Piiri Kiku

Väga huvitavad kohad, aitäh :)

Siin mu kolmas silm ei töödanud, nii kuis pidi. Logitud saime ja vist ikka Maalehele kaastööd ikka ei tee. Tänud peitjale aarde eest.

Leidsime. Tänud peitjale

 1 

Läks ikka suts aega, aitäh!

 2 

13733.

Jailbreak ‘23

Olen aastaid seda pruuni seikluspargi silti vaadanud, aga ega aardeta ju sisse ei keera. Nüüd oli siis ometi põhjust. Kena kant, ilma ühegi inimeseta, mine või roni end seiklusrajal oimetuks. Jalutasime seal omajagu ringi kuni leidsime aardepesa. Kakk ehmatas meid sealt välja lennates poolsurnuks. Omamoodi vahva koht, eriti kuuma ilmaga. Pärast aardeleidu korjasime ühe pudeli ka minema. Aitäh Kikku kutsumast ja et ka GP lehel on! Aare jonksus.

Nüüd oli õnneks teada, kustkohast aaret otsida. Küll on siin 2 jooksu enne läbi käidud ja proovitud, viimane kord lõppes kohtumisega händkakuga, kes arvas, et see on tema punker, ümises veel valitud laulugi, kui mulle otse peale tahtis lennata. Ma jooksin siiski kiiremini kui kakk sellest punkrist välja. Eks olin juba õiges kohas kunagi otsinud ka, kuid vihjepilti ei vaadanud või oli mul leviga mingi täis nužž, et igastahes leidmata ta jäi ja otsisin muudest kohtadest rohkem, kui asi väärt oli. Siiski väärt tiir siin ja ega no mida rohkem käia, seda rohkem asi selgeks saab, eksole.

Väike jalutuskäik nulli, kust üsna kiirelt edasi suunati. Lõpus esimene koht, mida hoolikamalt uurima hakkasin, osutuski õigeks. Mis nii viga aardeid leida.

Tänan peitmast.

Tulime tänase villisetripi lõpetuseks siia matkarajale. Lootused olid kõrged, mõtlesime ausalt öeldes, et see rada tutvustabki militaarpärandit, kuid päris nii see ikka polnud. Seega ülejäänud seltskonnale sai osaks pisuke pettumus. Mulle muidugi mitte, sest kohe esimeses punktis tuuseldasime korralikult kõik läbi ning leidsime ikka kõige loogilisemast kohast. Mikski ongi nii, et ma TEAN, et see on hea peidukas aga ma KUNAGI sinna ei vaata :). Edasi läks veel keerulisemaks. Mõtlesin juba kõrgustesse ronida ja uusi tube uurida, kui meenutasin, et raskusaste seda ei eelda. Seega vahetasin otsimise asukohta ning seisin nõutu näoga seal. Olgu peale, mõtlesin, las ta olla, tulen teinekord tagasi ning hakkasingi seltskonnale järgi jalutama. Kuniks märkasin, et vihjepilt on ka. No ja siis ei olnud enam mingit mõtlemist, aare pihus ja nimed kirjas. Aitäh aarde eest.

Kui peitja kohe üldse ei soovi, et tema aardeid leitakse, siis tuleb seda soovi austada.

Leitud.

Ilm oli täna superilus. Jalutuskäik matkarajal oli ka täitsa sobiv, linnupuurid tegime endile selgeks. Kõik punktid lihtsalt leitavad. Tänud

Aarde juurde sõites oli puude vahele täiesti korralik rada tõmmatud. Tabasin ennast mõttelt, miks seda turnimis- v ronimisraja asemel nimetatakse seiklusrajaks. Seiklus on minu jaoks ikka palju laiem mõiste ja hõlmab ka palju muud. See selleks, parkisime ja liikusime militaarpärandiga tutvuma. Esimese punktis just väga kaua ei läinud, teises aga oli ikaldus. Käisime kõik võimalikud ruumid läbi ja mõne isegi 2 korda. Seejärel lähenesin teaduslikumalt. Mõõtsin nullist vajalikud sammud ja seejärel õigesse hoone osasse. Kuna ma arvasin, et multi sellega siin ei piirdu otsisin pigem koordinaate, aga peale mõningate kohtade kontrollimist sai hoopis nime kirjutama hakata. Vahetult enne leidu meenus ka vihjepilt, endale ja kaaslase soovitaks rohkem Prillitoosi vaadata! Tnx!

 1 

Mulle meenus, et suvel püüdsin selle aardega algust teha aga siis see asi siin jooksma ei hakanud ja sinna ta jäi. Täna tõdesin, et üks ilmakaar jäi eelmisel korral täiesti kontrollimata. Ei tea, kas olid siis sääsed kurjad või päike liiga ere, et mõistus koostööd ei teinud aga eks oligi tore taaskord siia tulla. Ega see algus nüüd ülearu ludinal kah ei tulnud aga ikka oluliselt kiiremini, kui selle aarde lõpp. Totud ma ütlen, mis muud. Reix näitas enne siia tulekut vihje pilti aga no mis kasu sellest, kui kaaslasel on haugimälu. Tegime seal mitu head tiiru enne ja veetsime kvaliteetaega. Lõpuks ühele meist meenus foto (mina see polnud), mis meid leiuni viis. Mõnus loodusrada siin, tulen meelsasti veel siia. Seda enam, et kõrval olev seiklusrada veel täitsa läbimata. Oli tore. Aitäh!

Miskid ajad tagasi jäi see multikas pooleli. Ei mäletagi, mis põhjusel ajalimiit otsa sai, kas praami aeg või külla ootavad tuttavad, kuid nii ta jäi, et lõpu koordinaat oli käes, aga lõppu ei jõudnud. Nüüd läksin lõppu ja logisin tegelase ära. Aitüma jalutuskäigu eest!

Neljapäevane matk noortega Saaremaal. Neljas päev - tagasiteel Loode Turismitalust sadamasse külastatud nii Soobiku Loodusrada kui ka Muhu seiklusraja juures olevat loodusrada. Hakkas hämarduma ja vihma sadas. Ka meie ei vaadanud ei vihjepilti ega lugenud eelnevaid logisid. Meie eelis oli see, et oli palju silma-ja kätepaare otsimiseks. Lõpuks leidsime nii aarde kui ka tagasitee autoni. Aitäh vahva koha tutvustamise eest! Mõned noored olid esimest korda hämaras metsas kui ka militaarobjekte külastasid esmakordselt. Tänud!

Üldiselt püüan multisid vältida. Aga olime oma ajaga hästi välja tulnud ja kõik kangesti nõus, et olgu peale, kui ei leia, proovime siiski. Läks hästi. Kogu au leidmise eest kanname Toodu arvele. Tänud inimsõbraliku militaarmulti eest.

Teine Levia sõjaväebaasiaare, ma võiks nendes hulkuda lõpmatuseni. Eriti kui nad veel nii ägedalt hästi säilinud on nagu see siin :).

Aarde endaga läks meil nii, et midagi me seal ei näinud ja jube ving siis kohe peale, sest kõht oli tühi ja plaan juba kokku lepitud et läheme koos peitjaga sööma. Lõpuks ei aidanudki enam ükski arukas argument (no et mõistlik oleks ikka ära lõpetada ja pärast juba tulevad uued aarded ja), lidusime ära autosse ja sõitsime Leviaga kokku saama. Pärast täis kõhuga ja koos aardeomanikuga siia tagasi tulles oli asjal hoopis teine minek, leid tuli peaaegu kohe peale mõistliku pilguga ringivaatamist :P.

Aitäh selle ägeda aarde eest, minu poolt tulevad ka järjekordsed südamed/sildid :).

:)

Oh, see aare oli selline ikalduse tüüpi. Kõht oli tühi ja vihm rikkus elu jne. Alustasime algusest. Ei midagi. Nagu öeldud kõht andis teada, et tegelikult on lõunaaeg. Siiski jonnisime, et tahaks enne lõunat selle aarde ära teha. Indy nautis jooksuringe ja Maris küsis peitjalt vihje. Selle abil saime edasi. Aga ikkagi see asi ei sujunud ning kuna oli plaanis koos aardepeitjaga lõunat süüa, siis see tunduski juba palju parema plaanina. Peale kosutavat lõunat tulime koos Leviaga. Eks selles oli oma süü kõigil Muhumaa söögikohtadel, kes otsustasid end tänaseks kinni panna. Nii käisime lõunatamas hoopis Orissaares ja ühe autoga ning Levial lihtsalt ei jäänud muud üle, kui meiega neid kaht militaarset aaret külastada. Nojah nii see leid tuligi. Tänan peitjat! Tore aare. Lõpp oli äge ja üllatav, leidub ikka veel selliseid kohti, mis üllatusi pakuvad. Eks Muhumaa on ka natuke teistsugune maa, kui manner ehk militaarpärand näeb kõvasti kobedam välja, kui mandril.

Esimene punkt oli korralik ikaldus. Levi ei ole. Kirjeldust lugeda ei saa. Logisid lugeda ei saa. Lõpuks järgmise vahepunkti koordinaadid käes ja ... Kõik algas otsast peale! Aga Kõik on hea, mis lõppeb logiga. Tore, et kogu objektist võetakse kõik, mis võimalik.

Jube keerulise märgistusega rada, mingil hetkel läks sinine käest ära ja tegin mingeid oma ringe. Esimese punkti sain tegelikult päris kähku, aga kuna logisid ei olnud lugenud ja ka vihjepilti ei olnud vaadanud (Issand-kui-loll-võib-ikka-olla-!), siis otsisin teises punktis midagi sarnast nagu esimeses. Igatahes lõpp hea, kõik hea, aga ruudulist vihikut enam proovima ei hakanud.

Sürr paik ja kohalike meenutused annavad ikka nii palju juurde. Täname

Otsisin mis ma otsisin, kuid esimest punkti ei leidnud. Vahepeal läks pimedaks ja otsustasin, et hommik on õhtust targem. Hommikul siis sain logisid lugedes niipalju targemaks, et see on tehtav ka mõistatusena. Läksin ka sama teed, niikuinii plaanis kõik hooned läbi vaadata. Plaan oli edukas ja saigi logi kirja. Meeldiv näha, et siia selline loodusrada on tehtud ja militaar pärandiga kombineeritud. Tänud ka peitjale siia juhatamise eest.

Tänud.

Kõhud täis seadsime sammud selle aarde poole. Täitsa mõnus matkarada on siia tehtud. Nullis läks ikka aega, sest koordinaat näitas meil natuke mujale. Küsisime Ovelt vihje ja sealt edasi oli juba täitsa tehtav. Lõpus unustasime kohe vihjepilti vaadata, aga kui see tehtud, läks juba süsteemseks kontrollimiseks ja karp kaua peidus ei olnud. Isegi mina julgesin sellises kohas rahulikult otsida. Aitäh!

Tänan aarde eest!

 1 

Otsime meiegi esialgu valest kohast, tundus ju täitsa loogiline koht, kust midagi võiks leida. Lõpuks peitjal hakkas vist päikese käes palav või tüdines ootamisest, mainis vihjena, et mõnede eelmiste otsijate väitel on null pisut mööda. Edasi läks juba lihtsamalt. Spoileri pilti ei suutnud minu vidin kohapeal avada, aga konteineri leidsime siiski esimesest kahtlustatud ja uuritud kohast.

Väga äge koht! Tavaliselt ma ei fänna neid mahajäetud militaarterritooriume, aga siin koos loodusrajaga oli kõik täitsa viks ja viisakas, erinevalt mandril olevatest puhas ja prügivaba, mis oli väga meeldiv. Aitäh tutvustamast!

Algus polnud päris täpne, aga lõpuks läksin õigesse kohta otsima. Aitäh!

Esimese punkti leidmisega läks ikka omajagu aega aga kätte me ta saime.Edasi kulges juba lihtsalt.Aitäh!

Varjus oli siin hea kolada ja mõtteid mõlgutada. Lauakest ja konksudega kettaid uurida. Veel mõtteid mõlgutada ja kontrollida ja leida. Lõpus leitud objekt erines julgesti seni külastatud variantidest. Otsitav leidus siin kiiremalt, kui vahepunktis. Tänud peitjale.

Kohti, kuhu peita, oli. Abivahendeid, millega otsida, oli. Mõistust oli ka. Aga oskus seda kuulda võtta saabus mõnevõrra hiljem, kui oleks võinud. Vähemalt lõpuks mõistuse hääl võitis ja aardepunktid said ilma abita leitud. Aitäh!

Olime eelmisel suvel kogu loodusraja läbi jalutanud ja seetõttu oli juba ettekujutus olemas, millised hooned ees ootavad. Muidugi nii süviti nendega tutvumist polnud me varem teinud. Nüüd vaatasime põhimõtteliselt kõik võimalikud kohad läbi, aga edasi liikumiseks mingit vihjet ei leidnud. Olime juba loobumas kui äkki õige asi silma torkas. Tõdesime, et asjad ei pea alati keerulised olemagi. Lõpp-punktis otsisime juba süsteemselt ja peale mõne vale koha kobamist aardekarp käes oligi. Positiivse emotsiooniga liikusime edasi Ruudulist vihikut jahtima.

Kui eelmistel otsijatel paistis päike lagipähe, siis meil oli siin ilm ikka üsna vihmane. Mõtlesime (või lootsime), et meil läheb siin kergelt ja kiirelt, et teeme supsti need kaks aaret ära (koos ruudulise vihikuga). Ei hakanud seetõttu kummikuidki jalga panema ega taskulampe võtma. Tegelikult läks siis nii, et peagi olid meil pika märja rohu sees matkajalatsid ning püksisääred kuni põlvedeni märjad ning otsisime mööda suurt garaaži telefonilampide valguses juhtlõnga taga. Nojah, eks me ju otsisime tegelikult põhimõtteliselt õigest kohast, aga peitjalt saime teada, et tegelikult siiski valest. Kui meid õigesse kohta suunati, saime nägijaks ning ühtlasi saime taas väga märja rohu sisse ronida. Nojah, mis siis ikka - elu on ikka seiklus! Sai mõeldud, et mida küll inimene teeb ja milleks end sunnib, et taas üks täpp kaardil roheliseks värvida. Veelgi enam aga sai selle üle mõeldud paar tundi ja paar aaret hiljem kui märjas võssis ragistades oli kehal kuivi kohti oluliselt vähem kui märgasid.

Aga aare ja koht ise olid ägedad. Täname!

Tänud aarde eest :)

Ilmaennustus lubas täpselt selleks kui me kohale jõudsime vihmasadu. Plaanitud kuivad jalatsid jäid muidugi Taliinasse ühte koridori. Autost väljudes juba tibutas, aga kummikud jäid autosse nikrutsema. Nii saidki tossud esimese 100 m läbimärjaks ja pakkusid kogu geonädalavahetuseks lõhnaelamusi mis iseloomustavadki CCCP kasarmut. Tegelikult õnnestus mul omal ajal sellest toredast ajaviitmise viisist hoiduda. Aastal 1988 sügistalv andis toonane Tartu sõjakomissar minu sõjaväepiletile oma viimase allkirja ja sõits end samal õhtul vist suurest vihastTallinapoole teel olles surnuks (tema tütar õppis minuga ühes rühmas ja seega sain vastava allkirja mõjust juba järgneval hommikul teada) Ja vot ei libisenud sugugi hästi siin endise impeeriumi militaarmängumaal peidetu leidmine. Ikka oli abi vajalik, aga abi oli tõhus

 1 

Huvitavad kohad, aga aare on paganama raske. Või siis polnud meil üldse õnne või päike oli lagipähe paistes mõistuse võtnud. Lõpu kohta ei osanud vihjepilti vaadata ning seetõttu oli keeruline leida.

Oiii kuiii hädas me sellega olime. Mitte kuskilt ei leidnud mitte midagi. Omajagu mõjutas ka see, et see, mis paistab ühelt poolt, ei pruugi olla samasugune teiselt poolt. GPS sellega arvestada ei oska ja oledki omadega täitsa hädas ja mädas. Läbi liiga suure vaeva sai lõpuks leitud.

 2 

<- Üügu pank

Seda militaarset piirkonda ootasin suure huviga kui geoplaani koostasin. Põnev kui saab kolada igasugustes vanades hoonetes. Ootamatu oli kohata nii suurt seiklusparki siin ja veel ka mingit väga põhjalikku õpperada. Pilkupüüdvad olid just omapärased raamatu stiilis infotahvlid, mida oli siiski võrdlemisi ebamugav lapata. Seikluspargi töötajad ka pigem passisid niisama. Turism üsna vajaka hetkel ja seda eriti Saare maakonnas. Paljud ei julgegi siia enam tulla. Enamus niiöelda turistilõkse hetkel täitsa inimtühjad.

Me siis jätsime auto seikluspargi juurde ja hakkasime jalutama esimese punkti poole. Kohe haarasid rajalt maha väga omapärased putukate majad. Vaatasime üht ja teist. Nullis kammisime maja ja majapealse läbi mitu korda. Otsisime nii kaua, et päike kadus pilvede taha peitu ja sadama hakkas imepeenet seenevihma. Lõpuks kui möödunud oli umbes pool tunnikest, siis haarasime õlekõrre ja helistasime peitjale. Ma tean väga hästi miks ma just sinna ei taibanud vaadata. Mõtted olid iga kord mujal. Aga siiski oleks pidanud, sest just see oli kõige loogilisem koht. Lihtsalt multi aarde puhul ei tea kunagi kas otsida karpi, markeeringut või hoopis midagi muud. Lõppude lõpuks mõtleb keskmine geopeitur lihtsalt üle.

Edasi lõpu poole vaatasime veel hoonete sisemusi kuniks jõudsime aarde peidupaika. Ägeda sisemusega koht. Neid hooneid näinud üle Eesti lõputult, kuid jälle suutis uus koht lisada täiuslikule raketibaasile visiooni juurde. Lõpu punkt tänu vihje pildile enam kaua meie eest varjul ei püsinud. Aitäh jalutuskäigu eest!

-> Ruudulise vihiku

Parkisime auto seikluspargi kõrvale ja suundusime rajale. Jõudsime algusesse ja kohe mitte midagi ei leidnud. Tegime mitu tiiru peale, aga ikka olime nõutud. Helistasime peitjale ba küsisime abi. Peale kõne ei suutnud ise ka uskuda, et just see õige koht vaatamata jäi. Edasi läks kõik ladusalt, kuid lõppu ei osanud nii kiirelt oodata. Aitäh põneva seikluse eest!

Pärast kuut tundi und soovitatud parklas võtsin ette järgmise pakutud väljakutse. Et nullis ei leidnud 20 minutiga kohe mitte kuskilt mitte midagi, siis läksin piisavalt iseloomuliku spoileripildi järgi lihtsalt lõppu ja panin logi kirja. FTF kell 8:41. Eks ole taolisi varemgi nähtud - järelikult mõistatusaardena täiesti sooritatav. Aitüma!

Piirkonna muid hooneid siiski tähelepanuta ei jätnud, pärast kaardile kantuid külastasin veel veidi eemal asuvat sõjaväelaste ööbimis- ja puhkehoonet. Mujal käidavamates kohtades kipuvad kõik lagunevad hooned järjest tsiviilinimesele ametlikult keelatud tsooniks kujunema - tänapäeval ei tohi ju keegi enam ise enda eest vastutada :P

Kui Jan Jannega Piiri Kikku jõudis, oli Tunkil esmaleiud juba tehtud. Käisime tuttavad kohad läbi ja panime oma nimed samuti kirja. Kunagi sai lõpus üks tore reiv korraldatud. Aitäh!