Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Ida-Virumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
LK 110 aardeseeria on rajatud Eesti looduskaitse 110. aastapäeva tähistamiseks koostöös RMK-ga. Eesmärk on tutvustada rahvusparkide põnevaid loodusradasid ning geopeitust kui mängu. Lühikese mänguõpetuse leiad aardekarbist!
Arvatakse, et vesist maad tähistav sõna soo on Eestis kasutusel juba ligi 7000 aastat. Soo on läbi aegade olnud salapärane ja veidi ohtlik koht, mida seostati ka koriluse, jahi, taliteede ja pelgupaigaga. Taliteeks nimetati talviseid liikumisteid, mis kulgesid üle külmunud ja lumega kaetud maastiku ja soo. Soost leitavast soomaagist sulatati Eesti aladel rauda 1. kuni 17.–18. sajandini. Turbasamblaid koguti hoonete soojustamiseks, mähkmeteks ja haavasidemeteks, saabaste kuivatamiseks, toidu säilitamiseks jne. Turvast kasutatakse aianduses, kütteks, loomadele allapanuks jm.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8XBEJ
Logiteadete statistika:
38 (97,4%)
1
5
0
0
0
0
Kokku: 44
Tee oli porine, lund ja jääd ka vilksamisi näha. Katusealune on väga tahmane, aga karbiga kõik korras. Jätsime rändureid. Aitäh!
Ida-Virumaa teise päeva leid #78 peale Kurtna matkarada ja kriivaga raba läbi müttamist ning Liivjärves ujumist. Lootus oli, et äkki kannatab siin paviljonis õhtul paar tundi kasvõi tibava vihmaga aardeid logida. Üks tühi pisibuss seisis ees, kes ei seganud. Sääski aga jagus sedapsi, et sellest plaanis ei tulnud midagi välja. Lähen vaatan siis Iisaku torni RMK-d ka, mis on ka variant ööbimiseks. Aaret otsisin ebanormaalsest kaua, hea totu. Lõpuks oli ju ülilihtne, lausa tavaline. Aitäh toreda paviljoni ja aarde eest!
Tänud peitjatele!
Natuke läks aega ja saingi hilise lõuna kõrvale logida. Esimese tiiru mitte põhjalikkuse tõttu jäi see suur karp märkamata. Kellel pea ei võta, sellel võtavad jalad.
Peale rännakut imeilusas Selisoos tegime süüa, otsisime aarde ja rääkisime näitasime mugudele õige suuna kätte, kuidas Seli järve juurde jõuda. Aitäh!
Logitud vahepalana mõnusal sügisesel rabajalutusel. Aitäh!
Välja sai võetud trikitamisega ühelt poolt, kuid tagasi sai palju mugavamalt pandud teiselt poolt. Mõnus paik.
Tänan peitmast.
Veel üks selline koht kus ma päris mitmel korral aastas käin. Olles läbi kõndinud omajagu matkaradasid üle Eesti on see minu (täiesti subjektiivse) arvamuse kohaselt üks ilusamaid rabas kulgevaid. Aardega lood samad nagu nii mõnegi teisega – olen korduvalt mööda kõndinud, ilma et oleks meenunud selle olemasolu seal. Ja kui meelde tuleb, siis ei ole ma kohapeal. Ja korra kui mõtlesin et otsin, siis oli paviljon matkaseltskonna poolt hõivatud. Seekord oli meeles, mugusid ei olnud ja aare tuli välja praktiliselt esimesest vaadatud kohast. Need vähesed LK110 aarded mis seni leitud, on mulle meeldinud – ilusad kohad ja mõistlik raskusaste sellises kohas. Suur tänu peitjatele!
Kui paviljoni juurde jõudsime, siis just üks auto lahkus ja saime segamatult aarde leida. Kui nimed logiraamatus kirjas, siis nägime lähenemas juba järgmist autot. Tegime paar kärmet liigutust, et karp ruttu omale kohale tagasi panna. Edasi suund rappa. Aitäh!
Leid tuli üsna ruttu, aga üks detail vajaks seal jah kohendamist igaks juhuks natuke mõne tööriistaga..
Ilus mugav koht. Peitja võiks peitimslahenduse (akutrelliga) üle vaadata, praegu jäi ausõna peale püsima.
Leitud. Tagasiteel maanteele nägime ca 1km aardest metsateel noort karu, vaatas meie autot tükk aega, enne kui metsa sörkis.
Automatkal õnnestus ka selle aarde juures ära käia. Jõudsime kenasti ka huvitavaid rabalugusid kuulama. Koht on kena ja mõnus matkarada. Aitäh peitjale!
Shokeeriva Ida-Virumaa ringreisi üks peatus oli sellesama aarde kõrval. Parklas oli paras laulupidu, aga õnneks rahvas enamuses sohu kadunud, sai rahulikult nimed kirja panna. Aitäh peitjale.
Parkla poole sõites tuli juba üks auto vastu. Eks ta arvata oli, et praegusel hetkel kipuvad matkarajad rahvast täis olema. Parklas oli siiski õnneks vaid paar autot ja mitte ühtegi mugu. Seega sain rahulikult otsida ja logi kirja panna. Matkarajale ei hakanud seekord minema, miskid ajad tagasi olen siin korduvalt käinud ja ei välista, et mõne aja pärast taas. Aitüma peitjale!
Suurelt teelt alla keerates tundus metsatee paviljonini võrreldes mõne varasema teega üsna hästi läbitav. Pisut uisutav see sõit siia siiski oli. Talvel on sellistes kohtades mõnus rahulik otsida, ei ühtki puhkekoha kasutajat. Aitäh.
Kuna Selisoo aare on varasemast leitud ja jalad eilsest kanged, siis täna uuesti matka ette ei võtnud. Tulime siia nimesid kirja panna ning läks hästi. Kuigi alguses oli plaanis täna kõvasti tuuritada, siis suurest väsimusest ja lihaste kangusest jäi see mu viimaseks leiuks täna.
Üks väga vana logivõlg...
Aitäh aarde eest :)
Pole viga ju päeval niimoodi. Tiksud vaikselt autos, vahepeal tukudki. Aarde juures tuled moe pärast välja, naudid sigaretti ja lased teistel aardega tegeleda
Aarde poole veeredes jäi silma, et seal on eraldi parkla ka bussidele. Tulenevalt hetke olukorrast, bussid sinna ilmselt turistidega ei sõida. Võib olla ka selle pärast oli tee ühtlaselt jääga kaetud. Kaine mõistusega bussijuht oleks ilmselt juba suurelt teelt ärapöördel soovitanud matkahuvilistel jala käia. Tundub, et kõrvalteede hooldus ei ole väga populaarne. Olenemata sellest, kas seal siis on midagi vaadata või ei.
Paviljon oli kenasti olemas ja aare ka. Täna siit kaugemale, st järve juurde ei hakanud minema, kuna see võtnuks liialt suure osa valgest ajast ära. Tuleme suvel tagasi ka naaberaarde juurde. Täname.
Vaatamata suht hämarale ja märg-külmale ilmale oli see parkla väga tihedas kasutuses. Jahimehed, elektrimehed ja matkama või koeri jalutama viijad muudkui tulid ja läksid. Aardekoha leidsin ruttu, aga välja võtmisega pidin jupp aega kellegi ootajat etendama. Lõpuks läks õnneks paar vajalikku liigutust teha, nii et kellelegi silma ei jäänud. Aitäh!
Tutvusime paviljoniga ja võisime edasi matkata Seli järve äärde. Tänud peitjale.
Tore, et aare on taastatud, nii saime täna lisada päevakavasse kõik 3 Selisoo aaret. Mulle siin väga meeldis. Tänud RMK-le ja peitjatele!
Marisel oli siin geovaist ikka väga hea,esimene koht kuhu vaatas peitis aaret.Tänud aarde eest.
Nädal varem kui hakkasin Ida-Viru aarete vahele loogilist marsruuti planeerima, märkasin, et üks uus LK110 aare on kaduma läinud. Peitjaga suhtlemise järel toimus eriti kiire asjade kulg ja meie rõõmuks sai aare taastatud. Välitöödel ei olnud me kõige nutikamad ja proovisime karpi palju väiksemast pilust välja meelitada. Mairel tekkis kiiremini õige idee ja tegi vajalikud liigutused, et me saaksime tuttuude logiraamtusse nimed sisse kirjutada. Aitäh peitjatele ja ka taastajatele!
Geotuuri siiakanti planeerides oleks see aare meil vahele jäänud, kuna oli kadunud. Suur aitäh, et see ikkagi meie tuleks taastatud sai! Tegime paviljonile tiiru peale, leidsime aarde aga kätte ei saanud. Natuke pusisime ja siis õnnestus tutikasse logiraamatusse nimed sisse kirjutada.
Oi, missugune tore otsimine siin oli. Kõik vaatasid autotulede valguses ringi nagu putukad sooja kohta otsimas :D Muidugi tuli aare välja viimasest piilutud kohast. AItäh!
Vihma sadas, Loona tantsis ja aare sai leitud. Aitäh!