. Ja siis viltune majakas - püsti ja sirge - nii nagu ta nüüd on. Tore et siin nüüd uus aare on. Sain jälle Harilaiule jalutama tulla.

 5 

Kiips keeps us coming back here.
Eks paljud meist ole seda torni juba varem vaadelnud, ka geopeidulisest vaatevinklist. Aga kui kutsutakse, tuleb tulla. Eelmisel korral jalutasin poolsaarele ringi peale. Olin valmis samaks tänagi, kuid parklas paistis pakuti seekord lisaks alternatiivset varianti - rattaga. Fakt, et rendiinfo oli tahvlil kirjas vaid ingliskeelsena, viitas ilmselt sellele, et tulutoovaim sihtgrupp pole mitte siseturistid, vaid kiirustavad välismaalased. 10 raha eest pakutav 2 tundi tundus tibake ülepaisutatud taks, aga eks võidetud aeg ole tihtipeale palju väärtuslikum.

Astusin putkale ligi, et kaupa teha. Seal polnud kedagi. Kuid minu huvi märgates, ronis kõrval parkivast punasest pirukakärust üks papi välja. Küsisin, et kui tunniga ära käin, kas siis saab viiega hakkama. Ei, siis pidavat hoopis kallim olema, sest kehv tee lõhub niimoodi ratast rohkem :P Et see tasu olevatki põhiliselt remondiraha. Vaatasin seda one-size-fits-all one-gear-is-all-you-need 20-tolliste ratastega kokukat, mõtlesin liivaste lõikude peale ja hakkasin arvama, et ega sellega vist märkimisväärset tempovahet ei saavuta niikunii. Minu hapu näo peale kostis papi järsku, et kaheksaga saab ka. Kusjuures temast oli päris raske aru saada, saare murrak + vänged lõhnad + vastavalt pehmenenud diktsioon :o) No olgu siis, kaheksa eest olin nõus väntama.

Paarisaja meetri jagu tuleb vahepeal ratast kõrval lükata või õlal tassida, ka mererand ei paku piisavalt kandvat pinda. 29-tolline või fatbike oleks juba iseteema. Kusjuures tasub liivast läbi vedada, sest pärast saab jälle üksjagu sõita, praktiliselt nulli välja. Aare leidus ruttu, selle koha peal ei jää vast mugudele ette ka, kui just välismaalased suure kambaga liiga avalikult peale ei lenda. Aitüma. Vaade merele kinnitas, et torn on täitsa oma koha peal, kuigi mäletasin teda seal tiba teistmoodi küll...

Rendiabivahend

Võiksin vanduda, et viimati oli ta teistpidi kaldu!

 2 

Nagu kohe topeltpõhjus siia lõppu tulla. Kohale jõudes otsisin esimese asjana selle topsiku üles. Seejärel ühinesin juba teistega kes olid juba otsapidi vees. Käisin uudistasin ka naaberaarde nullpunkti erinevatelt tasanditelt ja nautisin nii suppsooja vett kui maalilist panoraamvaadet. Mõnus maasikas matka keskele. Endise saarlasena pean siiski tunnistama et selle poolsaare peal viibisin kll esimest korda elus. Pole see saaremaa nii pisike midagi et kõik kohad teada. Seda huvitavam oli muidugi nüüd avastada. Tänud peitjale

 2 

Laguuni juurest pikka ringi Kiipsaare majakani ei hakanud tegema vaid läksime risti läbi istutatud männimetsa lühema raja peale. Seal puude vahel leidus igasugust metallikola. Enamus teekonnast tippu sisustasime aarete veebis logimisega. Vaid vahepeal sattusime peale mingitele hiidämblikkudele. Vähemalt mina polnud varem Eesti vabas looduses nii suuri imeelukaid kohanud.

Majaka juurde jõudes logisime kõigepealt aarde ära ja siis suundusime kasetüvele istuma. Nosisime küpsiseid ja nautisime vaadet. Näitas Mairele kohta kus 2 aastat tagasi oli veel kaldaleuhutud paadivare. Nüüd paistis liiva alt vaid väikene puunott. Kui lahkuma hakkasime, siis saabusid ühed mugud tuletorni vallutama. Vesi oli rinnuni aga tippu nad kõik jõudsid. Nüüd peagi jõuame me autoni ja asume endile telkimisplatsi otsima. 5. geopäev edukalt lõppenud. Aitäh!

 1 

Jätkasime on teekonda laguuni juurest. Kõndisime läbi metsa teerajale. Rahulikult kõndides ja eelnevaid aardeid logides märkasin pea kohal massiivset ämbliku. Polnud nii suurt varem näinud. Jäime seisma ja vaatasime teda mitu minutit. Edasi jalutades kohtasime neid veel. Veidi hirmus oli, aga õnneks pähe nad ei hüpanud. Mere äärde jõudes, logisime esmalt aarde ja siis puhkasime randa uhutud puul. Tuule tõttu ise ujuma ei läinud, aga kolm julget ronisid majaka tippu. Aitäh maalilise vaate eest!

Tänud.

Eelmise aarde juurest kulgesime edasi läbi metsa põhilise raja poole ning mööda seda siia. Vahel oli ikka mõnusalt liivane ning kui isegi märjal liival kõndimine keeruline oli, siis ma ei kujuta ette, kuidas seal juppi rattaga läbida oleks olnud. Siiski oli väga mõnus jalutuskäik ning enne päris tippu jõudmist kritseldasime siin ka nimed raamatusse. Aitäh!

Tänan aarde eest!

Tore kui tekib käidud kohtadesse ahvatlusi et külastada taas imeilusas õhtus fantasilisi kohti, Teekonnagi valisime sellise et veidi ei korranud kaidud radu. Tegime siis kohustuslikud pildid päikese ja veepostiga, ning sammusime aga tagasi , endal aeg juba meeltes tiksumas. Tahtsime veel jõuda telkima kuhugi Undva kanti. Sinna ka jõudsime, aga magamisest tugevas tuules laperdava telgiga - ei saanud end värskeks puhata

Taas tuttavatel radadel.
Tänud taas siia kutsumast!

Randa oli jõudnud mitu seltskonda, kes üksteise võidu majakaga selfisid tegid. Püüdsime vaikselt oma toimetamised ära toimetada, aitäh aarde eest.

Pärast eelmise päeva Salava ja Loonalaiu aardeid, mõnusat õhtut ja ööd Atla külaplatsil, hommikuseid Urve aarete taaskülastusi oli aeg uuesti Harilaiu poolsaart külastada, kus eelneval päeval vaid värskeima aarde olime noppinud. Kuigi siia tulles eelistan pigem jalutada ja ümbrust nautida, siis aja säästmise huvides otsustasime rattad rentida ja nendega tipus ära käia. Kaldaäärse liivani jõudes oli Erko juba aarde üles leidnud ja saime nimed kirja. Pärast logimist imestasin, et varem merekaldal seisnud hoonest pole enam peaaegu midagi alles. Eks meri võtab oma osa. Aitäh aarde eest!

Eelmisel päeval me pisut juba jalutasime siin. Täna otsustasime ratastega kuulsa viltuse tuletorni ning Kiipsu üle vaadata. Rattasõit on ajavõit. Meretuultele ja lainetele kujundamiseks jäetud maa.. omamoodi võluv paik. Tänan.

Kiipsaare oli juba enne plaanis. Ema oli väga tubli kõndija. Mööda ei läinud meist keegi, meie möödusime mitmetest. Õnneks olin märganud uut aaret, nii et lõpus, kui ema läks majakat imetlema, lipsasin aaret leidma. Olime teised. Aitäh! Annab sinna ikka astuda...