Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Harjumaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 1.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Vanad rajad on ühed toredad asjad. Tavaliselt neid tähele ei pane, aga kui korra märkad, siis võib sealt nii mõndagi põnevat leida.
Antud rada tundus kaardilt olevat isegi rohkem unustatud kui kohapeal selgus. Siiski vana sild on lagunenud ja suuremate masinatega enam kuidagi sealt üle ei pääse. Näha on veel natuke silla jääke. Jala pääseb aga üle ja teed läbib ka RMK matkarada. Varem oli tegu Vetla maanteega ja selle sillaga üle Tarvasjõe. Vanasti elanud jõe ümbruses tarvashärgi. Nad käinud jõel joomas. Sellest hakatigi jõge kutsuma Tarvasjõgi.
Aare ise on teest natuke eemal ja märjemal ajal võib maastik väheke pehme olla.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
lahe_teostus (14), soovitan (10), lumega_leitav (2), lühem_matk (1), lemmikloomasõbralik (1), 2020_aasta_aarde_kandidaat (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8KG11
Logiteadete statistika:
92 (98,9%)
1
2
2
1
0
0
Kokku: 98
Kohalikud konnad nautisid seda vihmast ilma rohkem kui mina, aga jonnakus viis mind ikka aardeni. Lõpuks sain aarde logitud jamaasikatega suu magusaks.
Peale üritust alustasime siinsete aarete noppimisega. See oli siis esimene reaalne tops mida noppima tulime. Ohoo mida eest leidsime. Mina sain logida, poiss sain natuke mängida aarde konteineriga ja oligi aeg edasi liikuda. Suured tänud aarde eest.
Korra olin siin juba otsimas käinud. Kuid tookord oli midagi valesti ja logitud ei saanudki. Seekord läks eriti lihtsalt. Nüüd siis selle seeriaga ilusti ühel pool.
Tänud.
Leitud. Ilm oli ilus, teekonda ilmestasid kohtumised rästikutega (ühel juhul väitis Urve, et ma astusin rästikule peale!) ja viimane oli ca 3m enne aardekonteinerit.
Kodutöö oli tegemata ja kohapeal polnud levi. Natuke edasi liikudes, siiski levi ilmus välja ja ka aare sai leitud. Lahe teostus.
Laisk olin ja ei pannud kummikuid. Üks hetk siis seisin keset vesist ala ja oli näha, et põder oli ka seal trampinud. Mingil imekombel jäid varbad siiski kuivaks ja hoolikalt jalgealust valides jõudsin ka vahva aardeni. Aitäh!
Kaks aastat tagasi alustasime RMK Oandu-Ikla matkatee läbimist. Nii, et teeme seda osade kaupa jalgsimatkana jaanuarikuu esimesel nädalavahetusel. 2021. aastal läbisime matkateel kahe päevaga teekonna Oandult Kalmeoja lõkkekohani. Ööbisime Ilumäe piirkonnas suures telgis. 2022.aastal läbisime kolme päevaga matkatee Kalmeojalt - Aegviiduni. Ööbisime mõlemal ööl telkides. Sel aastal, 2023, jõudsime kolme päevaga Aegviidust Hiieveski puhkekohani. Sel aastal ööbimise majutustes, mis jäid täpselt matkatee äärde just sobivatel kaugustel - Söesauna talu ja Rabav Puhketalu. Ja juhtusid olema need nädalavahetuse päevad, just need kolm päeva, kus ilmataat otsustas pakkuda karget talveilma. Teekond oli külm, karge, sõnulseletamatult kauni looduse ja paksu värske lumega. Ja üsna vaevarikas kõike eelnevat arvestades. :)
Teekonnal sai leitud kaks geopeituse aaret. Üks neist oli Vana raja III. Ümberringi oli imeilus muinasjutumets. Aitäh aarde eest!
Mõnus jalutuskäik pealelõunases päikeses. Meie jätsime hoopiski auto puhkekeskuse äärde ja tulime sealt mööda rada. Rada ise on tõesti pigem isegi sõidetav aga kuna kõhud olid Tapal head ja paremat täis pugitud, siis tundus jalutamine hea mõttena. Aarde teostus on vahva, kahju ainult, et südasuvel polnud seal floora ja fauna keskel väga aega seda nautida.
Teist korda siin, eelmisel korral oli aare kadunud, nüüd leidsin, Aitäh!
Mõnus näha et aare oli taastatud. Kuna teekond oli selge ja selleni viis rammus georada siis oli juba kõik tuttav. Sai logitud. Punamäel trimmerdas peretütar roosade kõrvaklappidega muru. Kõik oli sama äge kui kevadel. Alles see oli...
Mina sain nautida toreda aarde otsimist, koer sai nautida jões ujumist ning mõlemad asjade käiguga rahul.
Peatusime jalgrattamatka ajal lähedal asuvad turismitalus ja nii sai see tore aare üle vaadatud. Aitäh!
Väga vahva aare, sai kohe mitu korda mängitud! Kummikutega oli hea julge kõndida. Tänud aarde eest!
Viisime uue kasti paika. Sai vast nüüd natuke püsivam meie kliimas, ehket asjad ei tohiks nii kergelt kokku joosta.
Muutsin aarde staatust. Uus staatus on "Ajutiselt kättesaamatu".
Tundub, et ei toiminud mu ajutine lahendus üldse. Teen sinna uue asja ja viin millalgi paika.
Lähenedes ehmatasin ära, et kas tõesti tulin valelt poolt. Õnneks kui suurem ehmatus mööda läks, leidsin ka probleemile kiirelt lahenduse. varsti jäi ka põnev aare silma ja asusin pusima. Nokitsesin seal tükk aega, kuid tundub, et sügis on oma töö teinud ja logiraamatuni ma ilma aaret ära lammutamata poleks jõudnudki. Eks tuleb kunagi jälle tagasi tulla. Neid mitteleide jäi siia piirkonda ikka päris mitu.
Teist korda siin. Aare oli kohal, aga justkui ei olnud nii nagu peaks. Tänud peitjale aarde eest.
Panin uue topsi. Ei jäänud hea, kuna üks element sai liiga võimas...mõtlen midagi muud välja aga seni saab vähemalt logida....kuidagi...
Käisin kohal, pesakast oli tühi, aare on ära lennanud! Kirja polnud midagi panna. Palun hooldust!
Täna oli vaja kalendris "auku täita" Found it: 09.Jul.2021 12:16 Vana raja III. Tore asi meisterdatud. Radu läks kõvasti aardeni aga viimane logi oli juunist. Lahkusime mööda lõputuid metsasirgeid.
Pärast Fred Jüssi radadel käimist põikasime ka siit läbi. Tore teostus, aitäh!
Aarde ümbrus oli tõesti veitsa vesine aga jõe ääres see nii võibki olla. Tore konteiner. Kiidan ja tänan!
Raja leidmisega probleeme polnud, küll agagi ajas korraks segadusse kirjeldus, et kummalt poolt silda siis otsima peab. Õnneks ei pidanud kaua sääskede roaks end pakkuma ja saime nimed kirja. Monte sai esimest korda aaret nuusutada, loodame, et edaspidi juhatab koer meid GPS-i asemel aareteni :P
Ei olnud plaanis rohkem aardeid võtta, aga kuna nii lähedal olime sellele aardele, siis ei saanud ju logimata jätta. Tänud peitjale.
Auto jäi umbes 700 m kaugusele ja sammusime mööda vana rada kohale. Osa teest oli veel paksu lumekihi all. Aarde lähedal oli päris vesine, aga kummikutega polnud probleemi seal ringi tatsata. Superäge aare, eriti seetõttu, et kättesaamine on tunduvalt lihtsam kui tagasipanek. Andsime siiski endast parima.
Aitäh laheda aarde eest!
Veits kõhe oli minna, sest ega täpselt aru ei saanud, kas praksuva jää all on jõgi või maismaa. Õnneks läbi ei vajunud.
Aare meeldis, aitäh!
Eilsed autojäljed tõid kohale, jalajäljed hakkasid ka õiges suunas minema, aga siis panid purdest üle. Tegime siis ise raja sisse, hetkel oli pigem lumine kui märg. Aitäh!
Auraga koht, tähelepanuväärne kindlasti! Mis aardesse puutub, siis ega eriti rääkida ei või :o) Põhimõtteliselt tuttav süsteem, kui teatud moel vaadata. Leidsin kohe ja sain ka kähku logi kirja, kuid tagasi panemine võttis ilmatuma kaua aega :D Teostus on hea, idee aga lihtsalt geniaalne! Soovitan ja tänan!
Lasin end jälle ära rääkida, kuigi polnud täna mingit tahtmist kuhugi kolistama minna. Pakkisin end korralikult sisse, et külm ei hakkaks, sest kes teab, mis plaanid Simonel ja Kristjanil täpsemalt on või jooksvalt tekivad. Aga selle peale ei suutnud mu aju kordagi tulla, et metsaalused võivad märjad olla. Hea, et toasussides ei tulnud, nagu meile tundus, et Simone tuli aga tema vahetas need kerged papud kohe kummikute vastu. Kui mina aarde juurde jõudsin oli tops juba Kristjanil pihus. Tagasi asetamine oli tavapäratult aegavõtvam protsess. Aitäh!
Kui hommikul uus pusle välja tuli, siis muidugi nikerdasin selle vaikselt kokku ja umbes pool päeva hiljem söötsin Kristjanile plaani, et läheks Ida-Virumaale. Õnneks tõi ta mind pilvedest alla ja peale kiireid realistlikke kalkulatsioone tundus veidi lähemale maanduda tiba mõistlikum. Kauplesime veel Airi kampa ja saabusimegi soojenduseks siia.
Kirjeldust ei olnud üldse lugenud, aga kuna I rajaga sai alles hiljuti tutvust tehtud, siis ajasin kummikud jalga ja see osutus praegusel aastaajal tõepoolest ainuõigeks valikuks. Leid tuli kiirelt, hoopis rohkem väljakutset pakkus topsiku tagasi asetamine. Aitäh!
Vana veel käimata rajad on põnevad paigad. Jätsin auto kaugemale, et nautida rajal jalutuskäiku mõnusal sügisõhtul. Aare on selline kavalake, et lihtne kättesaada, aga proovi sa teda tagasi panna. Tänud Laurile ! Oli tore.
Selle vana raja eelmised versiooni, I ja II, on varem leitud. Täna oli kord selle käes. Mööda uut rada sai kohale sõidetud selle vana raja juurde ja aare leitud kiirelt. Hea teostus, mina tänan!
Indy ja Marise Ikla-Oandu jalgsimatk, 16. päev, karbileid nr 1. Selle aare oli mu back-up plaan kui peaksin matkatee sillaga feilima. Ei feilinud ja boonusena sai päeva kirja koguni 2 leidu :).
Oandu - Ikla jalgsi teine etapp. Seekord ilma Hennyta ( oandu- Aegviidu leiud seni logimata). Tulin rongiga Aegviitu ja see sai esimese päeva aardeks. Tops vedeles maas, panin nime kirja ja nikerdasid õigele kohale. Tänan aarde eest rajal!
Leitud???? Taas üks omapärane lahendus logiraamatu kätte saamiseks ja tagasi panemiseks. Väike jalutuskäik kauni oja juures, aitäh!
Carolina rääkis juba kõik ära. Ma JUST tõdesin, et meil on uhiuus esiklaas, sest senine sai Suure-Kambja aarde manu veoka ratta alt kivi ja mõranes. Karl uudistas mainitud esiklaasi ja küsis, kas see on täke ja kas see on mõra. Terve klaasi ulatuses jooksis kaks imepeenikest jutti. Pekki küll! Enne Suveseiklust?! Parklas selgus, et pagana ämblik mängis oma võrguga ja liimitäpiga vingerpussi, milline kergendus!
Aarde juurde viis tõesti tore vana rada ja aare ise oli kiiduväärt teostusega. Mängisime sellega tagasipannes omajagu, et saaks piisavalt hästi :-) Tänusõnad Laurile aarde ja ämblikule kalorite-närvirakkudes kulutamise pärast :-D Aare parimas korras.
Leitud teel Suveseiklusele Järvamaal.
Fredi juurest tulles avastasime Subaru värskelt vahetatud esiklaasilt täkke ja prao, mis üle klaasi venis. Meeleolu läks nulli muidugi. :(
Vana raja juures peatust tehes läks Paavo pragu lähemalt uurima ning tõmbas selle lihtsalt ära. Mida #%"¤#?! Ämblik oli oma niidi niimoodi esiklaasile vedanud, et see tundus praona. :D :D Nüüd saime kõhutäie naerda ja jalutasime heal meelel aarde juurde. Ah selline vahva asjandus metsa tehtud. Aitäh laurile ja aitäh ämblikule! :D
Täname peitjat põnevale jalutuskäigule kutsumast ja vahva aarde (teostuse) eest!
Kunagi matkateed läbides oli see purre suurveega kaduma läinud ning pidin mööda maanteed matkarajale ühe pauna sisse tegema. Nüüd oli kõik nii nagu tarvis. Karbini viis korralik georada. Aarde teostus igati tore, nagu peitjalt oodata oli. Tänud!
Punamäe teelõigule keerates teatas maps, et 2,4 kilomeetri pärast hakkab Euroopa. Ega meil ei olnud selle vastu midagi, sõitsime siis sinna Euroopasse, parkisime auto käänaku peale ära ja kuna ma olin ainus, kes kummikuid evis, siis käisin suts nullis ära. Koht oli tõesti kena ja aare ise ka toreda teostusega. Tänud peitjale!
Vahva teostusega aare mõnusa atmosfääriga paigas. Aitäh.
Kiire põige tagasi Harjumaale ja laheda teostusega aare leitud. Kaaslane kahtles sügavalt silla kvaliteedis. Aitäh!
Veetsime toreda päeva Kõrvemaa järvel logeledes, supitades ja õngitsedes (jess, noor kalamees sai lõpuks oma esimese kala ka kätte). Õhtul koduteel müüsin siiski veel ka maha mõtte külastada ühte aaret. Variantidest Fredi radadel ja vana raja osutus laste poolt valituks viimane kui pisut lühem jalutuskäik;). Tuterdasime kohale, imetlesime jõge, vaatasime pisut kahtlevalt suvist lopsakat rohelust, aga jõudsime siiski ka aardeni, kus ootas ootuspäraselt vahva asi. Lõbutsesime sellega pisut ja lõpetasime algselt geovabalt plaanitud päeva siiski toreda leiuga. Aitäh!
Vana rada polnudki nii vana nagu ma kahtlustasin, täiesti raja moodi veel. Ja tasub ikka nina gepsust üles tõsta, sest kuni vanemad meist seda jälgisid, käisid noored lahtiste silmadega ringi, üks neist leidis peidiku ja teine võttis topsiku välja. Tagasipanemisel sai natuke abistatud, et ikka õige seis taastada. Kergemad proovisid ka sillaületuse ära. Täname siia juhatamast!
Selle aasta esimese matkatee külastuse kõrvale sai võetud ka üks aare. Mida rohkem kilomeetreid päeva jooksul kogunenud on, seda vähem oluliseks muutuvad rajaäärsed aarded. See jäi õnneks piisavalt lähedale. Vedas, sest tegu oli väga laheda teostusega aardega. Tänud peitjale!
Maa oli mäda küll ja pidi hoolega valima, kuhu astuda, et maapind sellist kogust lolli liha ikka kanda jaksaks. Igati vahva teostusega vidin. Aitäh peitjale.
Sellised aarded mulle meeldivad, suurus kindlasti mitte mikro. Lahe aardevidin. Sild on kah (kergematele)
Mõnus vana rada viis kohale ja päikesepaiste tegi paiga veel eriti võluvaks. Tänan kutsumast.
Bella juures läksime me lahku Kaupost-Liisist, millest oli küll kahju, sest nendega lobada on tore. Siia tulime siis 3-si ja Henriko tahtis algul autosse jääda, et mingi jura vana koht. Pärast meeldis talle hullupööra kõikuval laudsillal.
Aare jällegist pärl. No krt, et mul endal sellised mõtted pähe ei karga. Tänud Laur taas üllatamast!
Mu jaoks tänase geotuuri viimane leid. Kell 05:30 ärkasin üles ja kell 7 saime starditud, koju jõudsime kella 21 paiku. Praegu on loodus nii vettinud, et igal pool peaks kummikuid kandma. Kuidagi sai saabastega kohale ja laheda teostusega aare leitud. Leid oli kiire, tagasi panekuga läks natuke rohkem aega. Tore, et neid ideid ikka jätkub.
Nagu ikka, olime ka seekord kõigepealt valel pool jõge. Aitäh.
Jalad jäid kuivaks. Aare ise oli tore ja midagi teistsugust. Hea kvaliteediga, nagu Lauri puhul kombeks. Tagasipanekuga läks nõks aega
Meie saime loomulikult jäe mõlemal kaldal käidud heas usus et rajal ikka sild ka alles on, olgu või vana. .... Polnud, Õnneks tore aare oli
Esimene kord sai veidi valelt poolt lähenetud ja es vaatas otsa meri. Siis sai teekond teiselepoole võetud ja seal ta oligi :) Korralik asi, tänud :)
Teel liigaasta geosündmusele jäi teele. Ootamatult oli tekkinud võimalus teha värskesse lumme jälgi ja seda ei saanud ju jätta kasutamata. Ja aare ise … Minge ja vaadake!
Lumi oli maas ning mingi teerada nagu aarde poole läks. Hakkasime minema ja jõudsime järeldusele, et see oli natuke vale tee. Võtsime õige kursi ja leidsime väga toreda aarde. Kauaks vanale rajale ei saanud jääda, minu kummikus olnud jalad hakkasid külmetama.
Võtsime liigaasta päeva tähistamise sündmuse raames ette 3-päevase geotuuri Tartumaa poole. Antud punkt ei olnud küll esimeseks päevaks plaani lisatud aga lähedusse jõudes tuigatas peas, et siin ju see Lauri aare, mille ta nii muuseas enamvähem mu kodu lähedusse peitis. Maire rangel soovitusel sõitsime valele poole jõge, et saab ju ikka üle silla.
Ümbrus oli muutunud tõeliseks talve võlumaaks. Ma lükkasin jalge otsa säärikud. Maire katsetas lumes sumpamise tarvis kummikute varianti. Parkimisplatsilt läks kergelt peitu läinud rada täpselt soovitud suunal. Võtsime jälje üles, lootuses, et see viib meid ka õigele poole kallast. Sissekäidud rajas olime natukene skeptilised ja taganesime kohta, kust kunagi ammusel ajal sai veel autoga üle. Sealt märkasime, et natukene ülesvoolu üks lumme mattunud sillalaadne moodustis siiski eksisteerib. Seal saatsin kergkaallase olukorda hindama. Teadmata elu juhtumiks filmisin kaadreid üles. Paraku kõlbas salvestatud materjal vaid kustutamiseks, sest midagi põnevat ei juhtunud. Endal oli üle jõe minnes 10 korda tunne, et kohe-kohe jalge all olev laud murdub pooleks. Pidas ka minu kaalule vastu.
Õigel kaldal olles ei läinudki rada enam nulli poole. Tekitasime siis niiöelda eksitavaid võlts RMK matkaradasid juurde kuhu matkalised ära saaksid eksida :) Nullist leidsime väga toreda peidiku, panime nimed kirja ja asusime tagasiteele.
Et kõik ideaalselt ei läheks, siis tagasiteel libises mul jalg palgilt maha ja potsatas jõkke. Ime kombel jäi jalg kuivaks.
Oli tore seiklus, aitäh aarde eest!
Vesi ajas üle kallaste, sillakene leidus veel nibin-nabin veele toetuvat. Vahva teostus. Tänud peitjale.
Mitmekesi koos matkatud ja leitud.Aitäh!
Pärast lausvihmalist laupäeva sai see rada meie esimeseks väljavalituks. Tee ja muu pinnas olid rohkem kui natuke pehmed ja üle silla sai vaid kummikutes. Sellegipoolest oli vahva koht ja tore aare. Tänan!
Tuttav rada matkateedel käimise ajast. Tünnimeistri juures sain siis oma veepudelid täidetud. Aitäh!
Hommikul telefoni vaadates avastasin, et mitte kaugel kodukohast uus aare ilmunud.Päeval mõtlesin, et kas minna või mitte, aga õhtul otsustasin ikkagi ära käia. Seda kanti tunnen väga hästi, sest enamus kukueseentest tulevad sealt kandist .Samuti on lugematuid kordi sõidetud seda metsateed mis viib Punamäelt otse Kaunissaare veehoidla juurde välja .Suvel Tallinnast tulles olen tihti läbi Kehra tulnud ja läbi metsa Lehtmetsa risti.
Kuna päev läbi lõõtsus tugev tuul mis kuidagi raugeda ei tahtnud, siis igaks juhuks võtsin sae autosse kaasa.Korra olen sellel teel jäänud langenud puu taha ja tookord kulus käsisaega saagides tublisti üle tunni kuni lõpuks edasi sain sõita. Täna igatahes saagi vaja ei läinud kuigi terve tee oli oksarisu täis ja ainult paar korda oli autost vaja välja tulla, et oksi ära visata.Kusjuures tee aardeni oli samuti üsna tüma tänu vihmale. Tarvasjõe äärde jõudes märkasin äkki kellegi säravaid silmi pealambi valgusvihus.Kuna need olid otse keset jõge, siis oli kohe selge kellele need kuuluvad.Hiljem aaret otsides avastasin, et kohe paari meetri kaugusel konteinerist on sama elukas oma hambaid värskelt teritanud.Loodan, et talle piisab läheduses olevatest puudest ja aardeni lähiajal ei jõuta. Konteinerit kätte võttes arvasin, et kindlasti on keegi juba logi kirja saanud, aga kui korki keerates kostus eriline krõbin, siis... FTF läks kirja kell 18.00 ja loodan, et kõik püsib seal kindlalt ka edaspidi.Mulle meeldis, et siia tee äärde on tekkinud lõpuks aare. Tegelikult juba eespool mainitud metsatee võiks veelgi mõne aarde saada, sest vähesed teavad selle olemasolust .Aitäh.