Pusle #27 - Nähtamatu masendus

Kes nüüd kellelt šnitti võttis :)

 3 

Ega mul midagi head selle aarde kohta palju pole öelda. Aega ja käimisi kulus palju. Üpris kindel, et naabruses elavad elanikud tunnevad mu auto ära juba ammu. Üks mu vaevalisemaid aardeid seni! Kuid leitud ta sai ja rõõm on selle üle suur, vähemalt ei pea uuesti tegema seda tsirkust.

Vahepunkt on umbes 24 tunniks minu käes hoiul. Tänan mõistva suhtumise eest :)

Andsin alla. Eelmised kolm logijat on vahepunkti logiraamatu tekitanud ja sinna loginud. Aga saan aru, et nii kergesti ei pääse. Pusisin mis ma pusisin, isegi ääri kokku ei saanud, kahjuks ei ole kontrolli, kas sain õigesti ühendatud. Kui äär oli omaarust juba peaaegu koos, siis allesjäänud ei sobinud ühtegi kohta. Masendav

 3 

Mulle suurim Tartu kirstunael, sest vahepunktist leitavat ülesannet 9 tunni jooksul lahendada ei suutnud. Sellega seoses maandus aare jälgimislisti, mis eriti just lumega talvel huvitas. Näiteks Heleni ja Salme leiulogi, onju :o) Kohale jõudsin küll alles terve nädal hiljem, kuid juhtumisi polnud lumeolud vahepeal märkimisväärselt muutunud. Võtsin vahepunktist jälje üles ja püüdsin kuidagi lõppu välja kirvetada. Jälituskoerast tundsin puudust tol hetkel, ausalt :D Oma kehvapoolse ninaga piirdusin umbes paari tunni jagu eksirännakutega, millelt naasin muidugi nulltulemusega. Kusjuures millegipärast paistis, et ma polnud sel nädalal siin ainus kirveihuja, sest enim kahtlustärataval lõigul viisid jäljed peaaegu iga teeäärse puu tagaküljele, täpselt nii nagu geopeitur ja ainult geopeitur käiks :o)

Selle puslendusega tegelemise ajal oli masendus ikka väga nähtavaks muutunud ja ega see välitöödel ka väga leebemaks läinud. Mingil ammusel ajal olime käinud vaadanud, mis õues ees ootab ja jälle masendunult asja edasi lükanud. Täna lõpuks otsustasime ennast ületada ja endi geokaardilt selle masendava täpi minema pühkida.

Ühel geoüritusel kurtsime oma kurba saatust selle pusle vahepunktis ja siis anti meile väike vihje, nii et saime kirve üsna teravaks ihuda. Nii me sellega siis täna veidi ringi vehkisime ja lõpp enam nähtamatuks ei jäänud. Tänud vihje eest ja peitjale selle masendust tekitava aarde eest!

Et kui keegi avastab just nüüd end seal vahepunkti nõgestes seiklemast ning ei leia midagi, siis karp on minu käes korraks ????

Leidsime. Tänud peitjale

Oeh, läbi sai see piinapink. Tänud peitjale aarde eest.

 1 

Pusle kokkupanekul sai kasutades väikest abi vajutatud kogemata valet nuppu ja kogu senine lahendus läks kaduma, siis suundusin musta masenduse juurde. See ajas meele ikka parajalt mustaks, et sellega ma isegi ei üritanud rohkem.

Jaanuaris kunagi sai Annaga uudistamas käidud, aga siis ei saanud vahepunkti kätte. Nüüd jõudis ka Anna logitud enne mind. Nädalavahetusel sai võetud ette väike jalutuskäik ja sai kvaliteetaega veedetud vahepunktis. Üks nirk käis isegi uurimas, et mis me passime. Ca 2 tunniga saime juhised kätte, aga siis tuli masendus peale tulime pühapäeval siniste nägudega ära. Annaga konsulteerides sai selgeks, et näppisin lõpus õiget asja ja mul tekkis arvamus, et on jalutama läinud. Selle peale käis kontrollis Anna üle, et olin pime ja siis sai õhtul juba ise samas veendutud. Vahepunkti sai ka ühe avastuse järel lihtsamaks ja üks jupp jäi isegi üle. Tänud igati nimeväärse mõistatuse/pusle eest!

Aardevalvur

No oli see vast üks pusimine. Natuke oli masendust, natuke oli ahastust, natuke oli kirumist, nautke oli valutavat selga ja põlvi, aga kõik see viis võiduka lõpuni. Tänud.

Tänud aarde eest!

Ei saanud hakkama. Deduktiivselt tuletasin, et kaks elementi on kadunud (võibolla lihtsalt päris nähtamatud?) ning mõned ka katkised. Muidu kiidan ideed, see aare toob pusle lahendamisse täiesti uue dimensiooni. Ainult võibolla raskusastme vinti on pisut üle keeratud? Väga ei kõlba kobiseda ka tegelikult, sest logiajaloost loen välja, et inimesed saavad vahepunktis hakkama kõigest paari-kolme tunniga. Mul igatahes jäi üheksast tunnist väheks. Selle ajaga suutsin ehk umbes 20% vähemolulist infot tuvastada :o)

 8 

Kui keegi juhtumisi praegu välitöödel tühja peidukoha juures kukalt kratsib, siis lähema 12 tunni jooksul võib mulle noomitava privaatsõnumi saata. Aga võib ka aarde autorile...

Loodus on enda poolt lisanud mõned sentimeetrid kõva jääd konteineri igale küljele turvalisuse kaalutlustel juurde. Me leidsime, et ei ole vaja torkida täna. Ootame kevadet.

 3 

Korralik nuhtlus ja ikaldus. Ehk ehtne kiususaare ja nende vajalikkusest ma aru ei saa. Igatahes mina seda tantsu kaasa tegema ei hakanud ja kasutasin sõprade abi. Geotuuri raames sai see mööda sõites ka ära vormistatud. Kui algul tundus, et aare on kinni jäätunud ja seda kätte ei saagi, siis pärast Kaupo trikitamist oli taas kõik võimalik.

Ahjaa, kui Liis suunas peitjat seewaldisse, siis mina suunan sinna ka neid, kes sääraseid puslesid ilma igasuguste abiprogrammideta kokku panevad.

 1 

Taas yks selle ajastu pusledest kus vint ikka täiega yle keerati ja mitte et sellest vähe oleks olnud keerati seda yle vindi asja veel omakorda yle ja yle. Ytlen ausalt et mul on hea meel et on häid keermestajaid kes ka xvinditatud keermeid meetermõõdustikku tagasi keermestavad. Teostus iseenesest jua lahe aa jah selline yks silm naerab teine nutab ka. Huuh 6nnex on sellega nyyd yhel pool Tänud peitjale

 9 

Olles algusest lõpuni kõik need pusled ilma mingisuguste programmideta kokku pannud, siis, lugupeetud peitja, palun külastagem https://www.regionaalhaigla.ee/et/seewald

 1 

Liis saab pikemalt rääkida pusle emotsioonidest, mul läks tänu talle väga kergelt. Öeldakse, et aare peab olema otsijate rõõmuks. Antud juhul ei osanud seda lahendamise rõõmu küll kusagilt leida.

 1 

Selle mõistatuse puslede peale kulus ilmselt tunde ja tunde, eriti igavate koosolekute ja unetute öötundide aega. Aga need said ammu lahendatud. Välitööle suundumine muudkui lükkus ja lükkus. Siis sain veidi taustainfot ja väga ei kutsunudki sinna enam...

Aga läka aega mis ta läks, eile oli täpselt paras aeg see lahendus oma silmaga üle kaeda. Panin kraamile käpa peale ja veetsin nähtavalt masendunud õhtupooliku kogu selle kraamiga mängides. See värk ei klappinud ju kuidagipidi!! Paraku ei jäänudki muud üle, kui kolmas õlekõrs käiku panna ja.. teate küll kuidas koordinaate saab.

Täna käisin logimas ja ka endist olukorda taastamas. Kõik leidmiseks valmis, aga suht võimatu missioon ikka. Siiski väga virgutav harjutus, aitäh peitjale!

Kes täna välitöödele suundub ja midagi ei leia... vabandust!

Mu telefoninr on profiilil olemas, helista ja sõima. Homme taastan olukorra.

See oli nüüd ikka küll väga masendav lugu. Kodune töö oli loomulikult ammu tehtud ja kohapeal leitu tundus algul päris lootustandev, aga kui komplekti üle vaatasime-lugesime ... no ei klapi, aga olgu - võibolla see peabki olema osa masendusest, see eriti nähtamatu osa. Hakkasime siiski usinasti pihta, aga et meie abivahend ei olnud nii vastupidav kui meie, siis tuli asi ühelt maalt katki jätta ... Väga masendav...

Oi, kui ammu meil see esimene osa lahendatud sai. Suve alguses kimbutas kohapeal miljon-triljon sääske, nüüd teine kord kohal käies, viitsis Mini niikaua seal olla, kui kaua kulus karbi Tutti-Fruttide söömiseks. Eks siis tulime kolmas kord tagasi, olles end oluliselt paremini ette valmistanud, kuid ikkagi oli külm ja sada muud häda. Nii et, nokitsesime soojas edasi ja valmis ta lõpuks ikka sai. Lõpp-punktis kallas vihma ja oli pime ning tundus, et tuleb veelkord tagasi tulla, kui äkki nägime nähtamatut ja saime nimed ikka kirja.

Pusisime tükk aega aga lõpuks loobusime sooja auto ja wrapi kasuks.

 2 

Ma ei hakka eitama, et Jigidi lehel kasutasin ma koordinaatide kättesaamiseks oma räniajuga sõbra abi, aga ei teadnud ma seda, et karma lõpuks siiski ka minu kätte saab. Julgesin küll juba eeldada, et koordinaatidele jõudmine ei tähenda automaatselt logiraamatusse nime kirjutamist, aga s e d a ma küll oodata ei osanud.

Ütleme nii, et mõtlesin järgnenud tegevuse käigus korduvalt, kas jätkata või teha tervislikum valik ja minna koju viskit jooma. Ma isegi ei taha seda arvutust oma peas teha, nii et ütleme, et x tundi hiljem sain lõpuks siiski siirduda logiraamatut kritseldama. Võib-olla oleks mõnel teisel päeval siingi päris tükk aega läinud, aga pärast kogu eelnenut olin ma nii masendunud otsustavust täis, et kaua aare ennast minu eest peita ei suutnud.

Aitäh peitjale, see oli tegelikult väga stiilne!

Pusle esimene osa ammu ootel, kuidagi ei suutnud end siia vedada, talvel oli külm ja nii see läks. Täna tulime, et lõpetada see nähtamatus. Tänud

Käisime vaatamas, aga lõime käega. Eks kunagi tuleme ja lahendame ära.

 1 

Nagu keegi kommentaarides kirjutas - võimalus aaret ignoreerida on täitsa tore featuur. Nii ka mina otsustasin.

Mõni hetk aga avasin ülesande uuesti, sest tahtsin leida Anne kanalist ja selgus, et peaaegu kogu vajalik info mul olemas. Ja panin isegi ääred paika. Aga kuna see oli viimane number, siis viskasin kirvest ja leidsingi Anne.

Kuna kommentaaridest oli selge, et tegemist on eriti õela, vaid ka vahva aardega, siis vahest, kui tekkis vaba hetk, avasin puzzle, panin paar tükki kokku ja sulgesin uuesti. Ja siin tahaks kirjutada, et nii tasakesi saigi puzzle kokku pandud. Aga ei, tegelikult sellel etapil ma tegin sohki, palun vabandust.

Kommentaaridest ka oli teada, et seiklus ei lõpe siis, kui koordinaatid kätte saad, ja olin valmis selleks! Tulin like a boss kohale, leidsin karbi, tegin lahti - ok, ega ma väga ei lootnudki, et kohapeal peab kokku panema mingi Ravensburgeri roosiaeda, aga SEE, mis oli sees - vot see oli küll tase... Ja ma hetkel mõtlesin, ok, panen kokku ja mis siis ma selle maaliga teen? Õnneks sain kohe aru...

Proovisime seda kähku ära teha kohapeal, tuli üks sääsk ja siis veel kümme tuhat. Mees ütles, et lahutab minuga kohe praegu, kui ma jätkan. Panin karbi tagasi ja ütlesin, et nädala pärast tuleb külla sõber, kes on 100% nõus ära teha nii seda, kui ka Kohinas minuga käia.

Nii et eile võtsime karbikese autosse ja hakkasime pusima. Oh, kui tumedad mõtted olid mu peas tookord, peaaegu sai valmis raamat "27 viisi, kuidas peitjale kätte maksta". Lõpuks kell 3:41 seljad olid kõverad, silmad punased, aga numbrid selle eest käes!

Ja vot siis tuli tõeline masendus, sest lõppkohas ma ei suutnud seal midagi leida. Ma ei tea, kuidas olukord oli aprillis, kui viimane leid oli, aga praegu seal on nõges minust pikem. Käisin ka hommikul värske peaga, aga tulemus oli sama.

Varemleidja käest küsisin, kas tõesti nii?? Ja kui tuli vastus, siis koos sõbraga tulime kohale, otsisime veel üks kord ja oligi tops käes.

Pole üldse aimugi, miks ma kogu seda asja ära tegin... Vist Tartu aarded hakkavad otsa saama...

Arvutipusle muutus ruttu tüütuks, aga tehtav ta ju on, kuna arvutipusle vektorid jooksevad kenasti ja kaksipidi võimalust ei ole – et kas sobib see või teine tükk. Kui saad õiged servad kokku, käib klõps ja asi kindel. Tolle nokkisin mõne aja jooksul kokku. Päris asi on aga palju kelmikam, sest lõiked pole teab mis täpsed, tükkide vahel on lõikekadu ja kaks tükki on katki, üks päris puudu. Variante ikka tekib. Ja alguses, kui karp kildudega leitud, ei saanud ma üldse aru, et mida selle kokkupandud tulemusega peale peaks hakkama. Vaatasin neid tükke nõutult nii- ja naapidi, vastu valgust ja luubiga – ei ühtegi ideed. Lugesin logid läbi, sama lugu. Ei miskit. Aga maailma avarustes on ju kõik asjad läbi tehtud, nii on ka sellel aardel hulk eeskujusid ja foorumidest leidsin selgust. Siis, varustatud ülesandele vastavalt, tegin põõsa alla kesköise lampide, matkatooli ja lauaga välibaasi ning sain paari tunniga kokku. Kuiv, korras, aitäh peitjale.

Pikapeale muutus nähtamatu ikka nähtavaks.Aitäh!

Leitud tänan

Leitud asukoht ja karp ja siis masendulult kirvest loobitud ja leitud logiraamat.

Kui must masendus näitas vähemalt oma "värvi ja nägu", siis nähtamatu masendus jagas neid masenduse matse veel suurema rõõmuga. Mari ikka loksutas lõppus seda masendust mõnuga :D Aitäh peitjale nende emotsioonide ja aarde eest :)

Täiesti masendav aare, algusest lõpuni! Tänan.

Logitud, tänud

 1 

Masendav tõesti - no umbes nagu kõikide ajatapjate ema! Täname (vist)!?

Pusle kokkupanemise kunagised emotsioonid on vajunud juba aegade hämarusse. Leiuemotsioonid on samas väga tänane päev - peaaegu oleksime redelit ja lampi läinud sinna lõppu andma :D. Maris vormistas leiu ära seni kuni ma autost kõiki abikaid kokku kogusin ja ühe Bobcat’id järjekindla jalus sebimise möödumist ootasin; kokkuvõttes ikka masendavalt lihtsalt läks kõigi nende eeltööde peale :D. Tänud Tanelile aarde eest, Tartu aardekaart polekski selle beeži aknata täiuslik tervik :P.

Tegelikult stiilipuhas aare. Algusest lõpuni, kuni selle nähtamatu sabaotsakeseni - Näe nähtamatut! Aitäh!

Tänan!

No mis masendus, palju ei puudunud, et siin oleks hoopis teine emotsioon lõkkele löönud, aga Priidu ettevalmistustöö ning kohapealse vimka asjatundlik (teleoloogiline) käsitlemine olid abiks, et 'causa finalis' veel selle eluea jooksul kätte leitud sai.

Koordinaat istus juba mõnda aega ootel, nüüd siis sai see käik ka ööpimeduses ette võetud. Tänud aarde eest!

Õnneks on ka geomaailmas mõningate õeluste kõrval palju rohkem sõbralikkust ja lahkust. Ja tublidust, kuna on neid, kel jätkub kannatust ja tahtmist sellist asja arvutis kokku lapata. Ma esialgu vist veel isegi arvasin, et õues võin küll pusletada, aga eesootavat teades ja lugedes logidest sellele “meelelahutusele” kuluva aja kohta, ma rohkem seda arvamust kõva häälega välja ei öelnud;). Igal asjal on ju oma õige aeg, võimalikku masendumist ignoreerides muutus nähtamatu ühel hetkel nagu võluväel mulle nähtavaks. Lõpus tekkis korraks küll kahtlus, kuid kindlaid märke märgates muutus siingi asi nähtavaks. Rõõmus ja rahul. Ei mingit masendust.

Pusle lahendatud ja siis aaret otsima. Ega masendusestki palju puudu polnud.

Esimene etapp läbitud, läksin järgmist otsima. Selleks võtsin ikka korraliku hulga tunde aega, aga õnneks on pusledega ikka nii, et tükke jääb järjest vähemaks ja lõpp läheb kiiresti. Logima minnes pidin ikka suurema ringi tegema, koordinaat tundus pisut mööda olema. Aitäh!

Kus siin ikka kulus aega, et asjale pihta saada. Lõpukskuidagi õnnestus õelusest võitu saada ning õnnestus logima suunduda, tänud.

Siin sai ikka veidi aega poleeritud enne kui nägijateks saime :D Tänud

 1 

Siia tulin vaid teiste õhutusel, ehkki olin tagatoas näinud, millega tegu ja no puzzled on ju lihtsad, et teeme siulips ka siin. Õnneks Ove oli meile valinud hea koha.

Koht võis ju hea olla aga kui ikka niipalju õelust on sisse pandud, siis oli asi kohe alguses lootusetu. Püsti tõusin ma 550 korda vähemalt, et läen koju aga kellegil koheselt midagi täpselt siis lubas. Istusin uuesti ja kohati oli tunne, et kõik segavad kõiki, käsi oli palju, kuid palju oli ka silmi ja ideid, mis selekteerisid õige välja.

3 ja pool tundi! Peab ikka peast ise ka peast soe olema, mitte ainult peitja, et kuskil suva kohapeal istuda ja lõppu nuputada. Imetlen kaaslaste kannatust ja tasakaalukust, mina olen ju tuntud oma lühikese süütenööriga. Mis siin kosta, tänan kaaslasi, uskumatu seltskond ja tegelikult, no mida sa siin koduski nii vara oleks teinud!

Ma panen sind ükskord lühema keti otsa!

Nähtamatut pole olemas.

Minu suurim ehmatus oli, et äkki kaotasin ära mõne nähtamatu jupi, mida ma ei näinud, kuid tundub siiski, et kõik on endiselt alles.. vist?

Igatahes kulutasin ma suure hulga energiat nähtava poleerimisele minu kasvu arvestades pea topelt raske maastikuni.. kuni lõpuks saabus selgus ja nähtamatut nägin. Tänan.

Jälle teistkordne külastus. Seekord ei lastud mind löögile, kolasin mööda kallasrada mõlemale poole, et äkki leian mõne georaja ja teen teistele üllatuse. Jäi ära. Aitäh.

 1 

Me valisime jaheda katusealuse koha mõistatuse lahendamiseks. Nulli jätsime info juhuks kui keegi veel soovib lahendamisega ühineda. Alguses ei tahtnud lahendamine kohe üldse edasi liikuda ja meie masendus oli vägagi nähtav. Meie lahendamisel hoidis aeg-ajalt silma peal ka peitja, kes aitas ka mõne tüki paika panemisega aga suurt muud kasulikku infot me teada ei saanud ja pusisime ise võiduka lõpuni, mis saabus 3,5 tunni möödudes.

Igaks juhuks sai enne siiatulekut vel veevarusid täiendatud. Varustus oli kaasas, varjuline pink olemas: kõige raskem oli isale meelde tuletada, et ta ei näpiks neid tükke, mis ma juba läbi olen katsunud.

Koht ise oli juba selline "meeliköitev" ja logid, mida Cärolyn mulle enne siia tulekut eelmise aarde juures olles ette luges süstis jutumärkides entusiasmi juurdegi. Seega häälestus oli tehtud ja kohapeal võtsime teadmiseks, et kui siia uuesti tuleme, siis vajame pisut rohkem aega ja kannatust. Meil polnud täna kumbagi.

Päris huvitav. Õnneks oli jah sääsetõrje kaasa, muidu oleks olnud keeruline. Sellega sai vaheteam meeli ergutatud.

:)

 2 

Lahja, Tanel, lahja :) Muffigi ei läinud, mingi 14h ja pusle koos, 4 korda koordinaatidel, neist kahel korral ei saanud üldse löögile, sest mugutatikad hängisid nullis, eelviimasel korral ei kannatanud kümmet minutitki, sest sääsed tahtsid elusast peast nahka panna. Täna duubeldasin tööjõud, varustasime end abivahendite ja sääsetõrjega ning hakkasime pihta. Päike loojus, sääsed muutusid tigedamaks, ilm läks jahedaks ja pimedaks. Kui lõpetasime oli juba uus kuupäev kalendris, aega kulus umbes 2 ja pool tundi. Lahja noh, isegi masendust ei tekkinud.

 2 

Võimalus aaret ignoreerida on täitsa tore featuur.

Kodutöö oli selle pusle puhul tunduvalt vähem masendav kui musta masenduse puhul. Ju siis värv määrab ikka nii palju. Otsima tulime paha-aimamatult peale musta masenduse leidu. Siin jätkus tegevust kauemaks. Tuule tõttu toimetasime autos, et miskit minema ei lendaks. Ka õige abivahend juhtus kotis olema. Tänud!

Arvasin, et olen suur puslesõber. Selgus, et ikka ei ole küll...
Aitäh.

 2 

Selle aardega on kiusumeeter ikka täiega põhja keeratud. Ja et asi kindel oleks, siis veel kaks ringi peale keeratud. Emotsioon missugune!

 3 

Seda, et Tanel kiuslikuvõitu on, teadsin juba varem. Aga see siin on muidugi suur areng edasi. Õnneks oli Siimul kaasas mingi tore e-raamat, nii et ta ei torisenudki, kui ma seal mässasin. Aega ikka läks. Aga lõpuks sain ka mina nimed konteinerisse kantud. Aitäh! Mõte on ju lahe... Edaspidi ära palun enam kiuslikkuse suunas arene!

 1 

Kui aare algul avaldus, siis ei hakanud kiirustama. Mulle meeldib puslesid rahulikult kokku panna ja FTFi vajadus sai ka Hanoi torniga rahuldatud. Niisiis kui 21.-ks pusle kokku sain, siis otsustasime kohale minna alles järgmisel päeval. Öine edutu nõia külastus ei olnudki nii edutu, sest lisaks Puhu ja pigistale olime saanud ka vihje abivahendi kaasavõtuks, mis osutus kohapeal väga vajalikuks. Tundus küll, et noh kui teised said kahe tunniga, siis küll ka meie. No ei. Meil läks pigem kolm tundi, aga ilm oli ilus ja kui logiraamatus kaks nädalat hiljem ainult kaks logi oli, püsis meel rõõmsana. TTF kl 18.06. Aitäh!

 3 

Masendav. Tundub, et 20h 41min on selle aarde jaoks liiga vähe.

 1 

Kui aare avaldus (reede), siis sai hommikusöögi kõrvale kohe puslet hakata lahendama. Nii kaheksa tundi hiljem asetasin paika viimase tüki, aga mida ei tulnud, oli pop-up koordinaatidega. Tuli välja, et ma polnud sisse loginud või oli asi lihtsalt tehnilises rikkes. Egas midagi. Mina hakkasin õhtusööki valmistama ja Tõnu uuris seda puslet nüüd ise lähemalt ning leidis ühe lihtsama (mitte nii aeganõudva) lahendusviisi. Ega nüüd ei saanud enam rahu ja tuli ikka pusle ära lahendada. Teiskordsel viimase tüki asetamisel oli ärevus sees ja nüüd olime juba kenasti sisse logitud. Aga pop-upi ei tulnud ikka. Viga oli seekord selles, et pusle oli lahti mitmes aknas ja mitmes arvutis. Õnneks teises arvutis näitas pea-aegu lahendatud puslet ja Tõnu asetas viimased tükid uuesti paika. No nüüd lõpuks saime kauaoodatud koordinaadid kätte. Kohale otsustasime minna hommikul. Järgmisel päeval (laupäev) sõitsime koordinaatidele lähima teeotsani ja kohtusime Taneliga. Sammusime siis koos aaret otsima. Konteiner ennast kaua ei varjanud ja suure rõõmuga vaatasime ägedat sisu. Ja siis jõudis kohale karm reaalsus. Järgmised paar tundi möödus pingsas pusimises. Õnneks oli üks abistav vahend autos kaasas. Isegi Tanel ei jõudnud lõpptulemust ära oodata ja läks uusi mõistatusi välja nuputama. Pusisime Tõnuga veel nii tunnikese kordamööda ja otsustasime, et on liiga külm ja lõunat vaja ka pidada. Tegime siis sellest pooleliolevast tööst pildi ja ülejäänud osadest ka fotod ning lahkusime. Järgnev protsess oli juba pühendus omaette. Aga õhtuks suutsin koordinaadid lauale võluda ja koht oli ka loogiline. Pühapäeva hommikul jõudsime lõpppunkti, aga aare jäi meile ikka nähtamatuks. Sai isegi Taneli kirjutada, et kas ikka on õiged koordinaadid. Saime selge kinnituse, et on õige koht. Nüüd esmaspäeva õhtul olime samas kohas tagasi ja konteiner tuli omast kavalast peidukast kiirelt kätte. Ju eelmisel korral ei olnud nii põhjalik. Logi panime kirja teisena kell 19:37. Selle aarde puhul on tõesti vaja suurt pühendumust ja tugevat geovaimu. Tanelile ikka suured tänud!

 6 

Tõesti masendav. Tunde pusle kokku panemist ja tulemuseks on hall leht ilma mingigi tulemuseta.

 15 

Kui ma seda aaret reede õhtul märkasin, siis see oli nagu särav täheke masendava nädala masendavaima päeva lõpuks. Kuid see täheke läks väga kiiresti pilve taha, kui ma selle pusle avasin. Kas mustast masendusest oli vähe, et oli vaja veel üks teha? Egas midagi, läheb pusimiseks. Kui ma lõpuks nii kaugel olin, et sai hakata välja minema, siis oli juba paras õhtu käes. Olin juba üsna lootusrikas, kuni selle hetkeni, mil kohale jõudsin. No @£$€, selleks ma küll valmis ei olnud. Juba mõtlesin, et kogu see masendus tuleb nüüd tsunamina tagasi, aga miski takistus oli ees - selleks oli kius. Kiusu päras ei anna alla. Kiusu pärast rügan edasi. Isegi kui täna ei õnnestu, siis ei lähe koju hommikupäikest ootama vaid rügan kasvõi öö läbi. Egas midagi, tuleb natuke rohkem kõndida ja kodus ära käia. Kodus käidud, siis tagasiteel hirmutas ka vihmaga, aga see õnneks jõudis üle minna vahetult enne tagasi jõudmist. Ning siis alles hakkas see õige pusimine. Pime, külm, tuuline ja masendav, aga ma keeldusin alla andmast. Ma arvan, et ma istusin seal u 2 tundi. Võitlesin oma lollusega, alguses külmast värisevate kätega, hiljem juba külmast väriseva kerega ning tuimade sõrmedega. Ühel hetkel tabasin ära, et ma ilmselt maksan selle eest karmi hinda, aga alla ikka ei andnud. Ära tegin. Vahepeal oli kell uude päeva tiksunud, nii et FTF sai logiraamatusse kirja 1:15 öösel. Kui seda kritseldust logiks lugeda saab - külmavärinad olid nii suured, et paberi hoidmisega oli raskusi ja sõrmed nii tuimad, et pastakas ei tahtnud üldse peos püsida (sõrmede vahel hoida ei üritanudki). Ning siis hakkas koju kooberdamine - jalad olid ka omadega üsna õhtal selleks hetkeks (külmast). Nüüd L pärastlõunal seda logi kirjutades tunnen, kuidas kaela/selja lihased sajatavad mind seal kuule käes passimise eest. Eks saame näha, kas ülejäänud kere peab vastu, või murdub täielikult.

Aga petjale suur tänu. Aarde teostus ise on väga lahe ja mulle väga meeldib. Lihtsalt ma ise oleks võinud võib-olla veidike targem olla, aga mis tehtud see tehtud. Mingu nüüd teised ja pusigu ka. Aga olge targemad, kui mina, ja ärge tervisega mängige.