Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Lääne-Virumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Käsmu on kuulus lisaks männimetsale ka suurte ja väikeste, kivikülvi moodustavate kivide poolest. Väike aardeseeria juhatab mõnede juurde nendest.
Poolsaare läänekaldal paiknevad lähestikku kaks kivi - mere ääres Meremunk ja natuke metsa sees Metsamunk. Sellised 7 x 5 x 4 meetrit mürakad mõlemad. Sellised nimed andis neile Edmund Russow. Vanadel kaartidel oli Eru lahe nimeks Mungalaht.
Aarekarp on Käsmule kohaselt peidetud kivide vahele, merepoolsema rändrahnu lähedale.
Ja kindlasti vaata üle natuke eemal metsas olev Metsamunk.
Palganeeme tee poolt tulles on päris palju tuulemurdu, nii et ratta võib seal korraks pöösasse peitu panna ja jalgsi edasi aardeni minna.
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
ilus_vaade (3), soovitan (1), seened (1), rattaga_raske (1), pikem_matk(>1km) (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8R7GP
Logiteadete statistika:
94 (100,0%)
0
1
0
0
0
0
Kokku: 95
Ühelpool kivi toimus fotosessioon, teiselpool geopeitus. Üksteist me ei seganud. Aitäh, aare korras.
leitud sünnipäeva matka käigus.koos väikese matkaselli Karla ga :)
Sipelgate kuningriigis oli päris raske liikuda ja logida. Kivid on ka ümber piiratud. Aitäh!
Viimane tava-aare siit poolsaarelt. Aitäh ajaloo tunni eest. Ma ei teadnudki, et vanadel kaartidel kutsuti Eru lahte Mungalaheks.
Sel aastal on mustikaid ikka eriti toredasti! Korjasime möödaminnes ja kui rahnuni jõudsime, oli Säde juba aarde leidnud. Aitäh peitjale!
Jätsime auto soovitatud parklasse ja tulime mööda matkarada. Ilusa männimetsa puhul kõmbin otse nina nulli suunas aga siin on piisav võsakas, et tulime mööda rada ringiga. Läänekaldal on sipelgate invasioon.
Täna oli sobiv ilm, et selle ühe logimata aarde pärast need kilomeetrid maha käia. Varem ei olnud neid boonuse vihjeid tähele pannud ja seepärast sai taaskülastatud ka Matsikivi aaret, oli teine kenasti korras ja vihje leidsime ka. Metsamunga juures nii hästi ei läinud, sest nimetahvli tagant me miskit mõistlikku tuvastada ei osanud. Samas, ega seda boonust ennast ju veel ei ole ka? Igatahes aitäh meeldiva jalutuskäigu eest kaunis paigas!
Matkaraja lähistel oli palju suuri kivimprakaid, aga need mungakivid olid teistest kogukamad. Vaatasin kivimürakad üle ja leidsin ka aarde. Logida tuli kiirelt, sest sipelgad olid üsna ligitikkuvad. Aitäh peitjale aarde eest!
Peab mainima, et sipelgatest siin tõesti puudust ei pea tundma. Aaret tagasi pannes tundsin, et mõni tegelane oli juba otsaga pükstesse jõudnud. Kivid on tõesti pirakad.
Kulgesin rattaga aardeni mööda poolsaare põhjapoolset rannikuteed ning ragistasin ka sadakond meetrit läbi metsa, et mitte asjatult ringitada. Kõige suuremaks väljakutseks osutus rattale edasine lääneosa tee lõunasse ning minule isiklikult metsik aardevalvurite uputus nullis. Ei olnud enam aega vaagida, kas mind parasjagu hammustatakse või pritsitakse sipelghappega; kas tegelased on kuklased või sipelgad; ükstapuha kõik. Ainukene võimalik liikumisviis oli kõrgete hüpetega jooksmine ning logida õnnestus rangelt kahe kivi vahel spagaati hoides.
Rattaga neeme suunas kimades isegi nägin õiget rajaotsa, aga mõtlesin, et vara veel. Ehk siis panin pika puuga mööda, enne kui veast aru sain. Tippu välja siiski ei uhanud, vaid veeresin tagasi teeotsa juurde. Ratas jäi puunajale ja jalad tulid kõhu alt välja, sest kaotatud aeg tuli tagasi teha. Mungad ootasid kannatlikult, aga need väiksemad tegelased küll nii kannatlikud ei olnud. Kuklased tahtsid nii väga enda alla matta, et peaaegu oleks logimiseks meremunga otsa roninud. Nimi kirjas jätsin karbi kuuejalgsete hoolde ja kargasin tagasi ratta suunas. Aitäh peitjale!
Kui teised kõik jäid kilgete saatel suvepäevade murumänge mängima, läksime meie Käsmule tiiru peale kõndima. See aare avaldus teisena. Peaks mainima, et sipelgaid oli ikka johhaidii kui palju. Teel aardeni ja aarde juures ka sai kõvasti kiunuda ja kilgata, sest sipelgad ronisid igalepoole ja olid suht pahased ja hammustasid.
Ilm oli super, seltskond ka, muidugi longime veel metsas ringi! Nii me siia sattusimegi. Aitäh!
Leitud ja logitud. Tänud peitjale.
Kena vananaistesuve päeva tuleb veeta mõnes ilusas paigas. Käsmu rajad on meie kõigi lemmikud. Mungakivide juures pole ammu käinud, mõned aastad tagasi käisime siin rootsi kukitsat pildistamas. Läksime alguses mööda metsateed ja printsessil õnnestus kärus magama jääda. Tee ääres oli üksikuid seeni ( männiriisikad, põdramokad, sügiskogritsad,....), kuid nende korjamisest loobusime. Keerasime väiksemale rajale, mida käruga läbida ei saanud, mõne aja pärast selgus, et ka jalgsi oli siin raske üle murdunud puutüvede turnida. Marlen jäi magava printsessi valvesse, me Lauriga üritasime üle puutüvede mereni jõuda. Meri oli peegelsile ja sillerdas päikese käes, ilm oli suviselt soe. Minul kulus kogu aeg pildistamisele, seega jõudsin aarde juurde ainult logima. Tegime mõlemale „mungale“ ringi peale. Tagasitee metsarajale läks kiiresti ja takistusteta. Meie printsess oli ärganud ja tutvus metsaalusega.
Aitäh siia kutsumast, tänud aarde eest!
Tegime omale mõnusa sügise alguse matka :) Kõigepealt ratastega randa piknikule, siis Palganeeme tippu ja edasi jalgsi mööda mereäärt Munkadele külla. Toredad mungad siin, täname teed juhatamast!
Kuna Palganeeme tipus enam aaret otsida ei saa, siis ragistasin risti üle maariba, vältimaks vähemalt kahekilomeetrist ringi. Hea mõte? Ei! Kui poleks ragistama hakanud, siis tegelikult eelistanuks ikkagi rannalt ümber neeme tipu läheneda. Ja määravaks faktoriks poleks mitte niivõrd võsa tihedus kui pigem vaatevälja avarus. Boonusaarde vihjed meenusid loomulikult pool kilti pärast seda kui olin vaikivate munkadega oma vaikival moel hüvasti jätnud :D Eks käisin siis veelkord ja ütlesin, et unustasin oma piibli maha.
Muide, mis nende boonusaarde vihjetega pihta hakata? Kas oletan õigesti, kui arvan, et hetkel lihtsalt alles hoida? Sest KK5 pole veel kaardile ilmunud ja KK4 vist vihjet ei sisaldagi?
Ronimise vahel käisime ka siin logimas. Oleks ma üksinda olnud, oleks nime kirja pannud ja kodus kirjeldust lugedes käega otsaette löönud. Õnneks Merle juhtis kohe tähelepanu ja sai boonus kirja pandud. Ka siis oleks ise tagasi jalutanud, aga Merle läks teise kivi juurde ning pärast mõnda mõtisklemist saime sealt info kätte.
Rannikmatka Käsmu päeva käigus matkasime Kuradisaare kaudu mööda mererannikut peaaegu Kuueristini. Palganeemel tegime pausi ja vaatasime üle tühjaks tehtud platsi, mulle isiklikult meeldib, et nii kaunites kohtades nõukaaegsed lagunenud tellistest objektid lõpuks likvideeritakse. Edasi tõi teekond ka munkadest mööda, muidugi logisime ka aare, alles viitega avastasin, et üks number küll ununes, aga ei muretsenud, sest siia kanti satun ilmselt jälle. Ja sattusingi varem kui arvasin ehk taaskülastus õige pea;), juba samal kuul sain ka vigade paranduse tehtud;)
Aitäh peitjale! Käsmu on alati tore koht jalutamiseks, just see külast kaugem kant, sest küla ise on suvel paraku sageli liiga ülerahvastatud.
Minu kui põlise sisemaaelaniku jaoks puhus mega-super-tugev tuul. Siiski matkasin vapralt munkadeni ja pärast aardeleidu põgenesin kähku metsa vahele, et end üles soojendada. A tore matk ikkagi, aitäh siia juhatamast.
Mega palju sipelgaid. Lõpuks ikka hakkas aare silma meile.
Raske oli seal sipelgahunnikus otsida. Lõpuks ikka leidsime. Aitäh!
Sipelgate paradiis. Kohapeal seista polnud võimalik, üritasin igasuguste vahenditega sipelgate eest põgeneda. Pähe tekkis mõte kas poes sääsemürkide kõrval sipelga mürki ei müüda. Siin valdas mind ka karuhirm :D
Oi neid kurje sipelgaid! Pesad olid seal pea maatasa tehtud! Arvasin , et keegi inimkurjam aga käsmukad teadsid öelda, et seal kandis karu olla tegutsemas ja niimoodi ringi möllab ja pesi lõhub!Aare ilmutas end ruttu õnneks!
Sääski nagu muda. Aga aare sai leitud, vastavad tähed ka kirja pandud tuleviku tarbeks, kuigi ei tea, kas seda boonusaaret üldse tulebki. Aga no ei saa juhuse hooleks midagi jätta :D Ägedad kivid siin, aitäh aarde eest.
Lähenesime mööda merekaldal olevat rajakest ja kohtusimegi ainult Meremungaga. Oi, kui palju hiigelsuuri sipelgaid siin ringi sibas. Aarde peiduka leidsime kiirelt ja logimiseks läksime natuke kaugemale, et sipelgatest pääseda. Aitäh aarde eest, väga ilus koht!
Kui vale koht oli üle vaadatud, suundusime õigesse kohta. Nimed kirja ja edasi. Tänud
Päikseline õhtu kaunis männimetsas kulgemiseks, et külastada kahte munka. Lähenesime Munga lahe poolt, oli tuule vaba ala. Meie väikse piknikuplatsi juures möödus meist ainus meie rajal oldud aja kohta üksik matakaja. Tegime tiiru ka Palganeeme tippu. Käsmu poolses rannas sakutas tuntavalt korralik tuuleke, loobusime mere äärsest rajast tagasi minemiseks. Tänud peitjale.
Vägevad mungad siin Käsmus, aitäh vaatama toomast. B ja C noppisime ka kaasa ning jääme ootama järgmisi KK-sid koos boonusega :)
Kivid jäid silma juba kaugemalt ning lähenedes tuvastasime ka leiukoha kiirelt, aitäh! :)
Mõnus kiire leid kaasasolnud esmakordsetele geopeituritele :) Lisaks kohtusime ka teiste mängijatega. Aitäh!
Mõnus jalutuskäik mere ääres. Nagu pea alati oli siin ka täna hea ja rahulik. Nautisin. Mõlemad kivid said üle vaadatud ja tagasi parklasse suundusin teist rada mööda. Aitäh, kahjuks oli see nüüd viimane leidmata aare Käsmu poolsaarel, aga ruumi siin jätkub...
Mungad ikka omal kohal, niisamuti aare kaitsva tiiva all. Tänud :) väga ilus koht.
Vot neid mürakaid küll varasemast ei mäletanud. Sel ajal kui ma munga selja taga nimesid raamatusse kraapisin möödus mingi ekskursioon või matkaseltskond aga tundus, et keegi mind ei märganud. Seejärel õpetasime Oliverile kuidas kelguga kivi otsast alla sõita. Ei, mitte selle suure otsast, tolle väiksema sealsamas kõrval - ega me mingid hullud pole. :P Vaatasime veel teise munga ka üle ja siis edasi, ikka edasi, mitte sammukestki tagasi nagu ütles tigu Tammetõru seiklustes. :)
Kuidagimoodi kulus poole raja läbimiseks 2,5 tundi ja teist sama paljut meil enne pimedust enam jäänud ei olnud. Seega kuskilt maalt läksime üle sinisele rajale ja Käsmu tagasi jõudsime juba üsna pimedas, mis oli ka väga tore, sest talvel sellise lumega ja pimedas polnud me Käsmut enne näinud - täitsa ilus koht ikka igal aastaajal ja igas valguses. Kokku veetsime Käsmu terviserajal ligi 4h ja kõmpisime maha 13,24 km. Täname aarde eest.
Siia liikumisega panin veidi pange ja sattusin korraliku ringiga tulema, aga õnneks teerada oli olemas ja kuskil ragistama läbi võsa ei pidanud hakkama. Keeruliseks tegi olukorra see, et ikka väga tuuline oli mere äärest tulla. Aga aare ise vinks vonks ja koht lahe, õnneks oli ka meeles kõik vajalik kaasa noppida siit, aitäh :)
Tänase matka kõikse kaugem punkt. Teekonnal keset metsa oli elektritraat maapinnast 10 cm kõrgusel pinges. Pimedas päris ohtlik. Päästsime selle pinge valla ja nüüd on traat rajal maad ligi. Naised korilesid terve tee ja Bruno kapuust sai kukeseeni tuugalt täis. Aarde juures oli leid üpris hõlbus. Muidugi võtsime ka B väärtuse. Nüüd, kirjeldust lugedes selgus, et ka C väärtus on sealsamas kirjas. Sellest vist ka KK2 JA 3, mis seni segaseks jäi. Kirjeldusi tasub lugeda! Väga hea õppetund peitjailt :D
Tänud Annelile ja Reinole toredasse kohta ja kivi vaatama kutsumast! Mõnus matk, iga sammu väärt.
Aitüma näitamast/juhatamast.Täitsa uus koht meie mõlema jaoks
Korralik takistusrada viib aardeni. Mungad on ka täitsa vaatamisväärsed.
Hall Eesti sügis. Risti läbi võsa kohale. Ja siis tabas meid imekaunis päikeseloojang merre. Kahe mungaga tegime ka tutvust. Äge, et külla kutsuti, sest siia serva pole varem trehvanud. Toredad kivimürakad. Edasi sammusime piki mereäärset rada Palganeeme poole. Üllatuslikult oli veel teisigi hiliseid jalutajaid. Täname peitjaid!
Mets oli täna kuidagi eriti vaikne ja mõnus oli jalutada. Mida mere poole jõudsime, seda rohkem hakkasime kuulma kohinat ja muutus ka veidi tuulisemaks. Vaatasime mõlemad mungad üle ja talletasime info. Nüüd jääme edasiste aarete ootele.
Õigest jalgraja teeotsast suutsime mööda jalutada ja seetõttu jalutasime viimased 200 meetrit mere poole risti läbi metsa. Kõigepealt kohtusime meremungaga. Otsisime aarde ja jäädvustasime boonuse väärtuse. Pärast pilguheitu merele, läksime vaatasime ka metsamunga üle. Uhked mungad mõlemad. Pärast jalutuskäigu lõppu põikasime veel Käsmu OTT'ile, kust saime põletatud kalorite asemele mõne värske moosipalli. Peitjale aitäh aarete eest! Jääme ootama kivikülvi rahnude seeria jätku ja boonust.
Lõpuks ometi sain tugeva kirdetuule käest pakku, mida ma teisel pool poolsaart mitme kilomeetri jagu taluma pidin. Oligi viimane aeg, pea hakkaski vaikselt juba huugama. Viskasin kivile pilgu peale ning peagi olin juba karbi kallal maiustamas. Nimi ja vihjed tulevase boonusaarde jaoks kirja ning edasi poolsaarele tiiru peale tegemist jätkama.
Tänud.
Vabadusse purjetamise juurest siia jalutades jäime mere ääres ära keeramisega hiljaks ja tulemusena saime mõnuga elurikkust nautida. Poleks arvanudki, et Käsmus ka sellist padrikut leidub. Kohale õnnestus siiski jõuda. Vihje aitas kiirelt kohale. Tagasi jalutasime juba mööda oluliselt paremat teed. Aitäh peitjale.
Teekond selle aarde juurde kujunes päris huvitavaks. Suurem osa sellest kulges merd nautides ja väiksem osa looduse mitmekesisust tundes :) Natukene rohkem füüsilist aktiivsust kulub ikka ära. Selle aarde otsimisega leidsin nii laheda kivi. Aitäh peitjale aarde eest!
Tee pealt tuli siia ronida üle tuulemurrus langenud puudest. Jõudes rannas kulgevale rajale olime peagi ka kivi juures. Lapsed ronisid kivi otsa piknikku pidama, meie Jaanikaga logisime aarde. teist kivi käisime ka vaatamas aga alles kodus logi kirjutades lugesin, et C-väärtus tuli otsida teise kivi infotahvlilt. Eks boonusaarde avaldumisel tuleb siis siia uuesti tagasi tulla.
Aare leitud!Teel aardeni ja tagasi ka kastejagu kukeseeni leitud. Aitäh pika jalutuskäigu eest! Metsamunga kivi juures jäi käimata, eks tuleb kunagi siis veelkord teekond ette võtta.
Veel tuttavaid kivisid metsas ja mere ääres. Kuigi ma teadsin täpselt, et seal on otse minev rada ei leidnud ma õiget algust üles ja Meremunga juurde sai ikka läbi võpsiku ragistatud. Tagasi tulles oli pisike salajane jalgrada siiski olemas. Tänan.
Paarsada meetrit tuli metsa mööda minna. Palju sipelgaid. Aitäh.
Jalgrattamatk Käsmu poolsaarel ja aarete otsimine.
Need kivid on juba varasemast tuttavad, seega otsisin topsi üles, panin vajaliku kirja ja tegin sealt sipelgate paradiisist vehkat. Tänud aarde eest!
Nende munkade ehk kivide juurde me varem sattunud ei olnud, see osa poolsaarest oli käimata. Meri möllas ja kohises, teel siia nägime mitmed väga sisse pakitud matkajaid. Eks sellised ilmad ikka köida teatud sorti inimesi, kes tahavad seda tormi näha esireast. Teised püsivad aga kindlalt toas ja vaatavad ilma läbi aknaklaasi. Meiegi olime täna need, kes tulid siia loodusesse vaatama, mis siis toimub. Õhtul oli plaanis veel telkima jääda, seda küll mitte mere äärde, vaid tuttavate juurde taluõuele. Aardega läks siin kärmelt, täname!
Tulime nõia juurest otse siia edasi. Lõpus veidi siplesime ka metsas, et otsem aardeni jõuda. Tagasiteel leidsime ka väikese raja üles. Kohapeal läks kiiresti, sest sipelgad ei lasknud paigal püsida. Metsamunga juures viskasin küll sildile kiire pilgu peale, aga ju vist mitte liiga hoolikalt (täpselt ei mäletanud mida vaadata, levi ei olnud seal just ülemäära kiita, või siis puudus täiesti). Mingi aeg ilmselt satun jälle sinna kanti. Tänud!
Siit läbi minev rada on üks mu lemmikuid. Sel korral oli päris palju sipelgaid, aga olin neist kavalam ja sain ilma suurema segamiseta logi kirja. Aitäh!
Kivimungad üle vaadatud ja nimed kirjas põgenesime sipelgate eest randa kivide peale ära.Nautisime ilusat ilma ja puhkasime jalga.Aitäh!
Aarde juures tervitasid mind väga väga tigedad aardevalvuritest sipelgad. Õnneks oli leid kiire. Kähku panin logi kirja, kutsusin Henriko kivi otsast alla ja panime Metsamunga poole punuma. Aitäh.
Kohale ragistasime läbi padriku nagu ikka. Tagasi sai mingit väikest rada mööda natuke inimlikumalt. Tänan.
Vaatasin mingi hetk silti, et Meremunga kivini oleme jõudnud. Siis meenus, et siia pidigi jõudma, kuna siin on aare. Loogilises kohas oli vihjele vastav koht ning Jasper sai jälle karbi sisu uurida kuni logi kirja panin. Aitäh aarde eest!
Siin sai ette võetud 10 km kulgenud matk, mille käigus antud aare sai leitud teisena. Kuna Palganeeme oli varajasemast ajast leitud, siis sai teekonda pisut vähendatud ja otse läbi metsa ragistatud. Selle käigus ehmus üks kitseke lõunauinakust üles ja vaatas mind üllatanud näoga. Aarde juures peaaegu ei märganud kive ega ammugi tulnud meelde leida karbist B väärtus, kuna olin sattunud sipelgate planeedile, mis halvas minu ajutöö ja viskas südame rütmi sassi. Ma reaalselt jooksin sealt hõigete saatel minema. Aitäh.
Õiget teeotsa ei leidnud ja Ruthi kirumise saatel panime otse asimuudi järgi. Kohale jõudes meel rahunes ja tõesti nautisime nõianägudega kive.
Siin lõppes õnneks mobiillevi krutski ära. (mul õnnestus sellel päeval puuduva mobiillevi tingimustes saada tervitus Soome võrku ühendamisest) Siin oli aga taastunud ikka levi kodumaaga ja saingi kohata neid kahte toredat kivi siin sipelgaid täis imekenas rannas. Minu arvates on Käsmu kallasrada üks Eesti ilusamaid matkaradu
Väntasime esiteks aardest mööda. Siis käisime juba Palganeemel ka ära, kui nii kaugele olime veerenud ning siis tagasi munkade juurde. Läksime samuti viimased 200m rattaraja poolt läbi metsa nagu viimased logijad, kuid seda koos ratastega. Oi, joppenpuhh!! Need olid elu raskemad 200m, viimases otsas tõstsime rattaid üle mahalangenud puude ja lihtsalt rühkisime mere poole. Käisime munkade juures ära ja siis lihtsalt lõõtsutasime mere ääres kivi peal. Aga mungad olid lahedad, niisama poleks vist viitsinud siia vaatama tulla. :) Aitäh!
Ilus, tore, kaunis, supeeer. Meile meeldib. Viimased 200m sai otse läbi metsa läbitud, kes siis ikka ringiga läheb :D Logimisega tegelesin mõnusalt sipelgaparve keskel. Käsmus nii palju aastaid veedetud, et lugemine läheb juba sassi, kuid mingil põhjusel siia sattunud ei ole. Tänud.
Jätkasin kulgemist Palganeeme poole. Ilm oli tõeliselt imeline. Linnud laulsid ja mets säras päikese peegeldustest. Mu kaasavõetud o-kaart lõppes enne õiget kohta, nii et lõpu läbimise valisin orienteeruja moodi. Otse läbi. Suurte rändrahnude leidmine kõikide teiste kivide hulgast pole õnneks keeruline. Nad eristuvad suuruselt silmagagi vaadates. Aarde leidsin üsna ruttu. Sissekanne sai tehtud kell 15.15. Siis käisin metsamunka vaatamas. Edasi nautisin ilusat ilma istudes veidi rannas ja kuulasin lainete kohinat. Tagasi tulin ringiga lõuna kaudu. Läbisin mitu nimesildita rahnu, vahepeal vedasin ratast õlal ning upitasin üle murdunud puude. Aga ikka oli mõnus.
Retke lõpetasin Käsmu poes külma joogi ja jäätisega. Tore, kui ilm on sõber ja plaanist saab asja! Suur tänu!