Mammaküngas

Jalutuskäik talvises metsas. Enne raba on rada tähistatud. Tänud peitjale.

Oli tore teekond aardeni. Leidsime nii raja kui kollased lindikesed. Aitäh vahva jalutuskäigu eest!

Hommikul kiibitsesin mitut geopeiturit, Aive haakis kohe ja see oli imetote. Mina muidugist mingit aarde kirjeldust ei jõudnud lugeda ja maandusin loomulikult kellegi õue, tobe. Õnneks navigeeris geps meid ümber ja tee aardeni oli kukimuki.

Kukimuki oli ka kena jalutamine, aitäh kutsumast, meil oli tore päev!

Jalutasime kohale.Aitäh!

Leid #95 Võru-Tartu-Puurmanni-Pedassaare-tiiru neljandal päeval. Tegin paari nädala pärast üle 15 aasta taas Jõgevamaal toimuvaks Suveseikluseks sooja :-) Esiti üritasin läheneda autoga pikka otseteed idast, aga Salme talu noorperemees soovitas viisakalt ikka algul põhjast ligi sõita ja seejärel läände keerata. Sealt saigi kenasti rabaservani välja. Edasi kand ja varvas higistades paarkümmend minutit aardeni. Alles kuskil seal lugesin Miki karujuttu, mis korraks natukene mõtlema pani. Aga need mõtted karu õnneks ega kahjuks lähemale ei toonud, jäigi isend nägemata. Õnneks aare mitte. Isegi esimene poolvalmis murakas sai tagasiteel silmatud. Aitäh siia rahulikku paika peitmast! Aare korras.

Kõigepealt läks ikka natuke aega ja paar peatust, et saaks kaarti uurida, selle õige liginemistee leidmiseks. Ühe peatuse tegin selle otsetee otsas ja tõepoolest, sealt lähenemine ei tule kõne allagi. Isegi juhul kui olin vaid tee peal, lähenes mulle ehitise poolt kurja, kohe ülimalt kurja olemisega meesterahvad ja jäi ähvardavalt eramaa sildi kõrvale seisma. Tsiisas küll, küll tal on ikka raske elu olnud, et nii sõjakaks muutunud, aga kahjuks ei saa aidata, seega las tigetseb edasi. Teine tee leitud, veeresin parklasse. Selle sihi pealt õiges kohas ära keeramisega läks nagu läks, seega ei läinud kohe kuidagi. Aga tagasi tulin ikkagi õiget rada pidi, siis oligi väike väsimus juba kontides, kuluski kergem astumine ära. Nüüd siis ka looduses see soode-rabade uuesti tõelisteks soodeks rabadeks muutmine ära nähtud. Isiklik seisukoht puudub, minus on kaks eri poolt, nii vastu kui poolt pooled, ei lase neid omavahel kokku vaidlema, targemad ja võimukamad teevad niikuinii nii nagu neile tundub õigem. Koha ajalooga tänu peitja kirjeldusele tutvutud ja kohapeal sai kohta kohe teise pilguga vaadatud. Eks ma natuke pelgasin ka, loomi seal tõesti oli, nii mõnigi põgenes okste raginal ja juba hämardus. Aga käidud sain selles vahva nimega kohas. Tänud peitjale siia kutsumast ja aaret peitmast.

Leitud, tänud!

Peale tööpäeva oli väljas veel piisavalt valge, et teha väike jalutuskäik. Autoga sai päris lähedale ning lõpus aitas kand ja varvas. Varem pole siinkandis nii palju kadakaid täheldanud. Aitäh!

Päris korralik kruusatee on põhja-ida suunast soovitatud parkimisplatsini. Tagantjärele targana (tarkus selgus loomulikult tagasitulekul) tuleks kahest murdunud puust üle ronida ja paarikümne meetri järel läheb mõnus rada peaaegu aardeni. Kohapeal läks kiirelt, putukad ka eriti ei tüütanud. Tänud!

Leitud.

Aitäh aarde eest!

Kui sihilt taipab õigel hetkel ära pöörata, siis on üpris lihtne kulgemine.

Siin tuli äkki väsimus peale ja samm muutus raskeks.

Tänan peitmast.

Tore matk.Ühtegi looma kodus ei olnud.

Koos Nilsiga sai see matk ette võetud. Hästi palju parme, ja soe oli. Metsas oli jahedam, leid tuli peale väiksemat matka. Aitäh!

 2 

Mulle nii meeldivad rabasaared, tulen alati suure rõõmuga sellistesse paikadesse aardeid noppima. On näha, et enamus geopeituritele meeldib linnas tänavaposte poleerida, kuid mulle see ei meeldi :( Leidsin ka männi, kus karu oli enda küüsi teritanud. Parkla osas niipalju, et kuival ajal oleks saanud ka lähemale, aga võtsin siiski peitja soovitust kuulda ja jätsin auto eriti eemale , kuigi oli väga kuum ilm ...

Leitud, logitud, tänan!

Mõnus jalutuskäik. Isegi kirjad viitasid,kuhu minna, et aare leida. Lõpus pidi õige koha ise ikka otsima. Tänud

 1 

No kes see siis kirjeldust loeb, kus kenasti kirjas eramaa teema. Meie katsetasime selle omal nahal ära ja kui minnes pöörasime märgi juurest tagasi, siis teiselt poolt sõitsime lausa teele ette veetud ketini, sest raba poolt tulles mingeid märke polnud. No aga kui otse ei saa, siis ringiga saab ikka. Auto jätsime turbavalli taha, mille nimetasime ümber turvakünkaks. Et kui hooga tuled, siis hea turvaline maanduda ;) Edasi juba mööda sihti ja täitsa õiges kohas õnnestus ka metsarajale pöörata, kuigi kollaseid linte seal enam polnud. Natuke hiljem need siiski raja kõrvale tekkisid ja tatsasime mööda rada peaaegu kuni aardeni. Kõik tipp-topp korras, aitäh jalutama meelitamast!

 1 

Vaatasin, et juba jupp aega vana aare, et kindlasti Kaupol leitud ning panin end juba valmis üksi pikemaks jalutuskäiguks. Seepärast olin ka üpris üllatunud, kui Kaups autost välja kargas ja rõõmsalt aarde poole sammuma hakkas. Praegusel aastaajal on mööda vee piiri täitsa hea käia ja jõudsime heas tempos ja vahejuhtumiteta aardeni. Eeldasime, et aare on künka otsas, aga nagu ikka nende eeldamistega - eks eeldamine ole eksimise emakene. Aare siiski leidmata ei jäänud ja saime rõõmsalt nimed kirja.

 3 

Aare juba 2 aastaseks saamas, õige mitmeid kordi olen siia mõelnud otsima tulla. Täna oli aega ja sattusime siia lähedale, võtsime väikse matka ette, mis oli palju kergem kui olin oodanud. Kuna tagurpidikäik on ka mul olemas, siis sõitsin vastavalt oma rikutusastmele võimalikult kaugele ning pärast tagurdasin. Matk oli kerge ja topsik pisut kinni külmunud, aga siiski keerasime selle lahti.

Täna mõtlesin, et tuulutaks ennast, ning suundusin rappa. Lõpuks ometi sai ka üle Põltsamaa jõe uue silla Piibe maanteel mis terve suve remondis oli. Kuna lähedusse jäi ka see aare, siis otsustasin vaadata kas vajab hooldust.Omalegi üllatuseks oli see keset niisket raba ideaalses seisukorras. Tagasitulles sai kõht punastest marjadest täis söödud ja nädala vitamiinikogus täidetud.

Vitamiinipomm

 1 

Aardeni lähenesin mööda kaduvat rada, mis oli tähistatud kollaste lindikestega. Ühes kohas oli rajal mahalangenud puule kirjutatud tähed GP, huvitav kas tõesti aardeomaniku poolne rajatähistus?

Seekord lähenesime aardeni mööda rada ja autoni otse läbi metsa. Aitäh!

Leitud

 1 

Aardeni minnes tõmbas rajameister joone otse aardeni. Õnneks pole kevadine ärkav mets veel jõudnud džungliks muutuda, nii et polnud probleemi. Naabri-mamma valvsa pilgu all tõi Peeter aarde lagedale jäädvustamaks meie külaskäiku. Tagasi autoni tulime juba mööda tähistatud rada.
Tänud väikese matka eest!

Mamma künkal

 6 

Täitsa hea astumine oli mööda kevadist metsa. Aare ise ka kuiv ja korras. Tagasi matkates nägime palgil ka GP märki (sinna minnes seda küll ei olnud) ning mina leidsin metsast uhke põdrasarve, millest poisid eelnevalt mööda olid kõndinud. Vahest ikka tasub ära nina maas astuda. :) Aitäh!

Mõnus astumine mööda tähistatud rada, tänud.

 1 

Nagu ka mõned eelmised, siis jätsime ka meie auto soovitatud parkimiskohast natuke edasi. Minu küll proovisin kõrval veenda, et soo juba tuleb vastu, aga õnneks nii ikkagi ei läinud ning oli peaaegu tahke pinnas isegi. Mingi hetk sattusime lintidega tähistatud rajale, mis aardest mõnekümne meetri kaugusele. Panime nimed kirja, klõpsasime paar pilti ning asusime tagasiteele. Aitäh ilusasse kohta toomast!

Nii nagu peitja kirjelduse viimases lõigus viitab, ei saa jaama juurest otse aarde poole maha pöörata, olgugi et Google just nii juhatab. Parklani jõudes muidugi tundus, et autoga pääseb veel edasi :o) Olles sel teemal mõne sekundi Skodaga aru pidanud, sain vaikiva nõusoleku ja veeresin veel ligi poole kilomeetri jagu lääne poole, vallini välja. Tänase kuiva ilmaga oli viimane mugav ümberpööramise koht 58.905076, 26.217611 - aga noh, õnneks mul töötab tagurpidikäik kah :o)

Jalgsi edasi minnes jäid eredad neoon-toonis lindid peatselt silma, õigel teel oleku kindlustunnet lisas veelgi rajale langenud puutüvele maalitud GP tähis, mille varasem märkamine allpool Kajaliisi logis juba tõestatud. Lõpupoole lõppesid lindid ja muud vihjed, ka rada hajus laiali ja GPS-i järgi nulli ümber tuiasin mitu minutit, enne kui õigesti vaadata oskasin - mugavalt paigutatud. Muidu ka jälle täitsa mõnus koht jalutamiseks, aitüma.

Lähenesime künkale soovitatud suunast soovitatud parklasse. Sealt edasi minev tee tundus täitsa sõidetav, seega sõitsimegi veel veidi edasi, järgmise ümberpööramise kohani. Sealt algas mõnus astumine mööda metsarada, mis oli kenasti kollaste lindikestega tähistatud. Nii polnud vaja ninapidi telefonis olla, sai neist lintidest juhinduda. Peagi olimegi kohal ja nimed kirjas. Täname aarde eest!

 2 

Täna sealkandis rännates leidsin rajalt võtmekimbu.Äkki keegi tunneb neist puudust

 1 

Jätsime auto natuke lähemale kui soovitatud ja varustasime ennast Tiina kommidega. Mõnus jalutuskäik viis meid läbi metsa ja õigepea leidsime ennast tähistatud rajalt, mis viis peaaegu otse aardeni. Peale aardeleidu premeerisime ennast kommidega.

 3 

See aare oli üheks ajendiks miks sai just Piibe maantee valitud Lõuna-Eestisse minekuks. Carmeliita aarded on mul ühed omamoodi lemmikud. Täitsa päris aarded.

Autoga peatusime soovitatud parkimisplatsil. Edasi läks suurepärases olekus tee. Ei tahtnud seda ümberpööramise võimaluse puudumist tõsiselt võtta ja sõitsime infotahvlini välja. Häda korral pole tagurdamine mingi probleem. Seal oli aga täitsa uhke omaette parkla. Jätsime auto sinna, harisime ennast infotahvli abil ja suundusime rajale.

Kollaste lintidega tähistatud rada oli väga mugav. Ilus maastik. Peagi olimegi nullis enda nimesid logiraamatusse lisamas. Täitsa mõnus matk. Tagasiteel realiseerisime Oandu matkaraja infotahvlitest õpitut ehk viisime kokku puudel olevaid kraapimisjälgi loomadega. Leidsime nii põdra kui ka karu. Aitäh siia kohta juhatamast

<_Eelmine |1.päev|2.päev|3.päev| Järgmine_>

Proovisime esialgu Google abiga läheneda, aga jäime hätta. Telefonile võetud õlekõrs-geopeitur tuletas meelde, et Maa-ameti kaardist on ikka abi ja nii sai juba libedamalt. Mõnus jalutuskäik, infotahvlitelt silmaringi laiendamine ja tore aare. Suurim tänu!

 1 

Pikast haigusest räsitud oli aeg end kokku võtta ja välja ajada, et energiat ja jõudu taastada. Georajad on selleks hea võimalus. Tihti on need ka rajad, kui tavaliselt teised inimesed ei satu. See oli mõnus väike matk päeva alustuseks. Ma vist pole seda kunagi varem nii palju nautinud kui seekord. Aarde saime kenasti leitud. Aitäh peitjale.

 1 

Auto jäi viisakalt infotahvli juurde ootama, edasi järgnes mõnus hommikne jalutuskäik metsas. Eks ta mõneti klassikaline värk oli, läbi võsa aardeni ja viisakat rada mööda tagasi. Oleks võssa keeramisega paarkümmend meetrit oodanud, oleks ka õigele rajale pihta saanud. Igatahes mõnus koht. Tagasiteel ei hakanud kitsas kohas ümber keeramisega jändama, tagurpidikäik ju ka olemas. Aitäh peitjale.

 4 

Tee aardeni kujunes juba seikluseks. Öeldud oli, et bussipeatuse juurest ei saa. Meie aga tulime Aravete poolt ja keerasime vana meieri juurest. Loomulikult oli hetke pärast eramaa silt ees. Ühesõnaga, Vägevalt ei saa. Sõitsime siis paar kilomeetrit tagasi ja vupsti esimesest teeotsast sisse. Õnneks oli maa veidi tahenenud ja vedas ikka suure teeni välja. Muidugi läheb parklani lai tee, mis äsja höövliga siledaks lükatud. Sisse peaks keerama RMK sildi juurest. Metsas läks nii nagu alati. Loomulikult oskasime kümmekond meetrit enne märgitud rada metsa keerata. Õnneks oli suht norm mets. Tagasi saime tulla vähemalt mööda märgitud rada. Tehtud!

Tagasiteel märgatud

Teetähis

Tupsu

Tänud aarde eest!

Astusime veelombi juurest mööda tähistatud rada kohale. Viivele oli koht tuttav, mõned aastad tagasi oli ta siin künkal üht haruldast taime vaatamas käinud. Lootsime rabaservas metsist näha aga seekord ei õnnestunud. Kuulsime pöialpoiste, siisikeste, käbilindude ja laulurästa laulu ja nägime lindu kes eriti tihti end ei näita. Aarde leidsime kiiresti. Aitäh!

Õhku jäi küsimus kas peab aaret niimoodi kinnitama. Ühest küljest, mis need mõned kruvid puule ikka teevad, teisest küljest, koroona küll aga üldiselt on meil ikka rahuaeg ja aega midagi sõbralikumat välja mõelda peaks olema.

Kes ma olen?

TFTC.

 1 

Hommikul, kui aare avaldus, olin tööl. 11 kandis sain hommikupoolsed tegemised tehtud ja pöörasin autonina uue aarde poole. Parkisin soovitatud parklasse ja kõndisin piki sihti kuulates linnulaulu ja imetledes ilusat ilma ning jäätükkidel vastu peegeldavat päikest. Mu selle aasta esimene kollane liblikas lendas ka siin ringi. Sürreaalselt ilus oli olla. Uurisin stendi ja mulle tundus 48. aasta kaart informatiivsem kui hetkevaated. Hakkasin turbavalli ületama, kui kuulsin paremalt lähedalt igavesti tugevat raginat. Eelmisel korral ühes teises metsas oleks maganud põdrapere mulle peaaegu otsa jooksnud, seekord läks paremini. Põder kadus minust eemale. Tundsin rõõmu, et olin suusakepi kaasa võtnud, see lisas turvatunnet. Pöörasin metsa. Ma ei hakanud vana rada otsima, liikusin nõlva äärt mööda. See töötas täitsa hästi. Teelt leidsin põhjatu pange ja väga palju näsiniine. Kui lastega lähete, vaadake ette, et nad neid ei korjaks. Maastik oli üsna kuiv ja meetrid kulusid. Olles paarisaja meetri kaugusel aardest kuulsin taas kõva raginat. Ei teagi, kas tegemist oli sama põdra või mõne liigikaaslasega, igatahes minust eemale ta kadus. Aarde leidsin väikese auringiga. Olin üllatunud, et olen esimene, see oli suur rõõm! Tagasitee kulges üllatusteta. GPS näitas lõpuks 2,2km. Aitäh koroona ajale täpselt sobivat aaret peitmast! FTF kell 12.45.