Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Läänemaa Raskusaste: peidukoht 1.5, maastik 3.0 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Nüüdseks juba ununema hakanud ajal käis sadamas vilgas tegevus. Kui sadamavahti polnud näha kai peal liikumas, võis teda suure tõenäosusega leida oma vahitornist mere poole vaatamas.
Nüüd külastatakse sadamat oluliselt harvem ja sadamavahti ennast enam pole. Küll aga jäi temast torni maha üks logiraamat. Mine pane oma külaskäik vanade aegade mälestuseks kirja.
NB! Vaatamata (lahtise) värava küljes olevatele keelavatele siltidele võib territooriumil viibida, ka autoga. Sadama omanikule (vallale) on vana omaniku poolt alles jäänud eksitavatest märkidest teada antud, loodetavasti need lähiajal eemaldatakse.
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
ilus_vaade (6), ronimine (3), drive-in (2), soovitan (1), muguoht (1), ettevaatus_vajalik (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC8D884
Logiteadete statistika:
90 (91,8%)
8
2
2
1
1
0
Kokku: 104
Sadamas on toimumas suured muutused, mille tulemusena võeti maha ka vahitorn. Kas ja mis tingimusel sadamavaht oma tööd tulevikus jätkab, selgub aja jooksul. Üks on aga kindel, et mitte enam samal viisil.
Sai mõnusalt vihmane, tuuline ja libe päev valitud. Aga vaade ilus ja punkt logitud!
Tuul oli nii külm ja vali, et Triin isegi ei kaalunud autost välja tulemist, et mind moraalselt toetada. Seega pidin selle käigu üksi ette võtma. Tänud aarde eest!
Oi kuidas mind kiskus sinna üles, aga ümberringi oli nii palju igas suuruses mugusid, et tähelepanu äratamata oleks see võimatu olnud. Pealegi, minimugude juuresolekul tuleb siiski eeskuju näidata ja mitte lollustega tegeleda :)
Kohale jõudes asjatasid paar Päästeameti meest seal, kes õnneks lahkusid kiirelt. Siis saime meie asjatama minna :) Kõik oli hea stabiilne ja hirmu peale ei tulnud, aitäh :)
Alustasime oma tänast geopäeva selle aardega. Ilus vaade ja vägev bretša meres. Selle aardeleiuga täitus minu tava-aarete kalender ja nüüd on mul igal kalendripäeval tava-aarde leid kirjas. Võib Pärnus vastava Challengi leiuks ära vormistada. Torni ronimine väga kergelt mul ei läinudki, sest eelmise päeva matkaradadel läbitu oli veel jalgades. Kuid hakkama sain. Tänud peitjale.
Seda sadamat käisime kunagi eelmiste aarete logimise ajal uudistamas, jätsime slipi meelde. Mikul läks torniskäimine kiiresti. Aitäh!
Olen siin sadamas erinevatel põhjustel käinud, aga aaret pole siiani otsinud. Täna võtsin eesmärgiks. Tuul oli tugev, tops paistis kaugelt ja nimi sai kirja. Poisid ootasid all ja toimetasid poiste asju. Aitäh!
Jälle üks koht Eestimaal nähtud, kuhu pole varem sattunud. Tore, aitäh tutvustamast!
Tanelil ei olnud siin valikut, tema läks torni ja loomulikult "vabatahtlikult" :) Mõnusalt tuuline ilm soosis ronimist.
Loomulikult pidin mina sinna üles ronima. Iga hetk oli tunne, et midagi kuskilt nüüd merre lendab. Aga õnneks jäi kõik ikka oma kohale. Aitäh!
Peale metsas jalutamist suundusime mere äärde. Kõvast tuulest hoolimata saime nimed kirja. Aitäh!
Värav oli kutsuvalt lahti ja saime sõita tuulisele kuid päikeselisele kaile. Laur võttis logimisau seekord endale.
See Geomäng ei kõlba mitte kuskile. Tuled mitmesaja kilomeetri kauguselt ja siis vahib vastu täiesti tühi tops. Pea-aegu hakkasin vahutama. Nüüd netis asi selge ja asjas naerma, kuidas tsirkus tegelikult käis.
Kiidan Markot, et ausalt üles tunnistasid ja mis kõige kenam - uue logiraamatu istutasid. Kuidas küll catiberg ja wingman nii hästi mu käekirja teavad, et just mina uue logiraamatu, mitte Kleone tegi.
Koht vääris aaret, tänud kutsumast!
Lausa kaks korda sain ronida. Esimesel korral sain aarde kätte ja olin valmis juba üleval logima hakkama, kuid mida pole on logiraamat. Aare kenasti markeeritud ja pliiats sees. Ronisin koos aardega alla ja autos vormistasime uue ajutise logiraamatu, kuhu oma nimed kirja panime ning kribinal-krabinal viisin aarde uuesti oma kohale tagasi. Hiljem logisid lugedes saime teada, mis logiraamatuga juhtus. Vaade tornist oli seevastu ilus. Aitäh!
Tiibadega mees /Wingmän/ võttis nende kastanite tulest välja toomise enda kanda. Me teised üritasime seniks, pea kuklas, näha nähtamatut ja tõrjusime pealetungivaid õngeritvadega tüüpe eemale :D
Päris logiraamat on vist meretuultega võitluses alla vandunud ning minema lennanud või siis muul moel ja mujale ära hiilinud. Lisasime oma pootshaagid märgistustega konteineris olevale lehele.
Leitud, logitud. Aitäh peitmast!
Ei aimanud midagi logiraamatu õnnetusest, aga deduktiivne meetod viis õigete järeldusteni. Lisasime nime Nuffi poolt lisatud paberile. Kui mujal oli normaalne ilm, siis seal oli suht kõle. Aitäh!
Ei ole midagi öelda, olen astunud ämbrisse. Ronisin torni ja olin logimas. Kirjutasin kasutajanime, imetlesin vaadet ning mõtlesin oma eksistentsi üle järele, kui leidsin ennast valiku ees - saja alla või kohenda oma asendit. Otsustasin avalikkuse pahameelga riskides siiski viimase kasuks ning maksin kallist hinda. Logiraamat lendas näpust ja maandus vette. Üritasin teda välja kalastada, aga tulutult. Polnud kaasas ka midagi käepärast, et oma viga heastada ja ajutine lahendus välja meisterdada. Palun vabandust. Hetkel seisab tops ilma logiraamatuga nullis. Proovin esimesel võimalusel uue raamatu tuua.
Liisil oli aare leitud, käisin siis ise ronimas. Vaade oli tõesti hea, aga nagu mere ääres ikka, hakkab õhukeselt riietudes kiirelt külm. Aitäh kohta tutvustamast, siin sadamas polnud varem käinud.
Elvis trotsis tuult ja käis vahtimas. Tänud!
Päike oli nii soe, nii soe ja tuult oli imevähe, meri oli rahulik ja minu järel liikusid veel kaks inimest torni suunas, kuigi kahtlustan, et mugud, kuna naispool, kes redelit pruukis, tegi seda mitte-geopeituja kombel ja ebaledes. Ei jäänud ka vaatama, kas tekkis tal julgust üles välja minna, minust jäi ta ikka nii esimese kolmandiku peale.
Aga see küsimus tekkis küll: miks tops nii avalikult on, kas peabki?
Jah, see kile, külm, tugev tuul.... Aga vaade oli vägev :) Nimi sai kirja, peitjale tänud!
Siin oli täielik drive in ronimine. Tuul ulgus muusikaks kõrval Tänud
Siia tulles tekkis deja vu tunne. Nagu oleks siin juba käinud, või õigemini olengi ju, aga konkreetselt see atraksioon oli tõesti varem puutumata. Aiast sisse ei hakanud pressima, väikse jupi jätsin ikka jalutuskäiguks ka. Taandudes märkasin ka seda kurikuulsat keelumärki. Eks oli omamoodi põnev selle ümber lahvatanud skandaali kõrvalt jälgida. Kiire kõõlumine ja korraks aeg maha ka pakutava vaate nautimiseks ning oligi aeg edasi liikuda.
Tänud.
Turnisin mitu korda seal üleval edasi-tagasi kuniks aare silma jäi. Kena vaade, aitäh peitmast ja siia juhatamast!
Õhtu üks mõnusamaid aardeid. Jõudsime kottpimedas ja jätsime auto märgi taha. Mina kalpsasin välja vahitorni manu ning mida lähemale jõudsin, seda rohkem pilt meeldis. Lahe! Täpselt midagi mulle. Tuiskasin üles, ise rõõmust särades, sest tänu geopeitusele on õnneks normaalsus sellistes kohtades turnida, mitte ei pea alandlikult keelt limpsama ja mõtlema, et oleks tore, aga ei julge minna, äkki keegi sööb veel ära vms. Ronisin tippu, nautisin hetke ja värsket õhku ja mõtlesin, et on ikka hea päev olnud. Aaret kohe ei leidnud, vaid sain natuke ikka otsida. Samal ajal, kui logima hakkasin, oli vaikselt üks mikiloom saabunud ja sisuliselt proovis, kas ma siis ka nägu naerul üleval õrre peal ripun, kui ta redelit raputab. Rippusin küll, lisasin ainult nii palju, et täiega laheeee, tee veel, höhöö.
Sai uuritud siit ja sealt, alt ja pealt ning lõpuks hakkas aare ka silma ja saime nimed kirja.
Sõitsin hoogsalt sadama alale ja avastasin, et ma ei ole seal ainus. Üks paar motikaga nautisid vaadet, siis saabus naisterahvaste seltskond, kellest üks torni ronis. Olin juba kindel, et logib ka aarde aga siiski vaade oli põhjuseks. Kui plats "tühjaks" sai, siis ronisin torni. Võitlesin endaga, kas minna aga tundus siiski kindel ronimine kui ainult ülesse vaadata. Torni tippu jõudes sain ehmatuse kätte, et aaret ei olegi ning tuleb uuesti tulla. Õnneks järgmiste liigutustega jäi väga avalikult peidetud aare silma. Aga see ei ole ka Vabaduse väljak seega kui paljud torni ronivad? Järsku 9/10st ikkagi geopeitusega tegelevad persoonid.
Täiesti kena ja ronitav torn oli. Sadamavahtide tekkimise jaoks on jälle lootus olemas.....vähemalt hetkel on kuulda , et järgmisel aastal ehk keegi sadamasse midagi investeerib. Aare oli omal kohal ja nii sai ta leitud ja logitud. Aitähhh.
Kõige julgem ronis, tõi aarde alla ja viis pärast tagasi.
Leitud! Tuul oli nii tugev, et logiraamatusse jäi kirjutamata. Tuul tahtis pliiatsit ära puhuda.
Muudetud mitteleiuks. Põhjus: puudub nimi logiraamatus.
Käisime sadamavahi vahitorni vahtimas. Kõrgemalt näeb kaugemale ja vaade on siin avar. Kena koht. Tänan peitmast.
Saabudes kedagi häirimas ei olnud, seega sai rahulikult otsida ja logida. Vahtida sai ainult vaadet mis avanes. Ikka korralik rändrahn meres.Tänud
Kui sadamavahi maja oli suhteliselt räbalas olukorras, siis torn veel üsna hästi kasutatav. Vähemalt geopeituse jaoks. Ilmselgelt pidi siin hirmu nurka suruma ja vajaliku akrobaatika tegema aardeni jõudmiseks. Leid oli kiire, loodame et aare oma peidukohas jätkuvalt püsib. Pikalt seal aega ei viitnud, sest merelt lähenes üks kalameeste paat ja tahtsime enne nende sadamasse jõudmist lahkuda. Ilma geopeituseta poleks siia ilmselt kunagi tulnud.
Muidu tühjas sadamas maabus just paat, tegime siis jalutuse sadamavahi majakeseni, naastes olid paadimehed juba läinud ning võisime oma vaatlused teostada. Aitäh!
Eduka geopäeva lõpetuseks nautisime ka siit vaadet. Torni lähedal oli üks omapärane majake - seinu õieti polnudki, aga selle eest teisele korrusele viiv trepp oli viimase peal. Aitäh peitjale.
Kõrgemalt vaadet nautima saatsime mehed, aga allpool oli ka vaade külastamist väärt. Aitäh!
Ilm oli ilus, tuul oli vaikne ja mugusid ei olnud kuskil näha. Ideaalne logimisvõimalus ei jäänud kasutamata. Aitäh kohta tutvustamast! Väga ilus koht.
Ou jee. Järjekordne meeli ergutav kohake. Mõnus vaade kompenseeris hirmupoisi. Aitäh!
Nägime sadamas aasta esimest rästikut ja kolasime muidu ringi. Aarde otsustasime erinevatel põhjustel mõneks teiseks korraks jätta.
Meil oli õnneks seltskonnas julgeid mitu ja logimine käis kiirelt. Täname!
Siin pidime veidi õiget momenti passima, aga kannatlikkus viis sihile :) Tänud!
Kuna liikumist oli palju, tuli kiiresti tegutseda. Aga tehtav. Meie 53.
Tuul oli võimas, lained käisid üle muuli. Dix käis pildistamas ja sai märjaks ka.
Päris ekstreemse tuulega logitud aare. Laine oli samuti võimas. Tänud peitjale siia kutsumast!
Sellise àgeda tuulega on seal sadamsa lausa extreem olla, ja veel logida ka. Tuult oli 18+ m ja laine kàis korralikult yle muuli , igati super. Tànud
Härrad jäid autosse (kas pole mitte kena) ja mina üksi läksin siis aaret otsima. Vanusega on teatav aukartus ikka kõrguste vastu tekkinud aga see ei saa olla takistuseks, kui aare on vaja leida. Aitäh aarde eest!
Kulgesin autoga otse torni kõrvale ning ootasin kuni läheduses olnud 2 mugu eemaldusid. Seejärel turnisin üles ning pistsin nime kirja. Vahtisin veel veidi merd ning keerasin auto nina jälle värava suunas. Aitüma, polnudki enne siia sattunud!
Vahi torni! Polegi keelatud ligi sõita, polegi keelatud ronida, polegi keelatud kaugele vahtida, polegi keelatud aaret peita-otsida :o) Väga viis, aitäh peitjale, ega niisama poleks ilmselt tihanud-taibanud siin sadamavahi ametit proovida.
Sadamas ei olnud peale minu hingelistki, nii oli hea rahulik seal toimetada. Tops sai kiiresti leitud, nimi kirjas, uudistasin veidi ringi, jalutasin poe juurde tagasi ja lugesin geoprogrammi lõpetatuks. Tänud aarde eest!
Kurikuulus aare üle vaadatud. Sadamas ei olnud kedagi ja kulgesin autoga torni kõrvale.
Täna siis vaiksema tuulega siin jällegi tagasi. Tänud peitjale.
Täna oli ilm soodne ja sai kenasti logitud.Aitäh!
Saatsime sadamavahi torni ja vahtisime torni. Kui aare oli välja vahitud, siis vahtisime vikerkaart ja laineid ja mutantpuud. Aitäh!
Viimase aja üks kuulsamaid aardeid. Maapinnal puhus kõva tuul aga tornis oli rahulikum. Aardega on kõik korras. Aitäh!
Vaatasin üle ka väravad. Seal ei ole sissesõitu keelavaid märke, on üheselt mõistetavad sildid mis keelavad kõrvalistel isikutel sadamaalal viibida. Vahet pole kas autoga või jalgsi. Meie jätsime auto värava taha ja juhindudes aardekirjeldusest jalutasime tornini.
Kuna ilm oli üpris tuuline, siis oli igati loogiline et logima saadetakse seltskonnast üks blond, kes on juba niigi pisut tuult saanud. Täiesti jõukohane ronimine, mis päädis logimise taustal ilusa vaatega. Aitäh selle eest! :)
Rebane vudis torni nigu väle orav ning mul ei jäänud muud üle, kui teda talla alt kõdistada, kui logis. Mõnus turnimine, tänud!
Tegu oli, et siin üldse püsti seista ja tormile vastu hakata. Vaatasime tänast tormist lainetemöllu ja otsustasime teinekord vaiksema ilmaga tagasi tulla. Tänud peitjale.
Suure tuule tõttu ei otsinudki vaid vaatlesime merd.
See siin oli suurepärane koht märgade riiete kuivatamiseks. Ajasid käed ja jalad laiali, seisid mõne minuti ja olidki kuiv.
No ja siis sobis see koht ideaalselt lainete vaatamiseks. Ühel pool olid nood nagu rulluvad vahust heinapallid. Teisel pool said lainega üle näo ka seal, kus tundus, et see võimalik pole.
Vahitorn oli küll maa küljes kinni, aga selles, kas ta koos tuule ja minuga sinna kinni jääb, ma ei olnud eriti kindel. Seega loobusin isegi otsimisest. Vaatasin hoopis ilma ja inimesi. See tähendab paati tühjendavat meest, kes Aivet merele kaasa kutsus. Aive mikskipärast tõrkus. Aarde jätsin rõõmuga järgmiseks korraks.
Ei leidnud, ega väga ei proovinudki. Imetlesime tormist merd ja vahuseid laineid. Mõni teine parem homme kindlasti tagasi :) Aitäh!
Tuul oli seal meeletu, väga jõhker, aga koht muidu ilus, tänud :)
Raisad, ma kardan ju kõrgust. Aga vahel ei saa ise ka aru, et miks mõnda kohta julgen võtta ja hirm ei suuda peale tullagi. No üles end vinnasin, hulluks ei läinud, sest kartsin selle tunde saabumist, kus aju ütleb, et kergem on ise alla hüpata, kui siin seda hirmu kannatada. Kunagi Usas sai seda tunnet ühel kaljunukil jõuga alla surutud pea tund. Ja näe, olen veel elus, seega sain jagu. Aitäh jõukohase aarde eest.
Sadamavahti ei kohanud. Kuigi sadam tundus väga nukker oli vaade merele aga ilus. Aitäh.
Eelmisel päeval olid Osmussaare aarded avastatud. Täna oli vaja hakata Loode-Eesti aardeid noppima. Esimesena oli vaja sadamavahti külastada. No ja kui teda ei olnud, siis tuli ise ta amet üle võtta. Igatahes järjekordne aare, mis ei ole just mu lemmikute killast- maa ja taeva vahel, või noh kuskil kuhu peab ronima ja ma ei ole kohe mitte sina peal nende kõrgustega. Kuid ära sai ronitud, nimed kirja ja seiklus võis jätkuda. Tänud aarde eest :)
Siin olid naised need, kes kastanid tulest välja tõid ;)
Täname!
Eelmisel päeval käisime Osmussaarel ja jäime siia lähedale öömajale. Hommik oli sombune ja meri hülgehall. Kõik kivid olid kormorane täis. Kas need ongi sadamavahid? Torni ronida kõik korraga ei saanud. Lauri läks esimesena, leidis aarde ja me ei jõudnudki üles.Alles nüüd avastasime, et see on värskelt peidetud aare.
Tänud siia kutsumast, aitäh aarde eest!
Taas koht, kuhu ilma aardeta ilmselt niipea küll sattunud ei oleks. Sadamas polnud hingelistki, vaid vabatahtlike merepäästjate paadike õõtsus nukralt kai ääres. Aardega läks kiiresti ja maastikult võtaksin mina ühe punkti maha. TFTC!
Meie olime ühed esimesed magama suundujad Lepaugus geosuminat tekitavast LAKS-afterparti seltskonnast. Ometigi oli hommikul järsku plats tühi, vaid Kaja ja Bruno meil seltsiks. Lõpetasime siis oma kohvid ja suundusime hommikusele aardetuurile.
Nullis näitasime meie Brunoga oma kasvatust ja ei tormanud esimestena konteineri poole, tegelikult ei liigutanud me end üldse. Aitäh meile oli see kolmas kord siin sadamas, aga kaipeal polnud me käinud küll.
Maailmakoristuse aftekas läks veidi pikaks. Nii juhtuski, et olime hommikul Piia Peetriga viimased, kes lõkkeplatsilt minema said. Kuna mõned aarded olid meil mõlemal leidmata, siis ühendasime jõud. Maastiku raskusaste veidi üle hinnatud. Palli võrra võiks küll allapoole tuua. Ega sinna köiega ronima pea. Täitsa trepp läheb ju.
Geopäeva lõpetuseks jõudsime ka siia vaadet ja merd nautima.Aitüma
Pärast ärategemist oli meid jäänud mõni üksik tiim veel sündmuskohale ja arutasime edasisi plaane. Kellega, kuhu ja kelle autoga? Suuna pani paika värskelt avanenud aare. Enda rendiauto peale kutsusin Anna, Kallo, Marje ja Paavo. Kampa tulid veel Kaido perekond ja torni juures olid logimiseks moraalselt valmis ka Alex ja Merike. Torni läksid vallutama siiski pisemad tegelased. Täiskasvanud said vaid kõrvalt targutada, silmi kissitada ja vestelda merest tonn vett võtva härraga. Kui FTF oli kirja pandud, siis lõppes ka veepumba müra. Aitäh sadamat tutvustamast!
Päeva lõpetuseks sai vahitorn ka üle vaadatud. Tänud päeva tekkinud uute aarete eest!
Siia saabusime vist lausa kolme tranduletiga, aga õnneks oli meie asendusautos tervelt viis täiskasvanud inimest. Ökovärk. Torni kõrval proovis üks mees merd tühjaks tõmmata, imes auto taga olnud hiigelanumat täis. Lisaks saime selle kõrval tõelist vene uudistada. Ja sealt ei tohtivat vett välja võtta, kuivades tekivad praod.
Enne kui ma üles jõudsin, oli Pääsupere poistel potsik pihus ja veel minust möödagi alla antud, nii et vanataat ei pannud tähelegi. Vaat, kus lops ja ninanips. Seda, et esmaleid kirja pandi, loen ka alles nüüd veebist, seega esmaleid enese teadmata. Aitüma Markole siiagi toredasse paika aaret peitmast!
Suurekivi LAKS sündmuse ajal avaldus see aare ning nii võtsimegi peale koristustööde lõppu suuna siia. Meid oli palju ning noored ja väledad ronisid torni topsi otsima. Tops käes, selgus, et me siin täitsa esimesed. Nii tuli täna juba teine esmaleid. Ei mäletagi nii FTFikat päeva lähiminevikust, et suisa kaks tükki kohe päevas. Täname aarde eest!
Ah et harvemini külastatakse sadamat jah...no meie saabudes oli siin küll tõsine laulupidu :D Isegi muinastulede ööl polnud siin vist niipalju rahvast kui täna. Küll oli kalamehi, küll niisama huvisõitjaid ja kõige tipuks lahkus veel sadamast just üks päris pirakas kalalaev :D Aga egas midagi, tornis võib ju käia igaüks ja nii sai turisti mängitud ja suund sinna üles võetud. Natuke ebakindlalt pani see kõrgus mind tundma, aga õnneks ei tulnud seal just ülemäära kaua viibida :)