Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Väljaspool Eestit Raskusaste: peidukoht 2.0, maastik 2.0 Suurus: normaalne Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Trysil on Norra populaarseim suusakuurort ja olles seal, tekkis idee peita aare. Tegemist on suusatajatele mõeldud aardega, sest ega muud seal eriti teha polegi. Kui gepsud kaasas, kuid õhtuti tegevust napib, võib minna ja proovida see üles leida. Aare on pakitud plastikkarpi, sisse pandud vahetamiseks väikseid mänguasju. Aarde juurde autoga otse ei saa ja see tuleb natuke eemale jätta, et mitte tekitada liiklusohtlikke olukordi.
Vihje: kuuse all, kalju serval
A|B|C|D|E|F|G|H|I|J|K|L|M|0|1|2|3|4
N|O|P|Q|R|S|T|U|V|W|X|Y|Z|5|6|7|8|9
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC1TR06
Logiteadete statistika:
15 (88,2%)
2
1
4
2
0
0
Kokku: 24
Anne-Ly võttis juba kenasti kokku meie reisi ja aarde külastamise. Selle külastamine oli üks kohustuslikke kohti meie reisil. Tänud!
Võtsime selle aarde Soome-Norra-Rootsi tuuri käigus. Tuuri esimene eesmärk oli Turu linnas toimuv WMOC ehk veteranide orienteerumise maailmemeistrivõistlused ja FIN5 sprindivõistlused. Sealt suundusime Nordkappi ja matkasime ka Knivskjelloddenisse ning siis tagasisõit läbi Norra ja siit edasi Rootsi. Kaks nädalat täis imelisi vaateid, muuseumikülastusi, kohtumist nii jõuluvanaga, kui teel jalutavate põhjapõtrade ja lammastega. Loomulikult logisime ja logime ka aardeid nii huviväärsuste juures kui lihtsalt sirutuspeatustes. Siin aarde lähistel meil just pikemat toimetamist polnud. Eesmärk oligi aare ise. Lugeda ja ka kuulda oli, et samal ajal toimusid mingid rullsuusavõistlused, kuid selle alaga meil mingit kokkupuudet pole. Jälgisime vaid, et kellelegi ette ei jää. Aare on enamvähem korras - õrnalt niiske, aga töötab küll. Tänud peitjale!
Logisime aarde suusa/lauareisi viimasel mäepäeval. Helde saatuse tahtel õnnestus mul sokutada ennast ühele erakordselt õnnestunud reisile, mille ootamatuks boonuseks osutus kõnealune aare. Vaatamata paksule lumele, tuli konteiner igati sõbralikult ilmavalgele.
Kuigi Trysil mäepäevadest saatis meid vaid ühel päikesepaiste, mis jäi ülejäänud aja vältel tihke pilvkatte ja udu taha peitu, piirates kõrgemate radade sõidurõõmu, jäin tervikuna lauatamisega igati rahule. Neile, kellel suurem soov off-piste vaimus puude ja mogulite vahel kulgeda, soovitan soojalt radu 82 ja 84. Tänud kõigile.
Õige jah, mul oli see ka ju netis logimata veel (nagu lisaks pool miljardit muud aaret). Mitte, et ma kohe aru saaks, milline Salme seal milliste Sportlaste või kahemilliste Geoloogidega nüüd 2024 märtsis käiski - aga see selleks :o)
Mina olin 2023 suvel oma elu teisel Norra geotripil ja üle EU piiri sõitsin justnimelt Trysili lähedalt - vihje salakaubavedajatele, wink-wink ;o). Tee mis teed, aga mägedest rääkides - Eestis neid päriselt ikka ei ole. Soomes tegelikult ka mitte. Isegi Rootsis - peaaegu. Skandinaaviamaades ongi ainult Norra mäed ainsana tõsiseltvõetavad ja ma ei räägi üldsegi talispordist, vaid täitsa niisama suvisest matkamisest, jalamilt lumeni ja sealt tsipake edasi. Tõsi, südasuvel tuleks valgeid tippe otsida pigem Kesk-Norrast.
Viimane kolmest GP "Väljaspool Eestit" aktiivsest aardest, mis mul veel leidmata, moodustas loomulikult kohustusliku osa seekordsest Norra tiirust. Edasi viis tee Lillehammerisse, Bergenisse ja sealt edasi põhja poole mööda gurmaanide träkki, Oslo jääb tulevikku ja ega sinna õigupoolest nii kangesti ei tõmbagi. Kuhu kummalgi varasemal tripil eriti ei jõudnud ja kuhu küll tõesti tugevalt tõmbab, on Lofoteni saarestik.
Täna peale lõunauinakut oli just paras aeg aare tagasi viia. Sõitsime keskusesse ja sealt edasi kand ja varvas aardeni. Natuke sai kaljuronimist kah praktiseeritud. Nüüd on aare igati korras (kuigi vajaks õhuvärskendit) ja ootab uusi otsijaid. Ka lund hakkas sadama! Jee!
Juba suvel sai see reis broneeritud. Siis ei olnud muidugi midagi teada suurest lumepuudusest, samuti ei teadnud me ka seda, et öösel tehakse kella kolme-neljani diskot ja bussijuht/reisijuht peab seda normaalseks :) Niisiis me väga magada ei saanud, aga peale hommikust lauatamist olid diskorid ära vajunud ja meie saime lõpuks natuke magada. Seejärel oli vaim valmis aardeni matkama. Et lund praktiliselt pole (mõned pikad ja korralikud rajad õnneks ikka on :) ), tuli leid üsna kiiresti. Võtsime aarde ööbimiskohta kuivama, aga siin vist pole praegu paariks päevaks kättesaamatuks mõtet panna? Järgmisel aastal oleme targemad ja tuleme veebruaris või midagi (ja autoga...). Teeks geopeiturite tuuri või midagi, turismiatraktsiooniks see aare, kes on pundis?
Tulime nädalaks Trysilisse lumelauatama ning otse loomulikult otsisime teiste aarete seas ka selle aarde üles. Lund palju ei olnud, seega tuli leid kiirelt. Logiraamat oli niiske ning võtsime aarde kogu kupatusega ajutiselt kaasa - kuivatame ja hooldame. Aitäh peitmast!
Olin selle aarde teine leidja aastal 2007. 2013 käisin taas Trysilis lumelauaga kargamas ning ka aaret taaskülastamas. Siis oli kõik bro. Kui 2015 märtsis neljandat korda Trysilisse sõit ees, vaatasin Eesti asja seisukorra loomulikult üle, et vajadusel sekkuda ja kõpitseda. Selgus, et vajabki, sest logiraamat on märg või jääs.
Olin juba neli päeva Trysilis ja vahelduseks ka Rootsis Tandadalenis lumes hullu pannud. Kui 2013 jäid minust kaks suurimat hüpet puutumata ja tõdesin toonases logis, et olen vist vanaks jäämas ning nooruslikku uljust enam pole, siis sel aastal jätsin tegemata vaid ühe, gigahüppe. Kõik muud, kuni 13-meetrised said korduvalt ja edukalt ära karatud.
Täna hommikul panin lauajope taskusse uue logiraamatu, minigripi, juhendi ja pliiatsi. Äkki läheb vaja. Kui teised olid lõunasupile suundunud, püüdsin telefoniga aardeni navigeerida. Midagi oli ka eelmistest külastustest meeles. Seepärast ei uskunud ma C:Geod, kui too mind 60m teisele poole teed juhatada tahtis. Ronisin sinna, kus mina aarde kaks korda leidnud olen. Aga tee või tina, lund, eriti just kinnipakitud paksu lund oli ligi meeter, lisaks 10+ cm värsket. Otsisin ühe ja teise vihjepuu alt, mälu järgi, aga ei midagi. Kui 2013 oli aare kohe silmnähtaval, siis täna olid puudel oksad tihedalt puude ligi vajutatud ning ei osanud kuskil kaevamagi hakata. Päris kindel ju õiges puus ka polnud ning labidat erinevalt 2007 leidmisest samuti mitte. Kuna ääretut motti aaret välja kaevata ei olnud ja mägi-puuder-hüpped ootasid, lahkusingi leiuta ja hooldusvõimaluseta. Aga eesmärk ning mõte olid ju üllad :-) Teisi aardeid sel reisil ei otsinudki, sest lumi pakkus eluks kõike vajalikku ning energiat muuks ei jagunudki.
Viimane leidja GC lehel tõdeb 6. detsembril 2014, et logiraamat on jääs. Viimane kirjalikult tõestatav leiuüritus toimus 24. jaanuaril, aga lume tõttu jäi leidmata. Nagu ka minul. Kahju, oleks aarde korda teinud. Eks näis, millal uuesti :-) Tervitused lumemeestele ja -naistele!
Koolivaheaja reisil oli väike lootus ka see aare leida, aga lootuseks see jäigi. Kolmandal mäepäeva hommikul olid jalad üsna valusad, võimalik, et põrutasin nad eelmisel päeval kuidagi ära. Ka käsi oli valus- Keila tööstuspargist saadud vigastus ei olnud veel täielikult paranenud ja sai eelmisel päeval paraja põntsu ka. Niisiis otsustasin hommikupooliku pühendada aaretele. Kõigepealt seiklesin lasteradade juurde, kus sain kirja kaks leidu, siis aga Touristsenteri juurde. Jätsin lumelaua sinna, logisin ära ühe kiire magneti ja läksin siis seda aaret otsima. Ronisin sinna kivi otsa küll, aga aaret ei kuskil. Kaevasin ja tuhnisin seal tihedas lumesajus oma pool tundi, aga mida ei leidnud, seda ei leidnud. Kokku sain reisi jooksul 4 leidu ja 4 mitteleidu(üks neist Stockholmis). Kõige kodulähedasemat aaret pidin erinevate huviliste tõttu lausa kolm korda külastama :) Tänan siiski aarde eest- ega muidu poleks lumesajus sinna kivi otsa roninud :) Ehk mõnel järgneval aastal õnnestub ka leid kirja saada.
Matkasin viimasel mäepäeva õhtul väsinult mäesuusasaabastes kalju juurde, vaatasin nabani lume-soolahunnikut, loobusin ja kõmpisin läbi tiheda lumesaju keskusesse tagasi. Küllap tuleb mõni teine ja parem kord, kui tulema peab.
Reisiplaani tegemisel kindlalt sihiks võetud aare, sest .... kuidas Sa ikka lähed omade pandud aardest mööda :) Ja leitud ta saigi! Täname!
Suusareis viis mind selleks nädalaks Norrasse. Kindlalt sai üheks must-have aardeks seesama Eestiga otseselt seotud Trysili aare. Õhtud on siin külmad, pimedad ka. Üksjagu aega sai ikka üht ja teist puud uuritud, enne kui metalne tops leitud sai. Aga soe kodune tunne tuli karpi välja võttes. Põhjamaadesse suusatama tulles pead ikka igaks ilmaks valmis olema. Brr. Järgmine kord - Alpidesse
Kutsuti paar päeva enne lumelauareisi algust kaasa. Muidugi läksin, sest Trysilist on ainult head mälestused - siin hakkasin 2007. aastal esimest korda suuremaid hüppeid kargama. Seegi kord oli lauapark ülikõva, parimal juhul sai ühe sõiduga teha kümme(!) hüpet jutti. Tõsi, kaks gigantsemat neist jäid minul seegi kord puutumata, ei ole enam seda nooruslikku uljust. Või on see hoopis vanamehe tarkus: julgus - oskus = enesetapp.
Lund oli u 72 cm, päike paistis kõik kuus päeva jutti. Kahjuks ei sadanud ainult uut lund peale. Pika ja aeglase pargitõstuki all sai sellegipoolest väga intensiivselt puudrit sõita. Rajad olid üsna kõvad ja pealelõunaks keskelt ka jäised, aga radadel ma eriti ei sõidagi. Suurim külmakraad oli -21 ja -15 oli üsna keskmine. Kusjuures ühel päeval oli üleval -8 ja samal ajal all -16. Päris tuntav vahe katmata ninaga, kui kiiresti alla sõita.
GPS lähimate aaretega (Aitäh Carolinale!) oli ka paaril päeval taskus. Lihtsalt niisama, et mõõta läbitavat teed, hiljem teekonda vaadata ja ehk mõned aardedki üles otsida. Peatusin mõnel korral 3-4 aarde juures, aga kuna mul oli ainult koordinaat, ei mingit kirjeldust, suurusi, raskusi, vihjeid vms, siis loobusin peale minutilist otsimist. Hiljem lugesin kõigi kohta, et need olidki nanod või mikrod ja üldjuhul magnetiga kinnitatud. Ei olnud kahju mitteleidudest. Viimasel mäepäeval otsustasin siiski, et austusest Eesti aarde ja peitja vastu teen ühe kõrvalepõike ning lähen leian Trysili aarde, mille 2007. aastal teine leidja olen olnud. Müttasin lumelaud käes aardeni ja leidsin selle koheselt, mitte nagu 2007. aastal pimedas labidaga lund kaevates. Aare oli kenasti olemas, terve, kuiv ja korras. Isegi ilusti kirjutatav harilik pliiats olemas. Pärast kajaliisi ja enne mind oli aaret külastanud veel üks leidja, kes haaras kaasa ränduri või mündi. Mõnus nostalgia tuli hinge ja lühike logi ning tervitused Eestist said kirja pandud. Aardest midagi kaasa ei haaranud, sinna ka ei jätnud. Peitsin samamoodi tagasi ning suundusin veel pooleks päevaks superparki kargama ja selle tõstuki alla intensiivpuudrisse.
Kui tervitada ka saab, siis tervitan peitjat ja kõiki aarde- ning lumefänne! B)
Tegime aardele väikese uuenduskuuri. Uus kuulikindel konteiner, vana logiraamat läks tagasi. Lisasime ka veidi nänni ja norrakate geomündi. Nüüd siis jälle tip-top.
Kätsingu lehelt toovad Norra tuuled sõnumeid, et aare vajaks tuulutamist ja logiraamat kuivatamist. Ehk, et suusahooaeg on algamas. Kes sinna kanti satub, viskab äkki pilgu peale ja kohendab vähe asja. Külastatakse seda ikka regulaarselt ja aastaringselt (jaanuaris täitub kuus aastat ja hetkeseisuga 114 leiulogi). Inetu ka kui "Eesti asi" seal sellises kurvas seisus.