Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
LK 110 aardeseeria on rajatud Eesti looduskaitse 110. aastapäeva tähistamiseks koostöös RMK-ga. Eesmärk on tutvustada rahvusparkide põnevaid loodusradasid ning geopeitust kui mängu.
Lühikese mänguõpetuse leiad aardekarbist!
Nõmmeveskilt algas üks Lahemaa esimesi looduse õpperadu. 1978. aastal trükitud Tõnu Reinvaldi raamatukese abil saab otsekui ajarännakul ette kujutada, kuidas loodus ja matkamine Lahemaal rohkem kui 40 aasta jooksul muutunud on. Rahvuspargis käidi tol ajal tavaliselt asutuste ja koolide korraldatud bussiekskursioonidega, loodust tutvustasid Lahemaa giidid. Rajad olid enamasti ühesuunalised, buss tuli matkajatele teise raja otsa vastu. Tänapäeval on kunagine Nõmmeveski rada osa 370 km pikkusest RMK Oandu-Ikla matkateest, siin matkab aastas sadu inimesi.
Nüüdseks on Lahemaal 12 matka- ja õpperada. Lühemad loodusrajad on ringikujulised. Enamasti sõidavad pered või sõpruskonnad autoga raja parklasse, teevad jalgsi- või jalgrattaretke ning lõpetavad taas parklas. Bussiekskursioonid on jäänud turismifirmade pärusmaaks, kes toovad välisturiste põhiliselt Viru raba rajale. Infot radade ja telkimise kohta saab: www.loodusegakoos.ee
See aare on nendele, kellele meeldib matkata. Seekord võimalus suunduda matkarajale Vasaristi ja Nõmmeveski vahel. Alustada võib ükskõik kummast otsast. Üllatusmoment on tagatud, kui te pole siin varem viibinud. Aarde just sealt leiadki.
Lugege kindlasti ka aardelaekas asuvat RMK poolt lisatud lugu.
Vihje: pole
Lingid: https://www.loodusegakoos.ee/kuhuminna/matkatee/oandu-ikla-matkatee
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Parkla | 59° 30.4479' 25° 47.2520' |
![]() |
Parkla | 59° 30.4399' 25° 45.6741' |
Aarde sildid:
ilus_vaade (2), lahe_teostus (1), soovitan (1), seened (1), pikem_matk(>1km) (1), oandu-ikla (1), marjad (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8X8B4
Logiteadete statistika:
65 (100,0%)
0
3
0
0
0
0
Kokku: 68
Aare on hoolduses. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Väga mõnus matkatee ja tore peatus poolel teel :)
Leid #26 pärast Kmoori küllakutsele kohapeal jaatavalt vastamist ja seejärel veel ka Käsmus ööbimist. Väga mõnus matk. Kuidagi tuttav ka. Kas võisime seda oma Idito Topografico matkasõpruskonnaga väisata kui Veneverest Võsule müttasime. Samas aarde pelgupaik üllatas küll, seda polnud näinud. Otsisin ikka oma 10 minutit, ajades nulli taga nagu tõeline amatöör, debütant. Siis proovisin Reino koordinaate ja hakkas parem. Selle asemel, et kirjeldust lugeda..
Aardepeidik on paraku ilmselt liiga lühikestest kruvidest alla kukkunud ja maapinnal juppide vahel poolmaskeeritult. Aare ja logiraamat niisked, kuivatasin seda päikse käes kümmekond minutit. Kuna tööriistu ega kinnitusvahendeid paraku polnud, jäi aare ka minust edasi maapinnale. Kommipaberid vähemalt ära. Usun, et pikemate kruvidega ajab asja kenasti ära. Aitäh Marisele ja RMK-le üllatamast!
Kuusalu-Välgejõe rattatiir. Kulgesin mõõda matkarada ja ja nõlva sai päris mitu korda võetud. Aitäh aarde eest.
Natuke kartsin, et aare on kadunud kui lugeda viimaseid logisid. Õnneks leidsime karbi ja saime nimed kirja. Ilus matk metsa all.
Kuna minu tänane suurim soov oli kukeseeni leida, siis sai hulk aega otsitud head kohta, kus metsa minna. Lõpuks otsustasin, et parim variant on ikka suund mõne aarde poole võtta ja siis leiab nii muuseas hea seenekoha ka. Auto jäi suure tee äärde, kust peaaegu otse tee aarde poole läheb. Mõnus oli jalutada ja juba aarde poole minnes leidisn peotäie kukeseeni ning mõned ilusad männikad. Logisime aarde ja kuigi ma proovisin lastele vastu vaielda, et ei hakka alla ikka minema, siis peale aarde tagasipanekut nägin all pool suurt erksat kukeseent. Nii me siis alla jõudsime ja sealt saime ka paraja saagi kukeseeni. Ikka selliseid uhkeid suuri, mida lastele ka meeldis korjata. Suur tänu kutsumast, oli väga mõnus jalutuskäik!
Õige koeral vaja taga autos konutada. Ikka matkale koseaarde juurest. Kohapeal läks ikka aega ja ronimist, enne kui ilmselge peidukoha juures karp nähtavale tuli. GPS-le meeldisid selle koha peal rohkem "94"-ga lõppevad koordinaadid. Tänud kutsumast. Kõndimismaad kogunes 3,6 km ja kõndimisaega tsipa üle tunni.
Matkarad eirasime kahjuks, läksime lihtsalt kaardi järgi nulli. Lahe koht igatahes. Tänud peitjale.
Alustasin matka Nõmmeveski poolt ja veidi enne aaret asusin telefoni gps-i järgides tiirutama. Mõne aja pärast tuli mõistus pähe lugeda kirjeldust ning siis oli leid kiire. Suur tänu rajale kutsumast, mulle meeldis üllatus ning tekkis soov matkata ka Vasaristi poolt, kuid see jääb juba tulevikku.
Isegi minu geopeituseks sobimatult madalapõhjaline käru suutis mind palavuse kaitseks juurikalist metsateed pidi üpris lähedale viia. Nullis sai see-eest veidi rohkem üles alla käidud, kui vaja, aga eks nii see tasakaal tekibki. Aitäh!
Elu muudkui püüab õpetada, et eriti veel metsas olles vaata kõigepealt loogilisi kohti ja kui sealt ei leia, hakka nulli taga ajama. Eriti veel kui sul antud ajahetkel on käepärast vaid telefon. Aga mis te nüüd, turnime end siin kallakute peal hingetuks ja kuna null jääb muudkui 7 m kaugusele, siis alles tuleb meelde ringi vaadata, et kus see loogiline peidukas ka olla võiks. See tegevus oli juba tulemusrikas. Tänud peitjale
Kunagi aastate eest on sealkandis matkatud. Üllatusmomendi sain kätte. Tänud!
Võtsime esmakordselt Nõmmeveski-Liiapeksi matkaraja ette ja läbisime selle kuni Vasaristi joastikuni ning sealt väikse ringiga algusesse tagasi. Väga mõnus rada on siin ja hoolimata mõnusalt soojast kevadilmast ei kohanud enne Vasaristit ühtegi teist inimest rajal. Aarde asukohta telefon väga täpselt ei näidanud aga midagi keerulist ka ei olnud - karp oli kõige loogilisemas kohas. Täname.
Pimedas metsas on päris tore vahest jalutada. Aarde leidsime kiirelt. Tänud
Lahe jugade matkarada, tee kulges üle puude latvade kõrguse ;) Täname peitmast!
Alustasime jalutuskäiku Nõmmeveski parklast. Rada oli mõnusalt vaheldusrikas ja sedasi läks aeg kiiresti ning jõudsimegi koordinaatidele. Olime küll puude vahel, aga mulle tundub, et koordinaadid on üle 10m mööda. Õnneks oli läheduses üks kahtlane objekt, mida lähemalt uurima läksin ja kust ka aarde enda leidsin.
Kuna rada oli mõnus, siis otsustasin seda mööda edasi jalutada raja teise aarde suunas. Aitäh!
Kuna matkatud oli juba piisavalt, tulime siia autoga. Väga mõnus mets ja tore peidukas. Aitäh!
Tänud peitjale!
Väga kena koht ja huvitav ajalugu tutvustav lugu oli karbis.
Mõnus rada, ilusate kevadiste häälte ja vaadetega. EVEJ
Pikk geopäev oli selja taga ja juba üle 20 000 sammu astutud, kuid sellest matkast ei raatsinud ka loobuda. Meie ei alustanud otseselt kummastki matkaraja otsast, vaid tulime läbi metsa Kärestiku aarde juurest ja ühel hetkel avastasime end ilusalt metsateelt. Taaskord paar nõlva alistamist, kuid seekord õnneks heas korras rajal ja trepil. Aarde juures istusime natuke pikemalt ja puhkasime jalgu. Vaade oli nagu oli, aga koht on ikkagi tore.
Aitäh aarde eest!
Geotuuri viimane aare.Ikla Oandu matkarada oma lumises hiilguses.Aare heas konditsioonis,kuid gripikott taas samamoodi küljelt rebenenud nagu tänase tuuri alguses ühte samasugust komplekti leides.
Aitüma peitmast,väga kena mets.
Väga lahe koht aardele leitud. Kui aarde kätte võtsin, siis see pudenes käest ja hakkas mäest alla veerema, aga õnneks takerdus posti taha. Aitäh peitjale.
Väga kena mets ja mõnus matk aardeni. Oli, mida vaadata ja nautida. Aitäh peitjale!
Tore jalutus koos Siimuga. Mingi mugu oli ka metsas. Alguses arvasin, et geopeitur, aga ta pööras vales suunas. Ja pärast kõndis meile vastu. Aare oli toredas kohas, kuiv ja korras. Nuusutasime seal mõnuga männiõhku ja naasime parklasse. Ah jaa, Vasaristi joa vaatasime taaskord üle ja Siim keksis libedatel puudel ning kividel. Aitäh!
Kuna nõia juures läks plaanitust rutem ja valget aega veel natuke jagus, siis võtsime siinsed kollased täpid ka ette. Täitsa mõnus kulgemine mööda hästi märgistatud rada, tänud juhatamast!
Päris huvitava looga koht. Kui poleks lugenud, siis mõtleks, et kõik see seal ongi niimoodi aastasadu olnud.
Matkarada on korduvalt läbitud. Seekord siis Nõmmeveskilt aardeni ja tagasi. Hakkas hämarduma ja soov oli jõuda ka korra geoürituselt läbi põigata. Aitäh aarde eest!
Ilus päikeseline ilm oli Lahemaal. Matkasime Nõmmeveski- Vasaristi- Nõmmeveski ja veel pealegi. Kõik olid tuttavad kohad suve alguses Hennyga tehtud Oandu-Ikla matkatee esimesest kolmpäevakust. Siis ööbisime Nõmmeveskil ja teise päeva alustuseks läbisime ka aardepaiga. Aaret siis veel ei olnud, aga vajas see koht küll. Aitäh Marisele aarde ja RMK-le matkatee eest!
Mõnus matkamine päikselise ilmaga siinsel matkarajal. Kohtusime trepil seenelistega ja peagi leidsime ka otsitava. Tänud peitjale.
Aktiivse geopäeva lõpetuseks panime punkti selle aardega. Sellist geopäeva polegi ammu olnud. Mõnus oli seda taas kogeda ja päeva lõpuks kontides väsimust tunda. Tänud vahvatele geokaaslastele! Päeva alguses polnud mul sellel kuupäeval pikkade aastate jooksul õnnestunud ainsatki aaret leida, kuid tänase päeva lõpuks kogunes neid 22 ja aardetüüpe tuli ka mitmesuguseid, et kunagi need teised väljakutse aarded ka ikka logitud saaksid :)
Aardest nii palju, et kui meie kohale jõudsime, siis teiselt poolt matkarada lähenesid nullile vene keelt kõnelevad noored, kes samuti aaret otsisid. Saime siis kõik otsida nii valest, kui ka õigest kohast ja logisime üheskoos. Aitäh!
Indy ja Marise Ikla-Oandu jalgsimatk, 19. päev, päeva ainus karbileid.
Ka tänast päeva alustasin üksi ja et matkatav vahemaa oli väike, plaanisin selle kähku ära teha. Et noh, siis on tehtud. Ja järjekordselt oli kavas ülejäänud aja kasutamine logimata leidude äralogimiseks ja... :D. Esialgu läks kõik ka, nii nagu olin plaaninud. Kuni aardeni, seda otsisin taga mingi 15 minutit sajaga valedest kohtadest :D. Lõpuks ikka sain leitud ja preemiaks ootas mind raamatus veel nunnu tervitussõnum :). Ja logi sain ka peaaegu kirjutatud aga et see sai nii pikk (Paluküla), jäi saba lõpetada veel järgmisesse päeva. Tänase matkapäeva lõpetasin aga lõpuks kuulsusetult hoopis Haljala Statoilis ööbides, sest Nõmmeveski ülemises parklas polnud vetsu ja alumisse ei tohtinud autoga sisse sõita. Ja niipalju julgust mulle vahepeal juurde kasvanud ei ole, et kilt edasi-tagasi pimedas metsas öösel pissile talluda... :D.
Aitäh Marisele ja RMK-le aarde eest, toredalt teostatud :).
Siia tulles haarasime teadlikult autost kotid kaasa, pidavat palju seeni olema. Alguses väga neid ei koanud, aga mida aardele lähemale, seda enam neid sambla seest noppida saime. Aarde juures oli põnev lugemine milline see mets kunagi olnud on. Tagasi minna otsustasime aga teist teed pidi, mis aga meie üllatuseks kujunes u 3x pikemaks. Vähemalt saime veel kukeseeni mida siis poole ööni puhastasime.
Lugesin polekala logist, et siin matkarajal kohtab seeni ja otsustasime, et päeva viimaseks aardeks sobib see ehk päris hästi. Olime Loksa kandis saanud päris mitme toidukorra jagu juba kukeseeni aga haarasime ikkagist kotid kaasa. Jalutades saimegi päris palju pilvikuid, kukeseeni ja kitsemampleid. Kuna ma olin eelmises seenekohas oma noa ära kaotanud, siis Maire ülesanne oli seeni maha lõigata. Ma sain ainult kukekaid korjata.
Kui saabus raja keskosa ja aarde null hakkas lähenema, muutus olustik tõesti ägedaks. Ja lõpus muidugi ka veel see üllatusfaktor. Põnev oli lugeda, et mis vaated siit veel mõned aastakümned tagasi avanesid ja võrrelda seda praegusega. Täiesti öö ja päev. Raske oli ette kujutada, et see polnud ka looduslik mets vaid istutatud. Tundus nii päris. Lahkuma hakates silmas Maire seal samas kallaku peal paari kukeseent. Sellest kujunes aga pikk seente rada mis tahtiski meid sinna igavaseks korjama jätta. Korjad 5 tükki ära, näed järgmist 7-t seent. Korjad need ära, näed järgmist 9-t seent. Ja nii edasi.
Lahkuda otsustasime tuldud teest erinevat teedpidi, mis tagantjärgi lollusena/tarkusena osutus umbes 3x pikemaks teeks kui parklast aardeni oli. Matkata oli aga tore ja seenesaak hea. Süüa saime vist 8(?) toidukorda neist seentest. Marju läks ka igale poole - sügavkülma tervena, toormoosina, purki moosina, smuuti sisse, koogi sisse jne. Oli väga tõsine koriluspäev.
Aare oli hästi peidetud ja tore oli käia ühel esimesel Lahemaa õpperajal. Logiraamtusse jätsime tervituse sinna peagi saabuvale matkalisele. Aitäh aarde eest!
Siin oli koertel lustimist ja jalutamist omajagu. Alustasime aardeni liikumist Vasaristi parklast. Veidi peale autost välja astumist andis GPS teada, et patareid on tühjad. Lootsin, et ehk peavad nullini vastu. Õnneks pidasidki - tegelikult pidasid isegi päeva lõpuni. Tagasi astudes õnnestus Karinil metsa-alt kilekotitäis pilvikuid, puravikke ja kukeseeni kokku korjata. Ma sain veidi nostalgitseda - miskid aastad tagasi jalutasin siin siis kui matkateed läbisin. Aitüma peitjale!
Matkasime Vasaristilt aardeni, Viive läks edasi Nõmmeveskile, mina tagasi parklasse, pärast vaatasime koos jäälindu. Tuttav rada, aitäh taas kutsumast!
Palava ilmaga võtsime selle teekonna hetke. Algul polnud vigagi, aga kui maastik mängima hakkas, kippus keel vestile vajuma. Õnneks olime peagi platvormi juures ja sai korraks hinge tõmmata. Aarde järgi kobisin mina ja kiirelt ta leitud ka sai. Kuid hoidikus oli vesi, karp ise kuiv. Ega põhja alla paar augugest paha tee. Vaade oli omamoodi huvitav. Oleks puud eest ära, meeldiks veelgi rohkem. :P Tänud.
Täna oli vahvate matkamiste päev. Kõigepealt PKT veematk. Koduteel tegime jalutuskäigu ka LK 110 Viitna oosi juurde, mis mulle oli korduskülastus, aga toredatel radadel on alati tore kaaslastega uuesti jalutada. Päev hakkas õhtusse jõudma ning otsustasime mõnusa päeva lõpetada veel ühe väikese matkaga. Auto jäi Nõmmeveski parklasse ning jalutasime aarde suunas. Pärast pikka päeva tundusid siinsed künkad ja trepp täitsa kõrged;). Aare jäi erinevalt ühest tänasest teisest suurest karbist ruttu silma, nii jäi aega väike paus teha ja proovisime järgi, kaugele vaateplatvormilt näeb. Väga kaugele ei näinud:). Aitäh peitjale!
Jätsime auto parklasse ja jalutasime kohale. Siin olen ma kunagi jalgratta matka raames ratas õlal mööda sedasama treppi alla jalutanud. Täna peale PKT aerutamist tundus see trepist üles minek päris raskena. Aare pilgutas juba kaugelt silma ja puud on vahepeal veel kõrgemaks kasvanud :D Tänan tagasi kutsumast.
Spontaanse geopoolpäeva esimene leid. Minu jaoks täitsa uus koht ja tõepoolest oli üllatusmoment olemas - täpselt nagu kirjelduses lubatud. Nulli jõudes tegime päris mitu ilusat tiiru, endal nina muudkui GPS-s kinni. Peale seda, kui oma peaga hakkasime mõtlema, tuli ka leid kiiresti. Korrektne ja kvaliteetne aare. Suur tänu!
Olime ka teadlikud, et tuleb tihedam aaretesadu, aga vannitoa ja köögi 80ndatest tänapäeva tirimine on nii palju resurssi võtnud, et eile polnud võimalik lammutama hakata. Täna aga otsustasime hinge tõmmata ning poole päevase geotuuri teha. Viimasel ajal oleme eesmärgiks võtta mõned suviseid ilmu nõudvad aarded, sest teisi saab ka 9 kuud kestvas sügises otsida. Tänased eesmärgid oli Kuradisaar ja Älvi. Parkisime auto ning jalutasime kohale. Tõesti üllatav koht, ei osanud seda oodata. Vaatasime objekti, siis GPSi nulli, siis kirjeldust ja tagasi objektile. GPS näitas 10m ida poole, aga kirjeldust lugedes ning kui just post ette ei jää, nagu mul algul, siis on kiire leid.
see matkarada oli tõesti kõndimata. meil kiskus see matk ikka väga emotsionaalseks Aitäh kõigile kes selle seeria tekitasid
Suts kohale ja peagi olime sihtpunktis. Ees ootasid kaks tüdrukut kes oma koeraga selfisid tegid. Ütlesin ka neile, et ärgu lasku ennast segada mille peale läksin 1 korruse alla poole. Eks veits kahtlane oli aga logitud sai :D
Oli teada, et täna tuleb tihedam aaretesadu, pane või igaks juhuks kiiver pähe, et mitte haiget saada kui mõni aare peaks vasta peakolu potsatama. Sel puhul sättisime me end Lahemaa piirkonda, et noppida mõned uued aga ka veidi vanemad ja kasutatud aarded. Kui Muuksi linnamäel olime ftf-i saanud, võtsime suuna siia. Teadsime küll, et Lahemaa on meie jaoks võõras piirkond, mõnede geopeiturite jaoks aga koduväljak. Samas teadsime ka, et olgugi, et geopeitur on väle, ei jõua ta korraga igale poole ning ka neid tuttuusi aardeid tuleb külastada ja leida järgemööda.
Parkisime auto Nõmmeveski poole ära ning võtsime selle pisukese matka ette. Kuigi siin metsas oleme varem seenel käinud, siis mööda rada nii kaugele ei olnud veel jõudnud. Seega võib öelda küll, et avastamist ja üllatumist jagus. Lisaks olime üllatunud ka logiraamatut nähes kui leidsime selle tühjana. Siin tänane teine (ja ka ühtlasi viimane) FTF kell 12.30.
Tänud aardemeistrile, RMK-le ning kogu ettevõtmise korraldajatele!