Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Matkamine pole pelgalt ühest punktist teise sõitmine ja läbitud kilomeetrite kogumine. Seisata, matkaja, sest igal kohal on rääkida oma lugu!
Plaanis oli minna mäeni, kuid ramm sai lastel otsa ja looduse säästmise nimel ei hakanud mäeni minema. Üks sobilik koht keset võsa tuli enne ette.
Ongi selline võsakas mikro skoorijanustele Nabala karstialal, Nabala-Tuhala looduskaitseala sihtkaitsevööndis.
Vihje: Elekter kuivanud puu küljes?
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
lumega_leitav (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8PNVM
Logiteadete statistika:
59 (100,0%)
0
1
0
0
0
0
Kokku: 60
Metsa all oli lund veel omajagu, eriti kui öösel oli seda juurde sadanud. Leidsime siis sobiva koha, kust kraavi ületada. Kohapeal miskit keerulist polnud.
Ilm oli paslik väikeseks võsaseikluseks. Kraavi ületamine oli kõige suurem väljakutse, kuid õnneks oli seal paar sobivat kohta küll. Aitäh metsa kutsumast!
Huvitav taustalugu selle aardel. Tuletab meelde ytlust et kui ei jaksa tervet tee vähamsti pool. Eesmärk on ju ikkagi täidetud ja inimesed metsa meelitatud. Kes tahab/jaksab, see leiab ka mäe yles ;) Aitähhid
Tegime väikese jalutuskäigu allika juurde ja lõpetuseks võtsime ka aarde. Kraavi ületusega tuli natuke vaeva näha aga aardega sujus kõik hästi. Aitäh aarde eest.
Sellise lumega sõiduautoga on metsa võimatu pääseda. Pidime matkama. Aga nägime teepeal ka loomi.
Lootsime kiirele logile, tulemus oli aga see, et sai tükk aega otsitud jõest üle minekuks kohta. Kui see leitud, oli lihtne jalutus. Tänud
Mets pole veel roheline ja kuivanud kuusk paistis kaugelt silma.
Noppisin siit siis kogu kolmiku. Soojenduseks oli see just paras ja sain aimu, et edasi oleks mõistlik saapaga liikuda. Tänud!
Skoorijanustena otsisime muidugi selle mikro võsast üles. Läks päris kaua, kuidagi ei tahtnud gps sinna näidata. Millegipärast ei otsinud oma nullist ringi ratast vaid poolringi kujuliselt ja see tõttu õigele poolele ei sattunudki. Õnneks lõpuks siiski sattusime ja saime nimed kirja.
Meil oli väga hea meel, et lastel jaks otsa sai, selleks kellaks oli endalgi juba aaretamisest isu täis, aga ei tahtnud niisama täppi jätta. Nullis oli paras ikaldus, jupp aega tiirutasime, kui siis Kaupo kuskilt kaugustest hõikas, et leitud. Mind see kuivanud puu natuke eksitas, aga jah, võib ka nii :)
Siia Heldur kaasa tulla ei viitsinud. Seisatas hoopis teel ja ootas meid kenasti ära. Aarde juurde minekul kasutasime nii geopeiturite kui loomade radu.
Jalutasime piki teed ja arutasime, kas tõesti jääb see aare leidmata, sest kraavi ületamiseks sobivat kohta pole. Veetase tundus ka suht kõrge olevat. Esmalt vaatasime ühte murdunud puukest risti üle kraavi. Seda jalaga õõtsutades oli selge, et ilma supluseta pole siit üle saada võimalik. Õnneks natuke eemal märkasime juba kobedamat silda, mille abil oli kerge ihaldatud võssa pääseda. Tegelikult oli päris normaalne metsaalune ja mingi aimatav georada isegi läks õiges suunas. Aardeleid oli kiire ja aardega kõik OK. Tagasi kraavini jõudes nägime metsateel kihutavat maasturite kolonni, tundus, et jahimehed.
Aitäh aarde eest!
See aare oli tegelikult Kaido kolmpakist esimene teele jäänu, aga kuna parkisime vähe eemale, Möllu allika nulli ja siia autoaknast purret ei silmanud, saabusime hoopis viimasena. Esiti katsusime vististi sama roigast, mida Maire ületada ei suutnud. Alles siis jäi korralik tamm silma. Edasine polnud ka suurem asi võsa, mida kirjelduses lubati. Nullis arvas telefon, et u 40-50 meetrit on veel, aga aare juba paistis ja oli pea käeulatuseski. Mis nii viga, hea et vastupidi polnud.
Pole sel võsakal häda midagi. Ongi vahepeal selliseid paiku ka vaja külastada, et tõeliselt vaatamist väärt paigad veel enam rõõmu pakuks. Täname Pääsupere aarde eest! Sellegagi oli kõik kombes.
Kuna Wingmän mainis juba, et see oli nagu Lattaru mäe kaksik ning jätkates seda logi sealt, kus see enne pooleli jäi, siis peale seda, kui Lattarus sai see poolik ringi lastud käia ja imekombel sealt august välja saadud, siis ei olnud liiga üllatav, et tal siin kraavi ületamisega tükk tegemist oli :D:D
Nojah - aga see on selline kirjaveast alguse saanud fiktsioon. Niisama lõõbin.
Aga leitud ja logitud. Aitäh.
Selgus, et tegemist Lattaru mäe kaksikuga. Maastik oli muidugi raskem. Üle kraavi saamisega oli tükk tegemist. Aitäh!
Päev vajas kirjapanemist ja kuna hommikul vihma ei sadanud, otsustasin, et tulen hingan siin värsket õhku. Kraaviületuseks sobis suurepäraselt miski vana palkidest sillajäänus. Kohapeal jäi asjakohane vidin ka kiirsti silma. Aitüma peitjale! Kui midagi vahepeal ei muutu, siis varsti satun siia kanti jälle korra tagasi.
Peale väsitavat korilust otsustasime ka mõne aarde osida. Paadiaru oli üks nendest. Nulli poole suundudes kadus meil levi ja pidime teda taga otsima, et saaks kaardil punktite asukohad meelde jätta. Lõpuks saime sellega ühele poole ja võisime hakata aaret otsima. Ületada oli vaja purre. Karlil läks kõik ladusalt, minul aga juhtus väike äpardus. Peale oja põhjas oleva muda katsumist läks kõik kuni lõpuni ladusalt.
Sisustasime enda päeva korilusega ja korjasime 4 liitrit muulukaid. Kui seljad/jalad väsinud ja keha higist nõretamas, otsustasime end kostitada jäätistega ja noppida lähimad 3 aaret. Kohale sõites paistis, et üle oli käinud korralik äikesetorm. Terve tee oli nagu üks üleujutatud järv. Lomp lombi otsas. Maire juba kahtles, et kas ikka on mõtet võssa minna, kui väljas nõnda niiske. Kuid mida nulli poole me jõudsime, seda väiksemaks muutusid lombid. Parkisin auto ja läksin inspekteerima kraavi. Mairel ei jäänud ka muud üle kui järgneda mulle.
Kiirelt jäi silma üks mitte eriti kõbus purre. Peenike ja vihmamärg. Väga kahtlane nägi see välja aga hüppamise jaoks tundus see kraav natukene liiga lai ja kaldaservad liiga pehmed. Otsustasin ees minema hakata. Haarasin kõrkjatest kinni, et hoida mingitki tasakaalu. Lõpuosas hakkas käest ära minema, kuid päästsin ennast pisikese hüppega. Vaatasin teisele kaldale ja nägin, et siit samamoodi tagasi küll ei suuda minna.
Edasi oli Maire kord. Ta astus 2 sammu purdel. Tekkis kerge paanika. Astus sammu tagasi ja pidamine läks :P Täitsa tore, kui vahest juhtub äpardusi kellelgi teisel kui vaid endal. Maire kukkus põlvili mutta ja oli raskusi sealt üleüldse väljasaamisega. Edasi plaanis ta purret mudaga määrida ja uuesti proovida. Ma soovitasin tulla lihtsalt läbi kraavi. Enam pole ju vahet.
Kui olime mõlemad niivõrd kuivõrd edukalt teisele poole kraavi saanud, siis oli juba lihtne astumine aarde suunas. Leid oli ka kiire tulema. Poolt teed edasi kirjelduses mainitud mäeni ei hakanud minema vaid võtsime suuna tagasi kraavile. Seekord leidsime uue keset kraavi oleva palgi. Sealt oli üleminek juba oluliselt sujuvam.
Aitäh mõnusa elamuse eest, mis tegelikult oleks pidanud olema lihtalt skoorijanuliste aareteotsijate aare!
Üritasin küll ühte teist kirvetada aga olin siiski sunnitud siia tulema. Kraaviületus koer süles ei õnnestunud, nii et ta jäi koos Taaviga autosse. Hea, et iga matk nii okkaline ei ole!
(441) Aitäh!
Kraavi ületasime üle palkide. Nii sai täitsa lihtsalt ja kuiva jalaga õigele poole. Tänud!
Võtame ka selle kandi viimase aarde ära, kuigi algul tulin ju ainult mõistatust noppima, aga kui juba nii kaugele sai kodunt tuldud, siis tuleb puhas vuuk teha. Poiss sülle ja metsa. Polnudki kuuskede vahel nii hea liikuda. Kaitse ennast ja poiss okste eest. Lõpuks aare käes ja ka logi kirjas. Tänud aarde eest.
Enne võssa sukeldumist tuli ka kummikud jalga panna, et õnnestuks kuiva jalaga kraav ületada. Tagasiteel leidsin aga laia silla.
Pole viga, täitsa mets mitte võsa. Tõsi, üsna okslik ja okkaline, aga rähklemist väärt. Kui siia Harjumaa viimase ääre peale juba kohale tulla siis kolm on ikka parem kui kaks :)
See aare jäi kolmikust viimaseks. Kuna mul kummikuid ei olnud, siis pidi vähe vaatama, kuidas neist kraavidest jagu saada. Esimene oli õnneks varustatud purdega, teise juures sai Madis oma säärikuid üle vee visata. Tänud aarde eest!
Kus siin oli alles teid, kuid kippusid teised risti-rästi kulgema ja inimese mõõtudega ei tahtnud kuidagi klappida. Tänan.
Parkisin auto ära, jalutasin nulli, vaatasin veidi ringi ja seal ta oligi. Aitäh peitjale.
Matkamine ei ole minu jaoks üldse sõitmine, st mitte motoriseeritud vahendiga sõitmine. Küll aga sobib matkavahendiks süst, jalgratas, suusad jne.
Kirjeldus tekitas küsimusi, kuhu siis peitja lastega jõuda tahtis? Kas see oli taotluslik, et teised ka kaarti uuriksid? Mind igatahes jäi huvitama ja vaatasin, et ilmselt siis oli sihtkohaks Paadiaru mägi, 59.8m ehk 20 sm kõrgem kui Lattaru mägi. Mis aardeni jõudmist puudutas, siis algas tee väga ebakindlalt õlekõrre ületamisega, kuid kõik läks õnneks. Aitäh!
Nõustusin pahaaimamatult aardeplaaniga, mis nägi ette paar km matkakest. Kohapeal selgus, et üks langenud puu pikendas matka 5km võrra... Teel aardesse nägime teeääres kraavis mingit massihauda, õhh! Üsna õõvastav, kuskil 5 põdra/kitse luukeret oli seal kraavis. Aarde enda leidsime kiirelt :) Aitäh!
Liis arvas, et õhtul võiks midagi koos teha kogu perega. Sirivisin veidi geopeituse kaarti ja pakkusin selle kolmese komplekti aardeid välja. Liisile sobis ja ühtlasi sai ta oma Magaziini külastuse tehtud.
Kaardil välja valitud teel oli maha kukkunud tee ees ning kuna ei viitsinud hakata uut otsima, jätsime auto puu taha ning läksime jala. Aardega paralleelselt jõudes nägime korralikku silda üle oja ning veidikese võsas ragistamise tulemusena jõudsime aarde juurde.
Jasperile meeldis väga aarde kasti avada ja topsiga möllata. Mul jäi vaid üle logid kirja panna. Tagasi teele jõudes kohtasime Ingat, kes oli lähipiirkonnas pildistamas. Tervitused Ingale ja aitäh peitjale aarde eest!
Logide põhjal olin juba aru saanud, et uhket teed aardeni ei vii. Aga nii hullu võsakat siin ka polnud, kui olin kartnud. Jalutuskäik pargis koos naturaalsete oja ületustega :) Ehk ilma ilusate sillakesteta. Et see oli päeva esimene täpike, siis oli eesmärgiks, et varbad jääks kuivaks. Jäid. Tänud peitjale!
Selle aarde juurde pääsemiseks pidime natuke sobivat ülekäiku otsima aga midagi kontimurdvat polnud. Siin ka ootas meid otsijasõbralik peidukas, aitäh aarde eest.
Õnneks leidsime tankisilla, millest üle kraavi saada ja siis oli juba võsast läbi pugemine. Ka selliseid aardeid peab olema. :) Aitäh!
Millegi pärast oletasin, et selle aarde juurde viib tee...aga seda me ei leidnud. Ainult topsi leidsime :) Hea seegi. Tänud!
Õhtul maalt tulles sai tee siitkaudu käänatud ja tehtud pisike sutsakas matka metsa ja tagasi. Maapind on siin tõesti huvitav, erakordselt samblane. Ei mäletagi, et oleks sellist kuskil mujal kohanud. Järelikult see paik meeldib samblale iseäranis hästi. Tänud aarde eest!
Tänud siia ilusasse kohta juhatamast. Elisa võrk töötas väga kenasti. :)
Möllul käidud, tundus imelik seda viimast täppi siiakanti maha jätta ja kauplesin sedagi sutsakat tegema. Lapsed olid juba mugavalt toolidesse sättinud ja mõtted grillplatsil. Ma sain aga loa kätte, et mingu ma üksi, saab palju kiiremini. Nii ma siis tegin selle sutsaka kärmelt ära. Nimi kirjas, tänud.
Tulin allika juurest diagonaalis, ületasin oja, oli jah paras võsakas, logisin ja ületasin taas oja.
mõnus kolmiku esimene leid. Teed polnud jah aga õige tee ongi ju just seal kus ise kõnnid
Kenad metsa-aarded siin. Kõik mõnusalt leitavad ja heas korras. Tänud
Peitjal on vist elisa võrk :D tele2 ja telial polnud absaluutselt netti seal, aga lõpp ilus viisakas, tänud
Olime siin ennelõunat kõigest mõne kilomeetri kaugusel. Siis aga veel uusi aardeid polnud avalikustatud.
Seega tulime peale naisterabas käimist tagasi. FTF võimalust enam polnud, kuidmis siis, aarded ei jäänud siiski väga palju teekonnast eemale.
Eks selle aarde peidukoha valik jäi väheke segaseks, aga vähemalt üks number juures ja kaart taas puhtam. Tänud!