Paisjärve

 3 

Selle aarde puhul asukoha info kokku korjata polnud üldse mitte eriti keeruline. Kõik need kohad jäid mulle niikuinii teele, kui kolleegidega meie kena seminaripäeva asukohta jõudsime.

Lõpu kohta teadsin juba kodus, et kusiganes see on, kindlasti mitte ei ole see minu jaoks kättesaadaval kõrgusel.

Aga - vahel leiab pime kana ka tera. Õhtusöögilauas küpses meie sammulugemise huvilistel kolleegidel plaan, et peaks ikkagi nüüdsama õhtul jalutuskäigu tegema ja vaatama, kus need karud, keda meile piirkonna tutvustuse ajal lubati, pesitsevad. Sättisin ennast kaasa. Igaks juhuks. Igasuguseid ronimishuvilisi ja muidu sportlasi on meil pundis... Õiges kohas juhtisi tähelepanu sellele, kui korralik aare ikka siin asub. Pead pööritama paneva kiirusega oli üks meie tugevatest tõstnud puu otsa osava ja kerge. Ja järgmisel hetkel visati mulle juba logiraamat. Nii see logi siis kirja sai kallite kolleegide abiga.

Aitäh kõigile, kes aitasid leida. Ja aitäh peitmast!

Pärast hommikusööki tegin väikse ringi andmete hankimiseks. Geokontrolli sain kohe roheliseks ning suundusin rõõmsal meelel aaret otsima. Kahjuks algas kaunis hommik pettumusega, ei mõista, miks peab aardeid nii kõrgele panema. Seega, aare nähtud, kuid ronimine jäi tegemata.

Leitud

 1 

Selle aardega jõudsime oma pere 600. aardeleiuni:) Aare ise sobis juubeli tähistamiseks hästi - ilus jalutuskäik sügisekirjus Vihula mõisa ümbruses, natuke mõnusat arvutamist-nuputamist ning lõpuks ka kerget füüsilist pingustust, et aardeni jõuda. Kirsiks tordi peal oli kavalalt lahendatud aardekast. Nagu ka eelnevad logijad mainisid, siis pisut liiga täpne on viimane aardekarp, eriti praeguse niiske ilmaga, aga meil õnnestus ta kätte saada ja logiraamatuni jõuda. Tänud peitjale selle vahva aarde eest ja meie pere jätkab oma geoseiklust juba järgmiste aaretega...

Nädalavahetusel oli Rakveres 2 näitust ning kuna koertega Aqva Spasse ei lubata, siis otsisin järgmise spa kuhu koertega saaks. Valituks osutus Vihula mõis. See nv oli kogu Eestis hull torm, nii et saime meiegi terve nv elektrita hotellis olla. :D Isegi küünlaid ei antud kuna neil kogu kompleks muinsuskaitse all. Õnneks peamajas generaator, nii et süüa vähemalt saime.

Sõimegi vahepeal kõhu täis ning suundusime teist aaret otsima. Mina lihtsalt lõdisesin enamuse ajast, sest tuul oli ikka väga räme. Murdunud puid oli terve park täis. Laur tegi kogu töö ära ja pani meie nimed kirja. Kui hakkasime tagasi toa poole jalutama, siis murdus järjekordselt teisel pool jõge puu. Rohkem me õnnega ei mänginud... läksime pakkisime ennast kokku ning sõitsime Rakverre näitusele.

Tänan!

Peale hommikusööki otsustasime, et tuleme võtame ka selle karbi ära. Tuul ikka möllas aga õnneks nullis väga kaua ei läinud. Kohaliku abivahendi jäägid ma leidsin ja õnneks sellest täiesti piisas karbini jõudmiseks. Karbi endaga läks natuke kauem ja kui esimesed takistused olid läbitud, siis ei tahtnud see viimane tops oma pesast välja tulla. Natuke liiga täpne on see sinna tehtud. Lisaks kogu see loodus mis kasti talveks peitu pugenud on. Aga aare ise väga tore ja tutvustab kohta kenasti. Peale logimist hakkasime tagasi jalutama ja nagu eelmisel õhtul, murdus ka hommikul teisel pool jõge suur puu. Seejärel kiirendasime taas sammu, et puude alt ära saada. Tänud topsi eest!

Selle aardeni jõudmine nõudis ootamatult palju pingutust. Mõistatuse lahendasime juba mitu päeva tagasi, aga õige kohani jõudsime täna. Aarde kaane kinnitus on katki läinud. Hetkel püsib kinni tänu MacGyver'i teibile, mis juhtus autos kaasas olema.

Leitud

Sügishooaja lemmiksaateks oli mul ,,Vallaline kaunitar". Kui ise romantilisse Vihula mõisa (mitte Lihula omasse ;) ;) ;)) saabusime, siis oli päris palju äratundmisrõõmu. Mõistatus läks ludinal, ainult üks küsimus pani kahtlem. Aga polnud viga ja jõudsime kenasti aardeni. Kaupo võttis enda peale musta töö ja hea oligi. Aardekast oli kinni külmunud ja vajas väheke hoolitsevat kätt. Lõpuks saime logitud ja jätkasime võttekohtade külastamist.

 1 

Vot siin kohas polnud ka varem käinud. Parkisime auto nulli, veendusime et Brigittet pargis printsi ootamas pole ning läksime punkte läbi käima. Natukene kõhklesime teises punktis, aga geokontroll kinnitas õigust ja jalutasime lõppu. Tundus küll pisut üle jõu käiv, aga siiski sain abivahendita tehtud. Aardekast on pisut paisunud, aga sain siiski karbi kätte. Aitäh siia kutsumast, oli väga mõnus aare.

Leitud. Aitäh!

Koordinaat tuli kergelt, ilma ühegi segaduseta. Järelikult hästi tehtud mõistatus. Maastik tundus huvitav, aga lubatud abivahendi tõttu tehtav. Selgus, et seda abivahendit võis tänapäeval vaid ette kujutada, täiesti kasutamiskõlbmatu. Autost ka ei olnud seekord midagi võtta. Alla ei tahtnud anda ja kaaslane utsitas proovima. Natuke hirmus oli, aga üles ma sain. Huvitav sissepääs seekord, kõik toimis. Isegi alla sain tervelt. 895. Aitäh!

Tutvusin õhtupimeduses mõisaga ja kogusin andmed. Hommikuvõimlemiseks tegin mõned jõu ja ilu numbrid ning saingi nime kirja. Aitäh.

Tõeliselt kaunis koht ja värviline sügis andis muidugi vürtsi juurde. Pärast paari arvutusvea parandamist jõudsime õigesse kohta välja. Asi olekski sealmaal lõppenud, kui meid poleks avitanud mõnevõrra noorem ja hoopiski atleetlikum sõbramees. Eks ta siis lõpuks vajutas õigesse kohta, sai meie käest vajalikud numbrid ja nii sai otsing õnneliku lõpu. Tänud talle ja loomulikult ka kiuslikule peitjale!

Koordinaatide ja koodi nuputamine oli juba väga lahe. Abivahend aardeni jõudmiseks kahjuks endiselt katki. Kuna elan lähedal tõin kodust sobiva abivahendi. Aardekarbi lahti saamiseks on tõesti vaja ainult kerget vajutust õigesse kohta. Kood oli õnneks kohe õige. Suur tänu peitjale! Väga lahe teostus.

Pulmapeo järgsel päeval otsisime Liinaga üles Vihula mõisaparki tutvustava aarde. Tore jalutuskäik ja lihtne mõistatus. Kerge peavalu oli karbi avamisega, aga see lahenes peatselt. Abivahendi puudumine ei seganud aga üldse. Aitäh peitjatele.

Leitud, logitud, tänan!

Suure reede õhtul oli Vihula mõisa ümbruses nii palju autosid ja inimesi nagu toimuks siin mingi suursündmus. Kõik parklad olid autosid täis, igal pool jalutas väiksemaid või suuremaid seltskondi. Tõeliselt populaane koht. Meie oma päev läbi erinevatel maastikel trööbatud matkariietega eriti pildile ei sobitunud, kuid proovisime kuidagi märkamatuks jääda. Õnneks sujus kõigis punktides arvutamine ja meelde jätmine kiirelt. Geokontroll andis ka rohelise tule ja nii me aarde poole suuna võtsimegi.
Esialgu proovis Salme kohalike vahenditega karbini jõuda, kuid kiirelt jõudsime tõdemuseni, et oma isiklik abikas on ikka parem. Väga uhke meistriteos ootas omal kohal ja kõik sujus tõrgeteta. Aitäh laheda aarde eest!

Siinkandis oleme ennegi vaateid nautinud. Mõisaümbrus on igal aastaajal imetlemist väärt. Number, mis tõrkus, sai tänu piltidele hiljem kodus siiski kindlaks tehtud. Tänud aarde eest.

Korraks kõhklesime, kuid tundus, et karp on lumega leitav. Oligi. Numbritega läks midagi nihu, pidime ise ühte numbrit sobivamaks kohendama. Peale seda oli põhjas ja pihtas. Aitäh!

Numbrid said paika. Ronimispuu seekord ei meelitanud ära

 1 

Supper teostus. Füüsiline vorm tuleb kasuks!

Olime siinkandis ja võtsime selle mõistatuse ka ette. Alustuseks sebis ringi korralik hulk rohelisi rattureid. Neil oli siin Bonzo kontsert olnud. Siis majades oli palju pulmalisi ööbimas. Numbrid leidsime, lõpu kontrolli lasime ka põhja kuid lõpus oli nõutus. Found it: 22.Aug.2021 12:04 Paisjärve. Poiss ja seejärel tüdruk esmase avamisega hakkama ei saanud. Tuli ise end objekti ligidale upitada. Natuke vaatlemist, kerge surve valitud kohta ja voilaa! Kohe seejärel fopaa!. Mis edasi? Sellist asja nägin mina esimest korda. Kuidas seda avatakse? Küsisin Jussikeselt abi. Noh temal avanes kohe ehk ju oli meil siis midagi veidi viltu või ei saanud süsteemile pihta. Loobumismõtteid meil ka polnud. Poiss igatahes proovis sihikindlalt meile teada olnud numbreid kuni äkki .... ühe kombinatsiooniga asi avanes ning meid lasti tahatuppa logiraamatu juurde. Hurrraa! Aitäh. Abivahendi asemel kasutasime pätikat. Abivahend ise vedeles seal maas, kuid viisakas oleks see ju omaniku poolt loodusest eemaldada (või uuega asendada).

Tegelikult sai talvel juba vajalik info kokku kogutud, seega teoreetiline pool sai koduseinte vahel lõpuni viidud. Kuna logidest võis välja lugeda, et kohalik vahend on oma aja ära elanud, siis viskasin enda oma õlale ja jalutasin nulli. Natuke pusimist ja oligi karp näpus. Tänud toreda aarde eest!

Tõsine tiimitöö viis sihile - leitud ja logitud!!

Nähtud.

Leitud. Tänud peitjale

Leitud. Tänud peitjale.

 2 

Vahepunktid otsisime eelmisel õhtul üles. Aarde enda jätsime hommikuks. Jätsin auto maantee äärde ja läksin oma arust logima. Koha peal selgus, et abivahend on nii naturaalsete materjalide kui tööstuslike materjalide (kinnitusvahendite) koha pealt oma aja ära elanud. Ja kuna ilma selleta tundus minu gabariitide juures aarde ründamine suhteliselt lootusetu, siis andsin alla. Märkus endale - tasub ikka raskusastmeid ka enne vaadata kui käed taskus kohale marsid.

Häbinägu ees naasesin autosse. Autos ütles proua selle peale, et ei saa olla "nii lähedal, samas nii kaugel" ja et ta läheb ise. Olgu mina talle abivahend. Ulme. Olingi abivahend. Aarde avamisega oli väike error, kuna ühes vahepunktis olin ma algebrast saanud täiesti valesti aru kui ülejäänud inimkond, aga väike abikõne lahendas sellegi tõrke.

Peitjale tänud, pole ammu sellist müramist aardega olnud.

Kuna parklasse saabudes oli telefoni aku otsustaval hetkel tühjaks saamas, siis kirjutasin kogu juhendi endale vihikusse ringi, jätsin telefoni autosse laadima ja läksin vajalikku infot otsima. Vahepunktides läks info leidmine kiirelt ja lõpus kasutasin enda veidi turvalisemat abivahendit.

Täitsa tore lahendamine oli. Asi sujus iseenesest ja peagi olid numbrid olemas. Lõpus üks detail vedeles maas, panin külge tagasi aga ei tea kaua aega läheb enne kui taaskord küljest ära tuleb. Muidu aardega kõik korras, tänud :)

Jätk Lääne-Virumaa kaunite mõisate geotuurile. Vihula avastasin enda jaoks veel võrdlemisi hiljuti ning üllatusin positiivselt. Siin leidub vaateid, kus rullub lahti tõeliselt idülliline väike muinasjutumaailm. Väga inspireeriv paik üsna igal aastaajal, paistab nii.

Aarde ülesehitus on lahe, asukoht veidike ootamatu, aga igati mõistlik. Ja noh, korralik teostus ka. Väga mõnus komplekt kõik kokku, tänan ja soovitan!

Parkisime auto nulli, ühe äsja avarii läbi teinud suure valge mersudžiibi kõrvale. Sealt algas mõnus jalutuskäik rahvarohkes mõisas. Eelmisel aastal käisin siin kuuris sotsiaalkaitse kursusel häirenuputeenust tutvustamas. Lausa peaminister oli päeva avamas, uhke värk. Jutt oli sama ümmargune nagu telekas.
Kõik külastamist väärt vahepunktid said esimese korraga kenasti kokku loendatud ja meelde jäetud. Lõppu suundusime paarsada meetrit läbi paksu lume. Abivahend oli meeldivalt looduslähedane, mulle meeldis. Juba olingi lupsti aardeni. Seal läks ikaldus lahti aardekarbi kättesaamisega. No ei tasu teha nii tihedaid puitkaste, mis niiskusega paisuvad. Õnneks päästis autovõti päeva ja aardeleiu. Lootus oli, et see lumme ei potsata. Kui aare logitud ja üks karuga rändur aardesse pandud (GC-s logisin selle kahjuks juba varem ühte teise aardesse) ning Marje juba tagasiteel, suutis välimine kaas ikkagi alla kukkuda. Kutsusin siis Marje appi tagasi (-:
Väga tore jalutuskäik ja kena lõpp ka. Nüüd on vast kergemini kättesaadav ka. Aitäh peitjaile! Soovitan.

Varbad küll külmetasid, aga nii ilusas kohas ju peab jalutama. Otsisime küsimustele vastused ja nautisime ümbrust. Lõpus oli leid küll kiire, aga kast ise natuke jonnakas.

 1 

Tore, et Vihulasse on tulnud üheselt arusaadav välimõistatuse aare. Ümbruskond oli täna väga ilus ja tore oli jalutada punktist punkti ja koguda infot aarde jaoks. Lõpus ootas ilusti ka abivahend ja toimetasin end aardekarbi juurde. Edasine protsess tekitas aga veidikene probleeme. Alguses ei tahtnud avaneda esimene uks ja siis ei saanud lukku ära. Lõpuks ei mahtunud sisemine konteiner kastist välja. Arvatavasti kuivas ideaalselt funktsioneerinud kast, on niiskuse käes natukene tujukas. Puit natukene paisunud siit ja sealt. Täna oli logimine veel võimalik aga võibolla mõne aja pärast logiraamatule enam ligi ei pääse. Muidu meile väga meeldis kogu ülesehitus sellel aardel, aitäh!

Mõistatuse lahendamiseks vajaliku jalutuskäigu Vihula mõisa ümbruses tegin kunagi suvel, tookord lõppu siiski ei läinudki, sest siiakanti satub ju ikka. Täna, teisel jõulupühal, käisime tegime jalutuskäigu Sagadis ja koduteel sõitsime ka läbi Vihula mõisa valduste. Otsustasime ka ootel lahenduse üle vaadata. Rõõm oli leida kohalik abivahend, kuigi kambaga oleks ka ilma saanud. Taavi tuvastas toreda konteineri nipi, muidugi meenus nüüd mõistatuse kirjeldus, korraks oli mõttepaus, aga sai seegi takistus ületatud. Aitäh peitjale, vahva aare.

Kõik oli täpselt nii nagu peab. Aitäh.

Oli juba täitsa pime. Siin kohapeal oli abivahend tõesti olemas. Siiski kasutasime oma jagu. Levia oli osav ja sai logiraamatu kätte.

Nagu ka eelmine, jäi ka see meie teekonnale ja otsustasime proovida. Vajalikud väärtused said kenasti kirja ning jalutasime lõppu. Lõpu jaoks oli abivahend käepärast võtta ja Krissu oli kõik meelde jätnud, mis vaja. Kõik tundus üllatavalt lihtne ja kena kuniks tuli aeg asjad kokku pakkida ja siis see asi mu käes kuidagi ei tahtnud vastupidiselt töötada. Dauno katsus vidinat pisut eemal ja peale seda töötas kõik imeväel.

Aitäh mõnusa aarde eest!

Ooo,mis kena koht siin, ilusad autod ja hooned Aarde logimisel kasutasime abivahendit. Tänud

Tore jalutuskäik kenas kohas. Tänan.

Leitud! Oli väga tore jalutuskäik. Lõpp oli lahe! Oli natuke ikka tegemist iga tegevusega :D Aitäh peitjale!

See sattus geopäeva esimeseks aardeks. Kombinatsioon maastik 3,5 ja paisjärv tekitasid küll omajagu kõhklusi, aga otsustasime siiski proovida ja selgus, et polnud seal hullu midagi. Väga mõnus oli ilusa ilmaga nii ilusas kohas jalutada. Numbrid jooksid ilusti kätte ja lõpus oli lubatud abivahend ka ilusti olemas. Väga lahe koht ja ilusa teostusega aare. Aitäh peitjale.

Selle päeva esimene aare. Päike säras taevas ja tõotas ka piisavalt soe ilm tulla, et pikemaid jalutuskäike ette võtta. Alustasime Vihula mõisa juures. Saime punktid kenasti läbitud ja geokontroll oli nõus meie tulemusega :) Kohapeal võttis Tanel mõned abivahendid kasutusele ja nii me nimed kirja saime. Aitäh peitjale!

Vihulas nädalalõppu veetes otsisime vajalikud numbrid, saime geokontrolli roheliseks ja kõige lõpus mängisid mõned meist natuke oravat :) Aitäh peitjale!

Rahulik öö Oandu telkimisalal veedetud tegin varahommikuse põike selle aarde juurde, sest päev nõudis mõistatust. Oandul hommikukohvi juues lendasid sookurgede parved üle, seekord siis eileõhtusega vastupidises suunas. Siia mõisa poole sõites olid nad kõik ümerkaudsetel põldudel hommikumaiust võtmas ja ilmselt ka uusi plaane tegemas. Elu mõisas hakkas ärkama, kui siin jalutasin ja kõik vajaliku kokku kogusin. Väga ilus ja eeskujulik siin. Logimiseni jõudmine läks edukalt, väga vahva kast meile tehtud. Aitäh ja soovitan!

Hooldatud.

NB! Sina, kes sa otsustasid pigem peksta aardekarbi puruks, selle asemel, et läheneda sellele hellalt ning kerget ettenähtud teedpidi, soovime edu edaspidistes aardeotsingutes ning jätame teistele vaid lootuse, et Sa ei kohtle kõiki aardeid samamoodi nagu otsustasid seda teha meie aardega.

Njah, juhtuski nii, et aarde järgi käisin mina :) Kahjuks siiski peab teada andma, et seda väga ägedat peidukat on natukene jõuga koheldud ning vajaks kohendamist. Aitäh aga peitjatele sellegipoolest!

Peitjana tean seda tunnet kui su aare on rüüstatud, lõhutud, laamendanud. Ma ei usu, et mingi mugu leiaks siukest kohast kasti lampi üles. Kahju, tõesti kahju su tööst, sest asi oli ju hea ja südamega tehtud.

Kui kunagi satun siiakanti ja kast korras on, siis tuleks heameelega uuesti. Seni aitäh!

Lõpus on jõuga kangutatud ja kahjuks äge lahendus seetõttu veidi kannatada saanud.

Tore mõisakomplekt on see Vihula. Hooneid on palju ja territoorium väga korras. Lõpp ei ole ka väga kaugel. Aitäh.

Leitud kasutajaga bnnmox.

Eeltööd hakkasime siiski antud lubadusest mitte geopeitusega tegeleda kõrvale hiilides tegema juba eelmisel päeval. Numbrid said üsna ruttu kokku ning selle käigus saime ka mõisamaid avastada. Õhtul siiski ei hakanud füüsilise otsimisega tegelema, jätsime selle hommikusse. Peale hommikusööki tegime veel väikese jalutuskäigu ning nii muuseas külastasime ka aarde koordinaate. Kohapeal läks hetk aega, et objekt leida ning siis oli väike vaidlus, et kes seda siis vallutama läheb. Mirjam võitis, kuna temal oli natuke paindlikum varustus seljas. Objektini jõudes oli natuke mõistatamist, kuidas konteinerit avada, kuid õnneks saladus kaua ei püsinud. Väga lahe teostus, kiidame! Tegime ka väikest vahetuskaupa ning võtsime ühe ränduri endaga kaasa. Konteineri sulgemisega oli rohkem tegemist kui avamisega. Loodame, et sai õigesti kinni. Täname head füüsilist väljundit pakkumast!

Siin sai kaunis geopäev sisse oma parima hoo. Teel kohale suutsin mina oma valveväsimus nii sisse tukastada et algselt ei saanud arugi kuskohta Piia und geoöambro mind kohale tõid. Siis sei saanud aru mistomub, hullem rahvaste saalimine kui tallinna kesklinnas. (algselt tekkinud arvamus et selline see coronaaegne siseturism ongi osutus veidi vääraks - õhtul pakuti siin konsertiJoala ainetel) eri vanuses ja eri maitsel bimbosid saalis üksi või gigolotega ringi küll ja oli mida jälgida. Võtsime kõike aardeotsimisega väga rahulikult. Mina muljtasin mälestusi siinsetest käikudest alustades koolipõlvega lõpetades varahommikuse serenaadilaulmisega (kuna ma viisi ei pea siis see oli ikka jube unepeleamise viis magajatele tol ammusel ajal küll). Kohvik jäi meie teele kõige oma pakutavaga ette mitu korda, peahoone oma tahvlitega tegi täieliku tünga, tee aardekonteinerini viis läbi imelise looduse. Kohapealse abivahendi põlgasime ära ja võtsime autost enda oma. Kokku veetsime siin vist ligi 3 tundi ja ma pean kinnitama et mul pole tükk aega nii mõnusat ja tingtingramarama stiiis aardeotsimist olnud. Olgu tänatud peitja ja tema peidetud aare

Selle lahendamine tuli tõesti lepase reega.Küsimused arusaadavad,kohad lihtsalt leitavad.Geokontroll kah esimese hooga pihtas,no mis nii viga aardeid otsida.Aitüma

Tänase päeva viimaseks aardeks otsustasime võtta just selle aarde siin kaunis kohas. Loomulikult oleme siin varemgi käinud küll töistel põhjustel aga ka omast vabast ajast. Seetõttu oli vajalike paikade leidmine päris lihtne. Mis huvitav fakt aga meile otsimise käigus silma jäi oli see, et Vihula mõis on kuulutatud parimaks ajalooliseks hotelliks Euroopas aastal 2020! See ei ole mitte väike saavutus ning näitab kui suure hinge ja armastusega siin tööd tehakse, et oma klientidele pakkuda vaid parimat.

Teine huvitav fakt me aardeotsinguil oli see, et kui me olime oma tuuri lõpetanud, kõik info üles leidnud ja asutasime end aardekarbi otsinguile, märkasin parklas tuttavat autot. Selguski, et kajaliisid on kuskil siin lähedal ja tõenäoliselt samal eesmärgil, mis meiegi. Ootasime ka nemad ära, et siis ühiselt minna karpi otsima. Karbi leidsime kergelt, aga kättesaamine võttis aega veidi rohkem, kui oodanuks. Õnneks siiski saime mõistliku ajaga nimed kirja ning minut hiljem hakkaski taas vihma sadama ning oli vaja autosse pageda ja kodutee ette võtta. Tänud aarde eest!

 1 

Üllataval kombel õnnestus numbrite lugemine esimese korraga. Aga no mõisa kompleks on ikka võimas. Õnnestus Kallodest niimoodi mööda marssida, et ei märganudki. Lõppu vallutasime juba koos. Kallol läks karbi mudimisega nii kaua aega, et sikutasime juba Sõbra välja, et Anna ka orbiidile saata. Aga nagu sellistel puhkudel ikka, piisab vaid ähvardamisest. Napilt jõudsime enne padukat autosse.

Maaliline

Leitud. Terve gäng oli lõpuks koos ja ma mõtlesin, et kui ma oleksin üksi olnud, oleksin pillinud autos, sest üksi mina seda ilmaski kätte poleks saanud. Pisaraid ei valanud. Hoopis ränudr tuli minuga kaasa.

Kunagi Violi aaret otsides suutsin selle pargiga ikka korduvalt üsna põhjalikult tutvuda ning samuti olen kulturnajate raames siit läbi sõitnud ja mõisakompleksi imetlenud. Nüüd oli jälle põhjust antud. Vajalik info tuli üsna kiiresti kätte. Lõpus oli tuul üsna tugev ning kuna Andre on kergem, siis läks kasti juurde tema. Aitüma!

Sel ajal oli aare veel korras. Tore teostus, aitäh!

 1 

Kunagi lapsepõlves oli mul vanematega traditsiooniks sõita alati jaanipäeval läbi 3 Lääne-Virumaa mõisa: Palmse, Sagadi ja Vihula. Tol ajal olid kõigis neis keskustes jaanituled ning käis suur pidu. Selleaastasel jaanipäeval tegin sama raja läbi ka oma lastega. Vihulas oli meie meeldivaks üllatuseks aare ja lisaks niisama mõnusale ajaveetmisele ja postkaartide teelepanekule saime ka punktid läbi käidud ja kontrolli roheliseks. Lõpus oli avamisega veidi tegemist ja ei saanudki aru, kuhu täpselt vajutades see ukseke lõpuks lahti läks, aga logitud me saime. Täname!

Käisime Vihulas jalutamas. Pärast pidas Viive lastelastega pargis piknikku, mina käisin aarde juures. Aitäh!

Tänud aarde eest!

Vihulas sai kõik kokku korjatud mis vaja.Nimed saime ka kenasti lõpus kirja.Aitäh!

Ei mingit liikumist Vihula teedel ja mõisa ümbruses. Ainult meie Mariga kahekesi segamatult lugesime ja jalutasime ja muuseas leidsime omapärase abivahendi. Nimed said raamatusse kripseldatud. Tänud peitjale.

 3 

Vaadates aina suurenevat punaste geokontrollide hulka tekkis huvi vaatama minna, mis selles pealtnäha lihtsas aardes nii keerulist olla võib. Kutsusin Krista ka kaasa, et ta oma pikale geomõõnale joone alla tirida saaks. Mu mõttele puhusid tuule tiibadesse lapsevanemad, kes täna ootamatult vara oma võsukestele järele tulid. Sellel ajal, kui ma tavaliselt alles uksi sulgen, saime juba rõõmustada esimese pihtas-põhjas tulemuse üle ja aardele järele sukelduda. FTF tuli kell 18.36. Suur tänu toreda aarde eest!

 1 

Mõistatus lahenes ruttu ja küsimusi oli ainult ühe küsimusega. Aga seekord tuli STF kell 21.02 :)