Ei hakka enam taastama

Esimese hooga tundus, et see aare jääb meil leidmata – peiduka juures hängisid mugud ja nad polnud sellise näogagi, et kaaluksid lähitulevikus sealt kuskile liikuma hakata. Ning aare oli ka neil endile sinnasamasse kõrvale tõstetud. Päris kohe ei tahtnud loobumisvõitu neile siiski anda ja taandusime ise ning kui pool tundi hiljem neid liikumas märkasime, kõndisime kähku objektile tagasi. Kus selgus, et aare ka peiduka juurest puhta lännu, vaata seal toda 4.5/3.0-i palju tahad… Kuni meie põhiobjekti inspekteerisime, märkas Leelo äravisatud aaret, logiraamat ilusti sees ja puha :). Panime siis nimed kirja ja arutasime asja peitaga ning saanud korralduse aare sealt kaasa võtta, liikusime tagasi autode juurde juba koos ühe lisandunud kaasreisijaga :). Väga ilus koht, aitäh Jaanikale meid aardega siia toomast :)

Kuna mugurahvas on jälle aaret rüüstamas käinud, siis muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

 1 

Korra ma juba siin vaatamas käisin, aga kuna oli ilus päikseline päev ja üks mugu oli ennast täpselt nulli sisse seadnud, siis ei saanud isegi uurida kui kõrgel tops ennast peidab. Täna otsustasime kambaga rünnata, aga oh häda... veel suurem kamp oli ees. Kuid seekord jõudsime topsi ära silmata, mis oli kolinud maastikule 1.5 Mis siis ikka tassisime oma redeli tagasi autoni ja tegime natuke aega parajaks. Kui oli näha, et kamp liikus minema, siis kiirustasime kähku tagasi. Aga mida enam polnud see oli aare. Olime väga pettunud, sest paistis, et kamp oli topsi kaasa võtnud. :( Siiski vaatasime ümber puu hoolega ringi ja Leelo valvas silm leidis topsi jupp maad puust eemal maast, terve ja koos logiraamatuga. Maris teavitas peitjat ja Jaika palvel võtsime karbi kaasa, et siis sellele mingi parem koht leida. Loodetavasti juhtub see lähiajal. Tänan.

 2 

Peitjat tahan tänada suurepärase raamatu soovituse eest. Film meeldis väga. Aarde leidmine oli puhas Leelo soolo. Ja üleüldse oli väga tore õhtu. Tänan kaaslaseid!

Raamat sai juba ammu läbi loetud. Täna peksis statistika kodust välja. Ilus ilm tõi meid siia kanti. Sealt kõrgelt oli päris hea vaade. Nagu tellimise peale tuli telekast ka film. Kui enne raamatut lugeda, siis on film paremini arusaadav.

Raamat sai juba mõni aeg tagasi üsna kiirelt läbi loetud. Lahendatud koordinaat jäi aga faili oma aega ootama. Siia lähenedes oli selline Laulupeo tunne, kuid aarde lähistel kohtasin vaid üksikuid mugusid. Hindasin olukorda ning tundus kättesaadav. Exe jäi ootama ja asusin distantsi enda ja aarde vahel vähendama. (711) Aitäh!

 1 

Uus logiraamat ja aare jälle paigas, talve puhul natsa madalamal praegu.

Täna oli meil koduõppe ja kodukontori päev. Keskpäeval oli aga olukord selline, kus ere päike paistis aknast sisse nii, et arvutiekraane enam vaadata polnud võimalik. Üheks lahenduseks oleks olnud paksud kardinad ette tõmmata, teine võimalus oli õue päikest nautima minna. Me loomulikult valisime selle teise variandi.

Aarete otsimise plaani meil väga polnudki, peaasi, et saaks kuskil ilusas kohas natuke jalutada ja värsket õhku hingata. Väga kaugele ei tahtnud sõita ka, sest kohustused siiski ootasid. Nii me otsustasimegi sellel aarde võimalikku peidukoha piirkonda jalutama tulla. Raamatuga me veel tutvunud polnud, seega täpset asukohta ei teadnud. Kuna aga olime sealkandis varem nii mõnedki korrad ringi jalutanud, siis oli kahtlusalune ala suhteliselt koomale tõmmanud.

Umbes peale pooletunnist jalutamist olimegi õigesse kohta sattunud. Natuke pea kuklas uurimist ja konteiner oligi leitud. Tuul oli päris vinge ja esialgu oli väike kahtlus, kas ronima hakata. Siiski ilma proovimata ka lahkuda ei tahtnud. Selgus, et täitsa ronitav puu ja midagi hullu polnud. Kahjuks selgus ülal, et aarde tervis on päris hull. Konteiner rippus avatult täitsa tühjana. Polnud seal jälgegi logiraamatust ega muust aarde juurde kuuluvast.

Tegime aarde otsingust ka fotojäädvustused ning selle alusel saime peitjalt nõusoleku see aare leituks lugeda. Loodame, et aare saab taastatud algsel kujul ja kestab pikalt sellises tuulises paigas.

Suur tänu!

Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".

Üritan lähipäevil üle vaadata.

Konteiner ripub pilla-palla avatud asendis täitsa tühjana. Logiraamatu on tuul ookeani lainetesse viinud.

 1 

See on väga hea raamat. Täna oli superilm selle aarde logimiseks. Lausa nii super, et kui juba puu otsas kõikusin, tulid inimesed mind pildistama, neil olid ikka väga imestunud näod peas.. Siin Kakumäe poolsaarel on tööpäeva päeva kohta väga palju inimesi liikvel. Aardest..aare on topsikaane küljest irdunud, ma arvan, et ta seal pidi olema, sest liimijäljed on.. ja pliiats ei taha seal hästi püsida. Oht on konteineril alla kukkuda. Tänud

 1 

Kui osavamad panid asukoha paika vaid puu pildi järgi, siis meil nii hästi ei läinud ja tuli ikka kogu programm läbi teha. See oli tegelikult juba ammu-ammu tehtud, lihtsalt ei viinud me teed meid siia kanti. Täna ka ei viinud, aga tegime siis nii, et käisime ja otsisime selle aarde üles. Mõnus tuuline õhtu oli muidugi ka, aga peaaegu kõik läks ja jäi terveks. Üks pehkind oks ei pidanud muidugi vastu ja läks raksudes katki. Õnneks ei olnud see ainus mu pidepunkt, seega alla ma ei prantsatanud. Kõik hästi, aitäh.

 2 

Ah, et selline lugu siis. Korralik pisarakiskuja. Isegi diagonaalis lugedes. Mõtlemapanev ja võiks puudutada paljuid. Aitäh peitjale valiku ja Marisele raamatu organiseerimise eest! Aardeke ilusas kohas ja hõlpsasti leitav, veidi näitab väsimuse märke.

 2 

Peale jalutuskäiku Harku järve ümber, tulime siiakanti õhtusööki sööma ja päikeseloojangut nautima. Kui tähtsad asjad olid tehtud tulime ka aaret otsima. Kuna minul polnud ikka veel ronimise tuju, siis käis Karl nimesid raamatusse kirjutamas, mina kõlgutasin seni jalgu. Aitäh ilusa vaatega aarde eest!

 6 

Pärast 3-tunnist ringi ümber Harku järve oli oodata eriti ilusat päikeseloojangut ja otsustasime seda valgust nautima minna ookeanide vahele. Sõime mere ääres õhtusööki ja pärast päikese loojumist suundusime ronima. Kõigepealt tuvastasime üheskoos aarde konteineri ja seejärel läksin ronima. Maire nautis senikaua jalgade kõlgutamist. Aardepuu oli üks mugavamaid mööda oksi kõrgustesse kulgemise puid. Kui muidu on adrenaliin ja hirm, siis siin tundsin ennast täielikult kui kala vees või siis õigemini ahv puu otsas. Pärast logi kirja panekut nautisin veel paar pilguheitu avanevat vaadet ja võis päeva lõppenuks kuulutada. Tore ja ilus koht!

 1 

Et valgus ka minu õuele tuleks tuli raamatukogu külastada. Raamat käes tuli lahendus endalegi üllatusena üsna kiirelt. Edasi natuke jahmerdasin koordinaatidega aga lõpuks sain loa otsingutele asuda. Täna siis võtsin käigu ette. Eelnevad logid olid lubavad, et saab ka ilma varustuseta hakkama. Ja nii läkski, ei olnudki midagi keerulist. Ilus vaade. Nüüd nimi kirjas ja tänan peitjat.

 3 

Kui selle puu juurde jõudsime, oli väljas juba täitsa pime. Kuivõrd motikasaabastega ronida ei kannata, siis sööstsin enda lemmiksorti puu otsa sokkidega. Saatjaks Kaupo asjakohased soovitussõnad: ,,Sul pole vaja siin esinema hakata". Lubasin härrale, et ega ta ei peagi mulle aplodeerima ja valisin suvalt ühe haru. Ühel hetkel tundus, et olengi aardele lähedal. Päris hea vedamine. Avasin aardekarbi ja kiunusin, et kirjutusvahendit pole ja minu oma jäi alla. Õnneks, oli nutikas peitja pliiatsi ära mahutanud ja ma olin selle eest nii tänulik. Hetkel, mil logima hakkasin, hakkas kuskilt valgus sähvima ja oma molo pistis välja Miki, kes puud niimoodi valgustas, et täitsa okei oli sinna nimed kirjutada.

Aitäh peitjale! Sedasorti puud on aarete jaoks tõesti head ;)

 3 

Kuna Kõverikus läks liiga kiirelt, siis tegime plaani siia tulla. Ma eelkõige see tõttu, et ronimine tundus mõistlikum koos turvavarustusega. Liis aga viskas jalanõud jalast ja läks kohe sokkides üles ja pani nimed kirja. Meil polnud siis muud teha kui valgust merel vaadata. Omapärane koht on küll, mõnus oli siin soojal õhtul olla.

 4 

Peale Kõveriku ronimist suundusime siia. Jõudsin enne teisi kohale. Tegin aega parajaks kiikumisega ja nautisin vaadet. Esimestena tulid Liis ja Kaupo. Liis asus kohe tegudele ja oli nii kiiresti puu otsas, et ma ei saanudki aru, kuidas ta seda tegi. Peale aarde logimist tekkis taas mõttepaus, et mis edasi teha. Kas väike grill, eitede külastus või hoopis Nehatu sild. Kuna mul ja Kaupol oli viimane tegemata sai see esimeses järjekorras ette võetud. Georatas sai mahutatud Kristjani geomobiili ja aarete vallutamine jätkus :) Aitäh!

 1 

Mõistatusega läks nii nagu minema pidi. Ei miskit keerulist. Selle puu all olin nüüd juba vist neljandat korda. Esimesel korral otsustasin, et päris nii pole ikka ohutu ja läksin võtsin poest mõne jubina veel juurde. Teine ja kolmas kord olin vaid juhendamas ning turvamas. Nüüd oli lõpuks see päev, kus oli endal vaja üks mõistatus leida. See kerge seljasirutus sobis siia väga hästi, tänud.

 1 

Aitäh. Leitud. Raamat oli tore, film ka.

 1 

Lahendus ootas järge, kuna pere raamatukogu inimene ei toonud mulle raamatut. Kui lõpuks raamatu kätte sain, siis koordinaadid olid viie minutiga olemas. Otsustasin lõppu minna ilma abivahenditeta ja see oli õige otsus. Murdunud oksa nägin, aga allesjäänud könti sai täitsa ronimisel kasutada. Ühtegi väga rasket kohta üles minnes polnud. Need oksad mis alles, kandsid kenasti. Kõrgust oli parasjagu, ega kõrgemale poleks julgenudki minna. Minu jaoks tuli täiesti 4,0 ära. Üleval kõvasti tegemist, et kogemata midagi alla ei saja, kaks korda järjest oleks väsitav üles minna. Üldiselt väga mõnus ronimispuu, aitäh!

 1 

Teatan alandlikult,et peale minu külastust on puu ühe kõdunenud oksa võrra vähemaks laasitud.Nii et tasub kiirustada nii raamatu lugemise, kui kohapealse turnimisega.Mina tänan

 1 

Jalutasin nulli, et vaatan, mis abivahendi siis autost ka tooma peaks. Praegu see maastik seal küll 4,5 pole, hädine kolmekas ehk. Isegi plätudega polnud mingit probleemi üles saamisega, mingitest abivahenditest rääkimata. Maru ettevaatlik pidi vaid olema, et midagi alla ei pudeneks. Aitäh peitjale.

 1 

öösel kella 2 aeg sai ka see lõpuks ära ronitud. Väga lahe, täbud :)

 1 

Tänan. Raamat meeldis väga.

 1 

TFTC.

 1 

Paigutasime aarde ümber natsa kättesaadavamasse ja ohutumasse kohta samal koordinaadil

 2 

Teine katse ja seekord korraliku ajavaruga. Kristjan oli jälle lahkelt nõus mind turvavarustusega varustama ning nii me puu alla jõudsimegi. Esimene reaktsioon oli aaaa kui külm tuul, aga ronima hakates oli juba täitsa soe. Ma tõesti imestan, kuidas seda puud ilma varustuseta ronitakse. Küllap pean teinekord peitjal natist kinni võtma ja küsima :) Ülevalt oli vähemalt ilus vaade ja hästi läbimõeldud konteiner ning alla tulin kiiremat teed pidi (Ei, ei kasutanud ainult gravitatsiooni). Aitäh!

 2 

Raamatu laenutasin ja lugesin, joonistusid tasapisi ka koordinaadid. Kohapeal oli ilmal meile ühtteist huvitavat pakkuda. No vaatame kas ja kuidas. Mari juhatusel võtsin ronitava haru ette, sest eelmine kord oli ta seal topsi näinud. Roni palju tahad, no ma ei näe otsitavat ja kõrgemale ei olnud enam ronida ka. Tuul raputas aga puud, kuis jaksas. Olin laskumas, kui lõpuks nägin otsitavat naabrist harul (peitja lisatud pilti 1.juulil juhtusin vaatama päev pärast leidu). Hmm, sinna ma küll tänase ilmaga sirkelt tehes ei astu. Mari sai saadetud varustuse järele. Kõrgustes sasis vaid tugev tuul ja sakutas mind koos puuga. Kui Mari miskit puu alt ka võib-olla pajatas, siis minuni see info ei jõudnud. Uuesti teinekord tagasi ka ei tahtnud tulla, et sai siis seekord ikkagi topsini ära käidud. Ülal püüdsin kõigest väest, et see lahtiste lehtedega miniatuurne raamat käest ei lenduks, no sain ta õnneks topsi tagasi. Tänud peitjale.

 1 

Kõigepealt leidsin koordinaadid, hiljem lugesin mingil vihmasel päeval raamatu ka läbi.
Kui Siim läheduses võistles, siis käisin korra nulli piidlemas, aga et teistele raskusaste ja minu tervis samaks jääksid, siis loobusin ronimisest.
Kristal oli ka aare lahendatud, ent kohal käimata. Täna läksime koos nulli. Tuul oli tugev ja vihma hakkas ka sadama, aga Krista otsustas end proovile panna. Ilma abivahenditeta polnud seal midagi teha, nii et need said lisaks toodud. Turvalisus ennekõike.
Ma kujutasin ette, et nägin alt aaret, aga aare peitus hoopis teises kohas. Edasi nägin taevas madallennul üle puu lendavat suurt kotkast, keda saatis hulk väiksemaid linde. See oli võimas vaatepilt. Selle aja peale nägi Krista õnneks aaret õiges kohas. Siis läks veel jupp aega ja aare sai lisaks leitule ka logituks.
Raamat oli täitsa loetav, aga ladva-aarded mulle ei meeldi.

 3 

Mõned tunnid olid minu ülikooli infotunnini jäänud ning kuigi Kristjan "soojendab" ka seda aaret, siis oli ta minu nõudmisel nõus siia tulema. Kõik oli täitsa tore ja hakkas just kiiremini minema kui Kristjan ütleb, et kui ma ülikooli jõuda tahan, siis peab praegu küll alla tulema. Tavaline inimene ütleks selle peale, et nojah, hakkame siis minema, aga minul hakkas kohe peas jooksma, et kui oluline see seal ikka on, et mis siis juhtub, kui ma ei lähe. Arutluse tulemusel leidsime, et see üks aare VIST pole nii oluline kui hea sooritus sisseastumisel ning nii ma alla tulingi.

 1 

Olin juba puu otsas ronimas kui keegi puu alt hõikas. Hõikajaks osutus aarde peitja ise. Poolel teel tulin siiski puu otsast alla tagasi ja võtsin turvavarustuse ronimiseks ka kaasa. Uuel katsel aga leidsin parema tee üles ja turvavarustust polnudki vaja. Seetõttu kinnitasin ka mina aarde peitjale, et raskusaste 5 on liiast. Tegelikult on paljud sarnased aarded veelgi kergema maastiku raskusastmega.

 1 

Kuna ronisin ise ilma erivarustuseta ikkagi aardeni ära, siis langetasin raskusastet. Võimalusel kasutage siiski ronimisel julgestust!

 1 

Korrigeerisin maastikku vastavalt vahepeal muutunud olukorrale :) Meeldivaid leide!

 2 

Ma olen ühte (kahte, kolme...) sellist lugemisoskust nõudvat aaret ennegi näinud ;) Mis ekspert ma nüüd ikka olen, aga kätte see neli koma kolm koma viis viimaks ikka tuli. Kuigi alt polnud tuhkagi näha ja isegi ülemistes sfäärides andis omajagu ümber uidata, enne kui valgus puuharude vahelt paistma hakkas. Lisatud pildilt (nüüd, tagantjärele logides: auhinnaõnnitlused Priidule!) ei paista õnneks ka, et püksitagumik rebenenud oleks.

Kui konteinerini jõudsin, hõikasin alla, et ega peitja juhtumisi naisterahvas ole (et sellise eelarvamustevaba tüdrukuga tahaks kohe tuttavaks saada), selgus aga, et olin tema jälgedes tegelikult juba nii mõneski kohas jumalale lähemal ära käinud ;)

(püüan edaspidi ikka enne jalastumist välja uurida, kelle ja millise aardega tegu on)

 2 

Mõistatuse osaga suuremat muret polnud, numbrid said suts peale avaldumist paika ja kuna siseinfo andis mõista, mis seal olema hakkab, siis meelitasin targu eksperdi objektile ja nii ta orbiidile suundus. Tänud aarde eest!

 3 

No ei saa mina nende raamatutega jutu peale. Seega püüan mõistatuste lahendamisel leida ikka alternatiivseid lahendusi. Sellega siin läks ikka õige lihtsalt. Nädal varem olin ma siia juba korra peaaegu tulemas, aga olude sunnil pidin otsa ringi keerama. Ja kui minu kallis kaasa kutsus paar päeva tagasi mind jalutama, siis täna oli minu kord. Tõotas olla ilus koht kuhu koos võib tulla küll. Nii me pärast tööd selle käigu ette võtsime. Kohale jõudes veel arutasime, et miks me küll enne kodus kõhud täis sõime, oleks võinud parema meelega hoopis siin piknikku pidada. Lõppu jõudes korraks küll muigasin, et miks ma küll plätudes tulema pidin. Ettevõtmine tundus aga ei midagi kontimurdvat ja varemgi kange maastikuga aardeid sedaviisi vallutatud. Suundusin siis rahulikus tempos pimesi edasi kuni valguskiir paistma hakkas. Hetk hiljem aga kadus jala alt ära üks pirakas kuiv oks. Hea et kaasa all ei olnud, kuid ehmatuse saime me mõlemad siiski. Õnneks olid muud punktid piisavalt hästi toestatud ja enda elu sellega ohus ei olnud. Ainult tagasiteel alla tundis sellest kadunud jupist meeletult puudust. Nii rumala koha peal tekkis suur auk, et nüüd oli tükk pusimist sellest tühimikust mööda saada. Ehk järgmistele muutus olukord jupike keerulisemaks, kuid samas ka ohutumaks.

Jäime käiguga rahule ja siiakanti on alati rõõm sattuda. Järgmine kord võibolla isegi ilma aardeta, vaid hoopis piknikukorviga. Tänud.

 3 

Laias laastus oli piirkond paika pandud, kuid eelmine raamat alles poole peal ja maastik alla 4,0 suuremat põnevust hetkel ei tekita. Ootamatult sai aga orav väljakutse ja Madise logi tekitas lootust, et maastik siiski alahinnatud. Merikese idee mõistatuse lahendamiseks osutus täiesti pädevaks ja peagi olingi Andrese ja Merikese seltsis arutamas, milline haru tõusuks valida. Ronimiseks otseselt abivahendeid vaja ei ole, kuid minu pikkuse juures pikemate oksavahede ületamine vajab siiski loovust.. ehk maastik julgelt 4,5.. selline Savalduma pulmajalakate lepane noorem vend. Üleval ootas eriti nunnu aardekene ja väikese vaatluse järel olidki nimed kiirelt kirjas. Pisut nautisin veel väikeste lehtede vahelt avanevat vaadet, milles eriti kutsuvalt mõjus eemal ankrus seisev jaht. Tore teostus. Tänan väljakutse eest.

 3 

Esimese hooga ei pannud seda aaret tähelegi. Aga kui Madise logi nägin, siis oli et oot oot kuskil miskit toimub :D Seekord otsustasin välitööde ja kirvemeetodi kasuks. Parkisin auto esmase kahtlustatava lähedusse ja alustasin otsinguid. Kui sealt midagi silma ega näppu ei hakanud siis võtsin juba kerge sõrgisammu ülesse. Esiteks hakkasin aga kirvest vales suunas heitma st sõrgirada sai otsa. Mis seal ikka ots ümber ja teistpidi ringile. Käisin isegi ühes seni suletud kohas vaadet nautimas ;P. Ja ca kolm neli km hiljem hakkas miskit tuttavlikku silma. Võtsin oravaasendi sisse ja "to the stars". Koht ise oli aga igati lummav. Võtsin isegi mõne hetke... nautisin tuules õõtsumist ja lasin päikesel end paitada. Tänud peitjale

Oli väga mõnus ilm selle aarde otsimiseks. Jasperile ka koht väga meeldis, katsusime merevett ja leidsime, et ujuda veel ei kõlba. Mina mäletan mugulugu teisiti :D Mugu hängis oma koeraga kaugemal ning meie kohe aarde juures, aga koerale meeldisid lapsed ja ta jooksis Jasperit nuusutama, talle järgnenud mugu sai mingi oksasodiga pihta ja hakkas kiljuma :D Õnneks ta eemaldus ruttu :D Aitäh aarde eest!

 3 

Töine päev kodukontoris hakkas vaikselt rahunema, jõudsin just mõelda, et vaja pead tuulutama minna kui avastasin uue aarde jalutamiseks sobilikus kandis. Ahsoo, hoopis lugema tuleb hakata. Raamatust ega filmist polnud kuulnud, tundub kurb lugu, lähimas raamatukogus aga täitsa olemas. Vaatasin siiski peitja pakutud info üle, lugesin läbi esmaleidja suunavad juhised ja tundus, et ikka sobib see aare tänaõhtuseks sihtkohaks.

Päike alles säras, seepärast ei näinud ladvas midagi kumamas, aga lähemale liikudes paljastas konteiner end siiski varsti. Logiraamat oli juba vatti saanud, esimene leht oli lahtiselt, viskasin küll nalja, et võiks teha “ups, lendas ära… oo, logiraamat ju alles tühi”:), aga ei, leht jäi siiski alles ja sai mitmete nimede järel veel täienduse. Konteineri kaanega pusimisega läks aega rohkem kui selleni ja selle juurest ära jõudmisega. Aitäh peitjale! Raamatu vaatan ka millalgi üle.

 2 

Õiget piirkonda aimasin, aga lõpliku selguse tõi see kirjelduse juurde lisatud pilt puust. Liis rooli, mina tahaistmele tööd tegema ning Jasper chillis niisama turvatoolis.

Kohale jõudes kohe ei märganud, kus aare on, aga natukene ronimist ja topsik jäi silma. Jeebus küll, kui kõrgel see on. Hirmu ronimise ees ei tekkinud ning kribinal-krabinal ronisin üles. Jasper ja Liis jäid lähedusse ilma nautima.

Logiraamat oli 15:20 ajal tühi, sodisin selle väriseva käega ära (sundasend) ning kui kogu kupatus oli tagasi pakitud, hakkasin alla tagasi minema. Väga ebasobival hetkel murdus mu jala all oks ning jõudsin selle eest hoiatada. Liis ja Jasper olid natukene eemal, aga mugu, kes enne koeraga meile vastu jalutas, oli tagasi jõudnud ja ehmatas, et keegi on puu otsas. Õnneks nad millegagi pihta ei saanud. Selleks ajaks, kui alla jõudsin, olid nad juba kadunud. Ju kartsid, et järgmine oks lendab pihta.

Alla jõudes käed ja jalad värisesid veel mõnda aega. Jaanika on ka ikka paras hull, ronib nii kõrgele :D Aitäh aarde eest ja loodan, et jõuan mingi hetk ka raamatuni!