Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Nõva looduskaitseala Keibu sihtkaitsevööndi (skv.) kaitse-eesmärk on ökosüsteemide arengu tagamine loodusliku protsessina ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Allikas: Keskkonnaagentuur
Kuigi antud aardesarja nimi on liivarada, on siiski tegemist vaheldusrikka ja kauni maastikuga. Rada ei ole eraldi märgistatud, aga kattub kohati RMK matkatee ja Ranniku matkarada. Raja läbimiseks soovitan alustada algusest ning korjata aardeid õiges järjekorras, need peaks suunama õiges suunas.
Vihje: pole
Lingid: pole
Lisapunktid | Tüüp | Koordinaadid |
---|---|---|
![]() |
Parkla | 59° 13.9941' 23° 43.5040' |
Aarde sildid:
soovitan (3), lumega_leitav (2), lemmikloomasõbralik (1), lastesõbralik (1), pikem_matk(>1km) (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8QTGG
Logiteadete statistika:
153 (100,0%)
0
1
0
0
0
0
Kokku: 154
Sai kogu rada läbi käidud + mõned kalapäevad jne. Aega kulus 2.5 tundi. Osutus tunduvalt meeldivamaks kui suvine Nõva rada ,hullult sipelgaid. Neid radu tasubki läbida sipelgavaesel ajal. Rada ja aarded heas korras.
Ilm pli sügiseselt ilus ja tänase päeva plaani võtsime Keibu skv liivarajaga tutvumise ja geoaarete logimise. Alustasime algusest ja peagi sai esimesega tutvus tehtud ja #1 logitud. Aitäh peitjale!
Otsisime päris pikalt maastik kahte aga ei leidnud, lõpuks komistasin suvalt aardele otsa. Tänud peitjale aarde eest!
Esimeses punktis läks meil vist kõige kauem otsimisega, no ei saanud veel pihta milliseid kohti antud peitja eelistab, kuid mõningate aarete järel sai juba pilt selgemaks, kuidas asjale läheneda. Aitäh toreda seeria eest, imeilusas kandis. Talvel/sula ajal kohati vesine kant. Aga ilus loodus!
Esimene aare ja palju üllatusi enne aaret. Parklasse oli päris mõnus sõita aga sealt edasi liikuda oli huvitav. Matkaraja algus jäine ja rada lompe täis. Õnneks rada läks aina paremaks ja paremaks. Esimest aaret otsisime nagu pimedad kanad. Õnneks lõpuks märkasime lombi kohal midagit ja saime aarde logitud.
Jätsime auto kuskile kaugemale parklasse, et saaks ikka rohkem jalutada. Olenemata jahedast tuulest oli ilm päiksepaisteline ja ülimõnus. Tänud!
Käisime Elvega Keibu liivaraja seeria läbi + mõned seeriavälised teele jäänud aarded. Mõnusalt vaikne ja muguvaba oli siin täna. Koos rannas peetud piknikuga kulus 8,4 km läbimiseks peaaegu 3,5h. Kui kunagi uuesti tuleme siis jätkame Keibu luite aardega aga seeriaga saime ühele poole. Esimese aardega polnud oma geosilma veel soojaks saanud ja vähemalt mina komberdasin korduvalt aarde kõrvalt mööda seda nägemata. Pärast ei suutnud aru saada kuidas me seda varem ei näinud. Tänud.
Mõnus jalutuskäik Keibu metsas ja liivaradadel. Täname peitjat!
Tulime ilusat sügisilma nautima ja Keibi ringi Nr1 juures pōrkasime toormoosiga kokku. Aare ilmutus ootamatust kohast tänu Allanile (toormoos). Lsime neil ees minna, et vahe sisse jätta, ja keskendusime seentele.
Rumala peaga tulin siia suvel. Hiljemalt teise aarde juures sain aru, et siin on sipelgate paradiis. Tegelikult teadsin seda, aga meelest oli läinud. Parmud ja sipelgad olid oma ala ilusasti ära jaotanud. Kus sipelgaid oli vähem, seal hakati sääri hammustama. Mõnes kohas oli ka kombo versioon. Tegelikult on ilus koht kui seisma pole vaja jääda. Aitäh!
Aitäh vaeva nägemast ja rada üles sättimast! Meil oli tore! Natuke pikem logi #10 juures.
Leitud, avastasime siit kena ranna, aitäh kutsumast!
Sellest vihjest me aru ei saanud, et miks neid on vaja õiges järjekorras otsida. Meie arust pole küll mingit vahet. Me alustasime õiges järjekorras, siis natuke tegime vales järjekorras ja osad jätsime järgmiseks korraks. :D Aga piirkond on kaunis!
Nõva kant on üks mu lemmikuid Eestis. Kutsusin Inga ja Raivo ka kaasa. Esimese aarde leidis Raivo ja omavaheline skoorimine algas.
Kui Nõva-seeriaga ring peale saadud, oli aeg keerata tuttavale Lepaaugu-teele. Tee ääres märkasin ühte CG logoga Läti geomobiili ja mõtlesin, et ehk näen neidki rajal. Parklas võtsin võimalikult serva lähedale ja leidsin rattaga mingi augu. Õnneks sain vaid ampsu rohtu ja mulda põhjakaitse vahele ja väikse kriimu. Pole hullu, aeg rajale asuda. Aitäh!
Enne kui Tänavjärvelt Pärnu poole ajama pista, mõtlesime teha ühe väikse jalutuskäigu. Meil kulus ca 2 tundi, et liivaraja aarded kätte saada. Ilm oli ilus, mets seeni ja elukaid täis. Mõnus! Tänud siia kutsumast!
Alustasime päeva siin Keibu lahe ääres aardeid jahtides. Soojakraade oli omajagu, aga õnneks meretuul aitas, sipelgate vastu muidugi mitte ja ka ohtrate ämblikuvõrkude (ja rasvaste ämblike nende sees) vastu kah mitte. Aga sellegipoolest oli ring aus ja nautisime looduses kulgemist. Hiljem kastsime end merre ja see oli ikka korralik jahutus. Õhtu lõpetasime Dirhami sadama juures telkides. Tänud aarderingi eest! :)
Õudus kuubis. Sipelgad!! Mõnel topsil pliiats puudu. Aitäh.
Otsustasin selle raja läbida päev pärast Nõva LKA seeria läbimist. Nautisin väga kahetunnist jalutuskäiku. Männimetsad on lihtsalt imelised, koos oma sipelgatega, millest tahaks küll nüüd mingiaeg eemale hoida :D Tore, et mõne logitopsi kättesaamiseks pidi ka rohkem vaeva nägema.
Tänud peitjale! :)
Alustasin selle matkrajaga. Siin sain aru milliseid konteinereid otsima peab. Seda aarete keskel matkamist ja võrratu liivaluidete looduse nautimist jätkus mulle lausa kaheks päevaks. Tänud peitjale.
Ilm oli super matkamiseks.Rada sai läbitud kenasti,üks veetakistus oli natuke kehva poolne aga ei midagi hullu.Aitäh siia kutsumast.
Praktiliselt kogu päev sai veedetud sel rajal. Ilm oli õnneks kevadiselt päikseline.
Olin selle raja mõlemasse otsa jätnud kaks aaret nö mustadeks päevadeks. Täna oli päris must südaöö kui nimi kirja sai. Ütleme nii, et siin piirkonnas on ikka palju meeldivamaid hetki veedetud, kui see täna öine skoorimine. Aitäh!
Sai täna siis Keibu rada ette võetud. Ilm sattus olema kehvapoolne. Külm, märg ja tuuline. Keegi oli ühe silla ka kaasa võtnud. Pidime uue valmis tegema et üle vee saada. Tore rada, läks kauem kui planeerisime. Tänud peitjale.
Emotsioonid/mõtted, mis valdasid meid rajal olles: mis pidi rada läbida, no ,kus see esimene aare on, läheks vahepeal mere ääre, tuiskab ikka korralikult, mina siit küll üle ei lähe, ma ei viitsi enam, natukene veel, kohe oleme silla juures, teeme puhkepausi, algus juba paistab, ootamine, tuttavad hääled, jes, lõpuks ometi.
Ja nii nagu alati, kusagil Eesti matkarajal, midagi kindlasti peab viltu vedama. Esiteks koolesid ära abivahendi patareid ja varu oli muidugi kodus kotis. Oleks siis vähemalt autos, aga ei veel kaugemal. Nii sörkisime Raiko järgi kogu selle rajka alates kuuendast leitud aardest. Keibu oja sai ka kahte erinevat moodi ületada, märjalt ja kuivalt. Minnes sai leida mingi purre,millele sai veel veidi metsa juurde lisada, aga jalad said ikkagi märjaks. Lotte see eest nautis SPA mõnusid. Ja kui jalad veel liiga märjaks ei saanud siis see nätske lumi tegi seda kindlasti. Tänu ebameeldivalt märgadele pätudele, või oli see hoopis midagi muud, jäi ka üks aare siin rajal leidmata. Kuigi jah hiljem kodus vaadates , me olime justkui sellest aardest üle jalutanud. Aga pole hullu, ükskord peame niikuinii uuesti tulema, sest multiaarded jäid ju täiesti otsimata. Võiks ju arvata, et järgmine kord olen selliste matkadele minekul targem, aga lootus sureb viimasena. Tänud peitjale aarete eest.
Uus-aasta jalutuskäik sugulastest naabriperega (kokku 4 täiskasvanut ja 6 last). 6 lapsest 3 (ja 2 täiskasvanut 4st) ei olnud geopeitusega varem kokku puutunud ja põnevust oli üksjagu.
Pühadejalutuskäik Indyga.
Esimest topsi ikka otsisin, täpselt ei teadnud ju, kuidas ja millised mikrod Markol siia välja sätitud meile on :). Aga kui esimene käes, läks edasi ludinal: piltide järgi olen esimese leidnud kl 11:56 ja viimase 13:58. Kokku väga mõnus rada ja pakkus meile mitmes kohas ka natuke keerukamaid väljakutseid, siia esimese juurde jooksin ka alguses valesti ranna kaudu, et siis veetakistuse taha jääda... Õigele rajale tagasi pöörates sain aarde leitud, ootas teine meid seal rahulikult, ainult üllatavalt madalal levelil ;).
Vaikselt on kevadest juba sügis saanud, aga meie pole veel rajale jõudnud. Suvel mõtlesime, et tuleme sügisel, kui see seened. Nüüd leidsime hulgaliselt surnud seeni. Aga vähemalt ei tüüdanud sipelgad. Kuid üks rõõm oli - ligumärg sammas, mis oli ülilibe! Läks ikka mitu korda napilt, et oleks olnud nagu lapik keset liivarada.
Mõtlesin, et teen kiire lõpuspurdi aga tiirutasin õiges kohas mõnda aega. Paar sammu oli vaja kõrvale minna ja pilk maha osutada. Vot sulle kiirustamist.
Siia rajale sai tuldud justkui hoopis teistel põhjustel. Sest päev varem siinkandis tegin kevadiseks istutamiseks ühte metsaala ette ära ja kaotasin langile ka midagi väärtuslikku. Siis sai tuldud, et kas on võimalik äkki üles leida, kuna lank oli piisavalt pisikene. No ega ei leidnud, kui aus olla. Oleks vaja olnud metallidetektorit. Aga see päädis samas sellega, et kuna juba siinsamas Variku teeristis sai oldud, siis võiks päeva millegi ilusaga sisustada. Aega oli veel mõni tund, ennem, kui tädipoeg oma elukaaslasega külla pidi tulema lauamänge mängima. Ja seega tundus aega täpselt nii palju olevat, et see rada läbi teha ning õigeks ajaks maale vanavanemate tallu tagasi jõuda.
Lõppkokkuvõttes nii läkski. Jäime isegi pool tundi hiljaks, kuid õnneks jäi tädipoeg 1,5h hiljaks ja kõik klappis. Eneli sai veel paar lisaaaret, kuna tal siinkandis midagi võetud polnud. Rajale jäi loogiliselt lihtsalt veel paar, mis mul varasemalt võetud.
Eks see esimene ikaldaski tõsiselt. Meie gepsud polnud ka veel nõus koostööd tegema ja vajasid tõsist annust kohvi. Või nende puhul äkki surakat voolu. Igastahes hüppasid nad seal metsa vahel ringi nagu sõjaväelased jalaväe manöövrite ajal. Sai siis peitjalt abi palutud ja peale seda oli tõesti selge, mida oodata oli.
ILm oli täiesti super. Ja sain omajagu ilusaid pilte. Aarete kohad olid ka väga loogiliselt valitud, hakkasid looduses kenasti silma ja rada ise oli väga nauditav just sellise väga omapärase looduse tõttu. Vaevalt oleks ise seda rada siin tulnud niipea tallama.
Kõik said leitud. Ja kuna iga punkti jaoks ei hakka eraldi logi kirjutama, siis ehk peitja ei pane pahaks järgmistele aaretele pandavat "leitud" logi.
Kindlasti võib soovitada. Looduselamuse mõttes väga unikaalne rada ja ka vihmase ilmaga nauditav. Aitäh meie poolt.
Leitud. Suured tänud selle kauni matkaraja kokku panemise eest. Ilm oli päikseline ja soe ning matk läks eriti kiiresti.
Taaskord lubas viimast selle sügise sooja nädalalõppu ja taaskord tuli seda siis ikka eesmärgipäraselt kasutada :) Seega pakkisin rõõmuhõisete saatel teismelised peale ja siia me siis põrutasimegi. Otsus oli, et teeme kõik täpselt õiges järjekorras kui see isegi ehk mingi hetk ebaloogiline tundub. Ja taganjärgi võib öelda, et täitsa õige otsus :) Esimest punkti andis ikka veidi otsida, aga leituna oli nüüd teada mis laadi peidukaid otsida tasub :) Aitäh!
Kui oled tädiülesandeid täitmas ja kantseldatavaks on geohuviline laps, siis leidsin, et Keibu rada on meile täpselt paras. Oligi. Ilm oli suurepärane, kõik aarded olid mõistliku vaevaga leitavad, poiss sai mööda puid turnida ja tegime koos lõunapausiga umbes 3.15 kestvusega jalutuskäigu. Ühes kohas võtsime saapad jalast ära ja ronisime läbi oja, sest kummalgi polnud viitsimist pika ringiga minna.
Aitäh peitjale mõnusa raja mahapanemise eest ja varasügisesel ajal ei olnud ka tüütute sipelgate muret.
Ilmateade lubas 23 kraadi sooja septembrikuus ja olenemata sellest, et mul on vaja mitu teadusartiklit lugeda, eksamiks õppida ja kodutöid kirjutada, otsustasin, et ma ei anna omale eales andeks, kui ma sellise päeva toas istun. Keibu oli mul pinnuks silmas juba jupp aega, lubati ilusat maastikku, mõnusat jalutuskäiku ja üldse ainult häid asju.
Pakkisin siis koera ja kaasa autosse ning minekut. Kohapeal kiire planeering ning otsus, et me käima peitja poolt ette nähtud rada - alustadest ühest ja lõpetades 20-ga. Siis ehk ei pea kraave ületama. Kõik pädes üsna hästi, korra panin võssa, kui tahtsin liikuda #15 juurde, kuid kaardile märkisin #5 asukoha. Siis oli küll üllatus suur, kui oma nime juba raamatust eest leidsin. Aega ma otseselt ei mõõtnud, äkki c paari tunni kanti läks. Igal juhul oli kõht ikka üsna tühi ja lõpetades kraapisime kaasas olnud priimused ja supipotid välja ning tegime omale rannas ülimõnusa äraolemise.
Aitäh ilusa kohatutvustuse ja aardeseeria eest!
Lastega kulus raja läbimiseks u 5h, pausidega suutis kahene peaaegu terve raja omal jalal läbida. Samuti on rada läbitav lapsevankriga, millel suuremad rattad. Vahepeal sai ka marju korjatud. Aitäh peitjatele, oli põnev!
Korilastele kulus raja läbimiseks koos seente ja marjadega veidi üle nelja tunni ning kokku tuli 8km
Kust kõik need sipelgad tulid?
Mõnus vaheldusrikas matk - tänud peitjale :)
Kui Krissu mulle nädala alguses kirjutas, et kas tahaksin Keibu liivarada vallutama tulla, siis vastasin rõõmsalt, et muidugi tahan. Nende sarjadega ongi see, et kõik loogilistel marsruutidel asuvad on tehtud ning need mitteloogilistes kohtades on teistel tehtud :D Üksi ka nagu ei taha neid teha. Seega olin pakkumise üle väga rõõmus.
Ilm oli absoluutselt minu lemmik - dressipluusi ja liibuka ilm. Parklas oli paar autot, mis silmnähtavalt kuulusid seenelistele. Mõtlesime, kas võtta isegi korv kaasa, aga ei viitsinud nii pikalt vett ja toitu kaasas vedada, nii et mis veel korvist eks. Teekond kulges vägagi mõnusalt vahel mere ääres ja siis jälle metsa vahel. Kusagil sai isegi oja ületatud. Kuigi korvi polnud, siis korjasime väga-väga valmis pohli otse suhu ning Krissu noppis mõned seened jope taskusse. Väga mõnus jalutuskäik sellesse ilusasse päeva. Suur aitäh siia juhatamast!
Liivarajal sai see meie esimeseks aardeks. Leitud ja logitud. Tänud
Hea peidukoht :) Sellega lõppes meie teine Keibu-päev: 20-19-18-17-16-15-4-3-2-1. Suundusime autosse porgandipirukat sööma ja mereäärde laineid vaatama. Ilus lõõgastav koht! Täname :) :) :)
Alustasime ikka algusest, aga tundub, et valisime esmalt vale raja, sest jäime ojakese taha toppama. Margus läks tagasi kuivemat teed otsima, mina läksin üle veetakistuse. Kohtusime uuesti aarde juures.
Aitäh!
Olime kuulnud, et siin Keibu rajal on nii kurjad sipelgad kui ka palju seeni. Autost haarasime seeneämbrid kaasa ja asusime teele. Meie õnneks olid sipelgad juba oma otsad kokku tõmmanud selleks aastaks ja meid väga ei seganud. Aarete vahel kõndides kahjuks väga seeni silma ei hakanud, kuid mõne ämbri põhja saime siiski poetatud- Aitäh toreda raja eest!
Võtsime ette seenelkäigu Keibu liivaradadele. Auto jäi seeria esimese aarde pool olevasse parklasse. Üks masin juba parkis ees, mis tagantjärgi tarkusena osutus ka geopeituri omaks. Täpsemini metsamees81 omaks, keda rajal siiski kohata ei õnnestunud. Meiega samal ajal saabus veel teinegi masin. Nad võtsid suuna õnneks laudteele, mis viib mere äärde. Üks müko-konkurent vähem.
Jalutades nulli poole ei olnud aga mitte ühtegi seent. Noppisin vaid ühe tundmatu riisika. Ajas küll piima aga minu seeneleksikonis seda ei eksisteerinud. Ehk siis otsustasin selle siiski loodusele jätta.
Aaret otsisime meeega pikalt. Olin miskipärast arvanud, et siin traili peal ka need NKT topsikud. Otsisime loogilistest kohtadest kus need nagu tavaliselt asuvad aga ei midagi. Tiirutasime tõepoolest nagu kassid ümber palava pudru. Minuteid oli üle kümne kulunud. Logisidki loetud. Ei tahtnud ka seeriat nüüd ju mitteleiuga alustada. Otsisime ikka nullist ja ümbrusest ja kaugemast ümbrusest. Ja lõpuks Maire kutsub mind: "No tule siia!" Jah, aare oli täpselt nullis ja me olime sellest vähemalt 30 korda mööda astunud sentimeetri kauguselt :D Hoopis teistsugune peidustiil kui me olime eeldanud. Vähemalt nüüd oli selge mida me otsima peame. Logides leidis Maire veel kõige pisema pilviku mida ma eales näinud. Aitäh aarde ja kogu seeria eest!
Tegemist oli ka minu GP ümmarguse leiuga #4600.
Ma olin juba unustanud, et need Keibu sipelgad nii tüütud on (eelmisel aastal matkasime perega Perakülast Vihterpallu). Esimene punkt liivarajal: tasub ikka tassida last sünnist saadik georadadel. Kui me Erkiga nullis ahastusega otsisime, siis teatas Jasmiin: "Leidsin! Siin on!". Selliseid olukordi oli sellel rajal mitmeid kordi, kus temal oli aare enne leitud kui meil. Keeruline algus, aitäh ;)
Väga mõnus matk. Rada koos paari teise aardega võtsid nõks alla 2 tunni. Suured tänud!
Kuna ilm oli ilus, siis tundus jube hea mõttena teha Keibu skv liivarada läbi. Me ei olnud valmis nendeks sipelgateks! Täiesti uskumatu, kui kurjad võivad olla ühed väikesed loomad. Ja mida kauem olime piirkonnas viibinud, seda tigedamaks nad läksid. Sellele vaatamata käisime vapralt kõik punktid läbi. Logisime korda mööda, sõime marju ja mina korjasin veel kotitäie seeni ning ravimtaimi. Aitäh peitjale :)
Hoolimata eelnevatest logidest sipelgate kohta lugedes poleks aimanud, et nad nüüd nii agressiivselt kohe reageerivad metsas kondajate suhtes. Sipelgate rünnakud seljataga ja rada läbitud tulid metsast välja Emily oma pilgeni täis seenekorvidega, mina teokarbikestega mida sai rajalt veidi eemale minnes kogutud ja Tõnis lubas mõnda aega metsa mitte minna :D Tänud raja eest!
Alustasin, oma otsinguid, nagu peremees soovitas. Otsus oli täiesti õige. Kuna lõpus poleks enam jaksu olnud liivasees püherdada. Esimese aarde otsimine võttis ikka tsipake aega, kuna ei teadnud, mida otsida. Tänud aarde eest.
Saatsin mehed juba auto poole ära ja hüppasin ise metsa otsima. Pisut võttis aega enne kui silma jäi. Tänud! Järgmine kord siis teise parklasse ja teeme teise poole rajast.
Perega mõnusal matkal mille käigus leitud ka aarded. Väga mõnus metsaalune. Aitäh siia juhatamast!
Vaatasime päikeseloojangu rannal ära ning siirdusime mööda rannaäärt #1 juurde. Jalutamisel krõbises ilus erivärviline sammal talla all. Aare ei tahtnudki kohe silma jääda, tiirutasime seal omajagu aga ei andnud alla enne kui leitud sai. Ei olnudki teine nii keeruline kui nüüd aus olla =) (461) Aitäh!
Esimese hooga alustasime vale raja pealt, aare jäi teisele poole oja. Läksime parklasse tagasi ja alustasime otsast. Seekord saime aardele piisavalt lähedale ja logi kirja.
Et mugustumist natuke peletada otustasime teha ühe mõnuse georaja seekord läbi. Valisime selleks Marko peidetud Keibu raja, sest see on alati üks mõnus koht kuhu tulla ja rada polnud ka väga pikk ja väsitav :D Hommikul vaatasime ilmaennustust ja just selles nurgas näitas, et võib tulla ka vihma. Lootsime parimat, pakkisime võileivad ja joogid ja asusime teele. Otsustasime, et raja läbime täpselt nii nagu peitja ette näidanud oli numbrite järgi. Alustasime siis algusest ja esimesed otsimised olid ikka päris kohutavad :D Mitte ilma ega aarete pärast, aga see sipelgate meri mis igal sammul peale voolas oli ikka päris hull. Peale paari aaret mõtlesime juba loobuda :D Õnneks viis aga rada peagi metsa alla liivast eemale ja seal oli juba väga mõnus jalutada. Enamus leide tuli päris kiiresti, ainult ühe leidsime kuidagi kahtlaselt kaugelt nullist aga võimalik, et telefon ajas ka seal segast. Peale kaheteistkümnendat aaret tegime väikese söögipausi ja peale kolmeteistkümnendat saime siis selle vihma kaela mis lubatud :D Suurema osa ootasime puu all ära ja Kristel kasutas võileivakarpi juuste ja prilli kaitsena :D Kui sadu oli peaaegu järgi jäänud, siis liikusime edasi. Ülevalt poolt vett enam ei saanud, aga kuna radu meil väga alati leida ei õnnestunud, siis jalad saime rohus ikka korralikult märjaks. Enamus topse tuli igati loogilises järjekorras, kuid vahepeal häirisid mõned kraavid :D Eeltöö oli kehva, niiet pidime kohapeal leidma sobivaid ületuskohti. Ainus aare millest aru ei saanud oli järjekorra numbriga 14. See oli kuidagi nii kaugel loogilisest rajast hoopist esimeste vahel ja siis jälle teise suunda tagasi. Selle oleks võinud ikka esimese hooga ära võtta. Ma ei teagi miks ma nii väga seda järjekorda taga ajasin. Kõik leiud me kirja saime ja peale autosse jõudmist premeerisime ennast sooja leiva ja rabarberi-kohupiima koogiga, mida sai Nõva päästekomando kõrvalt olevast väikesest müügikohast. Mõlemat julgen soovitada, kohe väga head oli :) Maitsevõi ka :)
Markole suured tänud mõnusa raja eest kaunis kohas :) Leidmata aardeid on meil seal jätkuvalt palju, niiet küll me peagi uuele ringile tuleme :)
Edit: Alles nüüd peale logimist nägin loogilise järjekorra kaarti kirjelduse all :D No ma ütlesin, et eeltöö oli kehva :D
#10 juurest alustades jõudsin seeria kõige esimeseni alles oma ringi keskpaigas. Kusjuures, see oli vist ainus sipelgavaba Keibu liivaraja aare, kus sai täna nime raamatusse kirjutada, ilma et peaks samal ajal pidevalt nulli ümber trampima :P
Ma ei teagi kumb väide rohkem paika peab:
kui inimeskond peaks välja surema, võtavad sipelgad maailma üle
kui sipelgad maailma üle võtavad, siis inimkond sureb välja
Igatahes päikselisel suvepäeval peab siin liivarajal end pidevalt liikumises hoidma, siis võibolla õnnestub kibeda hammustuseta pääseda. Mul sandaalides ei õnnestunud - kõva mitukümmend korda kokku kindlasti :P Aga eks ta käi asja juurde, rada on tegelikult looduslikult mõnus ja mitmed puud lausa vaatamisväärsused. Nagu väljapanek välikunstigaleriis, aitäh!
Suurepärane ja privaatne jaanilõke tehtud, lammas, pardid-kanad, siga söödud, olime hommikul uut tahtmist täis. Peitja tuli meiega Keibu sipelgate-kuklaste-vantsimise liivarajale kaasa koera jalutama ning Otti jälgides saime mõnigi kord teada, kuhu minna. Jällegi, nii suure seltskonnaga jäi geps tasku ning püüdsin ise vaadata, kuhu rajad viivad. Tundub, et nii mõnigi kord eksisime teelt ja ei läinud sealt, kust rada. Kõik topsid said siiski leitud ja seda 2 tunniga. Mitte et me oleks kiirustanud. Hiljem tegime kõik koos Nõva kohvikus veel lõuna ning oligi aeg üksteisest lahkuda. Viimased aastad oleme karuonuga proovinud Jaanid Eestist väljaspool veeta, kuid seekord oli ka kodumaal sama hea olla. Aitäh kaaslastele ja aitäh peitjale! Tänu temale oli meil vähemalt kolm päeva sisustatud.
Eilne päev sai juba veedetud Marko peidetud aarete radadel, täna jätkame sama hooga. Kui eile saime tubli 15km matkatud, siis täna on lootust vähemaga pääseda. Kuum ilm ja pitkad matkad hästi kokku ei sobi, seega lootsime siin kiirelt teha. Eelnevate geopeiturite logide põhjal rihtisime 2,5 - 3 tunnist aega. Samas, meie start jäi enam-vähem täpselt lõunasele, sellele kõige teravama päikesega ajale. Eks rajal oli kohati tunda jah, et mõistus ei töötanud ja tegime oma matka pisut pikemakski, kui tarvis.
Meie, st minu ja Anna jaoks on tänane päev veel omamoodi tähendusega. Ei-ei, jaanipäevaga ei ole siin midagi pistmist. Kaks aastat tagasi ehk 25.06.18 algas meil selline huvitav väljakutse, et vaatame kui kaua me suudame järjest iga päev aardeid leida. Noh, ikka nii, et iga päev leiaks vähemalt ühe aarde. Täna on siis järjestikune 731. päev ehk kaks aastat on täis saanud. Kui ei teaks, siis ise ka ei usuks. Tegelikud see väljakutse on veel selline vabatahtlik. Ei võistle mitte kellegagi, vaid pigem iseendaga. See "aare päevas" (või siis: a cache a day keeps doctor away) on need kaks aastat olnud selline täitsa normaalne igapäevane meie elu osa, mis ei olegi tegelikult väga palju lõivu nõudnud, kuna meil oli veel ca aasta tagasi Tallinnas ja Harjumaal leidmata väga palju (eelkõige mõistatuslikke) aardeid. Lisaks peidetakse neid ju ka vahepeal juurde. Tõsi, märtsi algul hakkas täitsa kriis juba tekkima ning vägisi hakkasid kodulähedased (st ca 50km raadiuses) aarded otsa saama ning tõsiselt oli päevakorral selle seeria lõppemine. Siis aga tuli suusareis Rootsi, 9 päeva sai seal aardeid otsitud ning koju naastes oli jälle kergem, st vahepeal oli uusi aardeid peidetud. Eks kevad ja suvi on ses osas üldse kergem ning hetkel tõesti pole põhjust nurisemiseks.
On küsitud ja ka äsja Pärnumaal Jõulumäe üritusel sai Madisega räägitud, et kui kaugele me oleme valmis ühe aarde järele sõitma. Pakkusin siis, et no umbes kuni 50km sinna ja samapalju tagasi. Samas, tihtipeale ikka katsu(si)me selliseid kaugemaid aardeid võtta töölt kojusõidul. Et kui koju on muidu vaja sõita umbes 25km, siis mahutame sinna mingi 60km teekonna lisaks, siis see on talutav. Kui said kokku võetud 2019.a. auto läbisõidunumbrid siis tundus küll, et umbes +5000km oli eelneva aastaga ja muidu üsna sarnaste sõitudega juurde tekkinud. Ühtegi pikemat mitmetuhande kilomeetrist autoreisi ei olnud teinud, seega said need kilomeetrid ikka Eestis maha sõidetud. Ju siis need kojusõidud ikka nii palju pikemaks venisid ning lisaks erinevad geotuurid, mida kindlasti oli rohkem juurde tekkinud.
Samas, üsna äsja sõitsin Natuke kaalukama teostuse aaret otsima ning siis mööda mõnusaid kurvilisi teid Hagerist Kernusse ja sealt edasi Riisiperre tsikliga painutades mõtlesin sellele vestlusele ja sain isegi aru, et siit nüüd küll ei tule 50km sinna ja 50 tagasi. Tegelikult on selle aarde kaugus kodust umbes-täpselt 65km. Tegelikult aga on sellisel suveõhtul väga mõnus ringi sõita ning miks siis teha seda niisama sihitult kui võib võtta ette eesmärgi ja see eesmärk täita. Seega, tundub, et suvisel ajal muutuvad need sõidud ikka natuke pikemaks, aga ma olen sellega rahul ja naudin neid sõite. Parem ikka Eestis ringi sõita kui 5 päeva järjest Lätis käia ja iga päev üks aare leida (kes teab, see teab) :)
Tegelikult on geopeitus ju mõnus ajaviide ja sõltumatud teadlased on aastatepikkuse uurimuse tulemusel selgeks teinud, et see on ka tervisele oluliselt kasulikum kui igaõhtune diivanile vajumine, kaaslaseks telekapult ja karastusjook (no see kolmetäheline). Eks tuleb ka aeg kui meie luud-kondid tahavad rahu saada ja sellist ringi kepsutamist enam ei kannata, aga seniks jätkame oma sama rada. Kui kaua, ei tea. Ma arvan, et seni kui kõik aarded Eestis leitud saavad (vähemalt kodulähedased) või siis seni kuni isu otsa saab. Millalgi see ikka juhtub.
Aitab vanainimese heietustest. Liivarada - siit me tuleme! Tänud peitjale selle toreda raja eest koos nende aaretega.
Eile ei jõudnud enam sellele rajale asuda ja õigesti tegime. Pole vaja end enne jaaniõhtut ribadeks kõmpida. Niigi sai tublid 15 km käidud. Täna ennelõunal võtsime selle raja ette. Peitja liitus meiega koera jalutamise eesmärgil. Raja esimese aarde õhin oli siin sees. Leitud ja logitud suure pundiga ning Otigi heakskiidul.
Täname Markot mõnusale jalutuskäigule kutsumast! Aare igati korras.
Jõudsin lõpuks sinna, kus oleks pidanud alustama. Aga hea, et niigi läks. Aitäh!
Otsustasime end parandada ja edasi liikusime täpselt numbrite järjekorras.
Väänasime Haapsalu tee läbi Keibu, et siinne väerada üle vaadata. Auto sättisime nii, et rada saaks läbitud 1 --> 20. Esimese punkti juures ei teadnud veel mida otsida, kuid edasi kulges kõik probleemideta. Raja alguses oli uskumatult palju sipelgaid, kes ei sibanud vaid mööda maad, aga ka mööda puid, istusid konteinerite otsas ning logimise ajal üritasid särgi alla pugeda. Mingi hetk kui liiva pealt minema saime, läks veidi kergemaks, puude all oli vilu ning ka sipelgaid veidi vähem. Vahepealne rägastik ning oja forsseerimine võttis veidi tempot alla nii, et kogu matka pikkuseks tuli kokku täpselt 7km ning aega võttis 2h 30min. Peale seda oli võrratult hea järve hüpata, et maha jahtuda ning seejärel edasi Haapsalu poole veereda. Tänud matkale kutsumast!
Rajal, aaretes, jõel ja meres 10:30 kuni Found it: 17.Jun.2020 13:13 Keibu skv. liivarada #1 (3755). Tänaseks aitab. Logimine võtab kauem aega kui raja läbimine. Kõik olid korralikult vormistatud aarded. Kuivad ja korras. Ühel oli erosiooni näha, sest nulli tuli otsida mäenõlval. Täname!
Sellist sipelgate kontsentratsiooni ei olnud küll varem kohanud, võitlus oli päris tõsine!
Rada läbivaks teemaks olid sipelgad, hästi palju sipelgaid ... Koordinaadid juhatasid ilusasti kohale, kõik leitud aarded olid korras. Leidmata, õigemini logimata jäi nr. 11. Tänud aarete eest ja jõudu nende hooldamisel!
Tavaliselt alustan sääraseid aardeseeriaid ikka nii nagu ette nähtud esimesest viimaseni, aga siin ei õnnestunud kohe kuidagi oma plaane sedaviisi sättida. Seega paugutasin nii nagu võimalik oli, ehk suht kaootiliselt ja risti-rästi nii nagu mugavam ja võimalik oli. Sellegipoolest oli igati tore ja mitmekülgne retk.
Tänud.
Ning kuna rada sai võtta ette vastassuunas, siis see siin oli raja viimaseks. Kaasgeopeitureid teel ei kohanud, logide järgi käidi otsimas mõned päevad tagasi. Mõnus rada oli; suhteliselt lastesõbralik samuti (ei ole liialt pikk- plikaga kulus selle läbimiseks umbes 2.5 tundi). Peitjale tänud!
Juba parklas autost väljudes hakkasid sipelgad ründama.Katre pidas vastu kuni kolmanda topsini ja suundus seejärel mere äärde chillima.Muidu mõnus metsaalune,ainult järjekorranumbrit pidi pidevalt üle kontrollima.Vahepeal läkski korrapärane järg käest.
Tops nr.11 pidi peaaegu vahele jääma,millegipärast läks suunaga vähe lappama.Õnneks kohtasin juhuslikult Leviat kes rääkis raskesti kättesaadavast topsist.Suunaga väiksed korrektuurid ja olingi seda raja kõige raskemini kättesaadavat aaret logimas.
Aitüma rajameistrile.
Hommik leidis meid selle raja alguse parklast. Eesmärk vara alustada, et tuleks üks mõnus pikk geopäev. Ja etteruttavalt võib öelda, et õnnestus küll. Rada oli varasemast tuttav ning vähemalt meie gepsus oli raja keskpaik tähistatud kollase naeratava näoga :) Kui seda punkti külastada, siis jäävad jalad kuivaks. Ei ole mingit vajadust oja forsseerida. Aga karma võlga sain tunda juba esimestest topsikutest. Pidi ju nüüd nii olema, et kui vanasti tuli karma järgmise põlvkonna peale, siis praegu elu kiirem ja saad ise oma karma kätte. Nii oligi, et sain nüüd ise tunda,mis tähendab aarde jätmine sipelgate meelevalda, kes nii korgi peal, kui korgi all oma valvekorda ootavad. Õnneks ei olnud nad väga suurte hammastega. Mulle tundub, et Neljapäeva-puu otsas on nad 3x suuremad :) Oli tore kulgemine. Ainult raja teises pooles oli kahju, et aardel nii pikk nimi ja see oluline osa ehk aarde järjekorra number on seal kõige lõpus. Sest minul olid 10-ndast alates kõik aarded ühe nimega, viimane number ei mahtunud ekraanil nime teksti ära. See tegi navigeerimise raskeks, sest mitte kuidagi ei saanud aru, milline peaks olema järgmine punkt kuhu suunduda. Kui poleks olnud Ingridit, kellel õnnestus täiendavate liigutustega oma seadme ekraanile võluda aarde täisnimi, siis oleks peitja luksunud minu kirumiste peale 10-ndast aardest alates. Palun järgmine kord lühemat nime ja number ettepoole. Topsid tulid lihtsalt ning jõudsimegi ringiga algusesse tagasi. Tänud peitjale!
Auto jätsime parklasse ja sealt jalutasime rajale. Täitsa mõnus rada oli maha märgitud. Punktid mõistlikult peidetud ning masendavalt aega punktide leidmisele ei kulunud. Hiljem käisime avasime lähedal lombis ka selle aastase ujumise hooaja. Aitüma peitjale kõndima kutsumast, sellised mu lemmikud!
Aastaid tagasi lükkasime siin täisvarustuses jalgrattaid mööda RMK matkateed. Täna jalgsi oli tunduvalt lihtsam. Tore seeria. Aitäh!
Kui telk oli üles seatud ja eine söödud, tulime Keibu skv. radadele jalutama. Kahe tunniga said topsikud leitud ja võis päeva õnnestunuks lugeda. Aitäh!
Ilusa ilma puhul tulime jalutama. Võtsime aarded enda arust kõige lühemat teed pidi. Mere äärses looduses on alati mõnus jalutada, palju parem kui sügaval maismaal. Enamus teekonnast oli keeruline rada leida, eelkõige maismaa poolsetel aaretel. Aga leitud sai need kõik ja olime rahul. Mõne aarde juures oli sipelgaid, ühe topsi peal oli neid ligi 10. Ronimisaare tundus nii lihtne, aga samas ei saanud kuidagi end üles. Ühe korra jäi jõgi ette, aga Liis sai kummikutega lihtsasti läbi. Aitäh peitmas, oli mõnus 5km jalutuskäik.
Väga-väga mõnus õhtune jalutuskäik. Nägime üpris lähedalt rebaseonu, pea igas punktis jagasime maid aardevalvuritest sipelgatega. Ületasime jõge, veendusime, et parim geopeituse jalanõu on kummik, rõõmustasime täpsete koordinaatide või ilmselgete peidukate üle ja saime tõesti mõnusa emotsiooni. Suur tänu!
Kordan ennast, aga siia metsa ja randa tulen alati hea meelega jalutama või muud moodi aega veetma. Meeldiv paik. Jätsime Keibu seeriaraja tänase geopäeva nö magustoiduks, sest samme oli nüüdseks erineva raskusastmega maastikul juba päris korralik hulk kogutud. Mõnus jalutuskäik algas esimesest numbrist. Aitäh peitjale!
Alustasime raja läbimist ikka esimesest punktist. Millegipärast otsisin silmadega NKT topsikut, Merle silm oli õnneks teravam. Aitäh peitjale.
Kui autoga parkla poole sõitsime kartsime, et siin võib väga palju inimesi olla, aga õnneks oli parkla peaaegu tühi. Enne rajale asumist käisime mere ääres ja pidasime väikese pikniku. Seejärel vahetasime jalatsid ja võiski meie teekond alata. Esimese punktis pidi natuke ringi vaatama, enne kui tops silma jäi. Edaspidi oli juba lihtsam.
Aitäh siia juhatamast.
Tänud peitjale :)
....../ )
.....' /
---' (_____
.TFTC . ((__)
.......... _ ((___)
....... -'((__)
--.__(()
Mõnus matk ja mõnus ilm. Rajal kohtasime mitmeid peitureid. Rada isegi vankriga läbitav. Üks koht oli, kus natuke raskusi, aga Mikil oli kohe idee varnast võtta. Läbisime 6,5km, aega kulus ligi 3h, tempo oli meil aeglasem, sest Karl jalutas päris palju ka ise. Tänud peitjale.
Rajal sai kohatud palju toredaid nägusid, ilm oli supper ja seltskonnad muhedad. Aitäh :)
Jätkasime üheskoos metsa all kulgemist. Vahepeal keegi meist ikka vaatas õiget suunda ka ja nii need punktid meil läbitud said meeldivas seltskonnas.
Tänase päeva peamine eesmärk. Mõnus rada siin, mõnes kohas palju sipelgaid, aga üldiselt täitsa toredad rajad ja teed. Aitäh peitjale aardeseeria eest, meeldis!
Ok, see uus ring sai läbitud. Ilm oli super, rada samuti. Suur tänu peitjale!
Juba mitu päeva veeretasime peas mõtet, et siia peab ju tulema aga argised toimetused nõudsid oma ja seega tulek muudkui venis. Teisipäeva õhtune kena ilm ja suur vajaduse natuke liikuda said siiski olmetegemistest võitu ja nii me umbes kell 19 auto parklasse parkisime ja rajale asusime. Ei tea mina kas oli asi tähtede seisus või mis aga algus oli küllaltki konarlik :D Küll jäi esimese hooga telefon autosse, siis võtsime nr 1 aarde asemel hoopis nr 20 aarde :D Ühesõnaga nalja rohkem kui rubla eest. Olenemata alguse viperustest olid kõik leiud meeldivalt lihtsad - isegi mina sain raja lõpuks peitmise loogikale pihta ja nii enamvähem nullis juba teadsin mida tuleb jälgida ja milline rada täpselt aardeni viib. Loodus rajal oli mõnusalt vaheldusrikas ja rajal viibitud 2,5h läksid nagu poleks olnudki. Parklasse tagasi jõudes avastasime, et päike on loojumas ning seadsime sammud randa, et esireast seda vägevat sündmust nautida :) Suured tänud siia rada loomast :)
Sellest sai siis meie raja teine aare ja siit katsusime numbreid juba hoolikamalt järgida :D
Teel Keibu poole sadas päris hullusti. Vahepeal lausa kahtlesime, kas ikka tasub rajale minna. Esimeste läbitud punktide juures veidi tibutas, hiljem oli päris kuiv. Rada läbisime vastupidises järjekorras suuremast numbrist väiksemani. Mõnus matk oli. Tänud!
Siin läks veidi aega jah. Sai tutvutud ka varasematest logidest tuttava alumiiniumtoruga.
Meie jaoks raja viimane, siin sai ikka oma viis minutikest ringi tuustitud enne kui tops silma jäi. Tänud aarde ja kogu raja eest, väga mõnus jalutamine oli.
Ühte pidi oli pool ringi täis tiksunud. Geps näitas vist miskit 3, midagi kilomeetrit. Päike mõnusalt paitas ja ja tatsasime muudkui edasi. Tänud peitjale
Siin sai natuke ringi vaadatud. Kohe silma ei jäänud aga nimed said kirja. Aitäh.
Aitäh! Oli tore matk ja lastele väga meeldis. Lisaks sai värsketele tegelastele geopeitust tutvustada :)
Just selline geopeitus mulle meeldib. Longid tunde metsas ja mereääres, ega kiirustada saanudki, liival tuleb ju rahulikumalt võtta. Vahelduseks logid leitud aardeid. teed kuskil peatus, hingad sisse seda mis näppude vahel põleb. Tahad keerad tuulele selja, või siis näo, kuidas parasjagu tuju on. Rada oli väga mõnus, tuues nii käidud kohtadesse, aga üllatuseks oli näha ka kohti kuhu polnudki siinkandis juhtunud. Mina pildistasin taas väärikalt surevaid püstiseid puid. Kahju et niiruttu rada läbi sai. Kui jaksu on veel selliseid naudinguid metsa istutada, siis palun veel
Marko Läänemaa matkaaarded on ühed meie lemmikutest.
Suured tänud, meile väga meeldis!
Väga vahva aarderada! Mõnus maastik mis ei tüüta ära ning kõik aarded peidetud hästi ehk lagunemise hirmu vms ei tohiks peitjal tulla. Kui seeria avanes, siis ma hakkasin üsna kohe Kallimat moosima, et palun lähme, sest peitja on jätnud oma aaretega sümpaatse mulje ning Nõva kant on ju meie kohtumisest saati veidi nö müstiline ja eriline paik. Lisaks tahtsime oma vana aarde "jäägid" ülesse korjata, mida ka tegime ja hüva teed talle vikerkaare taha! Rajal kohtasime ka ikside-ga ning mõnus geojutt toredate mängijatega on alati lisaboonus, aitäh iksid! Igatahes, ei pidanud aardeseerias pettuma ning mina tänan ja kiidan väga head peitjat! Tõesti oli tore aarderada! :)
Tänaseks oli plaan minna kuskile trippima, aga suund oli lahtine. Peale uue raja avaldumist viskas Anne üles mõtte siia tulla ja mis saab olla vastu selle kandi külastusele. Rada ise oli väga mõnus ja mitmekesine, täpselt paraja pikkusega. Suhteliselt raja alguses kohtasime üht mängurit, kes osutus üheks iksiks ning hiljem poole peal ka juba teist iksi :). Ühiselt sai ka raja ronimisaare logitud. Muuseas korjasime boonuseks ka teised rajal olevad aarded. Väga mõnus oli. Meile meeldis, aitäh :)!
Tuuline ja vahelduva vihmaga laupäevane päev. Vaatamata ilmaoludele oli oodata sellele värskelt avaldatud sarjale suuremat logidesadu. Parklas ootas ees üks geomobiil, kuid hingelisi polnud näha. Alustasin teekonda ja kohe märkasin enda ees kahe inimese jälgi. Logiraamatus oli juba sama kuupäevaga märge ees. Lisasin ka oma nime ja läksin edasi järgmist otsima.
Keibu-Nõva piirkond on mulle alati väga meeldinud. Siin on nii ilusad metsad ja need mere äärsed männid on omaette vaatamisväärsus. Suur tänu, et oli jälle põhjust siia tulla.