LK 110: Rebäse Liinamägi

Leitud suurel reedel kaunil päiksepaistelisel päeval.

Ararati mäelt sai otse siia jalutatud.Aitäh!

Ararati mäelt sai otse siia jalutatud.Aitäh!

Sel korral telefoni GPS liialt alt ei vedanud ja logi sai kiirelt kirja. :) TFTC!

Päris hea.

 1 

Olime täna juba päris palju ringi seigelnud, leidnud nii pokud kui ka mõõgad ja võtmed. Sellest hoolimata oli üks matk veel tänasest puudu - see Rebäse matkaraja oma. Ühtlasi oli aeg seal maal, et peale seda matka enam kuhugi kaugemale sõita polnud mõtet, seega plaanisime jääda ööbima Rebasemõisa RMK platsile. Nii saigi auto sinna ära pargitud ja matkateele mindud. Rada oli kenasti märgitud, kulges siin mägisel maastikul oodatult üles-alla, seega korralik õhtune koormus sel matkal. Nägime ka veiseid, aga lähemalt nendega tutvust ei teinud.

Enne Liinamäele tulemist käisime ja ronisime Ararati mäe otsa ning nautisime sealseid vaateid. Kokku tuli mõnus matkaring, peale mida jäime RMK lõkkekohal päikeseloojangu saatel õhtut veetma. Aitäh.

Viisakas mägi ja metsik koht. Rattaga annab rahmeldada

Geojaanituuri leid #22. Öö veetsin peale Pikasillas ujumist Soontaga RMK-s. Minu õnneks oli seal null mobiililevi, seega ei saanud peale toredat aardetiiru neid kohe veebis logida, vaid sain piisavalt mitu tundi hoopis magada (ja logida ligi kuu aega hiljem, 23. juulil). Soontagas olin sel aastal öö peal juba teist korda. Eelmine kord tegime Idioto Topografico matkasõpruskonnaga päevase ~20 km talvematka veebruaris ning kütsime pool ööd RMK majakest.
Tänase päeva teine. Auto jätsin eratee sildi juurde, kust sai mõnusa 3.3 km hommikumatka. Teekond aardeni oli õnneks mitte üleliia hiljuti niidetud, nii paarikümne sentimeetrine hein, lõpus pisut pikem ja metsikum. Teekonnal kohalikke ei kohanud, kuigi keegi metsas millegagi müttas küll juba hommikul vara. Aitäh Merikesele ja Carolinale mõnusa päeva alguse eest, mil veel liialt kuum polnud!

 2 

See täpp jäi kunagi varasema retke raames noppimata ja hea oligi. Jätsime auto kuhugi kaugele ja asusime orienteeruma. Kaardil paistis ees veetakistus, millest tuli kuidagi ringi saada, aga proovisime hea õnne peale, et äkki saab ühest kohast otse ka üle. Oh seda üllatust, kui võsa vahelt ilmusid välja kunagise laudtee jäänused, mis natuke julgust kogununa peaaegu et kandvaks osutusid. Kui sealt edukalt üle hõljutud, järgnes veel hulk kevadises padrikus suunahoidmise harjutusi, kuni jõudsimegi aardeni. Tagasi lõikasime veidi teist marsruuti pidi ja taas pidime tõdema, et päästev ületuskoht muutus tuvastatavaks vaid loetud meetrite peal. Oli väga tore matk, aitäh!

 5 

Pikalt olen neid Lüllemäe läheduses olevat kahte täppi kaardil vaadanud ja mõtisklenud, et millal ja kuidas neid külastada. Ja ükspäev jõudsin järeldusele, et ainuõige lahendus on Rebäse maastikurada täispikkuses läbi jalutada. Täna oligi ilus pühapäev selle projekti jaoks. Mõni kraad sooja, kuiv ja putukavaba sügisilm.

Auto panin raja infotahvli juurde parklasse ja asusin karjamaad ületama. Juba mõne meetri pärast tänasid end mõttes, et kummikud jalga panin. Karjaaed oli ikka väga mudamülgas ja eks hiljemgi tuli rajal ette vesisemaid lõike. Mäele jõudes tõdesin, et skeemil lubatud torni ja esimest infotahvlit enam pole. Tornist vaid kurb mälestus jalakõntide näol. Aga rada oli ilusti tähistatud ja algus küll väga võsasel maastikul ning erilisi vaatamise elamusi ei pakkunud. Esimene üllatus oli kuskil 4. punkti kandis vastu jalutanud inimene. Muidu täiesti inimtühi paik ja rohkem ei õnnestunud hingelistki kohata. Kuskil poole raja peal hakkas maastik eriti huvitavaks minema ja seda heas mõttes. Vaated rohetavatele küngastele, ilusad kollasekirjud metsad ja nende vahel looklev mõnus rada.

Aarde juurde tõi matkarajalt georada ja peidukohta silmasin juba eemalt. Karbiga kõik parimas korras ja ilusti oma pesas. Lugesin läbi ka mäge tutvustada infotahvli ja täitsa üllatavaid teadmisi jagati seal. Peale logimist jätkasin jalutamist Ararati mäele.

LK 110 seeriast oli see mul viimane leidmata aare. Kõik teised ja seegi juhatas ju imelisse kohta, kuhu muidu kindlasti poleks tulnud. Suured tänud kogu seeria eestvedajatele ja peitjatele!

Soovitan sügismatkaks

Kõik, mis tornist järgi jäänud

Esimene ilus vaade peale võsalõiku

Metssigade värskelt hooldatud põllulapp

Matkaringi esimene vahepeatus. tegelikult v6iku ja teepausi tegime juba kilomeetrike tagasi, aga siin lasime uuesti sammu l6dvaks. Otsimise jätsin taas puhtalt poisi sooloks ja ega see tema eest kauaks ka peitu jäänud. K6ik tip top korras. Aitähhid

Aare on lihtsasti leitav ja suurepärases seisukorras.

Leitud.

Leitud. Tänud!

See aare jäi eelmisel Ähijärve tiirul võtmata, polnud sobiv seltskond ega ajahetk. Et osad mälupildid olid kadunud, maabusime taas esmalt tupikusse ehk keelumärgiga teele. Õnneks oli pärast seda lihtsam kaaslasele selgeks teha, et parim viis aardele lähenemiseks on mööda matkarada. Kui aare leitud ja logitud, jäi kolm varianti: 1) minna sama teed tagasi; 2) minna tagasi otse lõigates; 3) minna edasi ja läbida kogu matkarada. Et täna tundus minu päev olevat, jäi peale variant number 3. Selle käigus möödusime ka kunagi meie poolt taastatud Ararati aardest, mis ilusti oma kohal oli. Lõppkokkuvõtteks kujunes mõnusalt nauditav kevadine jalutuskäik. Aitäh!

Kiire leid Rebäse matkaraja läbimisel, mida mööda käisime esimest korda kaks aastat tagasi. Aitäh peitmast!

Hea lihtne

kena paik linnuse jaoks. vihjes olevaid üksusi oli siin mitmed, kuid geokuhi reetis õige kiiresti. tänan!

Parkisin auto eravalduse sildi juurde ja jätkasin teekonda ühel rattal. Mõnus tee läks peaaegu kohale. Aare tuli loogilisest kohast kiiresti välja. Panin nime kirja ja veeresin tagasi. Aitäh peitjale.

Orienteerumine Ararati mäelt siia jäi minu peale ja panin sellega mitu korda võssa, a polnud hullu, nägimegi Köstrijärve ära ja tuvastasime, et Eestimaa kaunis suvine lopsakas taimestik ei ole mitte igas kohas hästi läbitav. Lüllemäe kooli juurde tagasi läksime mingi aja mööda matkarada ja seega võtsime mõned lisamäed. Ilus maastik ja loodus, aitäh.

Ararati mäelt suundusime siia. Leid kiire.Tänud

Leitud! Suur tänu!

Leitud, logitud, tänan!

Uus vanakeste otsimise retke päev algas selle 'naaber-aarde' otsimisega, sest kui juba jalutuskäik ette sai võetud, siis lihtsalt pidi siit ka läbi tulema. Aare kergesti leitav ja koha lugu huvitav.

Tänan peitmast.

 1 

Tänud peitjale!
Sellistel kuppelmägedel mulle meeldib matkata.
Tegelikult panin alguses vana karbi lihtsalt uude kohta, kus ta ei ole nii niiskusele avatud. Aga nähes, kui harva selle külastused on olnud viimasel ajal, siis pöörasin ikka tagasi ja vahetasin karbi ka ikka ära. Peamiselt ei soovinud RMK karpi ära võtta. Pärast vaatasin pildi nimelt, et uue koha otsimisele ja kõigele kokku läks mul üle tunni aja. Ega ma väga uue kohaga rahule jäänud, aga seniks kärab küll.

 4 

Tehtud.

 1 

Peale Ararati otsa ronimist jalutasin ka siia. Lähenesin sama teed mis eelmine logija, tänud kaardipildi eest. Eelnevalt kontrollisin et tõesti kõik lähemale minevad teed on keelusiltidega. Nende kahe aarde teekond tuli kokku 4,5km, aega kulus veidi üle tunni. Kel aega veidi rohkem, on ilmselt mõistlik ette võtta terve matkarada mis algab Rebasemõisa peksukivi aarde juurest. Raja pikkus 7km ja läbib nii Ararati kui Liinamäe.

 1 

Aitäh hoolduse ja hooldusvajaduse teate eest! Ilma selleta ei pane omanik teinekord tähele, et aare vajab tähelepanu.

Karp on endiselt katki ja logiraamat niiske. Karp vajab kindlasti väljavahetamist. Vb võiks aarde peita puu külge koti sisse, nagu mitmed teised selle seeria aarded. Siis ehk ei astu mõni loom karpi katki või ei teki kinnikülmumisega kahjustusi.

 1 

Logiraamatu niiskete lehtede vahele panime pisikesed paberid, et need niiskust vähendaksid. Logiraamatu ümber sai uus minigripp ja läbiligunenud juhendi vahetasime ka välja. Aarde nänni panime ka eraldi mingigripi sisse. Eemaldasime aardest veekahjustusega ja katkised asjad ning katkised karbitükid. Karbile panime ümber õhukese kilekoti, et oleks veidigi veekindlust.

 1 

Ararati mäe juurest võtsime suuna sellele aardele. Algul liikusime mööda rada, kuid siis otsustasime minna üle rohumaa võimalikult aarde suunas. Kahe rohumaa vahel paistis olevat väike metsaala ja seetõttu ei hakanud suuremat ringi tegema. Kui me aga selle 20 m metsaala juurde jõudsime, osutus selle läbimine päris raskeks. Aga läbi me sealt labürindist saime ja edasi aardeni läksime mööda matkarada. Aarde leidsime kiirelt ja vaatasime üle, kui halvas seisus ta on. Karp oli katki ja minigripp samuti. Seega oli pool logiraamatud üsna niiske. Nime aga saime kirja panna ja hooldasime aaret niipalju, kui käepäraseid vahendeid kaasas oli. Tagasitee jalutasime mööda matkarada esmalt Ararati mäeni ja siis tuldud teed mööda autoni. Nüüd tegime lõunapausi ja suundusime Karula Rahvuspargi aardeid otsima. Täname!

Matkarajal sai leitud ka aare. Karp on katki, logiraamat läbi vettinud, peidukoht vajaks uuendust.

Kõigepealt läks meil hulk aega, et selgust saada, kust kõige parem oleks sellele aardele lähendeda. Lõpuks jõudsime parklasse, jalutasime lootusrikkalt üle niidetud heinamaa vaatetorni suunas. Aina lähemale, aga torni ei paista kuskil? Alles mõned meetrid enne avastasime pikas rohus torni jäänused. Muigasime. Vaatasime sealt alanud matkarada - üle põlve rohtu kasvanud tee. Loobusime kui olime hinnanud ära teekonna pikkuse. Ligi 30 kraadise ilmaga ei tundunud arukas. Läksime matkama mujale, kus veekogu lähedal.

Väljas oli mitu päeva tõesti valitsenud 30+ kraadi kuumus. 3 päeva tagasi sai Karula 36km rada läbi tehtud ja otse sellest mööda jalutatud, aga aaretele mitte tähelepanu osutada. Nüüd sai Rebäsemäe 7km rada uuesti tehtud ja ka rajale jäävad 2 aaret ära korjatud.

 1 

Väljas valitses kuumalaine, auto termomeeter näitas 29 kraadi ja meie suundusime 0,5 l veega matkarajale. Ilmselgelt oleks pidanud Lüllemäel oma varusid täiendama. Alastasime teekonda Rebäsemõisa parklast.

Parkla juures põllul käis heina niitmine. Minnes oli niidetud kolm rida ja matkatee kõrges heinas hästi nähtav. Kohe alguses vahetas Henriko oma lühikese riietuse pika vastu, mina seevastu tegin terve tee lühikeses riietuses ja plätudes läbi. Päike lõõskas ja poolel teel oli pool vee varudest ammendunud ning edasi tuli veeverusid kontrolli all hoida, mis edukalt ka õnnestus. Teekonda ei teinud lihtsamaks sumisev putukaparv. Õnneks on matkarada mõnusalt vahelduv: lagedamatele kohtadele järgneb metsasem ala jne. Kui parklast näitas aardeni 1,2 km, jäi see suurus üsna pikaks ajaks gepsu paigale, enne kui lõpuks vähenema hakkas. Lobisedes kulges teekond kiiresti ja peagi olime linnamäe juures. Leid oli kiire, sest ilmselge rada viis otse aardeni.

Tagasitee tundus lühem ja tegelikult oli ka, sest traktorist oli põlluga peaaegu ühele poole saamas. Ainult keskel oli väike viirg heina. Seega saime tagasi auto juurde otse üle niidetud põllu. Aitäh ilusat matkarada tutvustamast!

Tänan aarde eest!

Hakkasime Ararati mäe juurest tagasi autoni jalutama kui järsku märkasin, et võib-olla on siiski hea siit jalutada otse LK aardeni. Tikutulega otsisime jälgi rajast ja olime juba üsna head progressi teinud kui lõpuks otsustasin RMK äppi ka vaadata. Seal selgus, et olime roosal teel, mis aardeni nii pea ei jõua. Lugesin ka, et vaatetorn on amoritseerunud ning parandamine võetakse ette 2021. aastal. Selge, vaja korrektuure teha otse üle rohumaa jalutades ning ka kerget võssi läbides. Tossudes kaaslane pidi veel hüüdma, et kas see kõik on vajalik... Huvitaval kombel tundus sinna võssi suunduvat väikene georada... Või siis loomarada...

Rõõm korraliku rada kohata oli suur ja peale mudasema lõigu läbimist, olime varsti aarde juures. Korjasime koeralt mõned puugid ning hakkasime tagasi jalutama. Seekord üle rohumaa ei läinud vaid mööda RMK rada Raudjärvest mööda. Siiski lõpuni mööda maastikurada tagasi terviserajani ei läinud, vaid lõpetasime läbi Aarani talu (?) ning korraliku tõusuga, mis viis meid Bussijaama tee (?) kortermajadeni. Autoni jõudes lasime heal maitsta ning sõime Rohelise maja pirukad ära. Pirukas maitseb alati paremini peale väikest matka! Aitäh! EVEJ

Kohati oli meie valitud teerada ikka väga märg ja lige, aga maastikuraja ring sai ausalt ära tehtud, tõsi küll, vastupidiselt planeerijate soovitusega. Pärast aardeleidu kohtusime rajal Ingridiga ja nagu hilisem aardeotsing näitas, kohtusime veel korduvalt. EV, J: papagoi ja auto.

Peale meie olid ikka mõned matkajad veel. Päeva sammud said ka täis Tänan!

Tore matk kaunil maastikul. Aitäh!

Alguses oli peamine eesmärk matkarada läbida kuid kõrval oli ka lootus, et aarded ehk samale rajale peidetud. Nii ka oli, nii, et sai meeldivalt kasulik ja huvitav matk omavahel ühendatud. Tänud kohta tutvustamast.

 2 

Kaardiuurimise ja logide lugemise peale tundus mulle ka, et matkarada kõige mõistlikum lähenemisviis. Tornimäe parklast üles mäkke ja siis kaarega ümber vesise ala. Kokku tuli 3,3 km aardeni. Tagasi sai alla kolme kilomeetri: (8) punkti juures saab vana talukoha kaudu otse ja nimevääritu (torn lammutatud) mäe juurde teist kord polnud vaja minna :) . Aega läks tund ja kolmveerand ja gps näitas ronimist 400 meetrit - juba Tornimäkke minek oli 100 meetrit tõusu (40 --> 140). Tagasi autosse jõudes ... päris pikk ja tore päev sai kokkuvõttes. Tänud siia kutsumast!

 2 

GPS juhatas kõigepealt eravalduse ja sissesõidu keelu juurde. Jätsin siis vahepeal pooleli ning otsisin üles peksukivi aarde. Peale seda proovisin teiselt poolt läheneda, kuid seal tuli vastu sõidukeeld telefoninumbriga. Õhtul enam kellelegi helistama ei hakanud. Kiire uurimistöö logide ja maaameti kaardiga andis aimu, et lähenemiseks on hoopiski jalgrada. Sõitsin tagasi peksukivi juurde parklasse, hindasin teepikkust ja kellaaega ning tundus, et vähemalt aardeni peaks jõudma loodusliku valguse abil. GPS pani aga jälle segast ja juhatas kohale tohutu kaarega, mida avastasin aga alles umbes poole kaare peal. See tähendas aga, et umbes pool teed oli pimedas. Põnevust lisas nüüd see, et elektrikarjus tuli nähtavale umbes meetri-poole pealt. Samuti polnud mõne kraavi juures kindel, kummal kaldal rada peaks olema. Kuid eesmärk sai täidetud - aarde juurde sai loodusliku valguse abil. Otsimisel-logimisel kasutasin siiski valgusallikat ning tagasiminekuks valisin kaardilt umbes kolm korda otsema tee. Aitäh laheda matka eest.

Kulg oli ju väga lahe ja sügiski oli helde, see et kõd mulle seekord vaevaline oli, see on puhtalt oma viga. Ararati mäele jälle ei jõudnudki. Aga lehmad olid humaansed ja jätsid meid puutumata.

Täname aarde eest :)

 3 

See on üks väääga ummamuudu matkarada. Tundeid seinast-seina.

Sigadus matkarajal

Tupsu

Poisid

 1 

Tänud aarde eest. Ka ise peitsin neid LK100 aardeid ühte rahvusparki ja huvitav oli uurima tulla, mismoodi siin lahendatud on aarded. Suht müstiline, kuid selgus, et Karulas oli aardeid enne väga vähe. Erinevalt teistest rahvusparkidest, kus palju häid kohti oli juba enne aaretega hõivatud. Siia saabusime Ararati mäelt ja loksutasime ka ränduri kenasti karpi. Rändur sai nopitud Saaremaalt ja läbi Harjumaa ja lõuna-Pärnumaa ja Läänemaa ja Järvamaa nüüd lõpuks siia maha. Eks koht vähe vingem ja kaugem, kellegile heaks boonuseks, et siia tulla logima.

Leitud! Aitäh ilusasse kohta juhatamast!

Korra küll vaatasin kaarti, aga jah ilma kellegi hoovi trügimata siia lähemale küll ei saa. Seega kõik aardehuvilised: parem on seda mitte teha üritada vaid võtta jalad kõhu alt välja ja suunduda tähistatud Rebase maastikurajale. Nii jäigi mul auto Tornimäe alla parklasse ja teele. Esamalt jäigi silma kuidas vana vaatetorni tükkideks saeti ja minema viidi. Küllap tuleb varsti uus. Matkarada meeldis mulle üliväga, pinnavormidelt vaheldusrikas maastik, samuti erinevad metsatüübid vaheldumas heuna- ja karjamaadega, vanad talukohad ja siis linnamägi. Aarde peiduka valik muidugi ei olnud suurem asi, lumega mitteleitav ja mingi aja pärast vajaks kindlasti asjalikumat kohta. Aga liikumist siia ja kohta nautisin, selles osas parim siinsest LK seeriast. Tänan!

Ararati mäelt jalutades aardeni.Tänud!

Alla kilomeetrise matka varianti, nagu GC atribuut lubab, ei osanud kaardilt näha, sestap jätsin auto Tornimäe alla parklasse ning astusin mööda ametlikku matkarada nullini. Sealt edasi ronisin Liinamäe tippu ning lõikasin otsa läbi padriku ja üle soisema maa kirde suunas, matkaraja 14. punktini. Tehtav, aga mitte just mõnus jalutuskäik see otsetee, eriti ei soovitaks. Iseenesest lahe mitkekesine maastik, aitäh kutsumast.

Kui kunagi sai Araratimägi leitud, siis oli hea meel, et rohkem siia ei pea tulema. Läks aga teisiti ning olime uuesti selle küna ees. Õnneks seekord saime lähemale ning hämaruses tegime kiiresti matka ära.

Ikka on kuulda, kuidas küsitakse, et miks seda võro keelt vaja on. No selle aarde juures läks meil vaja. Tuli kõvasti abiks, kuigi iseenesest oleks ka ilma saanud hakkama.

 3 

Mul oli plaan Naissaart värvima minna, aga muu elu tuli ette. Pidin hoopis transporti pakkuma võistlustele sõiduks. Start oli vähem kui kolme kilomeetri kaugusel Liinamäe aardest. Nii et võtsin LK 110 Karula aarded plaani, kui jaksu on. Ilmateade polnud paljulubav. Kella kuuest lubas sadu. Tundus, et enne seda me kohale ei jõua. Kui parkisime, oli kell kolmveerand kuus. Veel ei sadanud. Lehmad kogunesid kohe vaatama, et mis inimesi neile näidatakse. Vaatasime ise kah vasikad üle. Tõmbasin vana rogainikaardi ekraanile ja asusime teele. Üle lehma-aedade, mööda karjamaad ja mööda matkarada. Vahepeal olid õunapuud, kuid õunad polnud veel valmis. Nullis läks õnneks kiirelt. Tagasiteel hakkas aina enam sadama. Tore, et tehtud saime! Aitäh aarde eest!

 1 

Natuke tuli ka matkata, kuigi lahke perenaine juhatas õigele teeotsale heinamaade servas. Kuts vaatas meid üle ja tunnistas ohututeks. Jätsime ränduri. Aitäh!

Tänud aarde eest!

Kui kevadel Ararati mäe aardele lähenemisteed otsisime ja aarde üles leidsime, siis sisimas oli lootus, et siia enam tagasi ei pea tulema.

Asusime taaskord sobivat teed otsima. Tegime kaarditööd ja valisime välja mõned paremad kandidaadid. Sellist teed mida lubas GC silt, alla 1km matk, ei leidnud aga kohe kuidagi. Esimeses teeotsas oli eratee märk koos numbriga. Kõnega tüütama ei hakanud. Teises teeotsas oli eramaa silt. Kolmandas saime sõita ühest talust mööda kuni karjuseni. Sinna jäi auto ja alustasime jalutuskäiku üle heinamaade. Kohtasime lehmi ja rohkelt karjuseid. Üks hetk sattusime järsku RMK rajale. Ei teadnudki, et siin rada on. Mööda seda jõudsime ka aardeni välja. Peidukoht oli veidi naljakas ja talvele vastu ei peaks.

Aardega tähistatud mägi

Otsisime võimalikku lähenemisteed. GCs olev silt lubas lühemat matka, alla 1km. Meie proovimised lõppesid eramaaga. Lõpuks jätsime auto põllu serva ja läksime mööda heinamaad. Teel tervitasid meid lehmad. Alles aarde juurde jõudes nägime, et siis oleks toonud ka Rebase maastikurada, kahju et seda aarde kirjeldusss märgitud ei olnud.

No nii. Mõtlesime, et kui on olemas matkarada, siis saab seda mööda ka ratastega sõita. Eksisime. Siis otsustasime otse üle karjamaade lõigata. No küll oli ikka elektrikarjuseid ja nende väravaid. Ja lehmi. Ja veel lehmi. Ja siis üks pull. Õnneks oli pull arusaja ja lasi meid mööda. Ja nagu naksti aare käes.

Piirkonna viimane LK 110 aare nõudis kõige pikemat kõndimist. Siin rajal olin korra juba käinud, Ararati mäe tipu vaade jättis hea mälestuse. Tornis pole kordagi käinud, sinna ronimine oli ka eelmisel korral ohtlik. Liinamägi ise jättis hea mulje eemalt selle suunas vaadates, sealt tipust puude vahelt aga ilmselt kaugele küll ei näe. Pärast aarde logimist otsustasin uuesti Ararati mäel ära käia ning ühtlasi kogu raja teist korda läbida. Päike oli välja ja võimendas kauneid vaateid. Väga mõnus lõpp siinsetele LK 110 aaretele. Aitäh!

Vaade liinamäele

Tänud.

Jalutuskäik Ararati mäe juures Liinamäeni oli täitsa põnev. Alguses lähenesime mööda märgistatud rada, aga kuna ei viitsinud tervet ringi peale teha ja kaardil oli märgitud rada, mis justkui ringi pooleks tegi, siis otsustasime seda proovida. Ütleme nii, et keegi kunagi oli sealt tõesi läinud, aga rajaks seda ei kutsuks. Jalad said jälle mõnusalt vatti, aga läbi me sealt saime ning pärast hindasime rada jälle rohkem. Aarde enda leidmisega läks ikka korralikult aega. Nii pool tundi mässasime seal nõlva peal. Hein oli kõrge ning maskeeringut oli ka hunnikutes aardele peale pandud. Aga ega see igavesti peitu ei saanud ju jääda. Tagasi kõndisime juba kiiremal sammul ja läbi asula. Aitäh toreda jalutuskäigu eest!

 2 

Uurisime kaarti nii ja naa pidi aga lõpuks otsustasime kogu rajale siiski ringi peale teha. Kui täis seenekorvidega lõpuks aardeni jõudsime, tõdesime et logiraamatus ei olnudki peale usina lätlasest geokolleegi logi veel kellegi teise leidmismärkmeid. STF läks kirja kell 14:04.
Tänud peitjatele ja pikka iga aardele! Tänud ka vahva matka ja selle aardesarja eest!