Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Pärnumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 3.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Selle aarde otsing toob Sind Mädara linnamäele. Siin asus linnus I astatuhande teisest poolest kuni 13.sajandini. Mädara linnus oli üks kahest Eestimaa muistse Alempoisi väikemaakonna linnusest. Praegu on linnamägi kaetud metsaga ja kasutusel matkarajana.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
puugid (1), matkarada (1), lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8VFVB
Logiteadete statistika:
92 (98,9%)
1
1
0
0
0
0
Kokku: 94
Olime seda viita palju aastaid ikka silmanud, seekord tegime sissepõike ka, et mäega tutvuda. Tänud!
Kummalisel kombel olin ma enda jaoks asjasse üldse süvenemata liigitanud selle aarde raskesti ligipääsetavaks. Kaugel sellest, ülimalt mugavalt oli ta ligipääsetav kohe. Aga hea, et nüüdki lõpuks selle kõrvalepõike tegin ja linnamäe üle vaatasin. Tänud Lembitule siia linnamäele kutsumast ja aaret peitmast, täitsa tore oli
Juba ei tea kuimitu korda varem on saadud siit maanteed mööda sõites mõelda:Läheks logima. Ei oleasja saanud. Täna lihtsalt läksime. Tänud peitjale aarde eest.
Linnamäed mulle meeldivad, neis on ürgset pelgupaiga tunnet.
Tänan peitmast.
Kui palju aastaid olen mööda sõites mõelnud, et seda paika peaks lähemalt uurima. Aga tundus, et teed ei lähe ja jube rupsik. Täna sai lühikese püksiga aarde juures käidud. Ilus, milline linnulaul ja õitemeri. Suur aitäh!
Väga ilus koht, kahju et pimedaks läks, oleks muidu võinud veel seal mäel kõõluda. Tänud peitjale!
Tegime ajaloolisel linnamäel toreda jalutuskäigu. Täname kohta tutvustamast!
Karud toidetud, koprad vaadatud, põtradele teatrit tehtud, viimase sügisese herilase eest pakku joostud - aeg oli ka veidi ajaloohõngulist kohta külastada. Ronisime tippu ja nautisime värvilist sügisest vaadet. Aitäh peitmast!
Peaaegu oleks autoga kinni jäänud, aga peaaegu ei loe. Esimest korda siin linnamäel. Tore oleks kui jõuaks lõpuks kõiki Eesti linnamägesid külastada. Väärt kohad. Aitäh!
Mingi jube elukas on läheduses oma lõpu leidnud. Haises mis jube. Aardega kaua ei läinud. Tänud!
Kohati korralikus lumes sumbates tatsasime kohale. Mingeid jälgi nägime vahepeal veel, aga väga need ei aidanud. Pidime ikka ise kõik kohalikud kuused läbi kammima enne kui silma jäi. Õnneks ei olnud vähemalt väga pikaks ennast vaja sirutada nagu raskusastet vaadates kartsime - täitsa normaalselt kättesaadav. Tänud peitjale!
Nii, leitud ja logitud! Eelmisel nädalal jäi otsing hämaruse tõttu pooleli, täna päevasel ajal tuli leid kiiresti. Juhtus nii, et otsides ühest paigast pöördusin miskipärast selja taha vaatama ja sealt eemalt ta mulle vastu vaataski! Aitäh peitjale kohta tutvustamast!
Mõtlesin päeva lõpetuseks ka selle aarde logida, ei õnnestunud. Mäe poole liikuma hakates oli levi kadunud. Jalutasin ringi, aga metsas mikrot tavaliselt nii ei leia, ja ka videvik käes. Tulen mõni teinekord tagasi, ehk veab paremini.
Vägagi tore koht pisut jalaga sirutada. Aarde leidsime kenasti kätte ja boonuseks sai ka kastejagu kukekaid leitud. Tänud
Geomobiili jätsime teel sinna, kus väga vesiseks läks, väike jalutuskäik ei tee halba. Mõnus ronimine ja päris huvitav koht. Aitäh peitjale siia juhatamast! Aare korras.
Kunagi kui natukene lombakas olin, sõitsin siia parklasse. Tegin parklas paar sammu ning otsustasin talumuuseumi juures olevat aaret hoopis külastada. Täna jõudsime samasse parklasse ja ka veel kaugemale, nimelt aardeni. Mina jõudsin juba kõrgemale tagasi suunduda kui Taavi hüüdis, et leidis. Peab nõustuma, et täitsa mõnus maastik siin linnamäel. Alles lahkudes saime aru kui palju põdrakärbseid on meie peale kogunenud ning nende eemaldamine oli tükk tegemist, sest nendega teekonda me koos jätkata ei soovinud. Aitäh!
Käisin oma aaret hooldamas, kuigi kohapeal selgus, et nii korras pole see aare veel kunagi varem olnud. Tagasi sõites mõtlesin, et kaua ma seda võsakat ikka väldin. Võtan end kokku ja käin ära. Kummikud olid ju kaasas ja kilejope samamoodi.
Samas peab ütlema, et kui esimesest võsast läbi murda, siis edasi läks juba lihtsamaks. Aarde leidsin kiirelt ning asusin otsima palju mõistlikumat tagasiteed. Algus läkski libedalt kuid lõpuks olin ikka samas võsas. Õnneks paistis auto juba silma ja see andis lootust, et kaua ei pea ronima.
Aitäh kohta tutvustamast ja aarde eest.
See on üks neist aaretest, et läheme kuhugi jalutama pereliikmetega koos ja siis mina mõtlen et vaataks korra, äkki on siin mõni aare ka kuskil. Seekord oli aare 20 meetri kaugusel. Aitäh!
GPSi soovitatud lähenemistee viis otse üle jõe. Valisin ise parema ja sain ilusti kohale. Aitäh peitjale.
pisike jalutuskäik üle küngaste, ja siis otsime seda seal, tuli välja et kõige pisem seisis hoopis kõrval seal.
Tore väike jalutuskäik üle küngaste ja kändude linnamäe tippu ja edasi jõe kaldale. Ilus vaade alla jõele! Mikronina märkas tuttavat konteinerit ja saime logida. Aitäh peitjale!
Vändra metsades olen lapsepõlves palju rännanud, aga tuleb tunnistada, et sellest linnusemäest ei olnud enne teadlik, kui siia tee äärde see pruun silt tekkis. Siis küll tekkis huvi aga tegelikult jäi segaseks, et kuhu see silt õieti suunab, sest sildi juurest mingit teed ega rada ju kuhugi ei lähe. Jälle tuleb geopeitust kiita, sest ilma selleta ilmselt poleks leidnud seda motivatsioni siin peatus teha ja asja vaatama tulla. Nagu ikka mistahes suurelt teelt metsa keeramise puhul, tervitavad ka siin uudistajaid kõigepealt lageraied ja hävitatud loodus. Mägi ise väikese jõe kaldal on tõesti ilus. Kätlin leidis aarde. Me Maruga tegime selfisid.
Juba paar nädalat tagasi oli mõte siia tulla, aga Maru otsustas just siis autos magama hakata ja loobusime. Nüüd oli uus katse. Õnnestus. Mõnus jalutuskäik oli.
Selle aardega oli selline lugu, olin juba terve päeva ringi sõitnud ja veidi juba väsimus peal, aga kuna see aare jäi tee peale ja ei raatsinud võtmata jätta. Mingi hetk nägin, et politsei sõidab mul sabas, saime koos umbes 3-4 km sõita, kui minul tuli nö suvalises kohas seisma jääda, kus oli ainult mets ja väike teelõik, mis viis aardeni. Sinna sisse ma sõita ei julgenud, sest tundus lumine ja kehva tee ja jäin seisma ning mõtlema, et peab ikka jala minema igaks juhuks. Selle ajaga oli politsei otsa ringi keeranud, ju minu tegevus tundus neile veidi kahtlane, miks ma järsku seisma jäi. Tegid akna lahti ja tundsid huvi, kas mul on kõik korras ja kas vajan abi. Rääkisin oma loo siis ära ning selgitasin geopeituse olemust. Nägu läks naerule ja nad arvasid selle laheda tegevuse olevat. Aga igaks juhuks siiski pandi mind puhuma ja soovitati numbrimärk porist puhtaks teha.
Ma millegipärast arvasin, et siin on võsa ja kole. Ei olnud, hoopis vastupidi oli. Mõnus astumine, jõe rahulik kulg ja ilus metsaalune. Aitäh kutsumast!
See oli täitsa mõnus matkake. Pisut jalutamist ja varsti olime mäe otsas. Nulli jõudmine probleemi ei valmistanud, aga umbes minut aega sai kuuski vaadatud enne kui konteiner silma hakkas. Tore, et sellised kohad ära tähistatakse, muidu tekib koguaeg huvi, mis küll siin pruuni sildiga kohas on, sest ilma geopeituseta neid väga ei külasta.
Sellistel ajaloolistel linnamägedel on ikka tore käia. Nüüdki läks ruttu ja saime nimed kirja.
Vaatamata kahtlustele õnnestus mööda lumist metsateed siiski ettenähtud parkimiskohani kulgeda. Sealt siis tegime lume sisse jälgi ning ka kohapeal ei läinud just ülemäära kaua aega. Aitüma siia juhatamast, vist kunagi hiiglama ammu olen siia isegi korra sattunud. Tänud!
Siia kohe kuidagi tulla ei viitsinud, mõtlesin sellega neid sälesni auke täita aga täna oli hea juhus kaaslane olla ja käisime. Kukule need tabelitäitmised, sedasi pole mängimisel mingit ilu.
Koht oli võõras, ometi olin ju kuskul Jaanipeol käinud aga siin polnud ju kohtagi. Ei tea kus ma siis käinud olen. Tänud kutsumast, oli mägi küll!
Siin sai ikka omajagu tiirutatud enne, kui tops silma jäi. Tänud aarde eest!
Maanteelt alla keerates oli ees kitsuke metsatee, mida palistasid lumised kuused. Sisenemine nagu talvevõlumaale. Parkisime auto soovitatud kohta ja asusime mööda rada liikuma. Alguses olid ka maasturi jäljed, mis tee sopaseks olid teinud, kuid õnneks olid peagi need lõppenud ja saime mõnusal lumisel matkarajal jalutada. Rühkisime mäest üles ja alla ja siis oleks juba hakanud uusi kõrgusi vallutama kui oligi aare käes. Tore taaskohtumine juba tuttava konteineriga.
Oli väga tore aardeotsimine lumises ja natuke hämaras metsas. Auto poole tagasi liikudes sai ka tänu libedatele saabastele ühe liu mäest alla teha.
Aitäh, tore koht!
Pruuni silti olen varemgi näinud, aga ei iial peatunud. Tore, et nüüd ka geopeitus väikeseks jalutuskäiguks põhjust andis. Ronisin aaret enda jaoks raskemaks, kui tegelikult oli. Suurim tänu!
Valmistusime kolmeseks matkaks aga enne saime topsi kätte kui asi kolmeseks oleks läinud. Aitäh!
Hüppasime raiesmiku juures autost välja ning õhus oli tunda sellist kuusehõngu, et nagu olekski jõulud käes. Vähemalt seda see tibake kurb vaatepilt pakkus. Proovisime alguses üle selle minna, kuid veetakistus tuli kiiresti vastu ning olime sunnitud hakkama tublideks geopeituriteks, kes lähenevad mööda teed. Nägime aasta viimast hiiglaslikku kukeseent ning pärast mäest üles, alla, üles, alla minekut jõudsimegi nulli. Mõne silmad olid nii teravad, et ma ei saanudki eriti otsida, kui juba aare leitud oli. Airi ja Kristjan võtsin tasakaaluhoidmises mõõtu ning nii me nimed kirja saidki. Aitäh!
Mädara aarde juures komistasime otsa värskele raiesmikule, mille lõhn tekitas kuidagi väga erilise jõulutunde. Seekord ignoreerisime „läheks mööda teed“ mõtet ja proovisime otse. „Otse“ lõppes veetakistusega ja lõpuks läksime ikkagi ringiga mööda teed :P Kohapeal olime valmis juba pikemateks otsinguteks, kui Kristjanile järsku õige asi silma jäi. Täname!
Algatuseks juhatas teejuht meid otsemat teed pidi veetakistusega tõtt vaatama ning seejärel lähenesime aardele väikse kaarega. Aarde maastiku raskusastme järgi ootasin küll midagi põnevamat. Vähemalt kolme sammu ronimist aga pidime mäest üles astumisega leppima. Aare ise oli lihtsamat sorti tegelane, kel meie eest peitu jääda ei õnnestunud. Kristjan oli aga krutskeid täis ning andis logimise peatusele värve juurde. Küll peitis konteineri korgi jala alla ja müksas naljaviluks, et ma saaks tasakaalu harjutusi teha. Aitäh!
Kuna õppetöö viidi üle kaugõppele, siis reede challenge plaan muutus ja suundusin kodust kõige lähemale. Kaks reedet veel :) Nüüd koju tagasi ja veebiloengusse
Näib, et erinevaid linnamägesid on Eestis küllaga kuigi tuntumad on neist vaid vähesed. Nii oligi hea seda kohta ja aaret külastada ning taas natuke targemaks saada. Täname.
Aardenimele kohaselt, olid matkaraja sillad-purded kõik üpris mädanenud ja ega neile 100% panustada ei kannatanud enam. Panustasin umbes 50%, ülejäänu osas eelistasin igaks juhuks kohe tüma maad. Tõus, nii pisike kui ta oligi, andis tunda küll, Eesti mõistes järsk ikkagi. Pole ime, et muistne linnusepaik. Aura ka selline mõnus, aitäh juhatamast.
Kui Paide poole olen sõitnud olen alati tee pealt imetlenud Mädara linnamäge. Siiani pole viitsinud seal peatust teha, et põhjalikumalt tutvuda. Tänane geopäev oli selleks ideaalne. Mõnus metsaalune koos rajakestega. Aardest ei olnud midagi kaasa võtta aga metsast võtsin kaasa hulgim põdrakärbseid. Aitäh.
Hommikune jalutuskäik , keegi tulistas endiselt , meie aga ei lasknud sellest end häirida (natuke aega tagasi olime viibinud ka Eesti jahilaskmise MVl, ja seega treening tubli seljataga) Kulg nii aardeni kui tagasi igati mõnus, ilm ilus ja koht huvitav. Aitäh siia suunamast
Esialgu aarde ja maastiku raskusaste veidi hirmutasid. Keset lagedat maad selline raskus ja jumal teab veel mis kohapeal ees ootab. Aga üldjoontes pidaski kõik paika. Mäest üles rühkides sai pumba tööle ja ega see tops ka ennast üleliia lihtsalt ei ilmutanud.
Kõigepealt oli selle Mädaraga esimese hooga tunne, et Mädara aare ju ammu leitud, et miks siis leidmata näitab, kuid siis selgus, et nüüd ikka hoopis teine aare ja ka üsna teises kohas ning nagu hiljem selgus, ka palju kaasaegsema lahendusega :) Minu vanaema rääkis (legendi?), et (Esimese Maailma)sõja ajal maeti Mädara linnamäele lahingus hukkunud hobuseid. Mine tea kuidas sellega, tänasel aarde külastusel kohtasime aga ohtralt hoopis mardikaid. Aarde enda juurde viis juba peaaegu, et georada :) Natuke mäest üles ja alla ja oligi aardeke leitud. Aitäh!
Täna oleks küll linnus hästi kaitstud, siit võsa tagant ei oskaks ükski vaenlane tulla seda otsima;). Leidsime raja ja jalutasime uurima. Künka otsast käidud ja otsitav leitud, tagasi autoni teist rada pidi, napilt enne vihmasadu jõudsime masinasse pageda. Aitäh kohta tutvustamast.
Ilm vihmane, koera välja ei ajaks aga ise lähen küll. Tänud ????????
Mõnus ronimine mööda mäekülge. Konnarohke kant. Nullis oli Martin kiirem ja krabas aarde. Lahe! Aitäh peitjale.
Indy ja Marise Ikla-Oandu jalgsimatk, 8. päev, karbileid nr 2.
Priit ja Ethel seiklesid täna koos Karli ja Mihkliga meiega samas kandis ning olid nii kenad, et tulid meile natukeseks seltsi ja tõid meile kaasa ühtlasi ka meie luksuspakeeta: kohvipiima-ja hakklihakombo :). Siin aarde juures kohtusime, edasine loba jätkus suuremas seltskonnas veel meie tänaõhtuses lõkkekohas... Elu poleks midagi väärt sõbralike ja hoolivate inimesteta ja minu matk oleks kohe kindlasti teie külaskäikudeta kõvasti vaesem. Nii tore, et tulite, aitäh teile kõige eest.
PS peitjale ka: aarde tip-top korras, aitäh selle eest samuti :).
Päeva lõpetas see aare. Korjasime veidi eemalt Marise ja Indy peale ning sõitsime siia. Parklas kohtasime tuttavat geoautot. Nemad olid läinud aarde poole läbi võsa, meie olime targemad ja läksime mööda teed. Nullis saime nendega kokku ja panime nimed kirja. Tagasi autode juurde läksime kõik juba mööda teed.
Leitud ja logitud. Tänud peitjale.
Island kui piinarikas otsimine see oli, putukate hordid ründasid armutult. Logi tuli välja siis kui juba oli pisar silmanurgas ja tahtmine telefon võssa visata ning autosse varju plagada.
Täiesti ebanormaalne koht. Pole ime, et just siia see kindlus ehitati omal aal. Ükski normaalne inimene ei tuleks sellisesse kihta ründama. Hordide kaupa putukaid, kes kõik ihkavad su verd, lünklik gepsulevi, null eskalaatorit... Halp, väga halp. Ma paneks maastiku 3 asemel 9saks.
Sajune ilm ja suvitaja munder polnud just parim kombo selle aarde juures. Õnneks päris suhkrust ma siiski pole ja ei lasknud aina enam niiskeks muutuvatel riietel ennast häirida. Algselt üsna lai rada muutus iga sammuga aina kitsamaks ja võsasemaks. Ja kui künkad ka juba mängu tulid, hakkasid plätud aina enam ja enam ümber varvaste täistiire tegema või jalast sootuks üldse ära kaduma. Nullis tiirutasin ebamõistlikult kaua. Alla ka ei tahtnud anda ja tiirutasin aina edasi kuniks õige asi lõpuks silma jäi. Juhuu. Panin tänasele kuupäevale ka teise logi kirja. Maastiku raskusaste vast peab paika kui siia tulla märja ilmaga plätudes, nagu mina.
Tänud.
Enne sellest mäest ainult mööda vuratud, nüüd oli põhjus peatust teha ja metsatukka uurida. Mustikad tõesti eksitasid teelt, aga aare kauaks peitu ei jäänud. Aitäh peitjale.
Matkarada nagu oleks, ja siis jälle pole. Tegime suurema ringi, sest metsaalune tundus liiga märg. Jälle üks aare kodust 50 km raadiuses leitud, aitäh!
Mul oli ikkagi õigus, kui tõdesin, et olen Mädara aarde juba korra leidnud :-) Logiteated olid siis viiekohalised ja minu oma algab lausa 1-ga. Nagu vau, mida aegu. Kuigi me Suveseiklus on sel aastal Järvamaal, tegime olude sunnil põike naabermaakonda. Siin ei suutnud geopeiturid meis vastu panna - nii suundusimegi selle aarde manu. Üks aare päevas hoiab tohtrist eemal. Selle soojaga oli linnamäkke tõus keskmine kasumus. Õnneks oli leid kiire ja saime edasi seigelda. Tänud peitjale kaasaegsema Mädara aarde eest! Sellega kõik kombes.
Suveseikluse raames sattusime Mädara linnamäele. Mitte, et me just siia oleks pidanud sattuma, sest tegelikult seiklesime hoopis Järvamaal. Aardeni lähenesime üht radapidi ja hüppasime üle oja. Matkaraja sild oli otsad andnud. Nosisime kahe suu poolega mustikaid ja panime nimed kirja. Tagasi autoni jalutamiseks kasutasime eriteesid. Paavo otsustas minna suure ringiga ümber Mädara linnamäe. Me liikusime mustikatega kaetud radapidi piki linnamäe harja. Ilus tee viis autoni ja isegi mustikakükke tehes jõudsime Paavost ennem autoni. Aitäh siinset linnamäge tutvustamast!
Leitud Suveseikluse käigus.
Sõitsime ühest punktist teise, tee viis läbi Pärnumaa ning geopeitur meis ei suutnud vastu panna paari aarde logimisele, mis olid ju nii lähedal. Leid päris probleemideta ei kujunenud, hoo võtsid maha hiigelmustikad. :) Aitäh siia juhatamast!
Raskusastmete põhjal eeldasin midagi hullu, kuid tegelikult suhteliselt lihtne jalasirutus. Tänud kohta näitamast, siiani on saanud siit vaid tuimalt mööda sõita.
Aitäh lihtsa 3/3 aarde eest, kuigi minu arust mõlemad numbrid üle pakutud - tuttav totsik ja väike küngas vaid.
Mida ikka kuumal neljapäeva õhtul teha. Eriti veel siis, kui märkad, et mitte väga kaugel on peidetud uus aare. Ja veel sellisesse kohta, millest mööda sõidetud korduvalt, aga kuhu siiani pole mahti saanud tulla. No vaatame siis milline see linnamägi on. Kindlasti on keegi seda juba otsimas. Ja nii oligi. Parkimiseks sobivas paigas kohtasime esmaleidjat. Väheke juttu puhutud, suundusime linnamäega tutvust tegema. 21 minutit esmaleiust hiljem sai kirja meie logi. Aitäh peitjale!
Olin metsatulekustutusjaamast ära liikumas ja vaatasin kaarti, et mis siinkandis veel pakutakse. Oi, pakuti lausa ahjusooja aaret, 3/3, matkarada. Poolteist tundi küll jahtuda jõudnud, aga medalikohale ehk siiski jõuab.
Kohapeal polnud asi pooltki nii proosaline: matkarada ei näinud kuskil, selle suve esimene puuk leidis tee mu säärele, aga positiivne oli see, et sain üksinda lolli mängida. Teolt tabamine toimus alles siis, kui tagasi auto juurde jõudsin. Andsin kaks sõbralikku soovitust kaasa ja viitasin, et minu jalad kriimulised küll, aga...
Oli riukalik, kuigi seda ju nähtud küll ja rohkem.
Sissekanne raamatusse kell 20.18 ja edasi linnutajat jahtima.