Tüüp: Tavaline aare Maakond / linn: Hiiumaa Raskusaste: peidukoht 3.0, maastik 1.5 Suurus: mikro Aarde asukohainfo nägemiseks logi sisse! |
Kirjeldus:
Juba mitu aastat tagasi renoveeriti Orjakus roo vahel kulgev matkarada, mis senimaani seisis ilma karbita. Igakord mööda sõites lootsime, et no äkki keegi teeks ühe hea suvise aarde, mida saarel olles avastama minna aga no looda sa. Kolm aastat ootamist. Lootusetu.
Siis lubati paariks nädalaks puhkusele. Geopeitus meenus muidugi viimasel päeval. Vähe oleme viimasel ajal mängule andnud, kasutasime võimalust. Tegime ära. Parem hilja kui mitte midagi.
Niisiis.
Õpperada, kuhu teid kutsume, koosneb tegelikult kahest ringist. Pikem ca 3km, lühem napilt 700m. Viimane on sobilik nii laisale geopeiturile, ratastoolis liikujale kui pisipõnnidega seiklejaile. Igati mugav ja mõnus astuda, seelikus-kingades läbitav. Võsa ka ei ole. Mõned lambad vaid. Tegelikult ei pea skoorijad niigi pikka maad käima, piisab 300m ja suund võtta sinna, kus asub vaatetorn. Ilus on seal. Aga mis siin ikka pikalt kirjutada, minge ja vaadake parem ise. Aare on mikrost suurem ja väiksest väiksem. Oma pliiats ikka kaasa!
Vihje: pole
Lingid: pole
Aarde sildid:
soovitan (13), lahe_teostus (10), lastesõbralik (3), ilus_vaade (3), lühem_matk (2), laudtee (2), lastekäruga_ligipääsetav (1), vaatamisväärsus (1)(täpsemalt)
Geocaching.com kood: GC896BY
Logiteadete statistika:
120 (93,8%)
8
2
0
0
0
0
Kokku: 130
Vedasin pere ka siia vaatetorni. Mina olin alles torni alguses kui ema aarde leidis. Aitäh!
Eelmine suvi kui kodumaad külastasin, siis jõudsin Lõuna-Eesti maakondasid külastada. Seekord tegime perekondliku reisi Hiiumaale. Ilmaga läks nagu ta läks - tuul oli tugev ja külm. Lapsi see ei heitutanud. Päeval külmetasime, õhtul soojendasime ennast majutuse saunalaval. Logiraamatutesse läksid nimed - Halliki, PAAAPETI.
Juba olime loobumas, kuid viimast jõudu kokkuvõttes ja kasutades logides mainitud vihjeid - leidsime! Ma algul arvasin, et lahendus võib olla midagi taolist, kuid olin lohakas. Lõpp hea, kõik hea - nimed kirjas! Aitäh!
Lammastele meeldib ka mööda laudteed jalutada! Aarde saime kätte alles pärast seda, kui poissmugud(?) seda uurisid. Aitäh!
Hea. Kaks korda üles-alla ja üks tiir ümber torni. Usaldasin siis Maa-ameti fotot ning koordinaate ja- näedsa, seal ta end varjaski. Viisakas teostus, tänud!
Millalgi varem plaanisin päev varem, reedel, kusagil Haapsalu ümbruses aardetäppe värvida, aga siis jäi silma laupäevane sündmus Hiiumaal. Nii et päris kiirelt sai teha muudatus, seda enam, et siin saarel olen ma alles kolmandat korda. Geocachingu raames alles teist korda ja leitud varasemalt, kõigest 10 aaret. Nüüd siis idee veidi rohkem leida. Hommikul kella kolmest äratus ja koju tagasi jõudsin alles järgmise päeva esimeseks tunniks. Oli äge seiklus, ja rohkelt uute paikade avastamist. Eelmise aarde juurde minnes sai vaadatud selle raskust ja puges mingi kartus hinge. Siiski tulime uudistama. Kõik sai otsida ja torni ronida. Tänud peitjale aarde eest.
Poleerisin umbes pool tundi seal erinevatel tasanditel, aga leidu ei tulnudki. Tore oli ikkagi. Siin sai ka seekordne Hiiumaa-retk punkti - 3 päeva puhast rõõmu loodusest, liikumisest ja toredatest aaretest. Aitäh!
Väga meeldiv jalutuskäik kenal mahedal suvepäeval enne esiküla suvekohviku burksi
Sai siin päris pikalt asju poleeritud. Ja olime peaaegu alla andmas ja juba oli kuulda ka lähenevate mugude jutukõminat kui kogemata näpud ka aardele taha jäid. Täname kohta näitamast.
Õpetasin nooremat põlvkonda aardeid otsima. Selgitasin võimalikke peidukaid ja 5 sekundit hiljem haaras käsi aarde. Seega tuli see aare väga kiiresti. Tänud!
Poleerisime torni igatepidi üle. Siit ja sealt ja kolmandalt poolt. Lõpuks otsustasime, et tuleb ikkagi päeva jooksul muud ka teha kui torni silitada. Sättisime lahkuma, kui minu kõige kõvema vaistuga noorgeopeitur äkitselt hõikas, et ta leidis. Ta küll ei olevat enam üldse otsinud, ainult tahtis teada, kuidas see detail niimoodi on tehtud. Aga .. oleks võinud veidi varem uudishimu üles näidata. Leid tuli väga parajal ajal - saime just nimed kirja ja olukorra taastatud, kui hakkasid kostma mugude hääled ja kohale saabus järgmine perekond.
Aitäh peitmast!
Mina andsin üsna ruttu alla, aga Heret poleeris paika, kuni välja poleeris.
Kui telk oli Säärel püsti pandud ja õhtusöök söödud, oli aega pimedani veel küllalt. Otsustasime taaskülastada Orjaku matkarada ja otsida aaret, mis 3 aastat tagasi peitu jäi. Katsusime ja uurisime kõiki peidikuid, kui ootamatult aare mulle pihku jäi. Pärast vaatasime, et no kuidas varem ei näinud, aare ju suisa karjub näkku :) Aitäh.
Siin läks ikka omajagu aega. Peidukaid ju miljon ja igaühte vaja katsuda aga muidugi mitte seda õiget. Õnneks ikka lõpuks jäid näpud aarde taha ka. Väga tore teostus ja lahe miniatuurne matkarada :) Tänud!
Kena rada ja kena torn. Aare ka tore, kuid null on jah ikka mööda natuke. Eemal lahel nägime suurt luikede parve. Aitäh peitjale siia kutsumast!
Väga hea laudtee ja ilus torn. Otsimisega läks aega, lõpuks sai kaval peidukoht leitud. Tänud aarde eest!
Aitäh väljakutse eest!
Pidi ikka paar tiiru ära tegema, ennem kui õige koht silma jäi. Esimesel korral käis pilk üle sellest lihtsalt.
Leidsime peiduka juhuslikult, aga aaret ennast ei märganud. Siis sai tükk aega uuritud ja päris mitmendal ringil uuesti peidukat proovides nägime aaret ka.
Aitäh peitjale!
See leid tuli visa järjepidevuse tulemusel. Mitu ringi sai peale tehtud “ebakõlasid” otsides, aga peidukoht oli kavalam kui meie. Jõudu ja jaksu järgnevatele otsijatele, ärge alla andke!
Selle leidmisega läks päris tükk aega. Kõigepealt tuli selgeks saada korrus. Õnneks polnud ka vett torni ümber. Olime peaaegu lahkumas, kui käsi veel kahtlasele tükile sattus seda kontrollima. Leitud ja logitud. Tänud!
Kiire pilk logidele ja saime aru, et siin ainult silmadega otsimisest ei piisa. Katsusime küll ühte ja teist võimalikku kohta, kuid tükk aega midagi liikuma ei hakanud, liiga tugevasti ka midagi seal kangutada ei tahtnud. Uurisime enda arust kõik läbi kuni tornialuseni välja ja just siis, kui motivatsioon langema ja äraminekumõtted pähe tükkima hakkasid, leidsid Maili ja Karel peidiku üles. Logida tuli kiirelt, sest eemalt kostsid juba ligineva muguseltskonna hääled. Aitäh vahvat kohta tutvustamast!
Siin saime üksjagu vaadata, vaadelda ja näppida. Kõike näppisime, kaasa arvatud aaret. Ja nii mitu ringi järjest ja kordamööda. Lõpuks katsusin aarde peidikut vähe julgemalt ja voilaa... seal ta oligi. Tänan.
Kuna olime juba siin meeldival rajal, siis astusime peale raviväe juurest rammu ammutamist läbi ka siit. Nagu alati selliste mitme-tasandiliste puhul, läks ka siin veidi aga, aga õnneks pani Richard üsna varsti tähele üht ebakõla ja sealt see aare paljastuski.
Mul olid suured plaanid ja otsimisstrateegia peensusteni paigas, aga enne jäi aare näppu. Kahjuks pidin selle mugulaine pealetungil sama targalt tagasi panema ja soodsamat logimishetke ootama. See hetk tuli.
Koht oli üliäge ning mulle kohe meeldivad sellised rajad. Aitäh.
Vaatetorne ei tea kunagi ennustada kuidas läheb. Siin oli selline keskmine raskus. Torn ise oli kenake. Aitäh!
Karlil oli aare juba varasemast leitud. Istus aga torni äärele ja hakkas logivõlga kustutama. Mina alustasin otsimisega. Sain vahepeal suunavaid vihjeid et olen sellest juba möödunud. Lõpuks leidsin ka aarde.
Alguses otsisime nagu linnainimesed - silmadega. Siis otsisime nagu maainimesed - kätega. Esmalt näppisime õige koha teisikut ja siis juba saimegi nimed kirja. Au ja kiitus suure vaeva nägijatele.
Kuna ma oma gpsiga pidevalt kaklen, siis nulli näitas pisut teises kohas. Nii kui ma õigele kohale lähenesin tajusin kohe ära, et midagi on teisiti. Leitud ja tänud!
Kuna Raviväega aarde olime kätte saanud oli see järgmine loogiline valik. Eelneva aarde juures saime väga positiivse üllatuse leidliku peiduka osas ja tundus, et seda ei saa miski üle trumbata. Aga nagu selgus, on elul hunnik toredaid üllatusi varuks. Laveerisime üle miinivälja objektile ning algas otsimine. Alt, pealt, ülevalt, kõrvalt. Leidsime asju, mida poleks tahtnud leida. Tegime vahepeal eemal aega parajaks kuniks mugud linde vaatlesid ja jätkasime otsingut. Olime juba loobumas kuid otsustasime, et teeme veel ühe põhjaliku ringi ja hopsti. Kristiin ta üles leidis. Võrratu peidukoht. Lausa rõõm, kui inimesed viitsivad vaeva näha.
Käisime siin juba eelmisel suvel aga siis oli torn mugude poolt vallutatud ja põhjalikult otsida ei õnnestunud. Täna oli kindel plaan see aare leida, õnneks oli torn tühi ja saime rahulikult ringi vaadata. Seekord oli eeltöö põhjalikum ja umbes teadsime, mida otsima peame. Aitäh, meile meeldis!
Ahaa. See on veidike kavalam. Vajab nullpunkti rihtimist ja logide lugemist. Mulle teostus meeldis. Tänud siia kutsumast!
Siin sain omajagu pimesikku mängida. Kuigi kohe alguses peatusin õiges kohas, jäi peidukoht siiski pikalt mõnusasti märkamatuks. Lõpuks, kui olin ringi peale teinud ja uuesti algusest otsimist alustasin, sain ka logiraamatu kätte. Hästi peidetud mõnusasse kohta.
Tänan peitmast.
Sel ajal kui mina olin otsimist vaevu alustanud teatas Oliver, et ta leidis ühe kahtlase koha. Vaatasime koos selle kahtlase koha üle ja see peitiski endas aaret.
Kogu torn sai läbi otsitud, mida ei ole seda ei ole. Saime helistades väikese vihje ja otsisime aga edasi. Kui kogemata poleks aare pihku jäänd siis jääkski otsima. Väga lahe aare.
See oli vist kolmas kord kui seda aaret otsimas käisime. Peale logide põhjalikumat lugemist oli vihje käes ning leid tuli kiiresti. Aitäh peitjatele!
Raviväega õnnelikult ühele poole saanuna jalutasime siia. Tutvusin alles objekti konstruktsiooniga, kui Margus andis juba teada, et meil aeg pitsitab. Hakkasin siis juba ära minema aga ise ta otsib edasi. No on meil siis kiire või mitte? Eks endagi pilk tegi oma tööd edasi aga jalad juba lahkusid areenilt. Meeleldi tulen siia mingil muul aastaajal tagasi, kui torn on mugudest pungil, et liiga kerge otsida poleks.
See tüüp, kes Raviväega aarde juures meist enne sirge seljaga mööda astus ja teretas, oli nüüd mingil põhjusel samas, kust me selle aarde leidsime. Parklas seisis sinine Škoda Octavia, kui end ära tunned siis tervitusi geokolleegidelt :)
Tuul oli tugev ja külm, pidime kiiresti tegutsema. Õnneks leidsime kiiresti ja ülejäänud energiaga saime veel vaadet nautida. Tänud peitjale, peidik oli korralik :)
Otsisime maa alt ja maa pealt igast võimalikust kohast. Kui saime kinnituse, et null on nullis, siis enamvähem oli ka ja leid tuli. Tänud
Selle aardega läks natuke aega. Me keskendusime liialt piltidele, mis aarde juurde lisatud ja seetõttu ei olnud me aardega samal kõrgusel. Väikese vihje abil leidsime aarde ja logi sai kirja. Tänud!
Siin hullusime sest meile ei jäänud kuidagi ebakõla silma ja ükski "loogiline koht" aaret kätte ei andnud. Seejärel küsisin abi ja sai selgeks, et selgelt oleme Kairiga geopeiturid, kes otsivad silmadega mitte kätega ning selle aarde juures oli see takistuseks.
Päeva viimane aare. Kergelt ei tulnud, väga raskelt siiski ka mitte. Laur leidis. Jalutasime ringiga autosse tagasi. Nautisime rada, roostikku ja seltskonda. Aitäh!
Väga hästi tehtud peidik. Siiski köitis miski tähelepanu ja seejärel ei läinud ka peidiku leidmiseni kaua. Tänud!
Ka siin oli kavalus kõrge, kuid Jan tuli juba varsti ja teatas, et leitud. Pole kindel, et ma selle läbi oleks hammustanud. Vinge! Pärast jalutasime veel roostikus ja saime palju uut teada. Aitäh peitmast!
Tee aardeni oli paras takistusrada, et teadagi mille sisse mitte astuda :) Peidukas oli väga kaval, suur aitäh!
Vahtisime ja võitlesime lastega ja lõpuks loobusime ilma leidmata
Kes ütles, et lammas on loll loom? Siinsel karjamaal elavad väga arukad lambad. Tundub, et nende karjamaale ehitatud laudteed oskavad nad küll mõnuga nautida. Ühtegi lammast me küll jalutamas ei näinud, kuid nende väljaheited olid sellest väga selge tõestus. Tornis pidime ikka natuke enne ringi vaatama, kui õige detail silma hakkas. Meile selline peitmislahendus väga ei meeldinud. Oleks ka tornisäästvamaid peidikuid. See aare oli ka ühtlasi viimane, mis meil Kassarilt leidmata oli. Tänud.
Parem hilja kui mitte midagi. Tubli, et ikka ära tegite :o) Ja nii hästi veel pealegi. Päris kaua sain otsida, enne kui tabasin. Ikka absoluutselt igalt tasandilt, sealt kuhu saaks ratastooliga ja lõpuks juba sealtki, kust võib saada ratastooli :P Maa-ameti kaardilt nähtavat nulli ei tahtnud tõsiselt võtta, kuid tegelikult jääb aare pildi peal 3 meetri raadiusesse. Rõõm näha, et ka viimase päeva tuhinas tehakse nii lahedaid asju, aitäh!
Huligaanid ma ütlen. Käivad tööriistadega rajal! Või ehitasid selle raja ise? Jussikeste väske logi oli juba ees. Found it: 17.Aug.2020 15:21 Vaatetorni / Sight seen tower. Äge! Täname
Vaatasime torni üle, pidasime pause, kui muud rändurid kohale jalutasid, aga siis tabas Urve anomaalia ja oligi käes!
Otsisime kaua ja täiesti valelt kõrguselt. Olime juba loobumas, kui vanaemal läks lamp põlema ja ta tegi õige liigutuse. Väga nutikas peidukoht. Tänud peitjale.
Raviväega aarde juurest jalutasime edasi siia. Õrn tuuleke ja mõnus lõõmav päike olid ainult plussideks. Laudtee kõrval oli näha hukutavat rohelist vaipa, mis esmapilgul eriti värske muruna tundub, kuid astudes kindlasti põhjatu on. Tornis võtsin endalegi üllatuseks aarde kohe õigest kohast välja. Aitäh!
Naaberaarde juurest jalutasin siia. Õige koht jäi tegelikult üsna kohe silma, aga millegipärast välistasin selle. Kui muud kohad üle kontrollitud, siis otsustasin ikka seda ka igaks juhuks näppida ja üllatuslikult see oligi see, mida otsisin. Vahva torn ja peidukas ka. Selle aardega saigi Kassari roheliseks. Aitäh peitjale.
Tööjaotus, Viive vaatas linde, mina tegelesin aardega. Aitäh!
Raskusastet ja logisid vaatasin alles nulli juurde jõudes ja teatasin siis Sandrile, et siin läheb meil natuke aega. Läks aga nii, et polnud veel korralikult poleerima jõudnud hakatagi kui Sander õigest asjast kinni võttis. Tänud!
Hiiumaa tripi 20. Nautisime vaadet, tutvusime lindudega, otsisime, otsisime ja logisime. Lahe teostus. Tänud!
Natuke läks ikka aega enne,kui peiduka avastasime.Aitäh!
See oli meile viimane leid enne praamile minekut. Mulle meeldis jalad maas leitud peidik, oleks võinud teise ühes võtta. Peitja kavalus sai ka tabatud. Tänud peitjale.
Alguses kahtlustasime vale tasandit, õigel tasandil sai leitud, aga mitte ruttu. Pärast jäi selgusetuks, kuidas märkamisega nii kaua aega läks. Arvatavasti seepärast, et praamile oli juba päris kiire. jõudsime õnneks viimasel minutil. Aitäh!
Proovisin, mis ma proovisin, aga ebaõnnestunult. Enne geopuhkuse lõppu tuleb tagasi tulla.
Tahaksin ropendada, aga see ei oleks ilus. Ei tea, kas olime veidi väsinud juba, hakkas kuumus pähe või nihkus siia jõudes tähtede seis ikka väga kiiva. Tegime roostiku ringi ära, ronisime Tõllu kivi otsa, aga isegi see ei andnud energiat, et siin hakkama saada. Pool tundi peale otsimist küsisime abi, kuid isegi siis kulus veel ca 20 minutit, et logiraamat leida. Hullumaja. Lõpuks vist ei olnud enam ühtegi kohta, kus me käputanud, roomanud või rippunud ei oleks, kuid õnneks lahkusime siit leiuga. Halleluuja!
See küll kiirelt ei tulnud. Arvo aitas meil viimase Kassari aarde leida. Tänase päeva raskem leid :D aitäh!
Mõnus avar jalutuskäik oli selle aardeni. Leidmisega õnneks kaua ei läinud, nii et saime veel vaadet ka nautida ja vaates eksisteerivate lindude kohta infotahvlilt lisa lugeda. Tahaks siia kunagi veel tagasi tulla jalutama. Aitäh!
Vaatasin üleeile. Näppisin õiget asja, vaatasin, et ei ole. Täna selgus, et ikka oli
Oleme uuel katsel. Valmistusin suuremaks tuuseldamiseks kui ootamatult oligi mul kohe peos õige jupp :D
Eelmisel aastal torni külastades polnud võimalusepoegagi otsimiseks.Seekord oli "geojumal" meiega,sest juba laudteel tornile lähenedes kuulsime tornist rõõmuhõiset,et see ongi aare :) Lasime noortel koos oma lastega leiust rõõmu tunda ja ei hakanud neid häirima.
Logilehel kirjas olnud käekirja tõttu ei lugenud välja kes olid leiu taga.Aga tervitused neile sellegipoolest infotahvli kõrvalt.
Tornis olles suutsime veel tuvastada ringi lendava merikotka keda ülijulged kajakad hirmsat moodi ahistasid. Aitüma peitmast
Aare peidetud Garmin GPS-i ja maa-ameti kaardirakenduse koostöös. GP ja GC lehel täpselt ühesugused koordinaadid. Mingil põhjusel ei lähe viimasel ajal (täheldatud just sel aastal) GC kaardipilt reaalsusega päris hästi kokku.
Täname sisukate logide eest ja meeldivat otsimist!
Esimese hooga otsisime ikkagi kõik valed kohad läbi, siis taipas Marat küsida, et mis logid räägivad. Võtsin siis hetke ja uurisin natuke maad ja sain aru, et olime ikka täiesti vales kandis oma toimetamistega. Liikusime siis õigele objektile - katsusime kohe esimese asjana ka aaret aga kuidagi libisesime sellest mõttest kiirelt üle ja poleerisime ikka korralikult kogu torni üle, kuniks aare ikkagi esimesena mainitud kohast kenasti välja tuli :)
Oioioioioi, kus ma siin sain vaeva näha. Mida lihtsam oli eelmine koht, seda hullem oli siin. Ma reaalselt mässasin 40 minutit, lõpuks juba roomasin mudas ka jalgraja aluse kõik läbi, polnud kohta, mida läbi ei loksutanud. Lõpuks tõmbasin isegi geokõne sõbrale. Ja kui sain juhatuse, siis mul oli kohe lühis: "oot, siin tornis ei saa ju olla, koordinaat näitab hoopis mujale!". Ja nii oligi, ma polnud selle 40 minutiga torni jõudnudki. Nii, kui sinna astusin, oli aare ka kohe käes. Siis kontrollisin ja tõepoolest, Eesti lehel kenasti õiged koordinaadid, ma ajasin rahvusvahelise lehe koordinaatidega taga ja need on küll puhas võsa. Kena teostus ikkagi, peitmise osas ei saa midagi halba öelda, aitäh :D
Tee aardeni oli omajagu keeruline - kompensatsiooniks oleks miinivälja autoreid tahtnud lähemalt näha, aga olid seekord vist otsustanud parematele heinamaadele minna. Vaatetornis oli vaade see-eest oodatust veel palju parem ja aarde ise ei jäänud samuti alla. Suur aitäh kohta tutvustamast!
Kes lehmad välja lasi?! Tee aardeni oli totaalselt ära situtud. Täielik miiniväli! Tee aardeni läks kikivarvukil ja vahepeal hüpates.
Aare ise aga täiega lahe! Võtsime ka binokli kaasa ja vaatasime kormoranide parvi ja nende poolt hävitatud saari.
Aitäh kohta tutvustamast!
Käin seal ikka aegajalt jalutamas, super ilus koht ja seal kohtab alati mitmeid linde ja loomi. Aare oli millegipärast aga võtmata jäänud. Sai ikka uurida seda konstruktiooni seal päris korralikult enne kui Uku hõikas, et kätte sai.
Tuulisele hommikule vaatamata jälitasid meid rajal mugud, nii et siin tuli kiirelt leida. Hea teostus, täname!
Mängides mõnusat Hiiumaa orienteerumismängu sai paralleelselt ka geoaardeid otsitud. Kohalik staarpeitjapaar pani peenikest naeru kui me pimedad ja saamatud üritasime aardele küüsi taha ajada. No pole ju seda aaret! Mis siis, et kaudselt sai isegi pai tehtud sellele ;)
Ja siis tegi meist targem ja kogenum mängija otsustava liigutuse ja ulatas mulle aardekarbi.
Olge Te tänatud, Kaa ja Bee, kvaliteetse teostuse eest!
Olime Kaja ja Bruno poolt Kassarisse kutsutud. Hommik algas Hiiumaa orienteerumistuuriga. Külastasime juba teinekord korduvaltki külastatud paiku. Kuna aga see orienteerumine oli ülesse ehitatud lisaküsimustele siis oli igati hariv ja huvitav.
Ilust, mida said silmad sügisepäikese ja värvide massis ühest kohast teise sõites, seda ei suudagi kirjeldada. Ilus oli. Mõned aarded otsisime ka, keskendusimegi küllakutsujate peidetutele (ega meil palju muud midagi otsida polnud ka... vist üks tuletorni kõrval olev kemmerg välja arvata). Aega läks üksjagu kaua, justnagu tegeleks hobiga esmakordselt.
Kui olime end naaberaarde manu raviväega kostitanud, jalutasime terve lühikese matkaraja läbi. Tornis veetsime linde, sisemerd ja loodust vaadeldes piisavalt aega. Sest aardeotsimiseks ei kulunud kuut sekunditki, Marje napsas selle enne päevavalgele kui ma otsimagi jõudsin hakata. Hästi tehtud, mõlemal poolel!
Seejärel jalutasime lühema matkaraja läbi, väisasime Tõllu kivi ja vältisime üliohtrat lambasitta, mida oli peaaegu terve laudtee täis. Väga vahva koht ja paras matkakene kõigile, isegi ratastooli kasutajatele.
Täname peitjaid meid siin täna ravitsemast! Parkla lähedal on ka maitsvate õuntega puu. P.S. Tops ise on minu meelest täitsa mikro.
Ei saanud löögile,bussitäis leedu pensionäre tuli siia uudistama...........
Jällegi väga nutikas peidukoht! Leitud koos Lylleke’se ja Lillep’iga.
Olime Raviväega aarde juures ja teadsime, et samas on vaatetorni aare ka. Kuna silt näitas, et 500 m edasi, siis panime ajama. Nojah, varsti selgus, et torne on siiski kaks ja me läksime vales suunas. Õnneks ilusa ilmaga lammaste seltsis kakerdada mulle meeldib. Õige torni juures veetsime omajagu aega, aga õnneks keegi meid sega ma ei tulnud. Mart oli juba alla andnud, kui mulle helistas sugulane, kes palus poest tomateid tuua. Samal ajal Mart juhuslikult koperdas aarde otsa. No vot kui tore! Aitäh peitjale mõnusa nuputamise eest!
Teekond vaatetornini oli kui jalutuskäik pargis, ainult et jalge ette pidi tavalisemst natuke hoolikamalt vaatama, et mitte nende laiali puistatud rosinakommide peale astuda, mille need ringiliikuvad murupügajad siia jätnud on. Õnneks oli teekond lühike ja juba torn paistiski.
Mõnest eelnevast logist saime aimu, et kerge siin ei ole. Nii saime meiega liikuda ja otsida igal tasandil ning lõpuks leid tuli üsna ootamatust kohast. Kaval, peab nentima! Paneme pöidlad! Täname ka.
Läks ikka omajagu aega. Mugud käisid ka vahepeal segamas Siis sai kannatus otsa ja tegin kõne Erkole. Paar head vihjet ja hakkas asi arenema. Tänud.
Jalutuskäigul vaatetorni sai loendatud lamba pabulaid, tagasiteel loendasime sisalikke ja neid mõlemaid oli palju. Aardega läks mõned ajad, lõpuks Mare võlus aarde välja sealt mida olin juba eelnevalt silitanud. Tänud peitjale.
Mõnus jalutuskäik värske õhu käes. Nullis imetlesime vaadet ning mõtlesin, kus küll siin miljonis peidukas see aare võib olla, aga üpris kiirelt jäi see koht silma. Lahe peidukas lahedas kohas.
Arvan, et mina poleks seda aaret kas üldse mitte leidnud või vähemalt väga kaua otsinud. Kaupole aga hakkas silma, mina tegin samal ajal väga suured silmad ja logitud saime
Milline idüll - pilliroost välja kargavad poolmetsikud lambad, päikeseloojang ja nutikas aare. Olime sarnast peitmisviisi ka varem Ahvenamaal kohanud, aga siiski võttis omajagu aega, enne kui pihta saime. Aitäh!
Siin läks ikka aega, otsida sai suht rahulikult, aga no ei tahtnud näppu jääda see asi. Õnneks siiski leiuta lahkuma ei pidanud. Tänud peitjale, hea peidukas.
Uurisime, puurisime ja poleerisime, kuid aare jäi meie eest peitu. Kuid sest pole miskit, sest nii toredat matkarada võib korduvalt külastada. Ehk millalgi tagasi.
Samade argumentidega nagu naaberaarde juurde sai ka mugu siia meelitatud, mõnusat kohta ja ilusat vaadet nautima. Tornis ühildasime jõud sakslastest ratturitega, kes siin hädas olid. Ega meilgi kiiresti läinud, keskendusime liigselt valele tasandile, õigele jõudes läks nägu varsti naerule, sakslased olid samuti rõõmsad, et aitasime neil leiu kirja saada, kiitsime üheskoos toredat teostust ja head kohta. Selgus, et sakslased jäid leiuta ka raviväe juures, andsime neile väikese vihje, et saaksid oma rattaretkeks väge juurde. Aitäh!
Vaatetorni aare oli meie Hiiumaa tuuri kõige keerulisem ja pikemalt otsitud leid. Nädalavahetus ja ilus ilm tõotas ka mugude rohkust. Õnneks pole tegemist päris Viru raba vaatetornilaadse paigaga. Meie saabudes ühed lahkusid ja vahepeal käis vaid 1 seltskond segamas. Alustasime keldrikorruselt. Mina läksin omapärasest väravast vaatetorni sisse ja Joonas otsis väljastpoolt. Seejärel keskmine korrus ja lõpuks ka ülemine korrus. No ei midagi. Väljamaa lehe aardekirjeldus andis aga hea varjatud vihje, mille abil jõudsime õigesse kohta ja minutike veel ning oli konteiner käes. Päris kaval teostus! Aitäh!
Siin sai tükk aega vaatetorni detailides ja lähiümbruses sobratud. Siis hakkas saabuma aeg, kus Miki pidi meiega liituma. Tõstsime tempot ja hakkasime tegema järelnoppimist kohtadest, mida meie kõigi lootusrikkad näpud olid juba silitanud. Ja näe, hirm aitas - saime aardele küüned taha ja tagasi parklasse napilt 10 min enne Miki saabumist. Olime objektil tublisti üle poole tunni. Tänud
Siin oli juba peidukaid rohkem ning leid nii kiirelt ei tulnud. Samas ei midagi keerulist. Aitäh!