Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Võrumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 5.0 Suurus: väike Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Vana-Antsla mõis oli rüütlimõis Urvaste kihelkonnas Võrumaal. Praegu asub mõisasüda Vana-Antsla alevikus Antsla vallas Võru maakonnas. Antsla linnust mainiti esmakordselt 1405. aastal kui Uexküllide läänilinnust, seal asus ka Antsla mõis. 17. sajandi lõpus eraldus mõisast Uue-Antsla mõis, misjärel Antsla mõisa hakati kutsuma Vana-Antsla mõisaks.
Mõisa peahoone valmis 18. sajandi keskpaigas. Hiljem on seda laiendatud. Hiljem oli mõisasüda põllutöökooli, Antsla Sovhoostehnikumi ja Vana-Antsla Põllutöökooli valduses.
Praegu on mõisa peahoone (härrastemaja) tühi. Mõisasüdant ümbritseb Vana-Antsla park, mis on võetud kultuurimälestisena kaitse alla.
Aare asub maja küljel. Aarde kättesaamiseks peab kasutama abivahendeid.
Vihje: rapuntsel päästa valla juus
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
mahajäetud_ehitis (1), lumega_leitav (1), lühem_matk (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8MJGG
Logiteadete statistika:
69 (94,5%)
4
3
0
0
1
0
Kokku: 77
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Arhiveeritud".
Talvekoristus 2024.
Olin logisid lugenud ja teadsin abivahendi kaasa haarata. Väiksemad oravad said aardel järgi käia ja tagasi ka poetada. Aitäh!
Algul paistis küll ,et olen sama pikk kui eelnevad otsijad......aga sain ikkagi kätte ja tagasi kah :) Aitüma
Olime siin teist korda. Esimesel korral andsime kohe alla. Seekord aga ei tahtnud ilma logimata lahkuda.
Lõpuks osutus aarde kättesaamine ja tagasipanek nii lõbusaks, mida hiljem meenutades näo alati naerule saab :D
Tänud aarde eest!
Veidi nuputamist, kuidas aare kätte saada ja tagasi panna ning valmis see oligi. Aitäh.
Kättesaamine oli lihtne, kuid tagasisaamiseks pidi veidi pusima. Ootamatu abivahendina üks suusk ajas asja ära. Täname akrobaatika eest.
Leitud, pole nii kõrgel asuvat aaret varem kohanud, abivahend on raudselt vaja.
Redelit kaasas ei olnud, aga veidi mõtlemist ja kätte saime. Tagasi saime ka suht hästi. Aitäh, oli veidi elevust????
Põnev ja õnneks inimtühi kant, nii et sai igatpidi nalja tehtud ja inimtorne tekitatud. Lõpuks siiski õnnestus, ka tagasipanek. Noorele geopeiturile jäi see aare sellest päevast kõige rohkem meelde. Aitäh mõisa näitamast!
Selle aardega on nii, et nähtud ta sai, aga jäi mulle kättesaamatuks, sest (tuletõrje)redelit polnud käepärast, käimiskepist ei piisanud ja erilist motivatsiooni edasiseks ponnistuseks polnud. Vana-Antslasse satun ilmselt veel, aga kas kunagi tulen veel siia ka logima, ei tea - kindlat soovi selles paigas kõrgustesse pürgimiseks küll ei tekkinud. Aga no mine tea, äkki kunagi siiski ...
Ega ma kodutööd just teinud polnud, seega oli üllatus aarde asukoht. Õnneks autos ikka jupp nööri lootusetuteks olukordadeks leidus ja kuidagi sain aarde kätte ja pärast ka tagasi omale kohale. Üksinda päris korralik ettevõtmine. Nagu kunagi Suveseiklusel sai peale siin ringinuuskimist mindud üle tee ujuma, nii ka seekord, oli ikka kosutav küll peale pingutust.
See aare oli leitud juba ammu aga eelminekord jäi logimata kuna rapuntsel ei andnud kätte seda. Aitäh!
Üllatusena tuli, et aare nii kättesaamatu . Tegelikult on abivahend olemas kohapeal, kes otsib, see leiab. Kätte saab ja tagasi panekuks on vaja veidi kannatust. Tänud
Jalutasime mõisaparki, vaatasime lagunevat hoonet ja kummituslikku gaasimaski aknast õue vaatamas ning märkasime kohe ka aaret maastikul 1. Vaatasime natuke ringi ja kohe oli ka selge, kus see aare asuma peaks, et maastiku raskusaste oleks 3,5. Panime nimed kirja, tõime autost ühe abika ja panime aarde õigesse kohta tagasi. Aitäh!
Siin mõisa juures ja mõisapargis oleme kunagi Suveseikluse ajal käinud, tõsi, päris siia nurga taha siis ei sattunud.
Aarde maastikuastet vaadates tundus, et see aare jääb meil täna leidmata, kuna ei oleks kuidagi topsini küündinud. Viimased logid andsid aga aimu, et täna on seda lihtsam kätte saada. Tjah, ei ole küll päris õige viis selliselt kõrguselt seda aaret leida, aga it is as it is. Kahjuks ei olnud meie siis ka võimelised seda õigele tasandile viima, kuid nüüd loen, et mõni päev hiljem sai see Salme ja Heleni abiga kenasti õigesse kohta. Tänud aarde eest!
Leidsime konteineri maas lebamas. Kus see tegelikult olema pidi, ei tea. Panime keldri akna peale. Aga väga äge koht ja oleks tahtnud seal rohkem ringi vaadata, aga kahjuks ei olnud mahti. Tänan siia juhatamast.
Lapsed jäid paisjärve äärde ujuma, me D-ga jalutasime objektile. Objektil saime vihjele pihta ja läksime auto juurde tagasi. Seekord tuli Joonas meiega. Tehnikumide füüsika raamat oli huvitav sirvida. Found it:15.Jun.2021 11:15 Vana-Antsla mõisa. Aare ok
Leitud. Abivahendi leidsin loodusest. Peale logimist tagasi panemine oli vähe keeruline, kuid tehtav.
Tundsin, et vajan värsket õhku enne tööle sõitmist. Leida polnudki raske, aga tagasi saamine olimõnus leiutamine. Linnud lõõritavad, sookuredlendavad üle pea. Siin ikka loodus rõkkab.
Eneli küll aasis, et mis asja ma sest suusakepist kaasa võtan, kuid kuna mul asjalikumat abivahendit võtta polnud, siis ma midagi tahtsin ikka võtta. Et muidu võib juba eos ju mõelda, et niikuinii ei logi. Aga logida ma tahan. Ja olgu siis juba parem suusakepp, kui mitte midagi. Ja ennnäe, see osutuski üheks pea ideaalseks abivahendiks, kuidas logi kirja saada. Täpsemalt jutustama ei hakka, igaüks vaatab ise oma mõistusega, mis ta seal kasutab. Aga tagasi sai ka kenasti aare. Ja üldse võimas kompleks jälle. Loodan, et see siin ei jää tühjaks ja kõdunema. Liiga mõnus koht selleks. Aitäh vahva aarde eest.
Kuna päeval sai suusatamas käidud, siis oli sobiv abivahend juhuslikult kaasas. Aitäh, lahe peidukas!
Vanad mõisad, vanad talukohad ... - kõik meie erinevatel ajalooperioodidel rohkem või vähem olulised kohad on mulle väga hingelähedased. Nautisin siinolekut väga. Kogu meie seltskond uuris ümbrust huviga. Aardega küll natuke vaeva pidime nägema, aga logimata see meil ei jäänud. Aitäh siia kutsumast ja kohta tutvustamast!
Päris lahe peidukas. Leidisme lähedalt abivahendi ja saime aarde kätte. Suur aitäh!
Õnneks leidus autos vajalik abivahend ja logi sai kirja.
Aitäh!
Esimest moodust kasutades ei saanud. Kuni autost abikat otsimas käisin, oli püramiid püstitatud ja aare näpus. Kiire logimine, püramiidi lammutamine ja abikas kasutamata autosse tagasi. Põnev koht, aitäh!
Näha on, aga kättesamiseks peab väga hea abivahend kaasas olema. Meil seda polnud ning valmistasime kohapealsest valmi svarutud toorainest abivahendi. Tänud!
Maastiku pakuksin 5,0, sest ilma abivahendita tõepoolest kätte ei saa. Minu abivahenditeks olid kaks geopeiturit ja improviseeritud akrobaatika. Tagasipanek õnnestus esimesel katsel.
Näed aga kätte ei saa ja kui saadki kätte siis tagasipanek osutus palju keerulisemaks aga kolmas või oli see juba viies katse aga tagasi me ta saime.Aitäh!
Näeme, aga kätte ei saa. Saime ikkagi, sest tuli natuke laiemalt ümbrusega tutvust teha. Tänud peitjale.
Oh, oleks need mõisad ilusad ja korras. Kahju on sellest rahapuudusest ja lagunemisest... Hoovis kasvas lahe püramiidjas tamm. Kuni mina arhitektuuri ja tamme uudistasin, oli teistel aare leitud. Alles oli mure, et kuidas seda kätte saada, või mis veel keerulisem, tagasi panna. Ka minu arust peaks siin raskus vähemalt 4 olema. Aga tiimitöö aitab ikka. Aitäh!
Neis kohtades tahaks kuulda, mis seintel rääkida on. Kindlasti on seda palju ja huvitavat ja ka seda, mille teada saamine vast pole ikka see, mis mulle hästi mõjuks. Seega, las nad vaikivad ja mina lasen aga oma fantaasial lennata, nagu mulle sobib. Aitäh aarde eest!
Geojaanijärgse päeva esimene linnukene. See mõis on Suveseiklusest tuttav. Tuli otsida mingi hoone luku tootjat vms. Aare oli aga uus. Kätte saime Marje tarnitud abivahendiga. Tagasipanek osutus keerukamaks, aga õnnestus siiski esimesel või teisel katsel. Väärt ajalooga paik, kuhu meiesuguseid kutsuda. Ja aarde kõrval huvitav tamm, oksad nii maale madalal. Aitäh aarde eest! Topsik korras.
Kurb on vaadata mahajäetud maju. Kahju, et kellelgi ei ole piisavalt head äriplaani nende kasutamiseks.
Aarde kättesaamiseks aitas autost kaasavõetud abivahendist, tagasipanekuks oli vaja maasvedelev ginipudel sinna otsa kruvida. Nagu naksti. Kahju jah, et nii suur kompleks laguneb. Tänud noortele peitjatele!
Mulle tundub, et siin peaks maastiku raskusaste olema ikka tunduvalt kõrgem kui ta seda hetkel on. Aga tänu lähedusse jäetud abivahenditele õnnestus ikka nimi kirja saada. Tänud peitjale!
Kolistasin mööda teeremonti kõigi kolme Antsla suunas. Ohh, maasikad! "Tädike, take my money" luftitasin viielistega, "ma võtan kõik ära". Kaks suurt karpi punaseid magususi pagassis (geojaanil said need nii kiirelt otsa, et ma ise jäin täitsa ilma), jätkasin kolistamist mööda teeremonti. Erinevalt nuffist, mulle metsikud ja metsistuvad paigad meeldivad. Eriti metsad, mida pole ruutu ega ritta aetud või maha saetud. Aga ka inimetekkelised moodustised. Neis on ajaloo hõng sees, mis üles vuntsitud asjades puudub. Aardetops hakkas kiirelt silma. Kolm-pool? Päriselt? Ma ei ole küll eriti tugev raskusastmete määramisel, aga kolm-pool on selline abivahenditeta ronitav asi. See siin küll ei ole. Natuke nuputasin, et mis nüüd siis teha. Variant oleks jälle auto katust kasutada. Lugesin logisid, Karl sai kohaliku vahendiga hakkama. Nii, kus see neljameetrine redel siin peidus on... aga see? Pole just päris redel ja alla ju topsi saaks ehk küll aga üles tagasi...? Tundub võimatu. Parafraseerides Matut, siis sõltlane sisimas tõstab pea. Niuhh ja tops on all, küll hiljem mõtleb, kuidas tagasi saab. Logi kirja ja kasutades tsirkusetrikki, hüppas tops oma kohale klõps kinni.
No ma ei tea kohe mis ütleda. Sellise vana mõisa juurde kutsuda, on minul masendav tunne, minul ei ole siin midagi vaadata. Mulle kohe ei meeldi sellised risused lagunenud vanad katkised räämas kohad. Aare kah kõrgel, õnneks meeskonnatöö aitas, tänan!
Kahju, et nii suursugune mõis on jäetud lagunema. Aarde saime kätte kohapeale jäetud abivahendiga ilma probleemideta aaret kätte saada. Tagasi panekuks leidis Anne pargist veidi parema abivahendi, mille jätsime lahkudes esimese kõrvale uusi geopeitureid ootama. Aitäh.
Kõigepealt otsisime maastikule vastavalt tasandilt, aga Karl leidis aarde hoopis kõrgemalt.
Paistab, et kunagi väga uhke mõis olnud. Nüüd vaid varemeis džungel meenutamas kunagist hiilgust. Leidmiseks kasutasime kohalikku abivahendit. Aitäh aarde eest!
Algul lootsin ikka niisama karbini ulatuda, aga see osutus keeruliseks. Autos olnud abivahendiga oli töö kiire ja korralik, tänud.
Algul arvas GPS, et aare on hoopis teisel pool! Panin ta uuesti otsima ja edasi oli juba lihtne! Õnneks abivahendid olid endiselt samas kohas ja kõik käis kiirelt tänu mu oma abilistele ka! Jõudsime vaid kurvastada, et kunagine ilu ja hiilgus oli nii käest läinud. Võis vaid ette kujutada , kui kaunis siin kunagi kõik oli. Aitäh!
Vaatasin seina. Aitäh!
Sellist mõisahoonet on kurb vaadata. Vähemalt minu hinge tekib vaadates tunne, et veel on võimalik midagi teha, et seda hoonet päästa, et turgutada ta tagasi elule. Vast leidub mõni rahajõmm, kes selle teoks teeb.
Kohalike abivahenditega logitud. Loova mõtlemise korral täitsa võimalik:)
Abivahend oli endal kaasas ning saime ilusti kätte! Tänud peitjale!
Reeglites näpuga järge ajades jääb maastiku raskusaste kindlasti 5 kanti. Äärmisel juhul ehk 4.5 kui mõni superparkuurija tõesti suudab selle üksinda ilma abivahendeid kasutamata kätte saada. Me kompunnisime 100% kohalikust materjalist tööriista, mis töötas nii kätte saamisel kui ka tagasi asetamisel. Iseenesest sellisena päris huvitav ülesanne, aitäh.
Koht ka seni nägemata ning esteetiliselt nauditav. Andromedal oli hoone seisukorda nähes kahju (nagu paljudest logidest siingi välja lugeda võib). Minu jaoks annavad looduse võimust võtmise märgid jällegi teistpidi positiivse mõõtme - kui inimene ei kasuta, siis peabki vaikselt hääbuma. Ja seni kui veel täiesti hääbunud pole, omandab uinuv hiilgus justkui teatava lisakvaliteedi. Parema võrdluse puudusel, umbes nagu Okasroosikese loss, mis väätidesse kasvanuna on müstilisem ja tugevamalt mõjuvam kui puhta ja hoolitsetuna.
Kõigepealt jäi teeäärde parkides silma lähedalasuv supluskoht, kuhu kindlasti tulema peab. Tõesti ilus maja, kui see ainuly korda tehtaks. Aarde kirjutasime esimesel vaatlusel sinisesse listi ja hakkasime juba tagasi jalutama, kui natuke logisid lugesin. Hmm ongi niisama ka saadud. Läksime meiegi siis tagasi ja kasutasime eelmisest maha jäetud abivahendeid. Nii läks üpris kiiresti. Aitäh!
Tegime väljasõidu lõunasse. See oli meie esimene. Siin on ilmselt tõesti maastik ja peidukas sassi läinud. Võtan endale vabaduse need ära parandada. Vahva koht, jälle üks kadunud hiilgus.
No siin meil emotsioone, mõtteid ja lähenemisviise jagus, aga kahjuks ei saa lähemalt kommenteerida ;) Ilus koht. Õitsva ja lõhnava puu alt viis trepp mõisatiigi äärde, seisatasime siin korra ja kujutlesime mõisapreilit lendlevas valges kleidis siit vaadet imetlemas. Idüll.
Seda aaret läksin ise logima. Peidupaigas märkasin konteinerit, leidsin lähedusest abivahendi ja panin logi kirja. Tagasi panin sama abivahendiga. Õnnestus teisel katsel, aga pidama see topsik sinna jäi. Täname!
Kui koordinaatidele jõudsin, vaatas aare kaugelt vastu. Kättesaamisega oli veidi võimlemist, kuigi tagasi panemisega läks tegelikult vist rohkemgi aega:)
Kena mõisakompleks. Tänud tutvustamast!
Tänud peitjale ja pikka iga aardele!
Parkisime auto maanteele ja läksime mõisa uurima. Uhke koht ja linnamägi tuli üllatusena. Aaret sai natuke aega otsitud, kuni jäi silma. Maastik on omapärane, ise määraks selle maksimaalseks. Aga kätte saime ja tagasi sai ka pandud.
Vana-Antslast olen ikka mööda sõitnud, aga siiani on jäänud peatumata. Nüüd sai viga parandatud. Aardel võiks maastik isegi 4 olla. Kätte veel saab, aga tagasipanek on küll täpsete käte pärusmaa.
Selle aarde raskusastmed on jah kuidagi pahupidi, õnneks siiski õnnestus geokotis leiduvast sobilik abivahend kombineerida. Aitäh peitjale.
Teoreetiliselt on aarde raskusastmed täpselt vastupidi, kuigi ega ka niipidi väga vale ei ole. On vaja tsipake mõistust, et jalad maas logida.
Tänane viimane aardeleid, STF tuli selle unustusse vajunud mõisa juures. Mu õpilane Laura, kes käis eelmisel suvel mu geopeituse valikaines, on nüüd oma esimese aarde peitnud. Ta tuli isegi meile seltsi, kuna elab siinsamas Antslas. Vahetasime logiraamatu mu autos olnud parema vastu ja kiitsin tubli esimese aarde peitmist. Nii suur rõõm on näha, kuidas õpilased on nakatunud maailma parima mänguga. Siis oligi aeg koju suunduda ning enne kummikinnastega poest vajalik toidukraam osta. Aitäh, Laura!