Minust olenematutel põhjustel on otsustatud see torn lammutada. Seega andsin paar kuud aega, et kes veel tahtis ja jõudis ja teadis, see sai ära käia. Aga iseenesest ei tea, millal haamer sisse läheb, seega sai nüüd käidud ja konteiner eemaldatud.

Tänud kõigile, kes käisid. Loodan, et teil oli tore.

Aitäh peitjale!
Käisime, vaatasime, katsusime, mõtlesime, aga lõpuks jäi Arturile silma. Talvituva ämblikku toppisin tema pessa, konteineri taha, ka tagasi.

Parkisin auto tee äärde ja veeresin üel rattal kohale. Esimese hooga tundus kõik kohal olev asjasse puutuvat ja mõned veidi kahtlased elemdndid olid siiski kindlalt kinni. Lõpuks selgus ka, mis seal täpselt üle oli ja isegi logiraamat tuli sealt seest välja. Aitäh peitjale.

Marssisime läbi tiheneva vihma kohale ja asusime seda üleliigset otsima, aga nagu kohe kõik oleks kuulunud selle asjanduse juurde. Vihma muudkui sadas ja õhtu edenes, nii et jätsime selle otsimise järgmiseks korraks

Käisin kohapeal ja õiget konteinerit ei suutnudki leida. Seega meisterdasin ajutise ja uue. Kui jää kõik kadunud, siis teen uue tiiru, et kas vana ka kuskil alles või on kaduva teed läinud. Aga samas kohas uus konteiner ja seega otsimist ei sega.

Aare pole oma õiges kohas, vastavalt viimatikülastanu infole. Lähiajal lähen ja taastan.

Kolmas kord kohapeal. Sumisevad tiivulised leidsin üsna peatselt, kuid ega me teineteist seganud. Tasakesi toimetades saime igaüks täitsa rahulikult omi vaatlusi teha. Kui aardeleiuga poole tunni jooksul kuhugi jõudnud polnud, siis lugesin logisid. See aitas. Ega ta kohe ludinal ikka ei tulnud, aga kui maastiku 3.0 peale kergitasin, siis tabasin. Õige koht või mitte - vähemalt antud hetkel tundus konteiner küll igati ettenähtud paigas olema. Kuigi jah, maastikureiting viitas justkui väheke mujale. Igatahes panin ta täpselt samasse kohta tagasi. Mõnus vaikne nurgatagune tornike ja hästi peidetud aare, aitäh!

Sinna pole tarvis sõrmi toppida

 1 

Olime lugenud küll viimast Jalutajametsas mitteleiulogi, et nad vaablaste tõttu sealt kiirelt minekut tegid aga Margus tahtis ikka vaatama minna. Läksime. Alguses olime vaiksed ja vagad ning üsna ettevaatlikud, päris pikalt saime rahulikult ringi vaadelda. Ei seganud meie neid ega nemad meid. Aga mingil hetkel võibolla läksime liiga julgeks, kuna me polnud neid näinud ja kolistasime äkki sutsu palju. Korraga nad olidki nähtaval. Alguses tiirutas me ümber üks ja siis järsku oli neid rohkem. Päris kõhedaks võttis. Meil oli kahe peale igaks juhuks üks jope kaasa võetud mille alla peituda. Pugesin jope alla ja eemaldusin tornist. Selleks hetkeks polnud me veel torni kolinud tiivuliste kodu tuvastanud. Alles tornist eemal seistes sain aru, millises torni nurgas see tihedam liiklus käib. Kui need oleks vaablased siis poleks muret ja oleks vast aardegi leidnud aga need tegelased on seal ikka vapsikud. Pidin ikka korduvalt Margusele ütlema, et nüüd on aeg lahkuda. Torni peremehed ei olnud enam rahulikud. Tema aga arvas, et vist leidis aarde ja üritas parasjagu pead murda sellega, et kuidas selleni küll küündida võiks. Õnneks ta siiski hulljulgeks ei muutunud ja me lahkusime. Kunagi uuele katsele.

Kõndisime tornini, kuid kaua seal olla ei saanud, Sest tornis oli vaablasete pesa ning suured 5 cm vaablased tiirutasid ringi. Tegime kähku minekut ja aare jäi leidmata

Muidugi esimene mõte, mis asukoha kohta tekkis osutuski lõpuks õigeks, kuid lasin end eksitada ja ei süvenenud kohe piisavalt ning sain ikka kogu objekti üle poleerida. Muidugi tegi leidmise kõvasti keerulisemaks ka see, et aare ise oli peidukohast jalga lasknud ja ma pidin leidma tema õige pesa, samal ajal, kui Marko valest kohast leitud aaret enda käes peidus hoidis.. urrr.

Koht ise igati tutvustamist väärt ja peale aarde õigesse kohta korralikult tagasi panemist saime mõnustat vaadet nautida.

Tänan peitmast.

Parklast torni poole liikudes arutasime, et huvitav kas kõik Läänemaa õppe- ja matkarajad on läbi niitmata heinamaa, sest selline mulje hakkas tekkima. Viimane jupp enne torni oli juba kohalike "niidukite" poolt ilusti pügatud, ainult miinidega pidi ettevaatlik olema. Tornist oli päris hea vaade. Seni kui ma tornist üleliigset otsisin käisid Elve ja Oliver natuke mere pool lehmi vaatamas. Paari minu arust üleliigset detaili togisin seal korduvalt kuid need olid kindlalt kinni, alles natuke enne lahkumist märkasin seda õiget detaili. Jällegi päris õel värk aga samas peaks täitsa mugukindel olema. Täname.

Tee sinnani täitsa läks, paraku küll rohi ja muu jama oli kõrge. Kohapeal palju varjante polnud kuid siiski läks ikka aega omajagu. Väga lahedalt tehtud, ty :)

Leitud, logitud, tänan!

Alustuseks nautisin tornist vaadet ja lindude liigirohkust ning jälgisin, kuidas reinuvader kiivitajate pesadest hommikusöögiks miskit põske pistis. Kui vaatemäng rannikul sai läbi, siis hakkasin torni ennast lähemalt uurima. Õnneks ei kulunud liiga palju aega, kuni leidsin selle üleliigse detaili ja sain nime kirja. Äärmiselt armas koht, mulle väga-väga meeldis siin! Aitäh!

 1 

Kui tavalised inimesed käivad sellistes kohtades linde või loodust vaatamas, siis geopeiturid on spetsialiseerunud tornivaatlusele ;) Tegelesime meiegi sellega siin päris pikalt. Uurisime torni konstruktsioone igast ilmakaarest ja igalt tasandilt. Sentimeeter haaval sai kõik detailid üle silitatud ja mõnda ka natuke sakutatud. Vahepeal lugesime ka logisid ja kui maastiku raskusastmele rohkem tähelepanu pöörasime ja seda ka punkti võrra kirjelduses olevast suurendasime, siis oli ka aare leitud. Salme olevat seda kahtlast kohta ennegi märganud, aga ei tea küll, miks see leid meil nii pikalt aega võttis. Lõpp hea, kõik hea! Peale logimist ronisime veelkord torni, nüüd küll ainult lindude vaatlemiseks.

Aitäh laheda aarde eest!

Torn oli ainult meie päralt. Saime otsida nii torni alt kui pealt. Viimaks siiski saime nägijateks ja aarde kätte. Aitäh!

Auto jäi matkaraja parklasse ning sealt liikusin jalgsi torni poole. Just enne torni oli aiavärav suletud ning veislased ilusti ümber torni toimetamas. Kuigi maastik oli üsna niiske, sain madala matkasaapaga siiski kuivade sokkidega kohale. Ja siis algas ikaldus. No näen mitmeid üleliigseid vidinaid, aga ükski endas aaret ei peida. No ikka päris mitmeid kümneid minuteid läks ära, kui õige asjandus silma jäi. Tänud, ei olnudki sinna enne sattunud.

Neljajalgseid ei olnud kodus, korralik kogus koogikesi oli vaid kõikjal. Objektil oli kõikse terasem silm Piretil, märkamaks ülearust. Tänud peitjale.

 1 

Matkasime rõõmsasti kohale. Seltskond oli lihtsalt nii tore. Torni juures tegin esialgu ringi ümber torni, midagi silma ei jäänud. See ei üllatanud. Eks ole ennegi neid Arvo aardeid otsitud. Piret hakkas logisid lugema. Õnneks torn liiga suur ei olnud. Igaüks uuris ehitist nagu oskas. Piret märkas õiget kohta nii ruttu, et ma ei jõudnud veel ringiga lõpule. Tore aare oli. Aitäh!

 1 

Teerada aardeni oli kevadiselt blögane. Polnud selleks ette valmistunud, sest sealt, kus tulime, on veel paks lumi maas. Kui aaret kohe ei leidnud, siis lugesin läbi aarde kirjelduse ja nägin vihjet. Silmadega tornile ringi peale tehes jäigi midagi vaatlusvälja, mis lihtsalt pidi aare olema. Õnneks see nii läkski! Aitäh vahvasse kohta juhatamast!

Tore lühike jalutuskäik parklast aardeni ja taas otsimise ees hirmu tekitav linnuvaatetorn. Aega läks tublisti ja lõpuks küsisin ikka vihjet. Tagantjärgi tarkusena oleks pidanud seekord jätma vaatamata aarde raskusastme, sest 2,5 see kindlasti ei ole.

 2 

Päeva viimane, sest maa hakkas külmuma ja kärss kärna minema. Ilm oli ka va hall ja lõpuks muutus tujugi samasuguseks. Linde samuti null, aga otsima suundudes emotsioone sellevõrra kordades rohkem. Kuna aare olevat geokrahvilik, siis arvasin, et silmasin seda juba eemalt. Lähemale jõudes see tükk aga ei irdunud. Veerand tundi hiljem logisid lugedes jõudsin sinna tagasi, et eristuvale jalaga anda. Ikka ei kõssanud. Vahepeal keerasin minagi 5x15 pahupidi, et kas tõesti. Ei olnud. Samuti sai kõiksugu muid paiku piilutud ja juba loobumismõtteid heietatud, aga siis, pisut ringi turnides jäi aare ikka silma ja pihku. Aga ega sellega ikaldus lõppenud. Küll ei töötanud üks pastakas, seejärel teine. Siis meenus, et taskus on ka pliiats - jess, see ju ikka kirjutab! Kui aga seda pihku haarates jupatsil enam sütt karvavõrdki polnud, kadus viimane lootus. Läbi suure häda hakkas üks pastakas käele kirjutama, ent logirullile suutis see napilt kuupäeva ja M & P laadse märke teha. Asi seegi.
Lõpp hea, kõik hea? Ei, kaugeltki mitte. Neetud logirull ei tahtnud enam topsi mahtuda. Kui mahtus, jäi üks paberinurk ikka vindi vahele, nii et see ei sulgunud. Neetud! Karma! Lõpuks sai kõik tagasi nagu vaja ja kodutee võiski alata. Mis siis, et väljas alles valge ja 5 km kaugusel oli üks raskelt kättesaadav aare, mille jaoks Lauri eripsets abivahendki pagassis. Poogen. Eks teine kord, kui vee pikemalt valge ja soojem ka.
Tänud Arvole kena koha ja matkakese eest torni! Aare korras, ainult logiraamatu algus, vist vaid esmaleidja on vähe räbal.

Saime teha väikese jalutuskäigu vaatetornini. Silmi oli palju ja leid tuli kiiresti.

Oma päeva jätkasime ühe pisikese matkaga vaatetorni juurde. Ilm oli ilus ja talvine. Liikus ka üks teinegi matkaline koos koeraga. Aga siiski mitte geopeitur. Leid tuli meil vägagi ruttu tänu heale geokogemusele. Aitäh!

Geokrahvi koolkonnale õnneks sellised aarded keerulised pole :D Leid tuli kiiremini kui paljud 1.0 raskusastmega peidukad...aga koht oli tore ja kindlasti aaret väärt, tänud!

Tegime väikse jalutuskäigu ja panime nimed kirja. Tänud peitjale!

Parklasse jõudes oli juba üsna kott, põllu peal tekkis korraks hämming, et mida nad seal rajaks loevad, aga see sai õnneks õige pea lahenduse ja nii jõudsime edukalt tornini. Ja siis hakkas ikaldus pihta, tuiasime seal ikka omajagu nagu peata kanad, lõpuks võtsime abikõne, siis läks veel veidi pimesikutamist ja lõpuks sai see tops leitud ka. Tänud aarde eest!

Külmunud lehmakookide vahel laveerides jalutasime ühe järjekordse geopeiturite lemmikpeitmiskohani. Nende tornidega ei tea kunagi, kas leiad kohe või poleerid tunde. Õnneks kambaga on lihtsam, keegi uurib valesid kohti, aga keegi jõuab samal ajal õigesse nurka. Varsti kuulduski, et keegi juba logib.

Aitäh.

Siia lähenesime jah otse yle p6llu l6igates. K6ik, kaasaarvatud lehmakoogid olid ära kylmunud, nii et ei pidanud muretsema kuhu astuda. Ennem kraavi ainult Kaupo demonstreeris mis v6iks juhtuda kui yle kraavi hypates vahetult ennem kraavi traadi taha takerdud. Aga nagu mainisin oli 6nnex k6ik jääs ja sulps jäi olema/nägemata ;) Tornis hargnesime jällegi laiali ja jällegi tiimis peitub j6ud. Nac aja pärast panime ka siin oma naerunäod kirja. Tänud peitjale

Kirjelduses oleval pildil tundub väga ilus koht. Tänases hallis ja jäätunud päevas sellist vaadet ei olnud, aga peale külma tuule ka midagi halba polnud. Vähemasti miljon lehmakooki oli jääs ning ei pidanud muretsema nende peale astumise pärast. Lõikasime nii kus oskasime ja varsti olime torni juures. Neljakesi läheb kiiremini ning varsti võis salajast logimist märgata.

Vaikselt olimegi jõudnud oma geotuuriga Arvo mänguväljakule. Järgmine aare, järgmine torn. Kuna päev oli alles käima minemas ja kõndimist palju, otsustasime Tarmo soovitusel üle karjamaa selle natukesegi lõigata. Lendasime kambaga peale ning asusime eri kohtadest vaatetorni läbi poleerima. Nõka läks ikka aega, enne kui leidsin ... Ei leidnud ma aaret, vaid leidsin hoopis Tarmo seda leidmas, kes samal ajal püüdis seda juba hiirvaikselt ära logida. Peagi märkas sama ka Kaupo ning pidasin targemaks ka hetk hiljem Merle piinad lõpetada kes tühja otsimist jätkas. Eks ta üks paras pähkel ole, aga koostöös peitus jõud ja meie eest see topsik varju ei jäänud.

Tänud.

Sammusin suhteliselt uljalt kohale. laulsin lehmadele kõiki laule, mida ma neist oskasin laulda ja siis. Siis tekkis trop. No ei leia ega leia. Kõne varemleidjatele jättis meid ikka tühjade pihkudega. Õnneks saime peitjalt endalt juhiseid ja ka siis läks üksjagu aega enne kui konteinerile küüned taha saime. Olin end vist juhmiks laulnud....

 1 

Siiagi jõudsime kottpimedas. Võtsime lambid ja hakkasime läbi miinivälja tatsama (vana hea: demineerija saab ainult kaks korda eksida: teine kord on teadagi mis, aga esimene kord siis, kui naise võtab). Ega me nüüd päris kahekesi ka seal polnud, sest saatjaks oli üks korralik lehmakari, kellele me usinasti MÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖÖ karjusime. Saime nendega kenasti jutule, tutvustasime geopeitust ja rääkisime kliima soojenemisest ja poliitikast... Mingi hetk jõudsime ka sihtmärgini. Azooo, läheb põnevaks. Jaotasime piirkonnad ära. Tükk aega saime ikka otsida, aga kuivõrd selleks ajaks olin juba veendunud, et kõige parem geopeituse abivahend on Miki, kes lihtsalt tuleb ja leiab aarde üles, siis olin kindel, et ega leiuta minema ei lähe. Nii läkski. Mingi hetk kuulsin, et oii, mis see siis on ja hetk hiljem oligi konteiner näpus. Äge, meeldis!

Aitäh! :)

 1 

Sai kohapeal käidud ja aare on taastatud esialgsel kujul. Seega ärge laske ennast vahepealsetest kergetest leidudest heidutada, nüüd on jälle raskem.

Tagasi pannes veendu, et korralikult püsib. Kuigi kõik eeldused on tehtud, et ta võiks püsida ja esialgset lahendust oluliselt tugevdatud.

Exe jäi autosse puhkama kuniks ma karjamaal ära käisin. "Lehmapõlguri" kleeps tuli meelde. Ära mind ei söödud ja Exe suurusesse junni ka ei astunud. Minu jaoks täiesti uus avastus, et Pürksi poest edasi sõites ka kuskile jõuab. Tornis oli mõnus vaade lahele. Aare tuli kiirelt peidust välja. Aitäh!

Kiire leid, ilmselt oli karbike siis veel vales kohas. Seda enam jäi aega aga ümbrust vaadelda. Kauguses paistis üks põnev objekt mida peaks külastama. Tänud!

Jalutasime kohale ning me ei saanud veel otsima hakatagi, kui Jannel juba aare leitud. See läks küll kiirelt. Ilusad vaated siin, aitäh juhatamast!

Sellal kui linnu inimesed linde uudistasid, tegime metsa all väikse seene tiiru. Peagi olid segajad ise metsa all piknikku pidamas ja saime rahus otsida. Tehtud!

Aarde leidsime kiiresti. Pärast veetsime tunnikese tornis linde vaadeldes. Aitäh!

Seal ka mitu suuremat asja, mis visuaalselt üleliigsed seal. Aga leid tuli siiski.

Veel üks seni nägemata/käimata Läänemaa nurgake.Selle torni juures oli tõesti 6 sekundi leid.No ilmselt isegi veel kiirem.Lasin siis Katrel ka väheke otsida,eelmise torni juures oli olnud ju vastupidine olukord.

Aitüma juhatamast,tornist nägi päris paljusid erinevaid linde ringi lendamas.

Teistkordne käik andis tulemuse, asi on lihtsamaks läinud. Aitäh!

Tänud.

Hommikune ujumine tehtud, sõitsime selle aarde juurde. Muru oli veel niiske ning nii said hommikuks ära kuivanud botased kohe jälle märjaks. (See polnud järgmisi leide teades mitte midagi.) Sammusime reipal sammul matkaraja lõppu, kus tervitasid meid ka lehmad. Või õigemini ei tervitanud ja pigem läksid oma rada, et meiega mitte kokku puutuda. Otsinguid alustasime sealt, kus tavaliselt tornide puhul ikka aarded on, kuid seekord oli teisiti ja saime täitsa natuke ringi vaadata. Tagant järgi logidest loen, et aare oli just hiljuti sinna kolinud. Panime nimed kirja ja asusime tagasiteele. Mõni lehmadest oligi juba uudistama tulemas, et mis me seal asjatame. Ei saanud ju talle aarde asukohta reeta. Aitäh!

 1 

Täna teine tornikülastus. Kui eelmine jalutus Saare torni ei olnud nii pikk, siis siin sai tsipake rohkem jalutada. Ilm oli kuum ning mootorratta sõidupüksid ja saapad ei teinud olemist paremaks. Püüdsin siis jalutada rahulikus tempos, et mitte oma nahka liialt kuumaks ajada. Tegelikult läks jalutus kiirelt ja juba torn paistiski.

Olin logisid lugenud ja nägin, et mitmed on leidnud topsi torni alt maast. Tegin siis tiiru tornile peale, et kas leian minagi selle kuskilt maast - ei leidnud. Siis tegin teise tiiru ja selle tiiruga leidsin juba otsitava, jäi kuidagi silma. Küll aga olin mina hädas selle tagasipanekuga. Mitte ei tahtnud ta hästi seisma jääda. Meelitades vast oleks ka jäänud, aga ei tahtnud riskida sellega, et järgmine leiab topsi taas maast. Võtsin siis kõne peitjale ja pakkusin välja parema lahenduse, kuidas võiks selle tagasi panna. Nii paningi. Nii püsib see hästi ja peitja pidavat millalgi ise ka tulema kontrollima, kas võib nii jääda.

Peale aardega sehkendamist käisin ja vaatasin ka kõik siinsed linnud üle. Ei olnud neid siingi täna väga palju, sain kiirelt vaadatud. Aitäh.

Läbi mineeritud ala aardeni jõudes avastasime, et see oli torni all maas. Panime tagasi kohta, kus see võiks meie arvates olla.

Kuna esimeses külastatud tornis jäin leiuta, siis mõtlesin siin proovida. Samuti käimata maanurk, jalutuskäik hilisõhtus oli meelu kosutav. Aardega läks aga nii, et ei saanud otsima hakatagi, vedeles teine torni all maas, nägu ülespoole. Teistpidi poleks ilmselt tähelegi pannud. Koht sai ka kiirelt tuvastatud, kus olema peaks. Eks ta seal liiga õrnalt on, tasuks üle vaadata.

8371.

Hull otsimine, vihma ähvardas kallama hakata, ronisime,rippusime, käisime mööda treppe, vahtisime pea alaspidi, Krissu viskasi pikali... 20 minti ja käes oligi õnneks, no pärast on jah lihtne vaadata Tänud aarde eest

Paar korda sai ikka üles-alla ronitud, siis oli tops käes. Tagasipanek oli oluliselt raskem ja keerulisem.

Tänasesse Noarootsi kohvikute päeva plaani mahtus igaljuhul ka kohapeale lisandunud uus aare. Olime seda torni umbes aasta eest isegi piidlemas käinud aga kuna ideid on alati rohkem kui on aega, siis jäi ka see siin tookord aardeta. Nüüd oli täitsa tore siin hoopiski otsimise eesmärgiga tagasi olla. See mis aga kohapeal juhtuma hakkas oli geopeituse hoopis uus level. Nimelt leidsime aarde lebamas maas torniall, kus ilmselgelt ei olnud tema koht - nüüd siis algas vastupidine mäng - leia aardele sobiv koht. Kaua mõistada ei jaksanud ning tegime kõne peitjale :D Noh, ütleme nii, et läks vist isegi hästi, et niipidi tuli mängia :) Aga natuke mässamist ja peagi oli aare õiges kohas tagasi. Kaval peidik igatahes ning suured tänud siia kutsumast :)

See läks küll kiiresti :)) see tagasitulek. Kui juhuslikult sai [irokas100] mainitud, et aare jäi leidmata....leidsime ennast koos temaga samal õhtul samas kohas tagasi :) No ja ega massidele juba midagi leidmatuks ei jää. Aega siiski läks ka teise korral, aga tulemus oli edukas ja rahuolevalt võis ka sellele saagale joone alla tõmmata. Tehtud. Iseseisvalt :) Aitähh. TFTC Minu teada on veel nüüd üks torn ilma konteinerita ja üks veel selline mida geopeituse mängus pole vaja külastada....aga loodame et peitja ka selle vea hiljemalt jõuludeks parandab :)

Taaskord tahtmatu Tahumatu mitteleid Tahus, aga see-eest täiesti aus mitteleid! :D Võib veel vähemalt pool tundi sinise näo statistikasse kirjutada. Küll ma siia veel tagasi tahuma tulen :o)

Tahumatus ehk matus Tahu moodi

 2 

Põnevus kui suur, kolm mitteleiu logi ees ja ei ühtki leiulogi. Vaja vaatama minna. Kena kant tõesti ja torn. Valmistusin pikemaks torni läbikammimiseks, aga aare jäi üllatavalt ruttu näppu. Mingi 6 min läks. Muidu andekas peiduviis. Logirullist tuli siiski välja, et olin teine leidja ja esmaleid juba 3 päeva tagasi tehtud. Tänan peitjat siia kutsumast, polnud varem selles kohas käinud.

Nelja käe ja silmaga sai pool tundi torni silitatud. Seekord andsime alla. Aga küll tulevad ka leidjad!

Tuuseldasime siin ka kuni noorgeopeiturid tüdisid. Ei leidnud...

 2 

Aare avaldus hommikupoole, aga siis veel otsima ei kiirustanud. Otsustasin teiste geopeituritele oma liivarajale seltsi minna. Kes siis jaanipäeval ikka kuskile kiirustab :) Pärast toredat päeva geokaaslaste seltsis, sealhulgas mõnusat hilist lõunasööki, asusin uue aarde poole teele. Parkla oli tühi, aga vähemalt ühe auto jälgi oli näha. Vaatetorni leidmine oli lihtne, sest olin seal varasemalt 1-2 korda ikka käinud. Aarde endaga läks natukene kauem. Umbes paarikümne minuti möödudes märkasin midagi kahtlast, aga üle kontrollida ei jõudnud, sest just siis otsustasin 4 mugu torni külastama ja pildistama tulla. Seega pidin umbes veerand tundi veel ootama, enne kui potentsiaalset peidukohta uudistama pääsesin. Selgus, et olingi õigesse kohta vaadanud. FTF läks kirja kell 16:54. Huvitav, kas olin ka esimene otsija? Aitäh, linnuvaatlejate sari mulle meeldib :)

20 minutit jäi aega siin otsimiseks. Aga näe ei piisanud :o)

Torn saaks kindlasti veel tublisti minimalistlikum olla, sest vihjele vastavaid elemente tuvastasin üpris mitmeid - ilmselt siiski mitte seda õiget. Kena kohake Noarootsi nurgataguses igatahes, heameelega tulen tagasi kui kell kuklas ei tiksu!